Kellele kuulub inimeste usaldus? Mõjuisikuturundus on rohkem kui lihtsalt trend

Lugemisaeg 3 min

Mõjuisikuturundus on tänapäeval üks kõige toimivamaid ja kiiremini arenevaid valdkondi. Brändid, mis soovivad tarbijatega lähedasemat sidet luua, ei piirdu enam traditsioonilise reklaamiga, vaid kaasavad sisuloojaid, kellel on usaldusväärne ja lojaalne jälgijaskond. Milleks ehitada ise uut kogukonda, kui kellelgi on see töö juba tehtud?

Emily Hund, Pennsylvania ülikooli teadlane ja autor, kes uurib suunamudijate ning digikultuuri arengut, on öelnud, et uuringute põhjal usaldavad inimesed mõjuisikuid rohkem kui ajakirjanikke ning saavad uudiseid ja teadmisi sagedamini just mõjuisikutelt. Vaadates viimast Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemusi, siis näeme, et Eestis elavad muust rahvusest inimesed peavad kõige olulisemaks infoallikaks uudiste ja teadmiste hankimise vahendiks just sotsiaalmeediat. Eesti uudisteportaalid on teisel kohal. Ka eestlased tarbivad uudiste ja teadmiste hankimiseks sotsiaalmeediat. Kui muust rahvusest inimeste hulgas on sotsiaalmeedia olulisus esimesel kohal, siis Eesti inimeste arvates neljandal kohal. See on aga ajas muutumas.

Sotsiaalmeedia ajastul ei taha inimesed näha pelgalt reklaame, vaid nad otsivad sisu, millega on võimalik suhestuda või kust saab otsuse langetamiseks piisavalt informatsiooni. Siin peitubki mõjuisikuturunduse võlu – see on efektiivne ja usaldusväärne tööriist, mis loob brändi ja tarbija vahel tõelise sideme. Kui näiteks Z-generatsioon hakkab mõnda kallimat toodet ostma, läheb ta pigem sotsiaalmeediasse ja teeb taustatöö erinevate mõjuisikute arvustuste pealt, kui et loeb tagasisidet ajakirjaniku artiklist. Samas 65+ sihtgrupp jällegi saab suure osa enda infost just ajakirjandusest. Edukamad mõjuisikud on leidnud sotsiaalmeedias sisu tehes enda niši ja autentsuse, mis paneb ka tarbijat rohkem usaldama.

Kolm põhjust, miks integreerida mõjuisikuid enda (PR) kampaaniasse:

Usaldusväärsus ja autentsus – inimesed usaldavad sisuloojaid, sest nad tajuvad neid “tavaliste inimestena,” kes jagavad oma igapäevaelu ja isiklikke kogemusi.
Kogukonnatunne – mõjuisikud suudavad luua tugevaid kogukondi, kus jälgijad suhtlevad aktiivselt ja tunnevad end osana laiemast grupist. Tihti võivad sisuloojate kogukonnad olla ka palju suuremad kui mõne tuntud ajalehe tiraaž. Näiteks viisime eelmisel suvel läbi kampaania, kus mõjuisiku sisu jõudis pea 40 000 inimeseni . Võrdluseks võib tuua, et samas kuus oli näiteks ühe loetavama ajalehe, Õhtulehe, tiraaž 29 400.
Brändi loomulik integreerimine – erinevalt traditsioonilisest reklaamist on mõjuisikuturundus sageli loomulikum, kuna sisulooja jagab oma kogemust ja see on seotud tema igapäevase eluga. Lisaks saab teda kaasata ka PR-tegevustes ja saada teenitud meediakajastus. Näiteks kui mõjuisik räägib nutikalt, võib see jõuda meediasse või panna liikuma ühiskondliku vestluse.

Mõjuisikuturundus rohkem kui lihtsalt trend

Kuigi mõned skeptikud väidavad, et mõjuisikuturundus võib olla hetkemood, viitavad uuringud vastupidisele. Brändid, kes suudavad strateegiliselt valida õigeid mõjuisikuid ja arendada pikaajalisi koostöid, loovad sellest endale tõhusa tööriista. Samas on oluline meeles pidada, et mitte iga sisulooja pole õige valik – brändid peavad hoolikalt analüüsima, kas mõjuisiku väärtused ja jälgijaskond kattuvad nende sihtrühmaga. Mõjuisiku valimine pelgalt jälgijate numbri järgi, süvenemata sisulooja tegelikku sisusse, võib kaasa tuua hoopis vastupidise soovi ning nii sisulooja kui ka jälgijate pahameele.

Mõjuisikuturundus ei ole pelgalt sotsiaalmeedia, vaid strateegilise kommunikatsiooni tööriist. Kui brändid suudavad seda oma strateegiasse integreerida, muutub mõjuisikuturundus mitte ainult tõhusaks, vaid ka hädavajalikuks osaks igast kaasaegsest turundusstrateegiast.

Peamised trendid mõjuisikuturunduses
Mõjuisikuturundus areneb pidevalt ning trende tekib pidevalt juurde, kuid mõned suundumused on selgelt esile kerkinud:
        1.      Mikro- ja nanomõjuisikud
Kuigi suured sisuloojad (mega- ja makro-mõjuisikud) jõuavad suure auditooriumini, on just väiksematel sisuloojatel sageli suurem kaasatus. Mikro- ja nano-mõjuisikute jälgijad tajuvad nende soovitusi autentsena ning usaldavad neid rohkem. Seega analüüsi hoolikalt, milline mõjuisik on sinu brändile parasjagu kõige sobivam.
        2.      Pikaajalised koostööd
Ühekordsed kampaaniad mõjuvad sageli reklaamina, samas kui pikaajalised koostööd aitavad brändi ja mõjuisiku vahel usaldust luua. Järjepidevus mõjuisiku sisus loob tugevama seose ja teeb brändi jälgijatele usutavamaks.
        3.      Autentsus ja läbipaistvus
Tarbijad on muutunud reklaamide suhtes teadlikumaks ning ootavad, et brändid ja mõjuisikud oleksid ausad koostööde osas. Uuringud on näidanud, et märgistus „Paid partnership” või selged brändisildid aitavad tarbijatel paremini tuvastada, kas tegemist on sponsoreeritud sisuga.
        4.      Sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse integratsioon
Sotsiaalmeedia platvormid muutuvad järjest rohkem e-kaubanduse keskkondadeks, kus ostuotsused tehakse otse platvormil. Instagram, TikTok ja YouTube pakuvad võimalusi toodete otseostmiseks, mis muudab mõjuisikuturunduse veelgi tähendusrikkamaks.

Meta Advisory on Aasta Kommunikatsiooniagentuur 2025

Lugemisaeg 4 min

1 kord on juhus, 2 korda on kokkusattumus, 3 korda on muster

Meta Advisory on kolmandat korda Aasta Kommunikatsiooniagentuur. Meie juhtivaprtner Andreas Kaju jagas Turundajate Liidule mõtteid võitmisest, agentuuritööst ja laiemast maailmas toimuvast. Siit leiad mõned nopped intervjuust.

Meta triumfeeris aasta kommunikatsiooniagentuurina kolmandat korda. Seekord oli saagiks kuld, kaks pronksi ja erimuna. Kuidas tulemusega rahule jäid?

Ma vaatan seda mitmest küljest. Kuldmunade arv ei määra, kas aasta oli edukas. Oleme ettevõte. Klientide usaldust meie vastu näitab ennekõike raha – teenitud tulu. See on meie peamine usalduskapital.

Meil läks okeilt. Meil ei saa palju paremini minna, kui läheb meie klientidel. Aga mis selles eelmises aastas enam elada, minevik on minevik. Elame homses. Maailmaturgudel valitsev metsik ebakindlus mõjutab ka meie kliente.

Ükski klient ei ole meie juurest viimastel kuudel ära läinud ega ole ka praegu minemas, aga keegi ei julge suuri investeeringuid teha. Tehingute aktiivsus on külmunud. Ei toimu suuri ülevõtmisi ega tehinguid, kust ka meile tööd tekiks. Eestisse ei tule uusi rahvusvahelisi ettevõtteid (tõe huvides: intervjuu toimumise ja avaldamise vahel sai Meta ühe projekti seoses Eestisse tootmist planeeriva Euroopa ettevõttega – toim.).

Kui arvestada, et suutsime geopoliitilisest olukorrast ja sõjast hoolimata kasvada, siis olen rahul. Teistmoodi ei saaks tervemõistuslik inimene vastata. Aga see kõik tuleb palju suurema pingutusega kui varem. Aastaid tuli töö palju lihtsamini.

Milline on tehnoloogilise revolutsiooni laiem mõju ühiskonnale? Meiegi portaalis on räägitud, et kõik peavad prompt’ima ehk viipama õppima, aga noh, kõik inimesed ei saa viipamisega tegeleda. Paljudel inimestel võibki töökoht ära kaduda. Mis neist saab?

Töökohad ei kao kuhugi, aga pooled inimesed, kes praegu sektoris töötavad, kaotavad töö. Seda tööd hakkavad tegema inimesed, kel on tehnoloogilised oskused. Need inimesed, kel ei ole, jäävad maha.

Kaob vajadus inimeste järele, kes tahavad lihtsate asjade tegemise eest liiga palju raha küsida. Oleme kõigis uue tehnoloogia lainetes näinud, et ühiskonna produktiivsus pigem kasvab.

Kindlasti on siin sotsiaalset ebaõiglust. Kindlasti saavad noored mingisuguse eelise, sest neile tuleb see kõik loomulikumalt. Vanemad põlvkonnad peavad rohkem õppima.

Arvan, et vaja on arukamaid ja nutikamaid inimesi ning meie valdkonnale on see hea, sest tase tõuseb.

Oluline on see, et õppimise vastutust ei saa panna ainult inimeste õlule. Mina ja mu partnerid vastutavad, et õppimine toimuks. Meil on koolitusplaanid. Viin ise ettevõttes seminare läbi. Kuna oleme osa Euroopa kõige suuremast strateegilise kommunikatsiooni ettevõttest Rud Pedersenist, siis on meil ka grupiülene taseme tõstmise kava.

Kas ses valdkonnas peab vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama kui mõnes teises? Ja kas me tegeleme selle probleemiga piisavalt?

Ma ei oska öelda, kas see on sellele valdkonnale spetsiifiline. Ilmselt võib seda üldistada kogu nõustamise valdkonnale. Elu muutub siin väga kiiresti. Elame murrangu ajastul ning klientide stress jõuab ka nõustajateni. See seab meie tüüpi ettevõtete töötajad suure surve alla ning meil on eriline kohustus vaimset tervist jälgida. Tegime juba aastaid tagasi koostöös Peaasjaga esimese uuringu ning võtsime kõigile oma inimestele täiendava eraravikindlustuse.

Ma arvan, et juhtidena ei tasu end petta. See, et sa korraldad töötajatele šampanjaga üritusi, paned kontorisse pinksilaua või käite padelit mängimas, ei ole inimeste vaimse tervise eest hoolitsemine.

Vaimse tervise eest hoolitsemine on see, kui suudad juhtida nende töökoormust, olla teadlik, kas nad saavad oma tööga hakkama ning pakkuda neile vajalikel hetkedel kogenumate kolleegide toetust. Selleks, et seda teada, pead kogu aeg inimeste tööeluga kursis olema. See vajab aktiivset juhtimist.

Juht peab teadma, kas inimesel on raske või mitte. Töötajad peavad juhilt seda vastutust ka nõudma. See ei tähenda, et kultuur peab pehmeks minema. Vastupidi. Meie sisemine kultuur on nõudlik ja tulemusele orienteeritud, aga seda on vaja teha nii, et inimestel oleks samal ajal turvaline.

Juhtimine on kunst, mida on vaja teha läbimõeldumalt kui varem. Enam ei saa nii, et koosolekul ütled inimestele, et meil on vaja rohkem kliente ja nõuad neilt müüki. Sel ei ole mingit mõtet. Sellised ettevõtted konkurentsis ei püsi.

Koos minuga on meil neli juhti. Me kõike oleme pidanud paremaks saama ja saame veelgi. Kui rääkisin õppimisest, siis kõige suurem vastutus on meil endal.

Kui töötajate vaatenurgast vaadata, siis nemad ootavad, et nad saaksid areneda ja neil oleks perspektiivi. Kui jälle üks aasta möödas on, peab töötaja tundma, et ta sai selle ajaga paremaks. Selle nimel teeme koos juhtidega süsteemset tööd.

Ma jõuan lõpetuseks Kuldmuna juurde tagasi. Kui sa siin tänukõnet pidasid, siis ütlesid, et sa alguses ei hoolinud väga neist auhindadest, aga hiljem said aru, et meeskonnale on tähtis.

Esimesed seitse aastat ei esitanud me Kuldmunale ühtegi tööd. See ei tundunud oluline. Tead, ma arvan, et suhtusin ka veidi üleolevalt. Ettevõtte asutajal ja juhil peab olema tugev enesehinnang ja usk sellesse, mida tehakse. Jah, ma suhtusin sektorisse natuke üleolevalt.

Usun, et teeme oma asja endiselt eriliselt, aga praegu näen end rohkem sektori osana. See, kui hästi meil läheb, ei sõltu ainult meist, vaid ka sellest, kui kõva on tase tervikuna. Kui kliendid arvaksid, et tase on üldiselt väga kehv, siis see mõjutaks ka meie hinnastamist.

Kuna kliendid tajuvad seda kategooriat tihti väheväärtusliku või tarbekaubana, umbes, et vahet pole, mis marki nad ostavad, siis meie roll on tegelikult tõestada, et see ei ole tarbekaup. Me ei tohiks seda võitlust üksi võidelda.

Seetõttu olen ümber hinnanud, kui tähtis on kokkupuude ja koostöö teiste agentuuridega. See on ühine võitlus taseme nimel. Kuldmuna on üks osa sellest. Ühine taseme tõus ja taseme hoidmine pole mingi abstraktne või moraalne küsimus, vaid hästi praktiline.

Ja muidugi – sain lihtsalt aru, kui väga meeldis kolleegidele tehtud tööde eest tunnustust saada. Kui sa midagi ei võida või võidad vähem, kui lootsid, on kurbust tunda. Aga need asjad käivadki koos. Selleks, et tõeliselt rõõmu tunda, pead ka kaotusvalust osa saama. Saime Kuldmuna abil aru, kui oluline on inimestele tunnustus ja võtame tunnustust ka ettevõtte sees tõsisemalt.

Loe täispikka intervjuud TULI portaalist.

GALERII

Hea arvamuslugu on rohkem kui isiklik seisukoht

Lugemisaeg 3 min

Arvamuslugudel on kommunikatsioonis ja oma sõnumi edastamisel kindel koht, kuid alati ei ole see parim lahendus. Arvamuslugu on raske žanr – see eeldab mõtet, struktuuri ja julgust. Selle kirjutamist ei tasu ette võtta kergel käel.

Tõeliselt hea arvamuslugu on selline, mis tõuseb lendu arvamusrubriigist ja liigub sealt diskussioonina edasi uudislugudesse, sotsiaalmeediasse või uutesse arvamuslugudesse. Miks aga väga paljud arvamuslood sellist mõju siiski ei avalda?

Enne arvamusloo kasuks otsustamist ja kirjutama asumist tuleks enda jaoks läbi mõtestada kaks küsimust:

1. Kas need inimesed, keda ma kõige rohkem oma arvamusega tahan kõnetada, leiavad selle loo üles?

Arvamuslugusid avaldatakse palju. Kas ja kui kaua on see mõne uudisteportaali esiküljel, sõltub sellest, kas see lugu on aktuaalne, konkreetse seisukohaga ja lugejaid just sel momendil kõnetav. On selge, et ka kõige suuremad meediatarbijad ei jõua iga päev külastada kõiki arvamuslugude portaale. Veel vähem kõiki huvipakkuvaid lugusid läbi lugeda. Seega on esmatähtis mõelda välja, kes on minu arvamusloo peamine sihtrühm, keda ma tahan kõnetada ja keda panna tegutsema. Seejärel tuleks mõelda, kas see sihtrühm leiab tee selle arvamusloo juurde. Kas ta loeb üldse arvamuslugusid?

2. Mis on see üks mõte või argument, mida ma tahan oma arvamuslooga öelda?

Arvamuslugu, nagu nimigi ütleb, peab sisaldama konkreetset arvamust millegi kohta. See arvamus peaks olema nii autorit ennast kui ka lugejat sütitav. Seejärel on oluline endalt küsida, mis on selle arvamuse keskne idee ehk peatees. Kui arvamuslool puudub selgroog, mille ümber hakata keha ehitama, on seda kirjutajal raske kirjutada ja lugejal keeruline lugeda.

Arvamuslugu ei ole sotsiaalmeediapostitus

Sageli lähevad segamini ka kaks erinevat žanri – arvamuslugu ja sotsiaalmeediapostitus. Viimane võib olla tunnetuslik, hüplik ja hetkeemotsioonist kantud – võib isegi öelda, et midagi, mis sobiks peaaegu repliigi rubriiki. Arvamuslugu aga eeldab sügavamat analüüsi, struktuuri ja vastutust. Kui lugu ei suuda lugejat kõnetada, temaga suhestuda, talle midagi mõtlemapanevat või isegi tegutsemissoovi andvat pakkuda, siis jääb selle mõju olematuks.

Hea arvamuslugu ei hakka peale selgitusega, miks mina otsustasin seda kirjutada. Hea arvamuslugu algab loost või faktist, mis paneb lugeja seisatama ja mõtlema: “See puudutab ka mind.”

“Hea arvamuslugu ei hakka peale selgitusega, miks mina otsustasin seda kirjutada. Hea arvamuslugu algab loost või faktist, mis paneb lugeja seisatama ja mõtlema: “See puudutab ka mind.””

Hea arvamuslugu vajab LUGU

Isegi kõige tugevam argument ei tööta, kui sellele ei järgne või eelne lugu, mis seda avab ja inimese kaasa haarab. Miks? Sest inimesi ei veena faktid, neid veenavad lood, mis neid puudutavad või kõnetavad. Lood, mille kaudu saab inimene end peegeldada, on arvamusloo kõige tugevam osa. Selleks võib olla isiklik kogemus, nähtud olukord või mõne olukorra põhjalik analüüs, mis haarab lugeja kaasa mõtlema.

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et arvamuslugu ütleb oma nimetusega ära meile kaks juhatavat suunda: meil on vaja konkreetset arvamust ning seda toetavat lugu. Arvamusega lugu.

Sellest teeme ka pressiteate, eks?

Lugemisaeg 2 min

See pealkirjas väljatoodud lause võib kommunikatsiooniinimeses tekitada reaktsioonina nii sisemist ebameeldivat jõnksatust kui ka innustavat jaatavat noogutust. Miks?

Sest kui me räägime kommunikatsioonist, siis võib tihti juhtuda, et pressiteatest oodatakse imesid ning hiljem ollakse pettunud, et suurte kajastusteni ei jõutudki. Ja tihti võib tunduda, et pressiteade on hea n-ö käegakatsutav asi, mis tundub kindlapeale minek.

Siin tulebki aga appi hea kommunikatsiooniekspert ja spetsialist, kes saab lähtuvalt tegevuse sisust ja eesmärgist pakkuda tegelikult välja palju rohkem erinevaid kommunikatsiooni(- ja turundus)tegevusi, mille üks osa võib, aga ei pruugi olla pressiteade.

Esmalt on oluline teada, mis on kommunikatsiooni eesmärk ja kelleni soovitakse oma tegevustega jõuda? Seejärel saab paika panna juba tervikliku kommunikatsiooniplaani, kus on ära kaardistatud nii sihtrühmad, sobivad kanalid, kõneisikud aga ka iga tegevuse eest vastutavad isikud (ülioluline!).

Mis töötab kommunikatsioonis tihti paremini kui pressiteade?

Teemade otsepakkumised ehk hea media pitch. See eeldab, et oled teema enda jaoks läbi mõelnud, peamise iva (või kaks) välja noppinud ning pakud ajakirjanikule päriselt head ja sisukat teemat. Alati ei pruugi olla see teema seotud nt konkreetse sündmusega, aga see saab olla seotud teemaga laiemalt ja võib olla oluline, teistsugune fookus teema avamiseks. Alati pitchid ei õnnestu, aga minu kogemus näitab, et need on efektiivsemad kui pressiteade.

Artikli kirjutamine ja avaldamiseks pakkumine. Kuid sel juhul ei tohi see olla sisuturundustekst või nõretada müügisõnumitest. Kommunikatsioonitegevusena pakume artikli kirjutamise kaudu mingit väärtust, näiteks sisuliselt mingi teema avamist uue või teistsuguse vaatenurga alt. Lähtume alati uudisväärtustest ning muidugi ka kanalist.

Heade ja huvitavate kõneisikute olemasolu. Me kõik hindame häid esinejaid, kes räägivad selgelt ja arusaadavalt ning muidugi ka huvitavalt. Osadel inimestel on loomupärane anne hästi esineda ja rääkida, teisi saab ses osas koolitada. Ka sellist abi pakub just kommunikatsiooniekspert või -partner.

Kutsu valitud ajakirjanikud sündmusele kohale. Rõhutan – valitud. Kõik ajakirjanikud ei kirjuta/kajasta kõiki teemasid, seega tasub vastavalt sündmusele teha valikuid ning otsekutsumisi. See eeldab taustatööd ning muidugi ka taas head sisulist teemat ja taustateadmisi.

Pressiteade on teatud juhtudel kindlasti omal kohal, kuid kõik sõltub sisust, eesmärgist ja olukorrast. Olukorra hindamisel ongi seega alati hea partner just keegi, kes tunneb ja teab, kuidas kommunikatsioon toimib ning omab ka vajalikke meediakontakte.

Millal ikkagi pressikonverents korraldada?

Lugemisaeg 3 min

Pressikonverentsi korraldamise küsimus ei kerki asutustes ilmselt just liiga tihti, kuid kindlasti mõeldakse selle peale erinevate sündmuste või olukordade tuules. Eelkõige muidugi sellest aspektist, et mis hetkel tuleks vastu võtta otsus pressikonverents korraldada.

Olen töötanud kolme erineva asutuse kommunikatsioonijuhina, kuid pressikonverentside korraldamist on ette tulnud loetud arv kordi. Miks? Sest tegemist peab olema üsna erakordse sündmuse või olukorraga, et pressikonverentsi korraldamine oma eesmärki päriselt täidaks. See ütleb ilmselt juba palju ette ära selle kohta, miks ja millal seda üldse korraldada.

Kuid millal siis ikkagi pressikonverentsi korraldada? Kõige lihtsam ja lühem vastus on: kui pressiteatest ei piisa ja kui info mõjutab paljusid inimesi ning iga väljaande ja toimetuse läbihelistamine võtaks lihtsalt liiga palju aega. Ning kui info peab jõudma kiiresti ja vahetult võimalikult paljude inimesteni.

“Kõige lihtsam ja lühem vastus on: kui pressiteatest ei piisa ja kui info mõjutab paljusid inimesi ning iga väljaande ja toimetuse läbihelistamine võtaks lihtsalt liiga palju aega.”

Kui olukord on piisavalt kriitiline ja juhtum kõrge uudisväärtusega, on lihtsam ja mõistlikum korraldada pressikonverents, et kõigile ühel ajal infot jagada ja kohe ka küsimustele vastata.

Näiteks korraldab Vabariigi Valitsus igal nädalal pressikonverentse, et tehtud otsuste kohta infot jagada ning tekkivatele küsimustele kohe vastata.

Koroonapandeemia ajal korraldas Terviseamet regulaarseid pressikonverentse selleks, et ühekorraga võimalikult paljudele inimestele infot jagada ja et ajakirjanikud saaksid ka sealsamas kohe küsimusi küsida.

Selleks, et pressikonverentsi korraldamise küsimust asutuse sees lahata, tasub üle käia mõned kontrollküsimused:

Kas info, sündmus või olukord, millega seoses tahad pressikonverentsi korraldada, vastab vähemalt neljale uudisväärtuse kriteeriumile ehk tegemist on piisavalt ebatavalise, piisavalt suure mõjuga, piisavalt lähedase, värske ja päevakajalise info või olukorraga?
Kas olukord on sellises mahus uudisväärtuslik ja puudutab näiteks väga suurt hulka inimesi, mõjutab piisavalt suurt hulka sihtrühmast?
Kas sul on olemas piisavalt palju infot selleks, et üldse pressikonverentsi korraldada? Kas sul on olemas juhtunu osas piisavalt infot ehk:
- mis juhtus?
- millal juhtus?
- kellega juhtus?
- kus juhtus?
- miks juhtus?
- kuidas juhtus?

Kui kõik eelnevad küsimused on saanud “jah” vastuse ning on olemas info olukorra selgitamiseks, tuleb endalt veel ka küsida, kas osatakse võimalikele kriitilistele küsimustele vastata? Kas on teada, mis saab edasi? Väga tihti korraldataksegi pressikonverents siis, kui tegemist on mingisuguse kriisiga – kas mõne suurema õnnetuse, suurema asutuse mainega seotud kriisiga või hoopis sooviga avalikustada mingisugust infot, mida ei ole varem avalikustatud.

Sellistes olukordades on alati abiks hea kommunikatsioonispetsialist või partner agentuurist, kes aitab olukorda hinnata, vajadusel kriisikommunikatsiooniabi pakkuda või leida hoopis mõne muu alternatiivi, mis aitaks infol kiirelt õige sihtrühmani jõuda.

Uus aasta uus olukord: kuidas olla valmis uuteks seadusteks?

Lugemisaeg 5 min

“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!”

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni.

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida.

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)”

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja.

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.”

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev.

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud.

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.”

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib.

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel.

„Mu META tiim tegeleb sellega!“

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust!

5 asja, mida iga idufirma kommunikatsiooni kohta teadma peaks

Lugemisaeg 4 min

Idufirmade edu taga peitub tihti strateegiline kommunikatsioon, mis aitab brändi nähtavaks teha ja seeläbi usaldusväärsust kasvatada. Tugevas konkurentsis on selge ja kindla sihiga kommunikatsioon iduettevõtte jaoks üks peamisi eeliseid, mis firmat turul eristab. Strateegia loomisel on iga samm oluline: alates investori mõtteprotsessi mõistmisest kuni brändituntuse saavutamiseni.

Tunne investorit ja tema ootusi

Kommunikatsioon peab olema selge, läbimõeldud ja soovitud sihtrühmade jaoks kohandatud. Kui üheks peamiseks sihtrühmaks on investorid, on oluline end panna nende kingadesse ja mõista, mis on see, mida nad peavad teadma. Mida nad sinu ettevõtte kohta juba täna teavad? Mida nad võiksid teada? Kuhu nad seda infot otsima lähevad? Kuidas nad leitud infot tõlgendada võiksid?

Leides neile küsimustele õiged vastused, on võimalik paika panna strateegia, mis aitab silma paista ja rahakaasamissihti toetada. Tasub meeles pidada, et ühe PR-tegevusega ei saa enamasti korraga tabada kõiki soovitud sihtrühmasid – see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid enamasti on ühele põhisõnumile ja sihtrühmale konkreetse tegevuse (näiteks sotsiaalmeediapostitus või artikkel) raames keskendumine tõhusam ja selgem.

“Tasub meeles pidada, et ühe PR-tegevusega ei saa enamasti korraga tabada kõiki soovitud sihtrühmasid – see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid enamasti on ühele põhisõnumile ja sihtrühmale konkreetse tegevuse (näiteks sotsiaalmeediapostitus või artikkel) raames keskendumine tõhusam ja selgem.”

Strateegia peab olema sisukas ja läbimõeldud ning sõnumid keskenduma sellele, mis on päriselt oluline. Põhisõnumid peaksid olema läbivad ja selged, pidevalt kommunikatsioonist läbi jooksma ja toetama ärilisi eesmärke. Iga päev millegi uue ja teistsuguse tegemine ei ole see, mis aitab äri kohta selget ja üheselt mõistetavat narratiivi ehitada.

LinkedIn kui ärimaailma Google

LinkedIn on muutumas järjest olulisemaks kanaliks, mistõttu ei saa seda ignoreerida. Tänase seisuga kasutab Eestis LinkedIni enam kui 370 000, ülemaailmselt aga enam kui 830 miljonit inimest. See on järjest enam muutumas “ärimaailma Google’iks”, mida ettevõttest huvitatud osapooled vaatavad. Seetõttu on äärmiselt oluline, et firma profiil oleks viimistletud, asjakohane ja sisukate postitustega täidetud. Kindlasti peaks viisakad olema ka võtmetöötajate enda kontod – mida selgemini tuleb sealt välja, mida nad teha oskavad, millist väärtust nad loovad ja mis missiooni nad esindavad, seda lihtsam on ka potentsiaalsel investoril seda mõista.

Tõsta meedia kaudu usaldusväärsust

Heaks viisiks suurele hulgale potentsiaalsetele investoritele silma paista ja oma usaldust tõsta on figureerida (valdkonna)meedias. Uudisteportaalide kajastused tulevad otsingumootorites esimeste seas esile; piisavalt pildis olema toetab top of mind positsiooni ja aitab investorite mõtetes püsida; ajakirjanduse kajastused aitavad tekitada usaldusväärsust.

“Heaks viisiks suurele hulgale potentsiaalsetele investoritele silma paista ja oma usaldust tõsta on figureerida (valdkonna)meedias.”

Kui eesmärgiks on silma paista just investoritele, on väga oluline mõelda ka sellele, millistes kanalites ja mis riikide meedias nähtaval olla. Kui sihiks on näiteks USA investorid, siis tuleb pildis olla ka USA väljaannetes. Kui realistlikult tuleb järgmine investeering aga Eestist, tasub põhirõhk panna siinsele turule.

Omakanalid peegeldavad ettevõtte efektiivsust

Kommunikatsioonitegevuse raames ei tohi kunagi unustada omakanaleid. Kui ettevõtte kodulehte või sotsiaalmeediat uuendati viimati aasta tagasi, see on täidetud vananenud infoga ja ammu lahkunud töötajate piltidega, on see selgeks signaaliks sellest, et ettevõte ei ole eriti aktiivne ega agiilne. Omakanalid tuleks regulaarselt üle vaadata, lisada hiljutised uudised ja tagada, et kogu leitav info on ajakohane ja vastavuses kommunikatsioonistrateegiaga.

Usaldusväärse brändi loomine on maraton, mitte sprint

PR-tegevuste juures ei tohi kunagi võtta eelduseks, et sihtrühm teab sinust juba kõike või saab su lahendusest lõpuni aru. Päevast-päeva oma teema sees olemine võib tekitada tunde, et kõik juba teavad seda, millega tegeled, kuid reaalsus on enamasti midagi muud. Brändituntuse tekitamine ja kellelegi meelde jäämine nõuab pikaajalist strateegilist tööd ning enamasti ei piisa ühe korra suurima uudisteportaali uudisvoost läbi jooksmisest selleks, et kõikidele soovitud inimestele meelde jääda. Hea kommunikatsiooni aluseks on läbimõeldus, püsivus ja sihtrühmaga neile mõistetaval viisil suhtlemine.

Kolm nõuannet rahvusvaheliseks meediasuhtluseks

Lugemisaeg 4 min

Oma esimesed kogemused rahvusvahelises meediasuhtluses sain aastate eest Prantsuse saatkonnas pressiatašeena töötades. Prantsuse ajakirjanikud, kes olid Eestisse tulemas lugu tegema, palusid tihtipeale abi heade kõneisikute leidmiseks. Uuriti ka täiendavat konteksti huvipakkuva teema osas. Nägin lähedalt, kui palju eeltööd välisajakirjanikud teevad enne, kui asuvad lugu tegema.

Eestist väljapoole suunatud meediasuhtlust tuleb ka agentuuritöös üha enam teha. Meie ettevõtted tegutsevad aina hoogsamalt välisturgudel ning vajavad abi enda ja oma toodete, teenuste tutvustamiseks. Mida pidada silmas, kui tahta jõuda mõne rahvusvahelise väljaande veergudele?

1. Tunne ajakirjanikku (ja väljaannet)

Ajakirjaniku kirjutamisstiili ja huvide tundmine on loomulikult oluline ka Eesti meediaga suhtlemisel, aga rahvusvahelisel tasandil on see ekstra oluline. Mastaabid ja sellega seoses ka kirjade arv, mis ajakirjaniku postkasti potsatavad, on niivõrd palju suuremad kui oleme harjunud. Spray and pray taktika rahvusvahelises meediasuhtluses üldjuhul liiga hästi ei toimi. Selleks, et silma paista on oluline teada, mis konkreetsele ajakirjanikule korda läheb.

“Spray and pray taktika rahvusvahelises meediasuhtluses üldjuhul liiga hästi ei toimi. Selleks, et silma paista on oluline teada, mis konkreetsele ajakirjanikule korda läheb.”

Tähtis on tunda ka väljaannet, mille heaks ajakirjanik töötab. On suur vahe, kas tegemist on majandusuudisteportaaliga või hoopis populaarteadusliku ajakirjaga. Sellest sõltub, millise nurga alt oma teemat ajakirjanikule presenteerida. Mida geneerilisem on sõnum, seda suurem on tõenäosus, et kiri jõuab rämpsposti.

Kuidas aga leida üles õige väljaanne ja ajakirjanik? Google’i otsingumootor ja ChatGTP ei pruugi selleks kuigi tulemuslikud tööriistad olla. Oleme Meta Advisorys kasutusele võtnud rahvusvahelise meediamonitooringu süsteemi Meltwater. See tööriist võimaldab analüüsida globaalselt rohkem kui 270 000 meediaväljaannet, lisaks kaardistada rohkem kui 15 erineval sotsiaalmeediaplatvormil, podcastides ja ka printväljaannetes toimuvat.

Meltwateri abiga saab teemapõhiselt otsida üles relevantsed väljaanded ja ajakirjanikud. Eriti oluline on täpsus ja kiirus kriisiolukordades. Meenub üks hiljutine juhtum, kus meie kliendi äri potentsiaalselt kahjustav info hakkas kulutulena levima rahvusvahelises meedias. Meltwater võimaldas meil operatiivselt neid kajastusi monitoorida. Lisaks saime sealsest andmebaasist kätte teemat kajastanud ajakirjanike kontaktid – nii oli meil võimalik saata omapoolne selgitus kiiresti paljudele väljaannetele.

2. “Go big or go home” mõttelaad ei pruugi rahvusvahelises meediasuhtluses kõige parem taktika olla

Financial Times, Bloomberg, The Guardian jt nimekatesse globaalse ulatusega väljaannetesse jõudmine on kahtlemata eesmärk, mille poole püüelda, ent sageli pole see kuigi tulemuslik. Selleks, et pakkuda maailma mainekamatele väljaannetele lugu, mis ka nende uudisväärtustele vastab, peab meil siin Eestis juhtuma midagi erakordset. Väikeste riikide kohalike uudiste kajastamine pole nende tase.

“Selmet järjepidevalt saata TIER 1 väljaannetele teemapakkumisi, millega midagi ei juhtu, tasub end kurssi viia erialaväljaannetega.”

Mõned kuud tagasi suhtlesin ühe eelnevalt mainitud TIER 1 väljaande Põhja-Euroopa korrespondendiga. Teemaks oli meie kliendi mitmesaja miljoni euro suurune investeering Lääne-Euroopasse. „Huvitav, aga see pole piisavalt suur uudis meie jaoks,“ tõdes ta. Eesti meedias oli see avalikustamise päeval aga üks silmapaistvamaid uudiseid.

Selmet järjepidevalt saata TIER 1 väljaannetele teemapakkumisi, millega midagi ei juhtu, tasub end kurssi viia erialaväljaannetega. Jah, need on sageli väiksema lugejaskonnaga (ehkki need numbrid on siiski väga arvestatavad!), ent neid jälgivad ka paljud ihaldatud suured väljaanded.

Hiljaaegu aitasime kliendil jõuda välisajakirjanikuni, kes kajastab kosmoseteemasid. Intervjuu ilmuski kosmoseteemadele pühendatud väljaandes. Sealt aga sai lugu tuule tiibadesse ning seda refereeriti enam kui kümnes rahvusvahelises väljaandes. Sisenemisbarjäär erialaväljannetesse on madalam ja kvaliteet – kuivõrd väljaanne ja ajakirjanik on pühendunud just konkreetsele valdkonnale – üldiselt kõrge.

See ei tähenda, et suurte väljaannete veerud Eesti tegijate jaoks püüdmatud oleks. Kindlasti mitte. Ent selle nimel tuleb teha järjepidevat tööd. Pressiteate saatmine kord-kaks aastas seda pole. Kindlasti ei tasu oodata, et pressiteated läheksid copy-paste uudisena rahvusvahelistesse väljaannetesse üles. Pressiteade on üks tööriist paljudest, mille abil süsteemselt rahvusvahelist meediasuhtlust üles ehitada.

3. Varu aega

Olles viimastel aastatel toetanud mitme rahvusvahelise sündmuse kommunikatsiooni, olen õppinud kannatlikkust. Lood ei sünni päevade ega ise nädalatega. Mul on kogemus, kus esimesest kontaktist ajakirjanikuga kuni kajastuseni läks neli kuud. Sealjuures esialgse vastuse sain ajakirjanikult sisuliselt samal nädalal, kui talle kirjutasin. Intervjuu kokku leppimine ja ettevalmistus, toimetuse sisemised protsessid ja kokkulepped, toimetamine – kõik võttis omajagu aega.

“Lood ei sünni päevade ega ise nädalatega. Mul on kogemus, kus esimesest kontaktist ajakirjanikuga kuni kajastuseni läks neli kuud.”

Pikk ettevalmistusaeg kipub olema rahvusvahelises meediasuhtluses reegel, mitte erand. Tähtsa teema või sündmuse puhul on mõistlik alustada meediatööd juba mitu nädalat või isegi kuud ette. Aga selleks, et esimene kontakt saaks olla üldse viljakas, tuleb teha eeltööd, et üleüldse õige inimese ja väljaandeni jõuda. Ehk kõik algab ikkagi ajakirjaniku tundmisest.

EL-i uus lubadus: vähem bürokraatiat, tugevam tööstus

Lugemisaeg 7 min

Euroopa Liit on ajalooliselt tuntud bürokraatia ja rohkete regulatsioonide poolest. Ursula von der Leyeni teine ametiaeg lubab aga keskenduda bürokraatia vähendamisele ning tegeleda majanduskasvu ja investeeringute toetamisega. Tema eesmärgiks on vähendada ettevõtete aruandluskohustusi ja kohandada suuri poliitikaid nagu tehisintellekti seadus ja rohelepe majanduslikele reaalsustele. Volinikele saadetud missioonikirjadesse lisas ta isegi eraldi peatüki: “Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmine”. Siiski kardetakse, et Komisjon tekitab rohkem bürokraatiat üritades seda mitte teha.

Enne kui uus Komisjon ametisse saab asuda, toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mis on tänaseks lõppenud. Kõik tulevased volinikud ei ole küll tänaseks Parlamendi heakskiitu saanud, kuid poliitikavaatlejad on seisukohal, et järgmisel nädalal siiski kogu kolledž ametisse nimetatakse. Et volinikke eelseisvaks ametiajaks paremini ette valmistada, saatis president von der Leyen kõigile volinikukandidaatidele missioonikirjad, millele tuginedes võib aimu saada, milliseks kujunevad uue Komisjoni poliitikad. Volinikele seatud ülesanded toetuvad paljuski septembris avaldatud Mario Draghi raportile ELi konkurentsivõimest, mis maalis konkreetsete sammude tegematajätmisel Euroopa tulevikust üsna traagilise pildi.

Kuigi missioonikirjad on üpriski üldsõnalised ning üksikasjad selguvad ametiaja käigus, on selge, et nn katuspoliitikaks saab „puhta tööstuse leping“, mille sisus pööratakse rohkem rõhku investeeringutele ja riigihangete reeglite lihtsustamisele.

Puhta tööstuslepingu esitamise eest vastutab prantslane Stéphane Séjourné, kes on esitatud heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema peamiseks ülesandeks ongi Euroopa uue tööstusstrateegia arendamine. Tal tuleb luua tingimused, et tööstused saaksid investeerida, mille tulemusel saavutaks Euroopa suurema (tehnoloogilise) suveräänsuse. Innovatsioon, teadus ja tehnoloogia on tema portfellis kesksel kohal.

Séjourné vastutab osaliselt ka Euroopa Konkurentsivõime fondi eest ja riigihangete direktiivide läbivaatamise eest, et kindlustada Euroopale elutähtsate tehnoloogiatega varustatus. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja edasiarendamine on samuti üks tema ülesandeid. Konkreetsetest uutest ettepanekutest tuleb prantslasel välja tulla ringmajanduse seadusega, uue keemiatööstuse paketiga, biotehnoloogia seadusega, terase ja metallide tegevuskavaga ja standardiseemise regulatsiooniga.

Suurima ampsu Komisjoni uutest ülesannetest sai endale kahtlemata hispaanlanna Teresa Ribera Rodríguez, kes on esitatud õiglase ja konkurentsivõimelise puhtale energiale ülemineku eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale.

Tema ülesanne on ajakohastada ELI poliitikaid nii, et need toetaks Euroopa ettevõtteid ülemaailmses konkurentsis ning aitaks kaasa laiemale konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd von der Leyeni idee uues Komisjonis on anda vähem isiklikku lääniõigust ja tagada seeläbi kolledži suurem koostöö, on volinike ülesanded ja isegi tiitlid paljuski kattuvad.

Nii peab Ribera puhta tööstuse lepingu raames samuti keskenduma uue riigiabi reeglite lihtsustamise raamistiku väljatöötamisele, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, tegeleda tööstuslike süsinikuheidete vähendamisega ning tagada piisavad tootmisvõimsused.

Tema hallata on ka VKEde väljakutsed, Euroopa Konkurentsifondi loomine ja selle raames ka nn olulise ühishuvi projektide ettepanekute tegemine strateegilistes sektorites. Ka klassikaline konkurentsiportfelli osa ehk suuremate koondumiste mõju konkurentsile jääb tema analüüsida, kusjuures arvesse tuleb võtta ka muutunud olukorda kaitse- ja julgeolekukeskkonnas.

Muutunud julgeolekuolukorra tuules on loodud ka kaitsevoliniku koht, mida hakkab täitma endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Tema ülesanne on tihedas koostöös liikmesriikide ja NATOga luua Euroopa Kaitseliit. Esimese 100 päeva jooksul oodatakse temalt koostöös kõrge välisesindaja Kaja Kallasega valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, mis kujundaks kaitsele uue lähenemise ja teeks kindlaks investeerimisvajadused. Kubilius vastutab kaitsetoodete ja -teenuste ühtse turu loomise eest, et suurendada Euroopas toomisvõimsusi ja soodustada ühishankeid. Komisjon pöörab uuel ametiajal erilist tähelepanu ka VKEdele ja teeb ettepanekuid parandada nende integreerimist tarneahelatesse.

Kubiliuse vastutada jääb ka Euroopa küberkaitse ühisprojekti väljatöötamine, Euroopa kaitsetööstuse strateegia rakendamine ja järelevalve ja Euroopa Kaitsefondi tugevdamine, et suurendada investeeringuid kõrgetasemelistesse kaitsevõimetesse kriitilistes valdkondades nagu merevägi, õhulahing, kosmosepõhine varajase hoiatamise süsteem. Kosmose valdkonnas tuleb tal edendada kosmosetööstust, luua selleks ühised standardid ja reeglid.

Eestlaste lemmikteema ehk digi eest vastutab soomlanna Henna Virkkunen, kes on esitatud tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema ülesanne laiemalt on tuua Euroopa välja olukorrast, kus maailma 50 suurima tehnoloogiaettevõtte hulgas on Euroopast vaid neli.

Virkkunen peab arendama tehisintellekti innovatsiooni ja esimese 100 päeva Tehisintellektitehaste initsiatiivi kaudu tagama alustatavatele ettevõtetele ja tööstusele ligipääsu superarvutivõimsustele. Samuti tuleb üles seada AI-uuringute nõukogu.

Uutest ettepanekutest on Virkkunenile tehtud ülesandeks kujundada ELi pilve- ja tehnisintellekti arendamise seadus ja ELi andmeliidu strateegia. Edasi tuleb arendada juba kehtivat kiibimäärust, kuid välja käia ka ELi kvantkiipide plaan.

Töö Euroopas jätkub turvalise, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega – selleks tuleb esitada uus digitaalvõrkude seadus. Eelmise mandaadi ajal loodud digiteenuste seadus, digiturgude seadus ja ELi digikukru kasutuselevõtu seaduseid tuleb paremini jõustada. Eraldi jääb tema vastutada ka Komisjoni kui institutsiooni suurem digitaliseeritus ja vastupidavus küberrünnakutele.

Energeetikaga hakkavad tegelema hollandlane Wopke Hoekstra, kes on esitatud kliima, nullheite ja puhta majanduskasvu voliniku ametikohale ja taanlane Dan Jørgensen, kes on esitatud energeetika ja elamumajanduse voliniku ametikohale. Kui Hoekstra keskendub dekarboniseerimisega seotud küsimustele – Euroopa Kliimaseaduse raames heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine, tööstuse dekarboniseerimise kiirendi loomine, nullheite infrastruktuuri loomine, fossiilkütuste toetuste kaotamine, siis Jørgensen peab lõpule viima Energialiidu loomise. Muuhulgas peaks Energialiidu loomiseks loodavad reeglid alla tooma energiahinnad, suurendama investeeringuid puhta energia tootmisesse ja võrgutaristu arendamisse. Esitada tuleb ka tegevuskava Venemaalt energia importimise lõpetamiseks. Euroopa tahab kiirendada ka väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu ning tegeleda süsiniku sidumise ja säilitamise probleemidega.

Volinikele halduskoormuse vähendamise ja õigusaktide lihtsustamise eesmärgi seadmine on muidugi ühiskondliku surve tulemus. Ka suured ettevõtted, kellel on ressursid oma tegevus regulatsioonidega kooskõlla viia, on Brüsselile ette heitnud killustamist, ettearvamatust ja innovatsioonivastasust. Ka paljuviidatud Mario Draghi tõi välja, et alates 2019. aastast on EL vastu võtnud 13 000 õigusakti, USA sama ajaga umbes 3000. Samas, nagu näha, siis juba 27st nimetatud ainuüksi kuuel volinikul on ees üksjagu tööd nii olemasolevate kui ka uute seadustega. Regulatsioonide loomine koos kõigi sellega kaasnevate strateegiliste dialoogide, mõjuhinnangute ja konsultatsioonidega ongi Komisjoni töö. Mitte millegi tegemisega oleks ilmselt edaspidi raske silma paista.

Idufirmade investeerimisvõidud algavad läbimõeldud kommunikatsioonist

Lugemisaeg 5 min

Idufirma edu investeeringute kaasamisel sõltub sageli sellest, kuidas ettevõte end avalikult esitleb ja kui nähtaval ta on. SmartCapi investeeringute juhi Robert Martini ja META Alpha vanemkonsultandi Gregor Siboldi sõnul annab strateegiline kommunikatsioon ettevõtetele raha kaasamisel eelise.

Investeeringute kaasamine on pikk protsess, mis võib alata erinevalt, aga kui iduettevõte on investori radarile jäänud või esmane kontakt on juba loodud, algab taustatöö, täpsemalt firma taustakontroll. Martini sõnul on esimeseks sammuks lihtne Google’i otsing. “Kui kuulen mõne mulle tundmatu ettevõtte nime, guugeldan seda kõigepealt, et saada aimu, kes tiimis on ja mida nad teevad. Selle info saab kodulehelt või LinkedInist, Eesti ettevõtete puhul ka Äriregistrist,” ütles ta.

Järgmise sammuna hindab investor, kuidas ettevõte investeerimistrateegiaga sobitub. “Kui tegu on süvatehnoloogiaettevõttega, vaatan, kas ettevõttel on varasemaid meedia- või blogikajastusi, mis selgitavad, mida tehakse ja kuhu tahetakse jõuda,” sõnas Martin, kes vaatab meediakajastusi pisut kriitilisema pilguga, kuna need on sageli suunatud laiemale publikule.

LinkedIn ja koduleht on ettevõtte digitaalsed visiitkaardid

Koduleht mängib Martini sõnul investorite esmamulje loomisel suurt rolli. “Halvasti üles ehitatud või puuduliku infoga koduleht tekitab kahtlusi,” lausus ta, lisades, et professionaalne esindatus sotsiaalmeedias on investori jaoks tugevaks signaaliks, et ettevõte teab, mida teeb. “Kui näen, et pingutatakse teadlikult pildil püsimiseks, tajun, et tegu on strateegiliselt mõtleva meeskonnaga. Eestis ei ole sageli piisavalt rõhku pandud persoonibrändingule ehk eneseturundamisele, see võiks olla palju levinum,” märkis ta.

Lisaks kodulehele on Martini sõnul oluline LinkedIni profiili. “Kui firma on LinkedInis hästi esindatud, näitab see, et mõistetakse oma kuvandi tähtsust,” ütles investeeringute juht. Ta lisas, et kui profiilil olev info on napp või ebatäpne, tekib küsimus, kas ettevõttel on midagi varjata.

Sageli näeb varajases faasis idufirmade LinkedIni kontodel tühja ruumi. “Profiil on kiirustades tehtud – olemas on one-liner ja ettevõtte asutaja on lisanud, et ta on töötanud firmas näiteks alates 2023. aastast. Ülejäänud profiil ja uudistevoog on tühi,” märkis ta. See peegeldab Martini sõnul, et ettevõte pole kas jõudnud veel aktiivselt LinkedInis tegutsema hakata või pole see nende jaoks oluline. “Selline nähtus on minu jaoks pigem neutraalne, kuid positiivset signaali see kindlasti ei anna,” sõnas ta.

Olukordi, kus idufirma omakanalite või PR-i kehv kvaliteet on pannud investoreid aja kokkuhoiuks teiste ettevõtetega edasi liikuma, on korduvalt ette tulnud. Martin selgitas, et seda juhtub tihti idufirmadega, kes pole varem kapitali kaasanud. “Kui omakanalid on halvasti üles seatud ja info on raskesti kättesaadav, on see punane lipp. Isegi, kui ettevõtte ärimudel on huvitav. Kui investoril on valida kahe sarnase ettevõtte vahel ja ühel on kõik kanalid professionaalsed, siis on tõenäoline, et valitakse viimane,” sõnas ta.

SmartCapi investeeringute juht Robert Martin.

“Kui omakanalid on halvasti üles seatud ja info on raskesti kättesaadav, on see punane lipp. Isegi, kui ettevõtte ärimudel on huvitav. Kui investoril on valida kahe sarnase ettevõtte vahel ja ühel on kõik kanalid professionaalsed, siis on tõenäoline, et valitakse viimane.”

Selge kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Siboldi sõnul mängib idufirma esindatus üld- ja sotsiaalmeedias raha kaasamisel olulist rolli. “Pane end investori kingadesse ja mõtle, mida ta sinu ettevõtte kohta teab, ei tea, peaks teada saama ja kust infot otsima hakkab. Sõnumite koostamisele tuleb läheneda strateegiliselt,” selgitas ta.

Esmajoones peab Sibold investorite tähelepanu püüdmisel tähtsaks idufirma aktiivset tegevust LinkedInis, kus on Eestis ligikaudu 370 000 kasutajat, lisaks sellele veel pea kõik välisinvestorid. “Tugev narratiiv, selged sõnumid, töötajate persoonibränd – need illustreerivad firma väärtuspakkumist ja näitavad usaldusväärsust,” sõnas ta.

Sama oluline on end ajakirjanduses pildil hoida. “Regulaarne meedianähtavus on investoritele signaaliks, et tegu on oma valdkonna asjatundja ja arvamusliidriga. Meediakajastused avavad iduettevõtetele uksi, mis muidu võivad jääda suletuks,” lausus Sibold. Ta lisas, et kinni tuleb haarata nii ettevõttega seostuvatest päevakajalistest teemadest kui ka võimalusel uudiseid ise tekitada. Kui investorid kindla valdkonna idufirmasid kaardistavad, on igale asutajale oluline, et just tema ettevõtte nimi ja lugu tuleks guugeldades esimesena ette. Meediakajastused suurendavad seda tõenäosust.

Edukas kommunikatsioon tugineb alati pikaajalisele strateegiale, mis peab kajastuma ettevõtte kõikides sõnumites, märkis Sibold. Seetõttu keskenduvadki PR-agentuurid oma töös igapäevaselt sellele, et nende klientide sõnumid eristuksid ja pakuksid ajakirjandusele väärtust. “Kokkuvõttes kehtib idufirmade igasuguse avaliku tegevuse puhul sama põhimõte – selge ja mõjus kommunikatsioon algusest peale on investeeringute kaasamise alustalaks,” ütles ta.

Soovitused idufirmale strateegiliseks kommunikatsiooniks:

Loo läbimõeldud ja informatiivne koduleht
Hoia LinkedIni profiil aktiivse ja inforikkana
Püsi meedias regulaarselt pildil
Koosta selge ja ühtne kommunikatsioonistrateegia, mis kajastub ettevõtte avalikes sõnumites