META otsib sotsiaalmeedia spetsialisti turunduskommunikatsiooni tiimi

Lugemisaeg 2 min

Eesti juhtiv valitsussuhete ja PR-agentuur META Advisory otsib turunduskommunikatsiooni tiimi sotsiaalmeedia spetsialisti, kes oleks koheselt valmis alustama tööd.

Mida Sulle pakume:

põnevaid väljakutseid digiturunduse maastikul ja võimalust haarata juhirolli erinevates põnevates projektides;
teha koostööd Eesti ja maailma parimate ettevõtete ja organisatsioonidega;
toetust tööalaseks arendamiseks ja ideede elluviimiseks;
konkurentsivõimelist palka, motiveerivat boonussüsteemi ning muid hüvesid;
ühtehoidvat kollektiivi ja inspireerivaid kolleege.

Sa oled sobiv kandidaat kui:

sotsiaalmeedia ja digiturundus paneb Su silmad särama ning Sa tunned hästi sotsiaalmeedia kanaleid ja võimalusi;
oled loov, algatusvõimeline, täpne ja oskad oma tööd hästi planeerida;
omad kogemust sotsiaalmeedia (nt Facebook, Instagram, LinkedIn, TikTok) turundusstrateegia loomises, haldamises ja reklaamide tegemises;
valdad korrektset eesti ja inglise keelt;
Sulle meeldib luua kaasahaaravat sotsiaalmeedia sisu ja omad teadmisi uusimatest (digi)trendidest.

Tundub, et META võiks olla Sinu järgmine väljakutse? Anna endast märku hiljemalt 24. märtsiks ning saada oma CV koos lühikese enesekirjeldusega Ann Hiiemaale, ann.hiiemaa@metaadvisory.ee.

Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2023 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Soovid minna suvel praktikale, aga ei ole veel kindel kuhu? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Mõtted aitavad selgemaks saada eelmisel suvel METAIQ praktikaprogrammis osalejad, kes jagavad oma põnevamaid mälestusi, suurimad saavutusi ja õppetunde.

Praktika aitab jõuda esmase kokkupuuteni huvipakkuva valdkonnaga ning võimaldab oma teoreetilised teadmised reaalses töökeskkonnas proovile panna. 2024. aastal korraldab META juba viiendat suve METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Esimese erialasele praktikakoha leidmine ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et sellega seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega tuleb praktikakoha valimisel arvestada? Kuidas praktikast maksimum võtta? Milline kollektiiv ees ootab? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks?

METAIQ varasematel praktikantidel on vastused! Tagasivaate oma kogemusele teevad seitse endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmine suvi kolm kuud koos töötada.

Angela Kits | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

*“Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.”*

Loe Angela praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Sel suvel lõpetan ma Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala – olen valinud oma peaerialaks kommunikatsiooni ning kõrvale majandusteaduse. Selline teoreetiliste teadmiste kombinatsioon on mind eriliselt toetanud just turunduskommunikatsiooni valdkonnas. Enne praktikat META-s sain käe valgeks ühe Tartu hotelli turundusassistendina ja ka ülikoolilinna ühe meelelahutusasutuse turundusspetsialistina.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin META turunduskommunikatsiooni tiimis, tehes koostööd lisaks META Alphaga. Iga päev tõi endaga kaasa mõne uue huvitava ülesande, alustades pressiteadete ja arvamusartiklite kirjutamistega, lõpetades META Instagrami haldamise ja klientide sotsiaalmeediatekstide loomisega. Samas sain kätt proovida ka näiteks intervjueerimise, sisuturundusartiklite kirjutamise, sotsiaalmeedia plaanide koostamise ja META-le kujunduste loomises. Iga mulle usaldatud ülesanne arendas minus mõnd uut külge või tugevdas juba omandatud oskusi!

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META Advisory just selle silmapaistvuse, eristumise ja maine pärast. Lisaks oli mul tõsine huvi agentuuritöö eripära, võimaluste ja raskuste suhtes – seda eelkõige seetõttu, et olin enne praktikat töötanud vaid in-house turundajana. Mind paelus META juures ka selle struktuur – kindla spetsialiteediga tiimid ja sõnumid.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige põnevam jälgida agentuuri siseelu ja spetsialistide tööd. Konsultandid töötavad oskuslikult ja professionaalselt korraga mitme kliendi erinevate projektide kallal, edendades seejuures oma persoonibrändi ja koolitades nii iseend kui teisi. Kõige selle juures aga ei jäetud tähelepanuta positiivset, motiveerivat ja arendavat õhkkonda ning häid suhteid nii kolleegide kui partneritega.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Praktikat META agentuuris soovitaksin eelkõige tõsistele kommunikatsiooni valdkonnast huvituvatele noortele, kel selles maailmas suured ambitsioonid, kindlad eesmärgid ja soov oma piire nihutada. Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.

Agneta Pukk | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.”

Loe Agneta praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õppisin praktikale kandideerides Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala teisel kursusel. Varasemalt olin kaasa löönud erinevates ülikooli poolt pakutud praktikatel. Näiteks aitasin kaasa meediapädevusekuu kommunikatsioonitegevustele, korraldasin TikToki konkurssi ja abistasin ülikooli õppejõude nende podcasti valmimisel. Lisaks olin varasemalt kokku puutunud ka sotsiaalmeedia sisuloomega ning veidi ka ajakirjaniku tööga. Seega olin nipet-näpet juba proovinud, kuid agentuuri eluga kursis ei olnud.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktikal sain pea iga päev tegeleda mõne uue kliendi või ülesandega, mis tegi praktika väga mitmekülgseks. Sain teha nii väiksemaid assisteerivaid ülesandeid kui ka suuremahulisi artikleid, projekte või strateegiaid. Kõige eredamalt jääb kindlasti meelde StartUp Regatta üritus, mille kommunikatsioon anti pea täielikult minu korraldada. Sain luua iseendale täitmiseks kommunikatsiooniplaani, suhelda nii ajakirjanike kui ka kliendiga. Minu jaoks oli just see projekt tohutult väärtuslik, sest nägin, kuidas META tiim mind usaldab ning väga suure praktilise kogemuse sain sellest muidugi ka. Kindlasti ei olnud see kõige lihtsam ülesanne, aga see andis mulle suurepärase kogemuse, mida tähendab juhtida ise mõnda projekti ja kuidas käigu pealt asju ümber koordineerida.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuna META konsultandid olid meil ülikoolis külalislektoritena loenguid andnud ning ka praktikaprogrammi tutvustanud, siis olid nad minu jaoks META-st tekitanud usaldusväärse ja professionaalse kuvandi. Kandideerisin, sest tahtsin ka ise saada just professionaalse agentuuri kogemust ning META tundus selleks õige valik.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. Tihti võis tulla ette olukordi, kus ülesanded said otsa, mistõttu pidi ise initsiatiivi üles näitama. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada ka klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.

Teise õppetunnina tooksin välja selle, et tasub võimalikult palju suhelda ka teiste tiimide liikmetega. Eriti hea võimalus selleks on lõunalauas juttu ajada või suisa mõni kolleeg lõunale kutsuda. Nii õpid tundma ka teisi META tiime ja töötajaid.

Kolmas õppetund oli see, et kontoris käies õpid kõige rohkem. Kuigi META-s on võimalik teha ka kodukontorit, siis soovitan võimalikult palju käia kontoris kohapeal. Nii oled töös kõige rohkem sees, saad suhelda teiste kolleegide ja praktikantidega ning näed, kuidas agentuuri elu toimib. Lisaks on META kontor nii mõnus ja hubane.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, modernne ja fun 🙂

Annabret Helena Järv | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama.”

Loe Annabreti praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Praktikale tulles õppisin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja kõrvalerialaks kommunikatsiooni. Olin ka aasta Erasmusega Lyonis Sciences Po ülikoolis. Enne META-sse tulekut olin teinud tööpraktikaid Londonis, viimati Karla Otto PR firmas London Fashion Week’i ajal. Lisaks veetsin suve enne praktikat Indias kultuuriuuringute välitööde assistendina.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika ajal jõudsin väga paljude asjadega tegeleda, põhiliselt META Alpha klientidega – startupidega ja jooksvate ülesannetega, mis lauale tulid. Näiteks, pidin kirjutama nii artikleid, pressiteateid kui ka sotsiaalmeedia postitusi. Otsisin erinevaid välismaa ajakirjanikke ja meediaväljaandeid, kellega võiks kontakteeruda. Koostasin kommunikatsiooniplaane. Kõik ülesanded olid erinevad ja mulle meeldis, et iga päev oli erinev. Kõik kliendid olid nii erinevad, seega töövoog oli iga päev erinev. Just päevade mitmekülgsus oli see, mida nautisin.

Miks valisid praktikakohaks META?

Tundsin, et praktika META-s annaks mulle võimaluse väga palju õppida ja META tiim oli juba pealtnäha nii mitmekülgne ja huvitav. Teadsin, et praktika oleks super võimalus, kuidas erinevatelt töötajatelt palju kogemusi saada.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Raske on valida ühte, sest praktikal juhtus iga päev midagi – meeles on kasvõi vestlused, mis toimusid lõunapausil. Aga tööalaselt meeldejääv oli see, kui ma avastasin, et üks rahvusvaheline väljaanne pani päriselt minu saadetud pressiteate üles. Mäletan, et see oli minu esimene pressiteade, mida pidin kirjutama ja välja saatma. See olukord näitas jällegi seda, et kui sa proovid ja ei anna alla, võib tulemus ennastki imestama panna.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kindlasti iseseisvus ja julgus erinevaid tegevusi proovida. Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama. See andis mulle kõvasti enesekindlust juurde.

Lisaks on töö tempo agentuuris kiire ja ühel päeval peab mitme erineva projekti ja ülesandega tegelema. Oluline on aja planeerimine, mida ma õppisin praktika ajal kindlasti paremini tegema.

Kuna ma ei olnud enne META praktikat kommunikatsioonitööga nii lähedalt kokku puutunud, siis praktikal olles sain tegeliku arusaama sellest, mis üldse on kommunikatsioon ning kuidas selles valdkonnas tuleb orienteeruda. Kokkuvõtteks ütleksin, et praktika oli minu jaoks üleüldiselt väga arendav ja keeruline on välja tuua ainult ühte või kahte olulist aspekti!

Liisa Kaseorg | Mainekujunduse praktikant 2023

“*Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem*!”

Loe liisa praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse tulles olin Tartu Ülikooli kommunikatsiooni ja majanduse teise aasta
tudeng. Aasta varem olin läbinud erialase praktika in-house’is ning alates teise
kooliaasta algusest olin kaasatud 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo “Püha
on maa” kommunikatsiooni meeskonda, kus aitasin peo ettevalmistustega.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin mainekujunduse osakonnas, kus mul oli võimalus töötada väga erinevate klientide ja projektidega. Suure rõõmuga sain kätt proovida konsultandi igapäevastes ülesannetes. Näiteks kirjutasin lühemaid ja pikemaid tekste, koostasin teemapakkumisi, suhtlesin ajakirjanikega, viisin läbi intervjuusid. Enim nautisin pidevat vaheldust ja seda, et iga ülesandega sain enda jaoks midagi uut õppida. Teemad, millega kokku puutusin, olid äärmiselt mitmekülgsed, alates diabeedist kuni meretranspordini ning ettevõtete puhul EAS-st Eesti kosmosetehnoloogia idufirmani.

Üheks huvitavamaks ülesandeks oli kirjutada pikem artikkel Eesti koondise võrkpallurist, kes diabeedist hoolimata mängib tipptasemel võrkpalli. Kogu artikli valmimist sain ise algusest peale juhtida, alates teemafookuse sättimisest kuni kõneisikute intervjueerimise ja väljaandega suhtlemiseni. See ülesanne andis mulle hea kogemuse ja ülevaate sellest, kuidas artikli loomise protsess käib ja kuidas lood päriselt meediasse jõuavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kommunikatsioonitudengina olin juba varasemalt jälginud META tegemisi ja varasemaid praktikasuvesid. META on mulle alati silma jäänud kui üks hinnatumaid ja tipptasemel PR-agentuure Eestis ning samuti tundus METAIQ praktikaprogramm väga läbimõeldud ja asjalik. Ma teadsin, et praktika META-s annaks mulle väga hea kogemuse, palju praktilisi teadmisi ning suurepärase erialase hüppelaua edasiseks. Lisaks oli mul suur huvi näha lähemalt agentuuri tööd, kuna varasemalt olin läbinud praktika in-house’is ning juba peale esimesi nädalaid mõistsin, et see töö sobib mulle.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Üks meeldejäävamaid mälestusi praktikaperioodist olid ühe projekti raames toimunud metsaistutustalgud, kuhu mind juba praktika kolmandal päeval saadeti. Üritus oli mõeldud projektipartneritele ning meie pidime seda kajastama. Kuna väljasõit oli kohe praktika alguses ei tundnud ma veel kedagi ega teadnud, mida minult oodatakse, aga pidin esindama META-t, mis oli esialgu üsna hirmutav. Päev oli tegelikult aga väga vahva. Kirjutasin sellest hiljem eesti- ja ingliskeelse kokkuvõtte.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole initsiatiivikas ja aktiivne. META konsultandid on väga avatud praktikantide kaasamisele erinevatesse projektidesse, samuti hindavad nad seda, kui praktikandid ise näitavad huvi ülesannete vastu. Seetõttu soovitaksin alati anda märku oma soovidest ja küsida võimalusel lisaülesandeid. Nii saad võtta praktikast maksimumi, proovida erinevaid ülesandeid ja tegeleda enda jaoks põnevate teemadega.

Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem! See näitab, et sul on huvi saada uusi teadmisi ja erinevaid vaatenurki mõistmaks paremini lähteülesannet või teemat millega tegeled.

Võib-olla kõlab elementaarselt, aga käi kontoris kohal ja võta osa kõikidest koolitustest ja üritustest, mida praktikaprogramm sulle pakub, sest neid teadmisi ja kogemusi sa ülikoolist ei saa. Kontoris olles on võimalik paremini tundma õppida oma osakonda, mõista, millega tegelevad teised konsultandid ja milline on nende
taust. Nii elad kiiremini ja lihtsamini sisse ning saad luua uusi tutvusi. Lisaks on kontoris alati hea õhkkond, kus saab mõtteid vahetada ning töö saab tehtud kiiremini ja lõbusamalt.

Roosi Hallik | Mainekujunduse praktikant 2023

*“Olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.”*

Loe Roosi praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse praktikasuvele tulles olin Tartu Ülikooli teise aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudeng. Minu erialane taust piirdus tollal vaid maakonnalehes ajakirjanikuna töötamise ja tükitöö korras ühele ettevõttele blogipostituste kirjutamisega. Kommunikatsioonialast töökogemust mul otseselt enne META-t ei olnudki, mistõttu olin väga põnevil, et otse agentuuri praktikale sain ja eriti tänulik, et just META-sse.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Minu ülesanded praktikal varieerusid seinast-seina. Ma kirjutasin arvamuslugusid, tarbija-artikleid, koostasin esitlusi ja kommunikatsiooniplaani ning viisin läbi päris palju monitooringuid. Samuti oli minu ülesanne osaleda tiimikoosolekutel ning enda koostatud tekste ajakirjanikele pakkuda. Selleks pidin välja valima sobiva väljaande, leidma vastava toimetuse ja ajakirjaniku kontaktid ning kellele siis otse kirjutatud loo osas suhtlesin.

Minu päevad algasid enamasti kell üheksa hommikul. Esimesed kolm tundi kulusid peamiselt pooleliolevate asjade lõpetamiseks, mõnikord sain kohe hommikul uue ülesande. Lõunapausil vestlesin alati kolleegide või teiste praktikantidega ning peale seda tuli taas keskenduda, sest tööpäeva lõpuni oli veel jäänud umbes neli tundi, mille jooksul püüdsin jõuda veel nii palju kui võimalik. Tuleb tunnistada, et paar korda jäin ma viimaste inimeste sekka kontoris, kui mul mingi ülesandega liiga kauaks venima jäi.

Päevad olid üldjoontes sarnased, kuid oli ka erilisemaid ja meeldejäävamaid päevi. Nende hulka kuulusid kindlasti need, kus lõunalauas kolleegidega rohkem süvitsi vestlesin ja päevad, kus tööasjus kontorist väljas käisime. Näiteks käisime kliendiüritusel, kus saime kuulata ja uudistada, mis kohapeal toimus ning pärast seda koostasime sellest üritusest pressiteate.

Samuti oli väga meeldejääv Delfi meediamaja külastus, mis oli eelkõige suunatud praktikantidele, kuid millest võtsid osa ka paljud teised META töötajad. Samuti saime minna META konsultantidega kaasa kliendile meediakoolitust tegema, mis oli väga äge kogemus – esiteks seda kõike kõrvalt analüütiliselt vaadelda, hiljem koolituse sisu osas konsultantidele nende sooritust peegeldada ning kliendile koolitusest kokkuvõte kirjutada.

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META peamiselt teiste minu eriala tudengite soovituste ning META sümpaatse maine põhjal. Peale selle on META-l väga äge praktikaprogramm, mis võimaldab lisaks erialastele arenguvõimalustele näha maailma ka väljaspool kontorit ning pakub super ägedate inimeste näol palju emotsionaalset väärtust, mis on samuti praktika puhul väga oluline.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kõige rohkem tunnen, et olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.

Teiseks tunnen, et oskan paremini näha terviklikumat pilti kommunikatsioonist. Terviklikum on ka minu nägemus meeskonntööst ja tiimis tegutsemise vaistust, mis sai praktikal olles minu jaoks teistsuguse ilme. Meeskonnatöö puhul on oluline üksteist kuulata ja näha oma tiimiliikmeid inimeste, mitte lihtsalt töö tegijatena, ja see on META-s olemas.

Kolmandaks olen meeletult tänulik META inimestele, kes on minu jaoks tohutult inspireerivad tänase päevani, ehkki praktikast on möödas pea pool aastat. Tundsin, et mulle meeldiks agentuuris töötada, kui nemad on mu kolleegid, sest ma tahtsin olla nende moodi ja see motiveeris mind pingutama.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole praktikal nii kaua kui võimalik. Praegu saan aru, et kaks kuud – mis ma ise praktikal veetsin – on tegelikult väga lühike aeg ja parema kogemuse saamiseks oleks võinud praktikat teha kogu suve, aga sellegipoolest tunnen, et arenesin ka kahe kuu jooksul tohutult nii inimesena kui erialaselt.

Ole julge küsija. Seda nii tööalases mõttes – sest see on muuseas hea tagasiside ka juhendajale või ülesande andjale – kui ka niisama kolleegidega suheldes. Näita, et tunned nende vastu huvi ja peagi taipad, et inimestele meeldib endast rohkem rääkida kui esialgu arvata oskad. Aga see on ainult hea, sest avatus ja üksteisega oma lugude jagamine on jõud, mis ühendab.

Ära mõtle liiga palju üle ja ära unustada suve nautida. Kuna praktikal käiakse enamasti suvel, siis pole ime, kui soojad ilmad ja päike hoopis randa meelitavad ja töömotivatsiooni korralikult alla tõmbavad. Praktikat tuleb võtta tõsiselt ja oma ülesandeid täita korralikult, kuid pea meeles, et sa ei peagi veel kõike oskama ja tea, et töö ja lõbu vahel on võimalik leida tasakaal. Kui tasakaalu leidmine tundub keeruline, küsi selle kohta oma META mitmekülgsetelt kolleegidelt.

Andreas Reimand | Valitsussuhete praktikant 2023

“Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.”

Loe Andrease praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Olen hariduse saanud ajaloo- ja poliitikateadustes, täpsemalt rahvusvahelistes suhetes.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Ülesandeid oli mitmeid ja erinevaid, sain aidata META-l korraldada oma osa Arvamusfestlivali jaoks ja osaleda mitmetel aruteludel. Kõige “igapäevasem” ülesanne oli jälgida poliitilisi arenguid ja käigus olevaid eelnõusid, seehulgas sain ise tutvustada kolleegidele uut Euroopa Liidu strateegiat.

Nautisin väga META sõbralikku ja toetavat keskkonda ning seda harivat elementi, mida igapäevane töö META-s andis. Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

META-sse sattusin praktikale, sest nägin valitsussuhete agentuuris võimalust rakendada oma erialaseid teadmisi uuel ja põneval moel. Lisaks toetas META valikut ka kommunikatsioonivallas tegutsenud sõbra soovitus, kes teadis just seda praktikakohta soovitada.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

1) Töökeskkond saab olla hästi korraldatud. Mulle tõepoolest avaldas muljet see sõbralik ja paindlik keskkond, mida META meile pakkus. 2) Kuidas toimib meie seadusandlus. Mul on tänu praktikale laiem silmaring ja paremad teadmised sellest, kuidas meie riik toimib. 3) Isiklik suhtlus ja lähenemine võib palju saavutada.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Usun, et julgeksin seda soovitada igale noorele, kes tunneb teema vastu huvi ja tahaks teada saada, kas sellist sorti töö võiks talle sobida. See on praktika võlu ja valu – see on lühiajaline, seega imeline võimalus põgusalt tutvuda valitsussuhete agentuuri tegevusega.

Annamari Realo | Valitsussuhete praktikant 2023

“Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.”

Loe Annamari praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi, rahvusvaheliste suhete fookusega. META-ga liitumine oli mu esimene kokkupuude nii valitsussuhete kui ka agentuuri tööga.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika jooksul olid ülesanded mitmekesised ning mul oli võimalus saada ülevaade valitsussuhete tiimi erinevatest töösuundadest ja klientidest. Aitasin koostada igakuiseid kliendiraporteid ning regulaarset meedia ja poliitika monitooringut. Samuti koostasin ülevaateid olulistest poliitilistest arengutest. Ülesanded ei muutunud kunagi rutiinseks ja tänu neile sain palju sügavama arusaama Eesti poliitika toimimisest. Eriti huvitav oli Euroopa Liidu tasandi poliitika uurimine, sest sellega oli mul kõige vähem kokkupuuteid ja ei osanud oodata, millist mõju see ka Eesti tasandil osutab. Samuti oli mitmeid Arvamusfestivaliga seotud ülesandeid ning sain isegi üritusele kohale minna.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuigi teadsin, et valitsussuhete töö mängib olulist rolli poliitika kujundamise protsessis, oli see siiski minu jaoks uus valdkond. Tundsin, et see oleks minu jaoks uus ja põnev väljakutse ning teadsin, et META on selles valdkonnas Eesti vaieldamatu tipp, kust saaksin väärtusliku kogemuse.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige üllatavam, mida päriselt agentuuris kliendi jaoks töötamine tähendab. Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, uuenduslik ja avatud.

Kuidas tudengina oma esimene erialane töökoht saada?

Lugemisaeg 2 min

2013. aastal saatsin tudengina liialdamata üle 100 CV, et saada oma esimene erialane töökoht turunduses. Enamikest kohtadest ei tulnud ühtki vastust. Ja kui tuli, siis algas see enamjaolt nii: “Aitäh, et meile kandideerisite. Kahjuks otsime inimest, kellel on antud valdkonnas kogemus.”

Olles täna värvanud oma tiimi ridamisi andekaid noori, on mul mõned kindlad soovitused, kuidas saada oma esimene töökoht.

1. Näita, et oled valmis mugavustsoonist välja astuma

Noorte CV-d on sageli väga sarnased: samad ülikoolid, erialad ja koolitused. Selleks, et silma paista, on vaja eristuda. Erasmuse vahetussemester, BAFFi programm või magistrikraad välisülikoolist – need on kõik head eristumisvõimalused.

Miks ma tööandjana pean seda tugevuseks? Sest see näitab, et inimene julgeb minna välja oma mugavustsoonist, võtta riske ja tõenäoliselt kohaneb paremini uute olukordadega. Maailmas, kus kõik igapäevaselt muutub, on just kohanemisvõime üks olulisemaid isikuomadusi.

Tõsi, mitte kõigi jaoks pole rahvusvahelisse ülikooli või vahestussemestrile minek rahaliselt jõukohane. Sellisel juhul on heaks alternatiiviks ka erinevad noorteorganisatsioonid ja praktikaprogrammid, näiteks Solaride.

2. Kasuta persoonibrändi ehitamise võimalusi

Tänapäeval, kui kõigil on võimalus oma platvormidel sisu luua ja sellega silma paista, on tööotsijate jaoks see lausa hädavajalik. Kas Sul on oma LinkedIni kanal? Või meeldib Sulle sisu luua Instagramis või TikTokis? Need on kanalid, mis võimaldavad noorel näidata, kuidas ta jutustab lugu ja milline see visuaalselt välja näeb. See on jällegi võimalus hakata silma, eristuda, avaldada oma arvamust.

3. Ära suhtu kandideerimisprotsessi suvaliselt

Grammatikavead kaaskirjas või CVs, ingliskeelne CV eestikeelsele töökohale, segaselt kirjutatud sissejuhatus – saatan peitub detailides. Kui ühele praktikakohale kandideerib 30–50 inimest, siis võivad saatuslikuks saada ka pisivead. Eriti näiteks kommunikatsiooniagentuuris, kus selge ja korrektne eneseväljendusviis on esmatähtis.

4. Tee taustatööd

Mida on Su tööandja varasemalt teinud? Millised on tema silmapaistvamad tööd? Milline on kommunikatsioonivaldkond ja selle arengud? Mis on need kanalid, mida tuleb lugeda, et uudistega kursis olla? Tea, kuhu Sa kandideerid ja valmistu intervjuuks ette.

5. Hobid teevad Sind huvitavaks

Töö on töö. Mida enamik inimesi lisaks väärilisele palgale, huvitavale ja mõjukale tööle otsib on ägedad kolleegid. Meile meeldib töötada inimestega, kelle on lai silmaring, kellel on huvitavad hobid ja kellega on põnev vestelda. Mis teeb Sind huvitavaks?

Loomulikult tahaksid kõik tööandjad eelnevat kogemust. Nii on praktikante oluliselt lihtsam igapäevatöösse integreerida. Aga sageli on inimesed, kellel puudub konkreetne erialane kogemus, pikas perspektiivis märksa paremad, sest neil on suur energia ja suur soov seda tööd südamega teha.

META IQ praktikaprogramm ootab kandidaate alates märtsikuust. Pakume tasustatud praktikat, sest hindame valitud noorte aega ja tööd kõrgelt. Parimatele praktikantidele on töökoht garanteeritud.

Millest alustada kommunikatsioonistrateegia koostamist?

Lugemisaeg 2 min

Kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine on kriitiline igale organisatsioonile, kes soovib oma sõnumeid tõhusalt edastada ning kommunikatsiooni abil seatud eesmärke saavutada. Kuigi tihti tuntakse strateegia koostamisel survet lisada sellesse kõikvõimalikud aspektid, millega organisatsioon tegeleb, siis tegelikult on oluline keskenduda vastupidisele – strateegia tuleb hoida võimalikult selge ja konkreetne. Ainult nii on kommunikatsioonistrateegia üle organisatsiooni kasutatav ja toimiv.

Üldiselt on kommunikatsioonistrateegia eesmärk määratleda, millist muutust kommunikatsioon organisatsioonis eest vedama peab. Strateegia sõnastamine annab suuna kõikidele kommunikatsioonitegevustele, aidates seeläbi vältida ressursside raiskamist ebaolulisele ja keskenduda tõeliselt mõjusatele sammudele, mis viivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni.

Siin on viis lühikest soovitust, kuidas alustada kommunikatsioonistrateegia loomist:

1. Määratle selgelt strateegia eesmärk.

Enne strateegia kirjutamist on oluline mõelda läbi, millist põhieesmärki see teenima peaks. See tähendab mõistmist, millist muutust peab kommunikatsioon organisatsioonis tooma, olgu see teadlikkuse tõstmine, hoiakute muutmine või tegevusele kutsumine. Selge eesmärgi olemasolu aitab kogu strateegia loomise protsessi hoida fokuseerituna ning valmiv strateegia on kasutatav tegevuste mõtestamisel üle organisatsiooni.

2. Analüüsi hetkeseisu ja vajalikku muutust.

Tee põhjalik analüüs organisatsiooni praegusest kommunikatsiooniseisundist ja tuvasta valdkonnad, mis vajavad esmajärjekorras muutust või parandamist. See hõlmab nii sisemist kui ka välist kommunikatsiooni, olemasolevate sõnumite tõhusust ja sihtrühmade mõistmist.

3. Kaardista siht- ja sidusrühmad.

Täpsusta, kes on su peamised siht- ja sidusrühmad, keda oma kommunikatsioonistrateegiaga kõnetada soovid. Mõtle läbi, millised grupid on strateegia eesmärkide saavutamiseks kõige olulisemad ja kuidas nende eripärasid arvestades kommunikatsiooni kujundada.

4. Sõnasta peamised sõnumid ja kohanda need siht- ja sidusrühmade vajadustele.

Pärast siht- ja sidusrühmade kaardistamist sõnasta selgelt peamised sõnumid, mis kajastavad sinu strateegia eesmärke. Seejärel kohanda need sõnumid iga siht- ja sidusrühma eripärasid ja eelistusi silmas pidades. See tagab, et su sõnumid resoneerivad tõhusalt erinevate rühmadega, suurendades kommunikatsiooni mõju.

5. Vali sobivaimad kanalid ja meetodid.

Lähtuvalt eesmärkidest ja sihtgrupi analüüsist, vali kõige tõhusamad kanalid ja meetodid, kuidas oma sõnumeid levitada. See võib tähendada traditsiooniliste meediakanalite kasutamist, sotsiaalmeedia strateegia väljatöötamist või isegi otseturundust, olenevalt sellest, mis toimib sihtrühmade jaoks kõige paremini.

Kõige halvem strateegia on see, mille koostamisele kulutatakse palju aega ja ressurssi, kuid mida peale valmimist keegi ei kasuta. Seetõttu väldi laialivalguvust ja liigsete tegevussuundade kuhjamist, mille elluviimiseks tegelikult ressursid puuduvad. Kommunikatsioonistrateegias keskendu ainult sellele, mis on organisatsiooni järgmise perioodi eesmärkide saavutamiseks oluline või kus kommunikatsioonil on võtmeroll.

Poliitiline jaanuar: kriis, konfliktid ja kohanemine

Lugemisaeg 3 min

2024. aasta algas Eesti poliitikamaastikul sündmuste keerisega, mis on pakkunud nii üllatusi kui ka väljakutseid. Mida see tähendab meie ettevõtetele ja klientidele ning mida on oodata ees lähinädalatel? META partner ja valitsussuhete tiimi juht Kairi Uustulnd annab põgusa ülevaate.

2024. aasta algas poliitikahuvilistele intrigeerivalt:

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmete erakonnast välja astumisega sai koalitsioon juurde veel neli häält.
Erakondade reitingus naudib Isamaa viimastel aastatel harva esinevat positsiooni – alates novembrikuust on Isamaa olnud reitinguedetabeli tipus. Isamaa selja taga käib tihe rebimine Eesti Konservatiive Rahvaerakonna (EKRE) ja Reformierakonna vahel. Sotsiaaldemokraatide reiting on tõusutrendis ja hoiab neljandat kohta, Keskerakonna reiting aga languses ja kukkunud viiendaks. Eesti 200 on alates 2023. aasta juunist olnud kuuendal kohal.
Õpetajate streik – üks viimaste aastate suurimaid ühiskondlikke algatusi, mis mõjutab tuhandete perede igapäeva elu. Lapsed on kodus ning lapsevanematel on suur väljakutse ühildada töö- ja eraelu. Õpetajate streik on toonud Eesti valitsusse aga suuremad pinged, kus joonistuvad välja ühelt poolt Reformierakonna ja teiselt poolt Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatide vastasseis võimalike lahenduste osas.

Mida see tähendab meie ettevõtetele, meie klientidele?

Valitsuses, eelkõige valitsuse poliitikas, peab lähikuudel toimuma mingi muutus, et rahustada esmalt koalitsioonierakondade enda poliitikuid.
Muutustes peame silmas pidama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega – Eesti ei peaks rakendama Eesti ettevõtetele rangemaid reegleid, kui on kokkulepitud Euroopa Liidu tasandil.

Lähinädalatel ootavad koalitsiooni ees pingelised ja sisulised arutelud:

Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et ettevõtjatel pole enam jaksu enam maksutõusudeks, siis ei ole kellelegi selge, millistest maksutõusudest on juttu. Kas ära jäävad ainult need maksutõusud, mille kohta me midagi ei tea või ka need, mis on riigieelarvestrateegias tuluridadel ideedena kirjas, aga mida veel seadustatud pole? Sellele küsimusele ei oska täna vastata ükski poliitik ega ametnik.
Rahandusminister on öelnud, et veel sisustamata tuleviku maksulaekumine 400 miljoni euro ulatuses aastas, mis ilma kirjelduseta riigieelarvestrateegias seisab, peaks tõenäoliselt tulema säästu arvelt. Samas teavad kõik ministrid, et ilma otsusteta piirata avalike teenuste mahtu või ära jätta infrastruktuuri investeeringuid, ei ole see võimalik.
Sotsiaaldemokraatid pole rahul, et Reformierakond maksutõusude tagant ära läheb ning kavatsevad kasvava fraktsiooni tingimustes oma mõjukuse piire ilmselt kombata.
Koalitsioonis on osaliselt tekkinud arusaam, et keegi peaks mõtlema ka tuleviku majanduskasvu peale – see on ka ettevõtjate suurim nurin, et selles osas on puudununud igasugune arukas tulevikku vaatav käsitlus ning koalitsioon on planeerinud kuupäevi selle teema arutamiseks. Aasta pärast koalitsioonilepingu sõlmimist oodatakse valitsuselt endiselt plaani majandus- ja tööstuspoliitika aluseks olevas põhiküsimuses: kust tuleb kasvuks piisavas koguses ja kättesaadava hinnaga roheline elektrienergia (sest ükski tööstusklient ei saa selles ajaperspektiivis oma ESG ja finantseerimisega seotud piirangute tõttu osta mitte midagi muud, kui ainult puhast elektrit) 5, 10 ja 20 aasta pärast?

Eelseisev periood nõuab kohanemist ja selgete suundade määratlemist nii poliitikas kui ka majanduses.

Investorite kommunikatsiooninõuanded idufirmadele

Lugemisaeg 3 min

2023. aasta oli idufirmadele muutusterohke. Nii mõnigi pidi uksed sulgema, teised aga silmitsi seisma karmide koondamistega. Kuid õnneks leidus ka neid ettevõtteid, kellele möödunud aasta tõi edu tänu investorite järjepidevale toetusele.

META Alpha tiim otsustas edu väljaselgitamiseks istuda maha investorite Siim Telleri, Tim Vaino, ja Yrjo Ojasaarega, kes on viimastel aastatel aktiivselt panustanud idufirmade kasvu. Koos arutati, millele peaksid idufirmad 2024. aastal meediasuhtluses rõhku panema, millised teemad on nende jaoks olulised ja kuidas investoritega kõige kiiremini jutule saada.

Ettevõtte lool on kandev tähendus

Investoritega suheldes tuli teravalt esile idufirmade loo tähtsus, mis kannab edasi ettevõtte visiooni ja missiooni. See võib tunduda lihtne ülesanne, ent tegelikult kipuvad ettevõtete lood jääma liiga tehniliseks, mistõttu ei teki emotsionaalset sidet ega usaldust asutaja, meeskonna ja investori vahel.

“Ettevõtte lugu on üks kõige olulisem osa,” rõhutas Teller. Tema sõnul on see eriti oluline neile, kes on kaasamas oma esimest või teist investeeringut ning müüvad eelkõige tulevikku, mitte viimistletud lõpp-produkti. Karismaatiline juht ja veenev lugu mõjutavad oluliselt positsioneeringut ja äratavad tähelepanu.

Hea loo aluseks on tarvis mõista sihtrühma emotsionaalseid valupunkte ja vastavalt sellele luua lihtne ning arusaadav narratiiv. Tasub mõelda probleemile, mis ajendas juhti idufirmat asutama, miks see teema teda ennast kõnetab ning millist suuremat muutust peaks toode või teenus ühiskonnas looma. Siinkohal võib kasulikuks osutuda erapooletu partner, kes pakub tuge õigete küsimuste esitamise kui ka laiemate vaatenurkade pakkumisega, et lugu sünniks hingelähedasena nii tiimile kui ka investoritele.

Üldmeedia või sotsiaalmeedia?

Meediakanalid tekitasid investorites eriarvamusi. Kuigi enamik intervjueeritutest tunnistas, et jälgivad siiani ajakirjanduslikke väljaandeid nagu TechCrunch, TechEU ja Sifted, siis juurdepääs tasulistele artiklitele on muutnud olukorra keerulisemaks. Selle tulemusena on sotsiaalmeediaplatvormist LinkedIn saanud peamine info- ja suhtluskanal. Teisalt tõdeti, et üks ajakirjanduslik artikkel võib olla hindamatu väärtusega. “Sinu ettevõtte väärtus võib olla 3 või 5 miljonit ning see võib sõltuda ainult ühest hästi ajastatud meediaartiklist,” ütles Ojasaar.

Samas on investorite sõnul parim lähenemine just erinevate kanalite kombineerimine. Väiksemaid uuendusi võib jagada sotsiaalmeediakanalites LinkedIn või X (endine Twitter), kuid suurema uudisväärtusega lugusid tuleks siiski jagada ka üldmeediaga.

Hari oma publikut

Investorid ei ole igas valdkonnas eksperdid, mistõttu on asutaja ja meeskonna kohustus oma potentsiaalseid investoreid harida alates turu võimalusest kuni meekonnaliikmete kompetentsini. See aitab eristuda konkurentidest.

Hea näide on siinkohal Woola, kes harib oma kliente ja investoreid fossiilsete kütuste keskkonnakahjulikkusest, räägib turust, näitab oma tiimi ja tutvustab inimlikus võtmes nende toote laiemat missiooni.

Kuidas navigeerida konkurentsitihedal turul?

Idufirmade sektoris valitseb tihe konkurents, mistõttu määravad investeeringute edukuse ettevõtte lugu, tiim, kasum kui ka raha kulutamise kiirus. Kuidas aga tabada investorit, kelle tähelepanu nimel võitlevad mitmed iduettevõtted korraga?

Investorite sõnul on kõige lihtsam viis kutsuda neid kohvile, et arutada koostöövõimalusi ning rääkida iduettevõtte potentsiaalist ning mõlema osapoole ootustest. Alternatiiv on kohtuda ka investorite portfellis olevate ettevõtete juhtidega, et kuulda nende kogemust ning paluda sissejuhatust investoriga kohtumiseks. Samuti tasuks rääkida investori portfelli ettevõtetega, kellega investeering ei õnnestunud.

Riskikapitali fondides töötab ka erineva profiiliga inimesi. Kui üldiselt soovitakse kohe kohtuda fondis pikaajaliselt tegutsenud inimestega, siis investorite endi sõnul tasub läheneda hoopis ka uuematele nägudele, kelle põhitöö on uute huvitavate ettevõtete otsimine. Nii on suurem võimalus võita mitme osapoole usaldus fondis.

10 küsimust, millele järgmise aasta alguses mõelda:

Milline on ettevõtte narratiiv ja kui selgelt on sõnastatud missioon ning visioon?
Kas me oleme valmis otsima abi kolmandalt osapooltelt, et saada uut perspektiivi meie kommunikatsioonivõimalustele ja kitsaskohtadele?
Millised meediakanalid on meie sektoris kõige olulisemad ja milliseid kanaleid jälgivad meie potentsiaalsed investorid?
Kas peaksime eelistama traditsioonilisi meediaväljaandeid või keskenduma sotsiaalmeediaplatvormidele?
Kuidas saame tasakaalustada üld- ja sotsiaalmeediat, et olla võimalikult palju pildis?
Millised on peamised teemad, mida investorid peavad turgu ja võimalusi arvesse võttes mõistma?
Kas tiimi kompetents on piisavalt nähtavalt?
Kas oleme proovinud õppida investorite portfellis olevate idufirmade kogemustest, et suurendada oma eduvõimalusi?
Kas oleme suhelnud riskikapitali fondide nooremate kolleegidega, et laiendada oma võrgustikku?
Kas meie kommunikatsioonistrateegia on vastavuses ka tänaste valdkonna trendidega?

Eduka intervjuu alus on hea ettevalmistus

Lugemisaeg 3 min

Pealtnäha võib tunduda, et osal inimestel on loomulik anne anda veenvaid intervjuusid. Tegelikult on hea intervjuu aluseks korralik ettevalmistus. Seda ka juhul, kui intervjueeritav on oma valdkonna täielik professionaal, sest üks asi on selgitada konkreetse teema detaile, kuid oskus omaette on anda edasi veenev ja selge sõnum.

Harjutamisega on võimalik ettevalmistuse osa muuta efektiivseks ja kiiresti tehtavaks, kuid ära ei tohiks seda kunagi jätta. Hea ettevalmistus võimaldab edukalt toime tulla ka ootamatute ja väga kriitiliste küsimustega.

Kuidas intervjuuks ette valmistada?

Enne intervjuu andmist tasub ajakirjanikuga eelnevalt suhelda, et mõista tema loo fookust ja selgitada välja, millist teavet ta ootab. Eelnev dialoog võimaldab intervjueeritaval oma sõnumeid paremini fookusseerida, kontrollida üle olulised faktid ja statistika ning vajadusel neid ajakirjanikuga jagada. Ehkki ajakirjanik ei ole kohustatud saatma küsimusi ette, on see vahel siiski võimalik. Eesmärk on mõlemal, nii ajakirjanikul kui intervjueeritaval, tegelikult ühine – koostada aktuaalne, huvitav ja selgete sõnumitega lugu.

“Intervjuuks valmistamisel tuleb enda jaoks läbi mõelda maksimaalselt kolm põhisõnumit.”

Intervjuuks valmistamisel tuleb enda jaoks läbi mõelda maksimaalselt kolm põhisõnumit. Selge fookuseta võib intervjuu minna hajali ning seda ei soovi ka ajakirjanik, kes konkureerib tähelepanu nimel mitmete väljaannetega. Nii kõneisiku kui ajakirjaniku peamine huvi on konkreetne ja selge seisukoht. Seega pane põhisõnumid kirja ning mõtesta need valju häälega enda jaoks lahti.

Vastamisse ei tohiks uppuda

Intervjuu toimub kahe inimese vahel, võrdsetel alustel. See tähendab, et ajakirjanik küsib küsimusi, mis pakuvad talle huvi lähtuvalt loo fookusest, taustainfost ja teiste, samal teemal intervjuu andnute öeldust. Seejuures võib juhtuda, et ajakirjaniku küsimustele vastates ei saa vastusena konkreetselt öelda varem paika pandud põhisõnumit. Kuidas siis ikkagi oma põhisõnumit välja öelda ka juhul, kui seda otseselt ei küsita?

Illustreeriv näide

Jõustunud uus liikluskord piirab konkreetses piirkonnas oluliselt inimeste parkimisvõimalusi. Ajakirjanik küsib liikluskorra muudatuse eest vastutavalt inimeselt ainult ühe küsimuse: “Miks selline muudatus tehti?”

Vastus ilma põhisõnumita: “Nimetatud piirkonnas on parkimisega väga palju probleeme ja tänavad on kitsad. Samas peavad sõidukid mööda seda tänavat liikuda saama, mistõttu otsustasime, et sellel tänaval enam parkida ei tohi.”

Vastus, koos põhisõnumitega, fookuses ohutus ja inimeste murega tegelemine: “Nimetatud piirkonnas on parkimisega olnud väga palju probleeme ja see on ohtu seadnud ka piirkonnas elavate inimeste elu ja tervise. Kitsastes oludes ei pääsenud lisaks prügiautodele inimesteni piisavalt kiiresti ja lähedale ka kiirabi-, pääste- ja politseiautod. Alarmsõidukid vajavad juurdepääsuks rohkem ruumi, kui tänane parkimislahendus seda võimaldab ja seetõttu on muudatused hädavajalikud. Me mõistame, et piirkonnas elavatele inimestele võivad muudatused olla ebamugavad, kuid meie jaoks on kõige olulisem tagada piirkonnas elavate inimeste ohutus. Peagi tutvustame piirkonnas ka uusi parkimislahendus ning parima lahenduse leidmiseks kaasame arutellu ka piirkonna inimesed ja suhtleme nendega sel teemal otse ja vahetult.”

“Kui intervjuule eelneb korralik ettevalmistus, aitab intervjuu tõsta ettevõtte nähtavust ning mõjutab ka avalikku arvamust.”

Ajakirjaniku küsimusele vastates on oluline sellest mitte kõrvale hiilida või sellele vastamata jätta, vaid hoopis juhtida kohe tähelepanu ka enda põhisõnumile.

Kuidas tulla toime ootamatute olukordadega intervjuu andmisel?

Ootamatu küsimus võib tähendada nii seda, et intervjueeritaval ei ole võimalik peast öelda teatud andmeid kui ka olukorda, kus tegu pole tema pädevusalaga. Sellisel juhul on oluline seda ka selgelt väljendada, sest tegemist ei ole pahatahtlike küsimustega, vaid sooviga koguda võimalikult palju informatsiooni loo tegemiseks.

Kui intervjueeritaval ei ole võimalik küsitud andmeid kohe esile tuua, on variant need hiljem järgi saata. Samuti võib paluda teha intervjuus pausi, et neid andmeid järgi vaadata. Juhul kui tegemist pole intervjueeritava vastutusalaga, tuleks küsijat suunata õige inimese poole.

“Ka väga kriitilised küsimused on intervjuude tavapärane osa.”

Ka väga kriitilised küsimused on intervjuude tavapärane osa. Neile vastamata jätmine ei ole hea praktika, samamoodi ei ole seda ka mitte aus olemine. Kriitilisele küsimustele ausalt vastamine eeldab aga taaskord vastuste eelnevat läbimõtlemist ja olulise fookusesse seadmist.

Miks intervjuusid anda?

See on küsimus, mida küsivad endalt paljud. Lihtne on sellises olukorras mitte intervjuud anda, kuid seda tuleks tõsiselt kaaluda. Kui intervjuule eelneb korralik ettevalmistus, aitab intervjuu tõsta ettevõtte nähtavust, kõnetada olemasolevaid ja potentsiaalselt uusi kliente ning mõjutab suures plaanis ka avalikku arvamust. Samuti aitab valdkonna eestkõneleja avalikult kõnelemine kaasa teatud sektoris probleemide lahendamisele ning tõstab samal ajal usaldust ettevõtte vastu.

CSR 2.0 ehk kuidas rääkida vastutustundlikkusest ESG-ajastul?

Lugemisaeg 3 min

Akronüüm ESG ei vaja enam tõenäoliselt pikemat tutvustust. Küll aga on palju segadust selle ümber, kuidas see kolmetäheline lühend mõjutab kommunikatsioonivaldkonda. Mis on ESG kommunikatsioon? Kuidas seda integreerida oma kommunikatsioonistrateegiasse? Milline on kestlikkuse teemade mõju ettevõtte mainele?

Palju kõneainet on pälvinud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive ehk CSRD). Euroopa Liidu õigusaktist tulenevalt tekib paljudel ettevõtetel lähiaastatel kohustus finantsaruandluse kõrval avaldada ka andmeid oma tegevuse ühiskondlikust mõjust kolmel tasandil: keskkonnaalaselt (environment), sotsiaalses mõõtmes (social) ja juhtimisalaste tegurite (governance) võtmes. Teisisõnu tuleb ettevõtetel näidata oma kestlikkust ESG-raamistikus.

Eestis on umbes kümmekond ettevõtet, kellel on juba täna teatud keskkonna ja inimõigusi puudutava info avalikustamise kohustus. Mitmed teevad seda ka vabatahtlikult. Lähiaastatel laieneb kestlikkusaruandluse kohustus ligikaudu 350 ettevõttele. Kaudselt mõjutab see muidugi ka aruandluskohustuslaste äripartnereid ja ettevõtluskeskkonda tervikuna. Mida kujutab endast ESG-põhimõtete rakendamine ettevõtete jaoks praktikas, avab näiteks Swedbanki jätkusuutlikkuse HUB. Kuidas aga mõjutab Euroopa rohepöördeambitsioon ning sellega kaasnev turundus- ja kommunikatsiooniinimesi?

Vahemärkusena on oluline mainida, et selle niigi keerulise teema muudavad veelgi segasemaks keelelised nüansid. Jätkusuutlikkus, kestlikkus, ESG, CSR, sotsiaalne/ühiskondlik vastutus, vastustundlik ettevõtlus on vaid mõned märksõnad, mis sageli aruteludest läbi jooksevad. Tõsiasi on, et neid sõnu kasutatakse üsna suvaliselt ja ilmselt ka tajutakse erinevalt.

**ESG versus CSR**

Üsna sageli tahetakse kõiki eelnevalt loetletud märksõnu koondada ESG mõiste alla. Nii on kommunikatsiooni-ringkondades tekkinud õigustatud küsimus, mis on ESG kommunikatsioon. ESG-raamistik on eelkõige ettevõttesisene tööriist, mille abil oma äritegevust läbi keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimismõõtme analüüsida. Kommunikatiivsest vaatest mängib see rolli eelkõige investorsuhetes ja raha kaasamise kommunikatsioonis. Muus osas aga ei tasuks seda võtta kui vastustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse sünonüümi.

Kui ESG on konkreetne raamistik, mille läbi hinnata ettevõtte ühiskondlikku mõju, siis vastustundlikkuse ja jätkusuutlikkus viitab ettevõtte üldisele kohustusele käituda eetiliselt ja anda oma panus ühiskonda. Seega on ESG üks viis, kuidas ettevõte saab näidata oma ettevõtte vastutustundlikkust, kuid see ei ole ainus viis. See on ka põhimõte, mida tasub järgida PR-is.

Mulle meeldib kommunikatsioonis rääkida ettevõtete sotsiaalsest vastutusest (NB! see ei tähenda kitsalt seda S-tähte ESG-s!) läbi CSR (Corporate Social Responsibility) kontseptsiooni. Tõsi, ESG esiletõus nii keeleliselt kui sisuliselt on oluliselt mõjutamas seda, kuidas ettevõtted oma sotsiaalsest vastusest räägivad ja milline on ühiskonna taju äride jätkusuutlikkuse osas. Populaarteaduslikus kirjanduses on viidatud sellele ka kui CSR 2.0-le. Et ESG ja CSR mõlemad on inglise keelest laenatud akronüümid, nimetaksin seda eesti keeles lihtsalt strateegiliseks kestlikkuse kommunikatsiooniks.

Strateegiline kestlikkuse kommunikatsioon

Oluline on mõista, et kestlikkuse kommunikatsioon ei ole eesmärk iseenesest, vaid üks osa ettevõtte strateegilisest juhtimisest. Kommunikatsioonitööriistu kasutades saab kestlikkuse teemasid ettevõtte heaks rakendada nii turunduskommunikatsioonis, mainejuhtimises, tööandja brändingus kui ka suhetes otsustajate ja partneritega. Erinevad uuringud on näidanud, et jätkusuutlikud ettevõtted on nii investorite kui ka koostööpartnerite jaoks üha atraktiivsemad ja nende väärtuste esile toomisel on väga suur roll just strateegilisel kommunikatsioonil.

Edukas kestlikkuse kommunikatsioon tähendab palju enamat kui ühekordsed kampaanialoosungid või annetused juhtkonna meelisspordialadele. PR-agentuurina on meie eesmärk aidata organisatsioonidel konverteerida kestlikkuse kommunikatsioon eduks oma põhitegevusvaldkondades.

Koondamine on kriis ja seda tuleks juhtida

Lugemisaeg 3 min

Koondamine on igale inimesele ebameeldiv kogemus. See on ebameeldiv neile, kes koondatakse; neile, kes peavad koondamisotsuseid tegema; neile, kes peavad seda teatama ja ka neile, kes ettevõttesse jäävad. Koondamine on kriis ja nii tuleks seda juhtida.

Ebakindla tuleviku tõttu – Eestisse on raskem investeerida geograafilise riski tõttu, Eesti eksport langeb ning majandus kahaneb ja tehnoloogiaidudel on kiire kasumlikuks muutumisega – tuleb iga nädal uudiseid mõne ettevõtte koondamisotsusest. Koondamisi viiakse tihti läbi viisil, kus see läheb planeeritust raskemini ning aastaid ehitatud tugevad brändid saavad tugeva mainekahju. Kuidas viia koondamiste kommunikatsioon läbi nii, et ettevõtte maine ja selle inimesed võimalikult vähe kannataksid?

Planeeri oma sõnumeid ja koondamise protsessi ette. Arvesta, et see kõik võtab aega, seega kaasa vajalikud partnerid. Kui majas sees puudub õigus-, kommunikatsiooni- või personalialane pädevus, siis too see ajutiselt kriisimeeskonda sisse. Arvestades kahju, mida koondamise (tegelikult ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise) käigus võib põhjustada, on see põhjendatud kulu. See on investeering ettevõtte tuleviku ehitamisesse.
Tee koondamise kommunikatsioon esmalt kogu organisatsioonile koos. Kutsu inimesed kokku. Pea meeles, et info peab tuginema faktidele. Kolleegid hakkavad lekitama ja tööandjat avalikult kritiseerima, kui nad loevad koondamise kohta infot, mis nende arvates ei vasta tõele – see on vältimatu. Arvesta sellega, et kõik mis sa ütled, võib kiirelt liikuda ajakirjandusse. Oluline on anda edasi info, mida on otsustatud, millised on edasised protsessid ja millist tuge ettevõte pakub koondatutele. Hiljem tuleks juhi ettekanne ka memona inimestele saata. Arvesta, et ka selle sisu võib kiirelt ajakirjandusse liikuda.
Sõnumi mõttes on oluline teada anda, et koondatud pole süüdi – see on koondamise ja vallandamise vahe. Ettevõte on oma arengus murrangulises hetkes, vajab edasiminekuks kokkuhoidu ja tugevat fookust – see on hädavajalik – ning seetõttu tuleb koondada.
Ettevõtte väärtused ei ole tekst seina peal, vaid nende raskete hetkede praktikas äraproovitud põhimõtted. Valdaval osal juhtudest sõltub koondamise pikaajaline mõju kommunikatsioonile ja kogu brändile sellest, kuidas tehakse koondatuga üks ühele kohtumisi ja kas inimesed tunnevad, et juhtidel on kahju seda otsust teha. Inimlik jutuajamine ja toetusteenused ei tee koondatud töötajat rõõmsaks ja kindlasti ei tunne ükski koondatu juhile kaasa. Ent paari kuu või aasta pärast, kui tunded on lahtunud, mõistavad paljud, et seda protsessi oleks võinud läbi viia palju halvemini ning inimeste ja nende poolt juhitud ettevõtete tegutsemist kriitilistel hetkedel vaadatakse tagantjärele läbi teistsuguse prisma. Inimesi ja ettevõtteid mäletatakse selle järgi, kuidas nad käitusid rasketel hetkedel.
Koondamine on raske hetk ka neile, kes jäävad. Inimesed võivad oma töökoha säilimise kiuste kahelda organisatsiooni jätkusuutlikkuses, asuda otsima uusi töökohti, tunda motivatsioonilangust. Neidki on oluline selles etapis toetada ja anda neile sõnumid, mida ettevõte teeb selleks, et kriisist väljuda. Oluline on öelda, et juhtidel on selge plaan, kuidas uued eesmärgid saavutada ning milline on allesjäänute roll ja ehk kasvanud võimalused sellest edust osa saada, kui raskest hetkest koos üle saadaks. Siinkohal on oluline mitte hämada – pole võimalik öelda, et me koondame, sest meil läheb hästi. See ärritab nii neid, kes on koondatud kui ka neid, kes on jäänud. Küll aga on see raske hetk võimalus kommunikeerida plaani parema tuleviku ehitamisest ja saada inimesed endaga kaasa mõtlema ja tegutsema.

Kuidas päriselt persoonibrändi ehitada?

Lugemisaeg 3 min

Persoonibränd pole midagi sellist, mida kunstlikult luua ja kultiveerida. Persoonibrändi puhul töötab üksnes autentsus. Kes oled Sa inimesena? Kes oled Sa juhina? Millised on Sinu väärtused? Mida on Sul oma jälgijaskonnale öelda?

Eestis on vaid 1,3 miljonit inimest ja siin on tugeva persoonibrändi loomine oluliselt lihtsam kui Silicon Valleys, Londonis või Berliinis. Ometi on see meile, introvertsetele ja tagasihoidlikele eestlastele keerulisem kui paljudele teistele.

Eestlastena tahame, et töö räägiks ise meie eest. Me ei taha oma võitudega hoobelda, veel vähem tahaksime avalikult rääkida oma möödapanekutest või läbipõlemistest. Kui keegi meid märkab, on hästi, ja kui ei märka, siis tuleb ilmselt rohkem pingutada.

Kahjuks tänapäeva maailmas see nii enam ei toimi. Selleks, et olla edukas, on vaja ehitada oma isikubrändi, luua võrgustikke ja jõuda oma sõnumiga oluliste inimesteni – olgu need siis potentsiaalsed kliendid, töötajad või hoopis investorid. Tugev persoonibränd võib olla äriarenduse, värbamise ja ettevõtte kasvu võti. Seda kõike tuleb aga strateegiliselt juhtida.

“Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine.”

Millest persoonibrändi loomist alustada?

1. Alusta iseendast. Persoonibränd on see, mida inimesed räägivad sinu kohta siis, kui sa pole veel ruumi sisenenud. Mille poolest tahaksid sa eelkõige tuntud olla? Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine. See algab sellest, kuidas Sa iseennast kui inimest defineerid ja mis on Sinu väärtused. Persoonibrändi loomine nõuab tööd. Sa pead millestki midagi teadma. End eksperdina positsioneerida on raske ja see algab küsimusest: milles ma olen ekspert? Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid Sind uskuma? Milliseid tulemusi oled Sa juba saavutanud?

2.Kes on Sinu auditoorium? Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahaksid. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Kui oled ära defineerinud oma auditooriumi, kelleni jõuda tahad, siis tuleks mõelda sellele, mis kanalis on võimalik nendeni kõige efektiivsemalt jõuda. On need tugevad arvamusartiklid traditsioonilises meedias, konverentsid, inspireerivad esinemised ülikoolis, LinkedIni postitused või ehk hoopis kõik need valikud? Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.

“Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.”

3. Milline on Sinu lugu? Isegi kui sa ei ole oma narratiivi teadlikult loonud, oled sa seda elanud. Kui oled ruumist väljas, siis võid aimata, mida sinu kohta räägitakse. “Ta on äärmiselt karismaatiline ettevõtja,” “ta on suurepärane projektijuht” või “ta on geenius, kes teeb meie piirkonna parimaid reklaamikampaaniaid.” Kui sa ise teadlikult oma persoonibrändi ei loo, siis luuakse see sinu eest ise.

Üheminutiline pitch ehk liftikõne pole oluline üksnes start-up ettevõtetele. See aitab auditooriumil mõista sinu mõju ja tugevusi. Tööta välja selge ja ülevaatlik ennast tutvustav tekst, mis selgitab, kes sa oled ja kuidas on sinu varasemad oskused seotud sellega, mida sa praegu teed? Milline on sinu missioon? Mida pead inimesena oluliseks?

4. Sa lood oma persoonibrändi iga päev. Tõde on see, et kõik, mida sa teed, on teistele inimestele mingil moel nähtav. Olgu see päris elus või internetis, see kõik mõjutab sinu isikubrändi. Suhtu kõigisse võrdse austusega, olenemata selle inimese positsioonist – olgu ta klienditeenindaja või tegevjuht. Eesti on liiga väike selleks, et olla nõme nende vastu, kes sulle midagi pakkuda ei saa.