Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2023 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Soovid minna suvel praktikale, aga ei ole veel kindel kuhu? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Mõtted aitavad selgemaks saada eelmisel suvel METAIQ praktikaprogrammis osalejad, kes jagavad oma põnevamaid mälestusi, suurimad saavutusi ja õppetunde.

Praktika aitab jõuda esmase kokkupuuteni huvipakkuva valdkonnaga ning võimaldab oma teoreetilised teadmised reaalses töökeskkonnas proovile panna. 2024. aastal korraldab META juba viiendat suve METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Esimese erialasele praktikakoha leidmine ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et sellega seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega tuleb praktikakoha valimisel arvestada? Kuidas praktikast maksimum võtta? Milline kollektiiv ees ootab? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks?

METAIQ varasematel praktikantidel on vastused! Tagasivaate oma kogemusele teevad seitse endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmine suvi kolm kuud koos töötada.

Angela Kits | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

*“Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.”*

Loe Angela praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Sel suvel lõpetan ma Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala – olen valinud oma peaerialaks kommunikatsiooni ning kõrvale majandusteaduse. Selline teoreetiliste teadmiste kombinatsioon on mind eriliselt toetanud just turunduskommunikatsiooni valdkonnas. Enne praktikat META-s sain käe valgeks ühe Tartu hotelli turundusassistendina ja ka ülikoolilinna ühe meelelahutusasutuse turundusspetsialistina.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin META turunduskommunikatsiooni tiimis, tehes koostööd lisaks META Alphaga. Iga päev tõi endaga kaasa mõne uue huvitava ülesande, alustades pressiteadete ja arvamusartiklite kirjutamistega, lõpetades META Instagrami haldamise ja klientide sotsiaalmeediatekstide loomisega. Samas sain kätt proovida ka näiteks intervjueerimise, sisuturundusartiklite kirjutamise, sotsiaalmeedia plaanide koostamise ja META-le kujunduste loomises. Iga mulle usaldatud ülesanne arendas minus mõnd uut külge või tugevdas juba omandatud oskusi!

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META Advisory just selle silmapaistvuse, eristumise ja maine pärast. Lisaks oli mul tõsine huvi agentuuritöö eripära, võimaluste ja raskuste suhtes – seda eelkõige seetõttu, et olin enne praktikat töötanud vaid in-house turundajana. Mind paelus META juures ka selle struktuur – kindla spetsialiteediga tiimid ja sõnumid.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige põnevam jälgida agentuuri siseelu ja spetsialistide tööd. Konsultandid töötavad oskuslikult ja professionaalselt korraga mitme kliendi erinevate projektide kallal, edendades seejuures oma persoonibrändi ja koolitades nii iseend kui teisi. Kõige selle juures aga ei jäetud tähelepanuta positiivset, motiveerivat ja arendavat õhkkonda ning häid suhteid nii kolleegide kui partneritega.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Praktikat META agentuuris soovitaksin eelkõige tõsistele kommunikatsiooni valdkonnast huvituvatele noortele, kel selles maailmas suured ambitsioonid, kindlad eesmärgid ja soov oma piire nihutada. Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.

Agneta Pukk | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.”

Loe Agneta praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õppisin praktikale kandideerides Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala teisel kursusel. Varasemalt olin kaasa löönud erinevates ülikooli poolt pakutud praktikatel. Näiteks aitasin kaasa meediapädevusekuu kommunikatsioonitegevustele, korraldasin TikToki konkurssi ja abistasin ülikooli õppejõude nende podcasti valmimisel. Lisaks olin varasemalt kokku puutunud ka sotsiaalmeedia sisuloomega ning veidi ka ajakirjaniku tööga. Seega olin nipet-näpet juba proovinud, kuid agentuuri eluga kursis ei olnud.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktikal sain pea iga päev tegeleda mõne uue kliendi või ülesandega, mis tegi praktika väga mitmekülgseks. Sain teha nii väiksemaid assisteerivaid ülesandeid kui ka suuremahulisi artikleid, projekte või strateegiaid. Kõige eredamalt jääb kindlasti meelde StartUp Regatta üritus, mille kommunikatsioon anti pea täielikult minu korraldada. Sain luua iseendale täitmiseks kommunikatsiooniplaani, suhelda nii ajakirjanike kui ka kliendiga. Minu jaoks oli just see projekt tohutult väärtuslik, sest nägin, kuidas META tiim mind usaldab ning väga suure praktilise kogemuse sain sellest muidugi ka. Kindlasti ei olnud see kõige lihtsam ülesanne, aga see andis mulle suurepärase kogemuse, mida tähendab juhtida ise mõnda projekti ja kuidas käigu pealt asju ümber koordineerida.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuna META konsultandid olid meil ülikoolis külalislektoritena loenguid andnud ning ka praktikaprogrammi tutvustanud, siis olid nad minu jaoks META-st tekitanud usaldusväärse ja professionaalse kuvandi. Kandideerisin, sest tahtsin ka ise saada just professionaalse agentuuri kogemust ning META tundus selleks õige valik.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. Tihti võis tulla ette olukordi, kus ülesanded said otsa, mistõttu pidi ise initsiatiivi üles näitama. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada ka klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.

Teise õppetunnina tooksin välja selle, et tasub võimalikult palju suhelda ka teiste tiimide liikmetega. Eriti hea võimalus selleks on lõunalauas juttu ajada või suisa mõni kolleeg lõunale kutsuda. Nii õpid tundma ka teisi META tiime ja töötajaid.

Kolmas õppetund oli see, et kontoris käies õpid kõige rohkem. Kuigi META-s on võimalik teha ka kodukontorit, siis soovitan võimalikult palju käia kontoris kohapeal. Nii oled töös kõige rohkem sees, saad suhelda teiste kolleegide ja praktikantidega ning näed, kuidas agentuuri elu toimib. Lisaks on META kontor nii mõnus ja hubane.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, modernne ja fun 🙂

Annabret Helena Järv | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama.”

Loe Annabreti praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Praktikale tulles õppisin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja kõrvalerialaks kommunikatsiooni. Olin ka aasta Erasmusega Lyonis Sciences Po ülikoolis. Enne META-sse tulekut olin teinud tööpraktikaid Londonis, viimati Karla Otto PR firmas London Fashion Week’i ajal. Lisaks veetsin suve enne praktikat Indias kultuuriuuringute välitööde assistendina.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika ajal jõudsin väga paljude asjadega tegeleda, põhiliselt META Alpha klientidega – startupidega ja jooksvate ülesannetega, mis lauale tulid. Näiteks, pidin kirjutama nii artikleid, pressiteateid kui ka sotsiaalmeedia postitusi. Otsisin erinevaid välismaa ajakirjanikke ja meediaväljaandeid, kellega võiks kontakteeruda. Koostasin kommunikatsiooniplaane. Kõik ülesanded olid erinevad ja mulle meeldis, et iga päev oli erinev. Kõik kliendid olid nii erinevad, seega töövoog oli iga päev erinev. Just päevade mitmekülgsus oli see, mida nautisin.

Miks valisid praktikakohaks META?

Tundsin, et praktika META-s annaks mulle võimaluse väga palju õppida ja META tiim oli juba pealtnäha nii mitmekülgne ja huvitav. Teadsin, et praktika oleks super võimalus, kuidas erinevatelt töötajatelt palju kogemusi saada.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Raske on valida ühte, sest praktikal juhtus iga päev midagi – meeles on kasvõi vestlused, mis toimusid lõunapausil. Aga tööalaselt meeldejääv oli see, kui ma avastasin, et üks rahvusvaheline väljaanne pani päriselt minu saadetud pressiteate üles. Mäletan, et see oli minu esimene pressiteade, mida pidin kirjutama ja välja saatma. See olukord näitas jällegi seda, et kui sa proovid ja ei anna alla, võib tulemus ennastki imestama panna.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kindlasti iseseisvus ja julgus erinevaid tegevusi proovida. Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama. See andis mulle kõvasti enesekindlust juurde.

Lisaks on töö tempo agentuuris kiire ja ühel päeval peab mitme erineva projekti ja ülesandega tegelema. Oluline on aja planeerimine, mida ma õppisin praktika ajal kindlasti paremini tegema.

Kuna ma ei olnud enne META praktikat kommunikatsioonitööga nii lähedalt kokku puutunud, siis praktikal olles sain tegeliku arusaama sellest, mis üldse on kommunikatsioon ning kuidas selles valdkonnas tuleb orienteeruda. Kokkuvõtteks ütleksin, et praktika oli minu jaoks üleüldiselt väga arendav ja keeruline on välja tuua ainult ühte või kahte olulist aspekti!

Liisa Kaseorg | Mainekujunduse praktikant 2023

“*Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem*!”

Loe liisa praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse tulles olin Tartu Ülikooli kommunikatsiooni ja majanduse teise aasta
tudeng. Aasta varem olin läbinud erialase praktika in-house’is ning alates teise
kooliaasta algusest olin kaasatud 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo “Püha
on maa” kommunikatsiooni meeskonda, kus aitasin peo ettevalmistustega.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin mainekujunduse osakonnas, kus mul oli võimalus töötada väga erinevate klientide ja projektidega. Suure rõõmuga sain kätt proovida konsultandi igapäevastes ülesannetes. Näiteks kirjutasin lühemaid ja pikemaid tekste, koostasin teemapakkumisi, suhtlesin ajakirjanikega, viisin läbi intervjuusid. Enim nautisin pidevat vaheldust ja seda, et iga ülesandega sain enda jaoks midagi uut õppida. Teemad, millega kokku puutusin, olid äärmiselt mitmekülgsed, alates diabeedist kuni meretranspordini ning ettevõtete puhul EAS-st Eesti kosmosetehnoloogia idufirmani.

Üheks huvitavamaks ülesandeks oli kirjutada pikem artikkel Eesti koondise võrkpallurist, kes diabeedist hoolimata mängib tipptasemel võrkpalli. Kogu artikli valmimist sain ise algusest peale juhtida, alates teemafookuse sättimisest kuni kõneisikute intervjueerimise ja väljaandega suhtlemiseni. See ülesanne andis mulle hea kogemuse ja ülevaate sellest, kuidas artikli loomise protsess käib ja kuidas lood päriselt meediasse jõuavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kommunikatsioonitudengina olin juba varasemalt jälginud META tegemisi ja varasemaid praktikasuvesid. META on mulle alati silma jäänud kui üks hinnatumaid ja tipptasemel PR-agentuure Eestis ning samuti tundus METAIQ praktikaprogramm väga läbimõeldud ja asjalik. Ma teadsin, et praktika META-s annaks mulle väga hea kogemuse, palju praktilisi teadmisi ning suurepärase erialase hüppelaua edasiseks. Lisaks oli mul suur huvi näha lähemalt agentuuri tööd, kuna varasemalt olin läbinud praktika in-house’is ning juba peale esimesi nädalaid mõistsin, et see töö sobib mulle.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Üks meeldejäävamaid mälestusi praktikaperioodist olid ühe projekti raames toimunud metsaistutustalgud, kuhu mind juba praktika kolmandal päeval saadeti. Üritus oli mõeldud projektipartneritele ning meie pidime seda kajastama. Kuna väljasõit oli kohe praktika alguses ei tundnud ma veel kedagi ega teadnud, mida minult oodatakse, aga pidin esindama META-t, mis oli esialgu üsna hirmutav. Päev oli tegelikult aga väga vahva. Kirjutasin sellest hiljem eesti- ja ingliskeelse kokkuvõtte.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole initsiatiivikas ja aktiivne. META konsultandid on väga avatud praktikantide kaasamisele erinevatesse projektidesse, samuti hindavad nad seda, kui praktikandid ise näitavad huvi ülesannete vastu. Seetõttu soovitaksin alati anda märku oma soovidest ja küsida võimalusel lisaülesandeid. Nii saad võtta praktikast maksimumi, proovida erinevaid ülesandeid ja tegeleda enda jaoks põnevate teemadega.

Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem! See näitab, et sul on huvi saada uusi teadmisi ja erinevaid vaatenurki mõistmaks paremini lähteülesannet või teemat millega tegeled.

Võib-olla kõlab elementaarselt, aga käi kontoris kohal ja võta osa kõikidest koolitustest ja üritustest, mida praktikaprogramm sulle pakub, sest neid teadmisi ja kogemusi sa ülikoolist ei saa. Kontoris olles on võimalik paremini tundma õppida oma osakonda, mõista, millega tegelevad teised konsultandid ja milline on nende
taust. Nii elad kiiremini ja lihtsamini sisse ning saad luua uusi tutvusi. Lisaks on kontoris alati hea õhkkond, kus saab mõtteid vahetada ning töö saab tehtud kiiremini ja lõbusamalt.

Roosi Hallik | Mainekujunduse praktikant 2023

*“Olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.”*

Loe Roosi praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse praktikasuvele tulles olin Tartu Ülikooli teise aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudeng. Minu erialane taust piirdus tollal vaid maakonnalehes ajakirjanikuna töötamise ja tükitöö korras ühele ettevõttele blogipostituste kirjutamisega. Kommunikatsioonialast töökogemust mul otseselt enne META-t ei olnudki, mistõttu olin väga põnevil, et otse agentuuri praktikale sain ja eriti tänulik, et just META-sse.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Minu ülesanded praktikal varieerusid seinast-seina. Ma kirjutasin arvamuslugusid, tarbija-artikleid, koostasin esitlusi ja kommunikatsiooniplaani ning viisin läbi päris palju monitooringuid. Samuti oli minu ülesanne osaleda tiimikoosolekutel ning enda koostatud tekste ajakirjanikele pakkuda. Selleks pidin välja valima sobiva väljaande, leidma vastava toimetuse ja ajakirjaniku kontaktid ning kellele siis otse kirjutatud loo osas suhtlesin.

Minu päevad algasid enamasti kell üheksa hommikul. Esimesed kolm tundi kulusid peamiselt pooleliolevate asjade lõpetamiseks, mõnikord sain kohe hommikul uue ülesande. Lõunapausil vestlesin alati kolleegide või teiste praktikantidega ning peale seda tuli taas keskenduda, sest tööpäeva lõpuni oli veel jäänud umbes neli tundi, mille jooksul püüdsin jõuda veel nii palju kui võimalik. Tuleb tunnistada, et paar korda jäin ma viimaste inimeste sekka kontoris, kui mul mingi ülesandega liiga kauaks venima jäi.

Päevad olid üldjoontes sarnased, kuid oli ka erilisemaid ja meeldejäävamaid päevi. Nende hulka kuulusid kindlasti need, kus lõunalauas kolleegidega rohkem süvitsi vestlesin ja päevad, kus tööasjus kontorist väljas käisime. Näiteks käisime kliendiüritusel, kus saime kuulata ja uudistada, mis kohapeal toimus ning pärast seda koostasime sellest üritusest pressiteate.

Samuti oli väga meeldejääv Delfi meediamaja külastus, mis oli eelkõige suunatud praktikantidele, kuid millest võtsid osa ka paljud teised META töötajad. Samuti saime minna META konsultantidega kaasa kliendile meediakoolitust tegema, mis oli väga äge kogemus – esiteks seda kõike kõrvalt analüütiliselt vaadelda, hiljem koolituse sisu osas konsultantidele nende sooritust peegeldada ning kliendile koolitusest kokkuvõte kirjutada.

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META peamiselt teiste minu eriala tudengite soovituste ning META sümpaatse maine põhjal. Peale selle on META-l väga äge praktikaprogramm, mis võimaldab lisaks erialastele arenguvõimalustele näha maailma ka väljaspool kontorit ning pakub super ägedate inimeste näol palju emotsionaalset väärtust, mis on samuti praktika puhul väga oluline.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kõige rohkem tunnen, et olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.

Teiseks tunnen, et oskan paremini näha terviklikumat pilti kommunikatsioonist. Terviklikum on ka minu nägemus meeskonntööst ja tiimis tegutsemise vaistust, mis sai praktikal olles minu jaoks teistsuguse ilme. Meeskonnatöö puhul on oluline üksteist kuulata ja näha oma tiimiliikmeid inimeste, mitte lihtsalt töö tegijatena, ja see on META-s olemas.

Kolmandaks olen meeletult tänulik META inimestele, kes on minu jaoks tohutult inspireerivad tänase päevani, ehkki praktikast on möödas pea pool aastat. Tundsin, et mulle meeldiks agentuuris töötada, kui nemad on mu kolleegid, sest ma tahtsin olla nende moodi ja see motiveeris mind pingutama.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole praktikal nii kaua kui võimalik. Praegu saan aru, et kaks kuud – mis ma ise praktikal veetsin – on tegelikult väga lühike aeg ja parema kogemuse saamiseks oleks võinud praktikat teha kogu suve, aga sellegipoolest tunnen, et arenesin ka kahe kuu jooksul tohutult nii inimesena kui erialaselt.

Ole julge küsija. Seda nii tööalases mõttes – sest see on muuseas hea tagasiside ka juhendajale või ülesande andjale – kui ka niisama kolleegidega suheldes. Näita, et tunned nende vastu huvi ja peagi taipad, et inimestele meeldib endast rohkem rääkida kui esialgu arvata oskad. Aga see on ainult hea, sest avatus ja üksteisega oma lugude jagamine on jõud, mis ühendab.

Ära mõtle liiga palju üle ja ära unustada suve nautida. Kuna praktikal käiakse enamasti suvel, siis pole ime, kui soojad ilmad ja päike hoopis randa meelitavad ja töömotivatsiooni korralikult alla tõmbavad. Praktikat tuleb võtta tõsiselt ja oma ülesandeid täita korralikult, kuid pea meeles, et sa ei peagi veel kõike oskama ja tea, et töö ja lõbu vahel on võimalik leida tasakaal. Kui tasakaalu leidmine tundub keeruline, küsi selle kohta oma META mitmekülgsetelt kolleegidelt.

Andreas Reimand | Valitsussuhete praktikant 2023

“Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.”

Loe Andrease praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Olen hariduse saanud ajaloo- ja poliitikateadustes, täpsemalt rahvusvahelistes suhetes.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Ülesandeid oli mitmeid ja erinevaid, sain aidata META-l korraldada oma osa Arvamusfestlivali jaoks ja osaleda mitmetel aruteludel. Kõige “igapäevasem” ülesanne oli jälgida poliitilisi arenguid ja käigus olevaid eelnõusid, seehulgas sain ise tutvustada kolleegidele uut Euroopa Liidu strateegiat.

Nautisin väga META sõbralikku ja toetavat keskkonda ning seda harivat elementi, mida igapäevane töö META-s andis. Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

META-sse sattusin praktikale, sest nägin valitsussuhete agentuuris võimalust rakendada oma erialaseid teadmisi uuel ja põneval moel. Lisaks toetas META valikut ka kommunikatsioonivallas tegutsenud sõbra soovitus, kes teadis just seda praktikakohta soovitada.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

1) Töökeskkond saab olla hästi korraldatud. Mulle tõepoolest avaldas muljet see sõbralik ja paindlik keskkond, mida META meile pakkus. 2) Kuidas toimib meie seadusandlus. Mul on tänu praktikale laiem silmaring ja paremad teadmised sellest, kuidas meie riik toimib. 3) Isiklik suhtlus ja lähenemine võib palju saavutada.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Usun, et julgeksin seda soovitada igale noorele, kes tunneb teema vastu huvi ja tahaks teada saada, kas sellist sorti töö võiks talle sobida. See on praktika võlu ja valu – see on lühiajaline, seega imeline võimalus põgusalt tutvuda valitsussuhete agentuuri tegevusega.

Annamari Realo | Valitsussuhete praktikant 2023

“Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.”

Loe Annamari praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi, rahvusvaheliste suhete fookusega. META-ga liitumine oli mu esimene kokkupuude nii valitsussuhete kui ka agentuuri tööga.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika jooksul olid ülesanded mitmekesised ning mul oli võimalus saada ülevaade valitsussuhete tiimi erinevatest töösuundadest ja klientidest. Aitasin koostada igakuiseid kliendiraporteid ning regulaarset meedia ja poliitika monitooringut. Samuti koostasin ülevaateid olulistest poliitilistest arengutest. Ülesanded ei muutunud kunagi rutiinseks ja tänu neile sain palju sügavama arusaama Eesti poliitika toimimisest. Eriti huvitav oli Euroopa Liidu tasandi poliitika uurimine, sest sellega oli mul kõige vähem kokkupuuteid ja ei osanud oodata, millist mõju see ka Eesti tasandil osutab. Samuti oli mitmeid Arvamusfestivaliga seotud ülesandeid ning sain isegi üritusele kohale minna.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuigi teadsin, et valitsussuhete töö mängib olulist rolli poliitika kujundamise protsessis, oli see siiski minu jaoks uus valdkond. Tundsin, et see oleks minu jaoks uus ja põnev väljakutse ning teadsin, et META on selles valdkonnas Eesti vaieldamatu tipp, kust saaksin väärtusliku kogemuse.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige üllatavam, mida päriselt agentuuris kliendi jaoks töötamine tähendab. Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, uuenduslik ja avatud.

Poliitiline jaanuar: kriis, konfliktid ja kohanemine

Lugemisaeg 3 min

2024. aasta algas Eesti poliitikamaastikul sündmuste keerisega, mis on pakkunud nii üllatusi kui ka väljakutseid. Mida see tähendab meie ettevõtetele ja klientidele ning mida on oodata ees lähinädalatel? META partner ja valitsussuhete tiimi juht Kairi Uustulnd annab põgusa ülevaate.

2024. aasta algas poliitikahuvilistele intrigeerivalt:

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmete erakonnast välja astumisega sai koalitsioon juurde veel neli häält.
Erakondade reitingus naudib Isamaa viimastel aastatel harva esinevat positsiooni – alates novembrikuust on Isamaa olnud reitinguedetabeli tipus. Isamaa selja taga käib tihe rebimine Eesti Konservatiive Rahvaerakonna (EKRE) ja Reformierakonna vahel. Sotsiaaldemokraatide reiting on tõusutrendis ja hoiab neljandat kohta, Keskerakonna reiting aga languses ja kukkunud viiendaks. Eesti 200 on alates 2023. aasta juunist olnud kuuendal kohal.
Õpetajate streik – üks viimaste aastate suurimaid ühiskondlikke algatusi, mis mõjutab tuhandete perede igapäeva elu. Lapsed on kodus ning lapsevanematel on suur väljakutse ühildada töö- ja eraelu. Õpetajate streik on toonud Eesti valitsusse aga suuremad pinged, kus joonistuvad välja ühelt poolt Reformierakonna ja teiselt poolt Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatide vastasseis võimalike lahenduste osas.

Mida see tähendab meie ettevõtetele, meie klientidele?

Valitsuses, eelkõige valitsuse poliitikas, peab lähikuudel toimuma mingi muutus, et rahustada esmalt koalitsioonierakondade enda poliitikuid.
Muutustes peame silmas pidama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega – Eesti ei peaks rakendama Eesti ettevõtetele rangemaid reegleid, kui on kokkulepitud Euroopa Liidu tasandil.

Lähinädalatel ootavad koalitsiooni ees pingelised ja sisulised arutelud:

Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et ettevõtjatel pole enam jaksu enam maksutõusudeks, siis ei ole kellelegi selge, millistest maksutõusudest on juttu. Kas ära jäävad ainult need maksutõusud, mille kohta me midagi ei tea või ka need, mis on riigieelarvestrateegias tuluridadel ideedena kirjas, aga mida veel seadustatud pole? Sellele küsimusele ei oska täna vastata ükski poliitik ega ametnik.
Rahandusminister on öelnud, et veel sisustamata tuleviku maksulaekumine 400 miljoni euro ulatuses aastas, mis ilma kirjelduseta riigieelarvestrateegias seisab, peaks tõenäoliselt tulema säästu arvelt. Samas teavad kõik ministrid, et ilma otsusteta piirata avalike teenuste mahtu või ära jätta infrastruktuuri investeeringuid, ei ole see võimalik.
Sotsiaaldemokraatid pole rahul, et Reformierakond maksutõusude tagant ära läheb ning kavatsevad kasvava fraktsiooni tingimustes oma mõjukuse piire ilmselt kombata.
Koalitsioonis on osaliselt tekkinud arusaam, et keegi peaks mõtlema ka tuleviku majanduskasvu peale – see on ka ettevõtjate suurim nurin, et selles osas on puudununud igasugune arukas tulevikku vaatav käsitlus ning koalitsioon on planeerinud kuupäevi selle teema arutamiseks. Aasta pärast koalitsioonilepingu sõlmimist oodatakse valitsuselt endiselt plaani majandus- ja tööstuspoliitika aluseks olevas põhiküsimuses: kust tuleb kasvuks piisavas koguses ja kättesaadava hinnaga roheline elektrienergia (sest ükski tööstusklient ei saa selles ajaperspektiivis oma ESG ja finantseerimisega seotud piirangute tõttu osta mitte midagi muud, kui ainult puhast elektrit) 5, 10 ja 20 aasta pärast?

Eelseisev periood nõuab kohanemist ja selgete suundade määratlemist nii poliitikas kui ka majanduses.

Ärinõustamisettevõtted Meta Advisory Group ja Rud Pedersen Eesti ühinevad

Lugemisaeg 1 min

Euroopa suurim avalike suhete ja kommunikatsiooniettevõte Rud Pedersen Group (RPG) omandas osaluse Meta Advisory Groupis (META) ning tehingu käigus ühinevad META ja Rud Pedersen Eesti. Sõlmitud tehingu tulemusena saab META osaks Rud Pedersen Groupist. 13 riigis tegutsevas ettevõttes on ligi 500 töötajat, 75 partnerit ning sadu piiriüleseid kliente.

“Rud Pedersen Group on tõusnud parimaks avalike suhete ettevõtteks Euroopas, sest neil on oma ambitsioonidele vastav juhtkond, asjade ärategemise kultuur ja ettevõtlik vaim. Need on samad omadused, mis on META-l võimaldanud oma koduturul samasse staatusesse kasvada. Rud Pederseni kultuur ja vaated lähevad kokku meie omadega – edujanu, läbipaistvus omavahelistes suhetes ja otsekohene töö- ja nõustamisstiil, turvaline töökeskkond – ning võimaldavad inimestel töötada suure vastutuse ja kõrge pinge all ja saavutada tulemusi. Meie klientide jaoks on tehingul selged plussid: oleme nüüd ainuüksi Balti äriregioonis ja kolmes pealinnas üks meeskond, kuhu kuulub sadakond konsultanti ja eksperti, kes toetavad oma kliente üle kogu kommunikatsiooni spektri – valitsussuhetest maine juhtimiseni, brändi- ja digikommunikatsioonist kriisikommunikatsioonini,” ütles META juhtivpartner Andreas Kaju.

Rud Pedersen Group asutaja ja juhatuse esimees Morten Rud Pedersen nägi tehingus võimalust võtta kogu Balti regioonis sisse turuliidri positsioon.

“Tervitame soojalt uusi kolleege meie grupis! Nüüd oleme suutnud koondada Balti riikide turuliidrid ühte tiimi ja selliseid konkurentsieeliseid soovime oma klientidele pakkuda üle kogu Euroopa. META lähenemine oma klientide nõustamisele nii poliitikakujundamises kui avalikus kommunikatsioonis on otsekohene, pragmaatiline ja suhted omavahel kui ka ühiskonnaga läbipaistvad. See klapib meie grupi Põhjala pärandi ja kultuuriga väga hästi. Koos teeme nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete jaoks suuri asju!” ütles grupi asutaja.

Seni Rud Pedersen Eesti üksust juhtinud Kairi Uustulnd asub META valitsussuhete tiimi juhiks. Turunduskommunikatsiooni tiimi juhib jätkuvalt Ann Hiiemaa ning mainetiimi Rainer Laurits. Ott Lumi võtab sisse valitsussuhete erinõustaja rolli, kus jätkab mitme META strateegilise projekti juhtimist.

“Oleme seni keskendunud puhtalt valitsussuhetele. See on meie jaoks olnud väga loomulik areng, et laiendades strateegiliselt oma teenuseid, oleme valinud selleks turul parimad eksperdid mitte üksnes oma oskuste vaid ka ettevõtluskultuuri põhjalt. Ühinemine Meta Advisory meeskonnaga laiendab väärtuspakkumist mõlema ettevõtte klientide jaoks – kahe tugeva tiimi sünergias pakume ka edaspidi nii kohalikku ekspertteadmust kui rahvusvahelist kogemust,” ütles üle nelja aasta Rud Pederseni valitsussuhteid juhtinud Kairi Uustulnd.

Ettevõte jätkab Eestis tegutsemist Meta Advisory Group ärinime all.

Meta Advisory Group (META) on osa Rud Pedersen Groupist (RPG). META peakontor asub Tallinnas ning selle kolm tiimi – valitsussuhted, turunduskommunikatsioon ja mainejuhtimine – nõustavad üle kogu avalike suhete ja kommunikatsiooniteenuste spektri Eesti ja rahvusvahelisi äriorganisatsioone, mittetulundusühinguid kui ka Eesti avaliku sektori projekte. RPG on asutatud 2003. aastal, grupi peakontor on Stockholmis ning selle pea 500 konsultanti ning 75 partnerit töötavad 13 turul ümber Läänemere ning Euroopa.

Kuidas koondada, nii et inimesed ja ettevõtte maine ei kannataks?

Lugemisaeg 4 min

USA tehnoloogiasektoris on 52 000 inimest saanud koondamisteate. Eestis on kollektiivse koondamisteate andnud 17 ettevõtet. Kuidas rääkida koondamisest nii, et ettevõte ja selle töötajad ei kannataks?

Inimeste koondamine pole ühelegi ettevõttele meeldiv. Ent see, kuidas koondamisi ellu viiakse, ei mõjuta üksnes ettevõtte tänaseid ja tulevasi töötajaid, vaid kogu ettevõtte mainet.

Oluline on mõista, et töölt lahkuva inimese side ettevõttega ei lõppe koondamise hetkel. Viis, kuidas ettevõte otsustab oma inimesi kohelda, räägib selle juhtidest, kultuurist ja väärtustest.

Sisekommunikatsioon: ole lugupidav

Enne kommunikatsiooni juurde asumist, on oluline ka möödapääsmatu koondamine õigesti läbi viia – väärtustades inimeste senist panust ettevõtte käekäiku ja võimalusel nõustades neid edasise karjääri osas (ettevõttest lahkumine, uue töö otsimine – alates soovituskirjadest, kui see on põhjendatud, kuni tasuliste nõustajate kaasamiseni). Arvestades, millist sisemist kui ka välist mõju avaldab koondamine organisatsioonile, ei tohiks selliseid kulutusi karta. Pigem jätta tegemata suvepäevad kui eelmainitud tegevused.

Meil on kogemusi, kus ettevõte, olles sunnitud koondama, on igale inimesele otsinud ise uue töökoha. See on tegevus, mis räägib ettevõtte väärtustest ja kultuurist oluliselt rohkem kui sõnad nende koduleheküljel. Väga suurte ettevõtete puhul ei ole see arusaadavatel põhjustel sageli siiski võimalik. Inimlik ja personaalne suhtlus peaks olema kõigile jõukohane.

Sisekommunikatsioon: ajastus on võtmetähtsusega

Info levib kiiresti. Koondamiste ajal on oluline, et esikohale seatakse olemasolevad töötajad. Siiski ei ole nad alati esimesed, kes oma ettevõttes toimuvatest koondamistest kuulevad. Taolise eksimusega puutuvad kokku nii korporatsioonid kui ka väikeettevõtted.

Kui koondamine on suur, näiteks üle 10% suure organisatsiooni koosseisust, siis tuleb sellest kõigepealt kogu organisatsioonile teada anda. Oluline on selgitada, mid on juhid otsustanud, kuidas koondamist läbi viiakse, millised on selle jaoks välja töötatud protsessid ning milliseid võimalusi ettevõte koondatutele pakub. Nii välditakse spekulatsioone, kuid samuti saavad ka allesjäävad kolleegid seeläbi suunise, kuidas suhtuda lahkuvatesse kolleegidesse. Et koridoris võib ikka üksteisele otsa vaadata, olla koondatud kolleegidele toeks ning mõelda kaasa lahenduste leidmisel.

Kommunikatiivselt on koondamistest laialdasem teatamine oluline ka info lekkimise seisukohast – see juhtub nagunii (börsiettevõtetel on muidugi kohustus info esmalt börsile avalikuks teha, kui tegemist on olulise majandusliku mõjuga otsusega) ning kogu protsessi inimlikult kirjeldav ja põhjendav sisememo on parim viis oma sõnumi kontrollimiseks. Hea näide on 3. novembril tehnoloogiaettevõtte Stripe juhi Patrick Collissoni poolt kolleegidele saadetud memo.

Kuigi viimastel kahel-kolmel aastal on inimesi värvatud distantsilt ja Zoomi-kõne kaudu, siis võimalusel võiks vältida sama kanalit koondamisteate edastamiseks. See info võiks inimeseni jõuda füüsilisel kohtumisel. Mida enam üks-ühele kohtumisi on võimalik pidada, seda parem nii inimestele endile kui ka ettevõttele. Oluline on jätta ruumi dialoogiks töötaja ja tööandja vahele ja anda info edasi võimalikult ausalt. Inimestele ei tohiks jääda muljet, et nemad on massilises koondamises süüdi. Selles seisnebki koondamise ja vallandamise vahe (kuigi ka vallandamisi tasub teha viisil, mis aitab inimesel oma potentsiaali edaspidi paremini realiseerida).

Sageli on ettevõtte suuruse tõttu võimatu üks-ühele vestlusi pidada, ent kui vähegi võimalik, tuleks siiski proovida seda teha. See võib vähendada ka ohtu, et inimesed hakkavad LinkedInis või muudes sotsiaalmeediakanalites oma pahameelt välja elama. Ilmselt on meil kõigil meeles ettevõtted, kes koondasid pandeemia ajal sadu inimesi Zoomi-vahendusel. Kahtlemata on talentide värbamine neile tulevikus keerulisem.

Väliskommunikatsioon: kes on sihtrühmad ja kuidas peaksid nad uudisest kuulma?

Koondamisteatest ei saa puudutatud üksnes olemasolevad töötajad, oluline on tuvastada sidusgrupid, keda see info samuti puudutab. Kommunikatsiooniplaan koondamiste elluviimiseks ning selged ja konkreetsed sõnumid igale sidusgrupile aitavad vältida paanikat.

Koondamiste kommunikatsiooni tuleks mõneti suhtuda sarnaselt nagu kriisikommunikatsiooni – info peab tuginema faktidele. Valetamine, hämamine ja varjamine tuleb varem või hiljem välja, ning võib kahjustada ettevõtet veel aastaid. Mõelda tuleb ka töötajatele, kes ettevõttesse alles jäävad ja anda neile sõnum selle kohta, mida ettevõte teeb, et kriis ületada.

Juhtkonna ettevalmistamine

Ükski tegevjuht ei taha, et teda koondamise perioodil halva inimesena nähakse. Selleks, et ettevõtte juhid suudaksid koondamised usutavalt ellu viia, tuleb nad selleks ette valmistada. Tugev ja konkreetne sõnum, mis mõjub empaatiliselt ja seab esikohale mitte juhid ise, vaid inimesed, keda koondatakse, aitab protsessi mõneti valutumalt läbi viia.

Koondamisest oma tiimi liikmetega isiklikult rääkimine on kahtlemata raske olukord ka juhi jaoks. Enamik inimesi ei armasta end potentsiaalselt konfliktsesse olukorda seada. Ükskõik, kui põhjalik on ettevalmistus, ei ole koondamisotsuse edastamine juhile lihtne. Siinkohal ei tohi aga unustada, et koondatavale on see ilmselt veelgi negatiivsem kogemus. Siin on aga ettevõtte otsustada, kas see kogemus on traumaatiline, kas aidatakse inimesel aru saada ettevõttel ees seisvate raskuste põhjustest, kas on võimalik abistada ja toetada koondatut oma elujärje ümberseadmisel ning uue töökoha leidmisel.

Inimlik jutuajamine ja toetusteenused ei tee koondatud töötajat rõõmsaks ja võib-olla ei adu ta veel mõnda aega juhtide otsuse motiive. Siiski, paari kuu või aasta pärast, kui tunded on lahtunud, mõistab enamik, et seda protsessi oleks võinud läbi viia palju halvemini ning inimeste ja nende poolt juhitud ettevõtete tegutsemist kriitilistel hetkedel vaadatakse tagantjärele läbi teistsuguse prisma.

Kuigi koondamised on iga ettevõtte jaoks valusad, on võimalik neid läbimõeldud kommunikatsiooni kaudu leevendada. Oluline on vältida põhilisi vigu ning ettevõtte kõneisikud nii väliseks kui ka sisemiseks kommunikatsiooniks ette valmistada.

Mida koondamise kommunikatsiooni juures meeles pidada:

Teata inimesele koondamisest näost näkku, mitte Zoomi-kõne või e-maili vahendusel.
Anna edasi selge visioon, mis on järgmised protsessid ja mida plaanib ettevõte teha selleks, et kriisist väljuda.
Ole oma kommunikatsioonis selge: mis muutub nende jaoks, kes jäävad ettevõttesse, mis on konkreetsed sammud, mida peavad tegema need, keda koondatakse. Ja eelkõige – kuidas ettevõte neid edasises toetab?
Valmista ettevõtte juhtkond ette sisemiseks ja väliseks kommunikatsiooniks. Mõtle igale segmendile konkreetsed sõnumid.

Lugemisaeg 1 min

META Advisory on Eesti edukaim suhtekorraldusettevõte

Äripäeva Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil tunnustati Eesti parimaid suhtekorraldusettevõtteid ning META Advisory jagab tänavu esikohta Akkadianiga.

META asutaja ja partner Andreas Kaju sõnul on agentuuri edu taga terviklik kommunikatsioonijuhtimine ja selle teostamine. METAs on mõjule ja edu saavutamisele ning kokkuhoidmisele ja koostööle orienteeritud kultuur. “Meid eristab teistest agentuuridest just konkurentsitult parim regionaalne väärtuspakkumine – META Advisory tiimid teistes Balti riikides ja tugev partnerite võrgustik,” ütles Kaju. “Me läheneme klientidele läbi väga praktilise nõustamise. Meie protsessid on läbimõeldud, tiimid on tugevalt komplekteeritud ja me rakendame kliendisuhte hoidmise põhimõtteid, mis võimaldavad igal aastal majanduslikult teha sellist tulemust, nagu ärikeskkond parasjagu lubab,” sõnas ta.

“METAs on mõjule ja edu saavutamisele ning kokkuhoidmisele ja koostööle orienteeritud kultuur.”

Just seetõttu on METAs inimesed, kellel on lisaks laiale haardele ka mõni eripädevus ehk pikaajaline kogemus ja valdkonnatundmine ühes või teises ärivaldkonnas – toidu- ja joogitööstuses, finantsteenustes, meditsiinis ja tervishoius, tehnoloogia- ja iduettevõtetes. “Lisaks on meil inimesed, kellel on spetsiifilised erioskused ja -teadmised tehniliste kutseoskuste osas, milleks on isikubränding ja LinkedIni kampaaniad, digiturunduse bootstrapping, mainearhitektuur, kriisiohje jne,” tõi Kaju esile.

META Advisory tänab oma kliente, kes on meid koostööpartnerina usaldanud ja pidevalt arenema innustanud. “Vaid üheskoos teiega saame edukalt lahendada keerukaid kommunikatsiooniväljakutseid ja projekte,” ütles Kaju.

Vaata kogu suhtekorraldusfirmade TOPi edetabelit koos võitjate põhjalike kommentaaridega SIIT.

Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.

Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily: Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.

Lugemisaeg 7 min

Strateegilise kommunikatsiooni meistriklass – valitsussuhted

Käimasolev kümnend toob kaasa ennekõike trükimeediale orienteeritud suhtekorraldusettevõtete hääbumise, mis peegeldub juba praegu Eesti PR-ettevõtete ümberreastatud edetabelites.

Klientidel aitavad nii väärtust luua kui ka sissevõidetud positsioone kaitsta agentuurid, mille põhitegevus ei keskendu välisele pildile, vaid tulemustele. Võib öelda, et valitsussuhted ongi üks äärmiselt tulemuskesksetest suhtekorraldusliikidest.

Valitsussuhete lahtimõtestamisel demokraatliku ja avatud ühiskonna kontekstis on võtmetähendusega mõiste “huvi”. Ilmne on, et rahvakogu ajastul uutest ning radikaalsetest konsensusaruteludest sissevõetule võib “huvi” mõjuda tõrjuvalt, sest selles peitub põhimõtteline püüd eristada inimesi ja ettevõtteid lähtuvalt sellest, mida nad tegelikult soovivad.

Valitsussuhete käsitlemine sõltub sellest, kuidas mõista avalikku huvi. Lihtsustatult on avalik huvi angloameerika poliitikafilosoofias ja õigusruumis erahuvide summa – nii nagu Adam Smith teoretiseeris oma “Uurimuses rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest” (1776). Üks tuttav Prantsuse kolleeg on rääkinud põhjustest, miks prantslastel on valitsussuhteid ja eestkostet olnud keeruline oma poliitika kujundamisse ja demokraatia konteksti sobitada. Alates Jean-Jacques Rousseau’ “Ühiskondlikust lepingust” (1762) on prantslased defineerinud avalikku huvi kogukonna kui terviku üldhuvina. Arvata võib, et selline põhimõtteline konflikt mõistete tasemel pole võõras ka meile: mõnikord tundub, et rahvakogu initsiaatorite käsitlus üldhuvist ja sellega seoses ka ühiskonnast on eespool nimetatud mõttes prantslaslik.

Valitsussuhete ajalugu

Valitsussuhted on põhiolemuselt liberaalse demokraatia tingimustes kõigi seaduslike vahendite kasutamine oma kliendi huvide esindamiseks suhetes seadusandliku või täitevvõimuga. Lobitegevus, mille sünnimaaks selle tänapäevases mõttes saab kindlasti pidada Ameerika Ühendriike, on traditsiooniliselt ennekõike otsustajatele suunatud protsess. USA-s võeti föderaalne lobiseadus vastu 1946. aastal. Selle kohaselt tekkis lobitöötajatel kohustus end Ühendriikide kongressi mõlema koja juures registreerida. Võrdluses Euroopa Liiduga võib siia juurde tuua vaid tõsiasja, et Euroopas jõuti Siim Kallase eestvedamisel lobiregistri asutamiseni alles mõni aasta tagasi.

Ometigi võtab see ka tänapäeval lihtsustatuna lobitegevuse olemuse kokku: õigete otsustajate ja otsustuskorra väljaselgitamine ja kliendi seisukohtade esitamine nõnda, mis suurendab nendega arvestamise tõenäosust.

Termin lobby pärineb enam levinud versiooni kohaselt 1860. aastate Washingtonist. Nimelt kõik, kes tahtsid mõjutada toonast Ühendriikide presidenti Ulysses S. Granti, kogunesid Williardi hotelli lobby-baari, kuluaari, kus president armastas õhtust süüa. Legendi kohaselt väsis Grant õige pea pealetükkivatest tegelastest ja hakkas neid kutsuma lobbyist’ideks ehk kuluaaripoliitikuteks. Ometigi võtab see ka tänapäeval lihtsustatuna lobitegevuse olemuse kokku: õigete otsustajate ja otsustuskorra (kuidas otsus sünnib erakonnas, komisjonis, parlamendis tervikuna, ministeeriumis, ametis) väljaselgitamine ja kliendi seisukohtade esitamine nõnda, mis suurendab nendega arvestamise tõenäosust.

Ametnikud on otsustajad

Valitsussuhete professionaali ülesannete hulgas on ka konkureerivate huvide ja mõjutate väljaselgitamine ning selle käigus liitlaste ja oponentide leidmine, koalitsioonide ja alliansside asutamine, rohujuure tasandil töö erinevate kogukondade ja sarnaste huvidega rühmade kaasamisel.

Siinkohal on oluline märkida, et otsustajaks ei ole tänapäeval enam üksnes poliitikud, vaid ennekõike ametnikkond. Valitsemisprobleemide ja poliitika abil “ravida püütavad haigused” on niivõrd keerulised, et sisuline kompetentsus lahenduste väljatöötamiseks asub siiski valitsuses (ministeeriumides). See on paratamatu tendents kõikjal arenenud demokraatiates, mistõttu ei ole meil riigikogu kohta kasutatav halvustav kummitempli-väljend sugugi kohane. Seadusandja ülesanded seadusloomes ongi teisenenud.

Euroopa Liidu traditsioon erahuvide kaasamisel on Ameerikaga võrreldes mõneti avatum. Euroopa Komisjoni administratsiooni suurus on vaid 2% USA administratsioonist ja vajab seetõttu pidevalt poliitika kujundamisse sisendit erinevatelt huvirühmadelt, keda kujundatav poliitika puudutab. Praegu on hinnatud, et Brüsselis tegutseb igal ajahetkel umbes 15 000 lobistöötajat ja 2500 lobiorganisatsiooni. Euroopa Parlamendi ühe aruande kohaselt tegutseb ainuüksi parlamendis umbes 5000 lobitöötajat, kui kokku lugeda asjaomased külastusload.

Euroopa liidu riikides on tavad omakorda erinevad. Näiteks on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Leedus kehtinud lobby-seadus juba 2000. aastast (lobitöötajaid atesteeritakse, oma suhted tuleb deklareerida, kuid kohustustega kaasnevad ka õigused: ligipääs oma klientidega seotud eelnõudele, enne kui need laiatarbekaubaks muutuvad jne). Valdkond on reguleeritud ka Poolas ja Ungaris.

Pakkuda tuleb lisaväärtust

Lobitööd saab teha ennekõike aktuaalsetes küsimustes. Valitsussuhted on valdkond, mis tühilaske ei kannata. Seetõttu on oluline seada oma tegevusele keskpunkt. Samuti on lobitöö tihtipeale väga pikaajaline. Esiteks tuleb end tõestada sisulise ja usaldusväärse partnerina, kellega konsulteerimisest tõuseb ka laiemalt kasu ehk kuivõrd suudame oma oskusteabega pakkuda otsustajatele tegelikku lisaväärtust.

Ka poliitika kujundamine ise on pikaajaline protsess. Ühes ametkonnas – olgu Tallinnas või Brüsseli mõnes direktoraadis – võib ametniku peas sündivast ideest seaduseks saamiseni kuluda viis aastat. Ärivaldkonnad, mis sellest seadusest sõltuvad, peavad olema kõikidest võimalustest teadlikud. Nii on üks oluline teenus ka valitsussuhete pidev seire, sest see tagab alusteabe, mille põhjal tegevusplaanis muudatusi teha.

Valitsussuhted on muidugi ennekõike ka suhtepõhine teenusvaldkond. Suhtluspartneriga manipuleerimine või teadlikult väärteabega varustamine ei tule sel puhul kõne alla. Valitsussuhete nõustaja suurim kapital on suhted, mille vundament on usaldusväärsus.

Kui keegi pakub abi mõtte “ma tean kedagi, kes teab kedagi” saatel, siis olete määratud hukule. Poliitika kujundamine on Eesti enamikus ametkondades ja ministeeriumides äärmiselt professionaalne protsess ning üksikute inimeste tundmine seal iseseisvat väärtust ei anna. Vaid üksikud poliitikutest ministrid annavad pidevalt seadusloomesse poliitilist sisendit loome esimestes etappides, mitte alles heakskiidu faasis. Enamustes valdkondadest, kus ei ole juba kaugele näha suurt hinnalipikut (kulu, vahetut mõju) ja huvigruppide surve on väike, on “pastakas” valdavalt ühe osakonna taseme peaspetsialisti käes. Tähtis on osalusprotsessi kureerida teadmistepõhiselt. Oma huvide edendamisel peab põhitähelepanu olema sisuliselt tugeval argumentatsioonil, mida saavad toetada muud eespool nimetatud valitsussuhete asjaolud: meedia ja avalik arvamus, eestkoste rohujuure tasandil ja suhtekorraldus huvirühmadega, kogukonnasuhted, heategevus jne.

Poliitika kujundamine

Ekslik on pidada valitsussuhete töö põhiliseks asukohaks rahvuslikku parlamenti, Eesti puhul riigikogu. Valitsussuhete töö hõlmab kõiki poliitikakujundamise staadiumeid. Kui juttu on muudatusest seadusandluses, siis alles nn riigikogu faasis oma huvisid kaitsta on peaaegu lootusetu ettevõtmine. Nimelt on poliitikakujundamise põhiprotsessis sulepea ennekõike valitsuse ja professionaalsete ametnike käes. Suurem osa poliitikast sünnib väljaspool koalitsioonileppes ja erakondade valimislubadustes kirjapandut.

Valitsussuhete tegevus on pikaajaline, sest poliitika kujundamisel on mitu etappi. Need võivad mõnikord väldata aastaid ja neisse sisenemise võimalused on erinevad. Eduka tegutsemise eeldus on oma huvidest (oma äritegevust mõjutavatest muutujatest) lähtuv pidev monitooring. Ebaõnnestunud lobiprojektid on hiliste ärkajate meeleheitlik rabelemine. Kuigi vahel on ka see vältimatu, iseäranis siis, kui järsu muudatuse poliitikas tingivad ühiskonda ja riiki hõlmavad ulatuslikud sündmused (nt Saksamaa energiapööre, loobumine tuumaenergiast: sellele vastu seista oli lootusetu ja võitjateks on hoopis kiired kohanejad).

Meedia osa poliitika kujundamisel

Küllap pole lugejale saladus, et meedial on poliitika kujundamisel oma roll. See toob valitsussuhted kui suhtekorralduse eriliigi traditsioonilise kommunikatsiooni juurde tagasi.

Meedial on poliitika kujundamise igas etapis teoreetilises plaanis oma ülesanne. Tänapäevases mõttes nii alt üles meedia ehk sotsiaalmeedia kui ka traditsiooniliselt ühesuunaliste meediakanalite, nt trükiajakirjanduse ja televisiooni kaudu saab aidata probleeme ühiskondlikult tajuda, defineerida, aidata neil tõusta valitsuse töö päevakorda, ekspertide ja teiste isikute konstruktiivse kajastuse abil sõnastada sobivaid lahendusi. Samuti on meedial tahes või tahtmata suur roll lahendustele seaduse jõu andmisel, nendele toetuse leidmisel.

Meedia jälgib valitud lahenduste rahastamist (kulu eelarvest), kui õnnestunult poliitikat ellu viiakse, annab sellele hinnanguid ja tagasisidet ning teeb ettepanekuid korrektuuriks. Siiski võib öelda, et valitsussuhetes on traditsiooniline meedia veel keskne, kuigi turunduskommunikatsioonis selle roll aina kahaneb. Üks brand’i-juhtimise alustekst ja õpik viitab Zenith Optimedia uuringule, mille kohaselt on tarbijate eneste arvates trükimeedia nende brand’i- ja tarbimiseelistuste kujundamisel kahekümnest erinevast mõjuallikast viimasel kohal. Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga kindlasti peegeldub see juba Eesti trükimeedia kahanevas reklaamitulus. Kuigi juba langevad nii lugeja- kui ka vaatajanumbrid, on need kanalid jäänud endiselt arvamusliidrite ja keskklassi omavaheliseks veenmise, lepitamise ning läbirääkimiste kohtadeks.

Valitsussuhted on strateegiline tegevus

Sõna “strateegiline” tähendab omadust, mida kahjuks on ka suhtekorraldajad aidanud ära lörtsida. Võib küsida, mida strateegilist on pressiteate toimetamises. Valitsussuhted aga on kahtlemata ärioperatsioonide strateegilise tasandi töövahend, sest see eeldab oskusliku elluviimise korral mitte ainult enda huvide adekvaatset selgitamist ja nende edendamist, vaid ka teiste ühiskonnas osalevate ning ettevõtte erihuviga puutumuses olevate rühmade huvide, seisukohtade ja planeeritavate käikude väljaselgitamist.

Eestis aga on väga madal korruptsioonitase, mistõttu on tugevama argumendi puhul võrdlemisi suur võimalus debatt võita.

Valitsussuhetes on mänguteoreetilist mängulisust, mis muudab selle eluala kahtlemata huvitavaks. Paradoksaalne aga on nõudmine, mis see amet pidajale seab: täielikult alla suruda enda erihuvid ja seisukohad. Kõige tähtsam aga on teadmine, et Eestis on võimalik seda tööd hästi teha. Eesti on väike ja seetõttu on valitsussuhete töö eeltingimus tugev suhtekapital. Eestis aga on väga madal korruptsioonitase, mistõttu on tugevama argumendi puhul võrdlemisi suur võimalus debatt võita.

_____________________________________________________________

Lobitöö Eestis

Eestis on aktuaalne küsimus, kas poliitika kujundamise protsessis erahuvide eest seismisel lubatu ja lubamatu peaks olema seaduse tasemel reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et viimasel ajal meedia tähelepanu saatel ja suure furooriga alanud kriminaalasjad ametnike ning ettevõtete huvide kokkupuutest süstisid üksjagu ärevust kõigisse, kelle jaoks huvide esindamine ja kontakt otsustajatega on igapäevane tegevus.

Teisest küljest, samade kriminaalasjade koostlagunemine või riigikohtu selge lahend nn Eliste kaasuses on samavõrra rahu taastanud. Sellele vaatamata ei soovi ettevõtted ega nende seaduslike huvide kaitsjad anda end täieliku teadmatuse või kellegi teise meelevalda. Nii on Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vedamisel koostöös justiitsministeeriumiga välja töötatud huvide esindamise hea tava esimene versioon.

Hea tava kõrval on justiitsministeerium lubanud käesoleval aastal tulla välja ettepanekutega lobitöö väljatöötamisel, samuti on päevakorral põhimõtete kaasamise hea tava ja hea õigusloome üksikasjalikum selgitamine, vajadusel ka seaduse tasemel. Samuti on valitsus kinnitanud uue mõjude hindamise metoodika, mis samuti muudab poliitika kujundamise protsessi läbipaistvamaks. Justiitsministeerium on lubanud läbi vaadata mõjuvõimuga kauplemise osa karistusõiguses. Siin on väga oodatud selge käsitlus sellest, milline on ametiisikute ja ka teiste isikute jaoks õigusloomes või otsustusprotsessis lubatud kaasamistegevus.

Selguse nimel olgu öeldud, et nii mina kui ka minu kolleeg meie ettevõttes pooldame pigem lobitöö reguleerimist seadusandluse toel. Variante selleks on mitmeid – lobistide atesteerimine või registreerimine (loomulikult peaks lisaks kohustustele kaasnema sellega ka mingid õigused), institutsionaalne lähenemine (reguleerida näiteks ligipääsu Riigikogule, valitsusasutustele, eelnõudele), ametnike põhine (st kontakte ei peaks registreerima mitte lobist vaid tegelikult hoopis ametiisik) jms.

_____________________________________________________________

Huvide esindamise hea tava* olulisemad punktid

1. Huvide esindajate arvamused seadusloomes ja otsustusprotsessides on avalikud.
2. Seadusloomes ja otsustusprotsessides tuleb arvestada erinevate huvigruppide arvamustega, kui huvigrupid on avalikud ja on selgelt määratletud, kelle huvisid nad esindavad.
3. Nõustajad, kes esindavad ühe konkreetse kliendi huve, on kohustatud ametlikes kirjades välja tooma oma kliendi andmed, keda nad seadusloome protsessis esindavad.
4. Esindamine peab olema professionaalne, argumenteeritud, põhinema faktidel ja esindatava tegevusvaldkonna teadmistel.
5. Huvide esindamine ei tähenda mitte ainult probleemide tõstatamist ja laitmist, vaid huvide esindamisel esitatakse võimalikult konkreetsed ettepanekud ja lahendused

* Dokument on pikem ning saadaval selle koostanud organisatsioonide kodulehtedel.

Artikkel ilmus kommunikatsiooniajakirjas Kaja.

Lugemisaeg 6 min

Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?

Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis.

Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine.
Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis.
Väikese mõisakooli tegevuse jätkamise nimel järjepidev sisuloome kooli Facebooki lehel.

Need on mõned näited kogukonnaaktivismist sotsiaalmeedias, mida on viimastel aastatel ka Eesti ühismeediamaastikul üha enam näha. Internetti ei kasuta mitte ainult massiliikumised, vaid ka väikesed kogukonnapõhised liikumised, kellele pakub sotsiaalmeedia võimalust väljendada end nii kohalikes piirides kui ka väljaspool neid[i]. Kodanikuühenduste sisemise dünaamika seisukohalt on märkimisväärne sotsiaalmeedia kui võrgustumisvahendi tähtsuse kasv, leiavad Tanel Vallimäe ja Peeter Vihma Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Turu-uuringute ASi koostöös 2019. aastal valminud Eesti kodanikuühiskonna olukorda hindava uuringu tulemusi analüüsides.[ii]

Kriitikute silmis on online-aktivism seevastu lihtsalt slacktivism – tegevus, mis võib tekitada inimeses hea tunde, ent millel on tegelikult poliitilistele otsustele väike mõju (inglise keeles slack: loid, passiivne)[iii]. Kuidas siis sotsiaalmeedia-aktivismi suhtuda – on see tegevus, mis tõmbab kodanike tähelepanu kõrvale teistest ja tõhusamatest osalusvormidest? Või on sotsiaalmeedia eelkõige kraadiklaas, mis on kasulik vajalikul hetkel kogukonna meelestatuse mõõtmiseks? Ning kuidas suhtuda arvamusse, et peamiselt sotsiaalmeedias tegutsemine ja oma sõnumite seal levitamine muudab algatuse vähem tõsiseltvõetavaks?

Uurisin oma bakalaureusetöös “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel” kommunikatiivsete aspektide, aga eelkõige sotsiaalmeedia mõju kogukonnaaktivismile nii mobiliseerimis- kui ka mõjutustegevuste vaatenurgast Põlva Haigla sünnitusosakonna, Lüganuse lubjakivikarjääri ning Harmi kooli juhtumi näitel. Aruteludest algatuste eestvedajate ning kodanikuühiskonna ekspertide Hille Hinsbergi ning Martin Noorkõivuga koorusid välja mitmed tähelepanekud, mis võiksid aidata 21. sajandi aktivistil mõtestada sotsiaalmeedia rolli nii mobiliseerimise kui mõjutamise vaatepunktist.

Kogukondade arvamus nähtavaks. Sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle ja teeb pahameele nähtavaks. Ühe uuritud juhtumi eestvedaja leidis, et kodanikuühiskonna mõttes on sotsiaalmeedia teinud laiemalt tajutavaks, et Eestis on väga palju erinevaid arvamusi ühiselu korraldamise osas. Selle tulemusena tekkiv pluralism on küll hea, ent samas kaasneb pahameele nähtavaks tegemises ka sotsiaalmeedia kasutamise varjukülg, mida nimetaksin arvamuste paljususe efektiks. Nagu nendib üks eestvedajaist: kui arvamusi on palju, võib otsustavatel positsioonidel olevatel inimestel tekkida tunne, et kõikide arvamust ei olegi võimalik arvesse võtta. See pärsib aga kodanikuühiskonna tegevust. Sellisel üha “tihedamal turul” tavapärased meetodid – nii plakatiprotestid kui Facebooki protestiüritused – ühel hetkel devalveeruvad.

Toetuse kandumine päris tegevusteks. Sotsiaalmeedia kasutamine võib olla kasulik toetuse kaardistamiseks: üks eestvedajaist tajus, et Facebook töötas teatavas mõttes kraadiklaasi ning olukorra hindajana – kuna alguses ei teatud, kas kogukond on sulgemisotsusega rahul või mitte, andis see eestvedajaile hea sisendi meelestatuse mõistmiseks. Samas tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kogutud toetus ning tuhanded Facebooki grupiga liitujad lisavad algatusele ka reaalset väärtust? Kui paljud nendest inimestest, kes Facebookis aktiivselt kaasa elavad, on valmis ka päriselt midagi tegema? See küsimus tõstatus ka aktivistide endi jaoks. Online-aktivismi on peetud niiöelda laiskade aktivismiks, mis kõnetab neid kodanikke, kes ei leia oma elus aega aktiivseks kaasalöömiseks.[iv]

Samas võib näiteks Põlva sünnitushaigla juhtumi puhul näha, et aktivism Facebooki grupiga liitumise näol väljendus ka reaalses tegutsemises. Allkirju koguti väga palju – üle 9000 – ning ka paberil allkirjade kogumist ei algatanud mitte eestvedajad, vaid teised kogukonna liikmed. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik sõltub sellest, mida ühele või teisele meetodile lisaks veel kasutatakse – kombineerides on võimalik eri kanalite miinuspooli korvata. Võrrelda tuleb võrreldavaid asjaolusid – paljud inimesed, kes on ainult sotsiaalmeedia-aktivistid, ei teinud kogukonna heaks varem mitte midagi.[v] Seega on online-aktivism parem, kui üldse mitte kaasa löömine.

Digilõhe digiriigis. Sotsiaalvõrgustikega kaasneb risk süvendada ebavõrdsust, kui sotsiaalmeedia kasutajate populatsioon kaldub tehnoloogiliselt asjatundlike ning kõrge inim-, sotsiaalse ja majandusliku kapitaliga inimeste poole.[vi] Tasub tähele panna, et ainult sotsiaalmeedias tegutsemine võib jätta osa kogukonnast arutelust kõrvale – olgu nendeks vanemad inimesed või hoopis need, kes on teadlikult otsustanud sotsiaalmeediast eemale hoida.

Samas võib küsida, kas Eestis, mis on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse 2019. aasta raporti andmetel digitaalse õppimise poolest Euroopa Liidu riikide seas esimesel kohal ning mille elanikel on kõrge arvutialane kirjaoskus[vii], peaks digilõhe pärast üldse muret tundma? Ehkki probleem ei pruugi olla nii suur kui mõnes teises riigis, on mõistlik arvestada, et online-kanalite kaudu on teatud gruppideni keerulisem jõuda. Järelikult on eri kanalite ja vahendite kombineerimine asjakohane ka digilõhe kontekstis: Facebooki grupi loomise kõrvalt tasub oma sõnumeid viia ka meediasse, korraldada silmast-silma üritusi ning vajadusel luua otsekontakte.

Tõsiseltvõetavuse küsimus. Kui mingi tegevus jääb vaid sotsiaalmeediasse, siis selle mõjuvõim piseneb ning otsustajatel võib tekkida suhtumine, et “las nad siis arutavad seal kuskil omaette ja elavad oma pahameele välja, elu läheb edasi”. Tõepoolest: kas otsustajad tajuvad arutelu Facebooki grupis võrdväärsena näiteks üle-eestilise päevalehe juhtkirja või näost-näkku kohtumisega? Sotsiaalmeedia tõsiseltvõetavuse puudumise ohtu siiski pole – kanali nime asemel loeb rohkem see, kas osatakse sõnumit kanalist „esile tõsta“, leida õige platvorm sõnumi levimiseks ehk üldine sõnumi vormistamise ja pakendamises oskus.[viii] Meediaartikli mõju võib vahel olla sotsiaalmeediapostitusest hoopis väiksem ning suur hulk poliitiku valijaid ühes grupis otsustajate jaoks palju mõjukam.[ix]

Sotsiaalmeediapädevuse ja rollijaotuse puudumine. Nagu mainitud: sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle. Ent igaühe arvamus ei ole alati konstruktiivselt esitatud ning kui sotsiaalmeediakanalite kasutamine on läbi mõtlemata ja kui postitusi saavad läbisegi teha mitmed kogukonna liikmed, võib selline tegevus jätta algatusest halva mulje. Siinkohal ei ole vajalik mitte tsenseerimine, vaid nii nagu mujalgi, on sotsiaalmeedias eduka tegutsemise eelduseks rollijaotuse läbimõeldus. Kindlasti ei jookse mööda külgi maha teiste kogukondade teekonna ja kogemuste jälgimine, sest see võib anda olulisi õppetunde.

Kõlakambri efekt. Konfliktsete kogukonnaaktivismi juhtumite puhul on oluline, kuidas tajuvad aktivistid vastaspooli ning nende arvamust ja argumente. Sotsiaalmeedia omadused (näiteks inimeste sõbralistist eemaldamise lihtsus) soodustavad paraku kõlakambrite teket.[x] „Ühine reaalsus” saab kõlakambris sotsiaalselt valideeritud ning see võib tugevdada inimeste maailmavaateid.[xi] Tugevnev maailmavaade ning kirglikkus mingi teema suhtes kipuvad väljenduma ka aktiivsemas ja tihtipeale emotsionaalsemas sõnavõtus. Ehkki ägedad debatid aitavad inimesi mobiliseerida, on avalikud debatid üha sagedamini liiga emotsionaalsed, mis toob kaasa polariseerumise ega ole kasuks ühenduste huvikaitseliste pikaajaliste eesmärkide elluviimisele.[xii]

Mõjutustegevuse ja kõlakambri kontekstis on oluline mõista, et kogukonna teadlikkus sellest, millele tuginedes otsuseid tehakse – ning mis on teiste huvirühmade, muuhulgas ka otsustajate nägemus –, mõjutab otseselt huvikaitse edukust. Kõlakambris võib kergesti tekkida olukord, kus liigne emotsionaalsus takistab konstruktiivse argumentatsiooni teket ning seetõttu otseselt ka kogukonna edukust diskussioonis osalemises. Vältida tuleks olukorda, kus ametnikud teevad otsuseid majanduslikele kaalutlustele tuginedes, ent aktivistid löövad neid hoopis teistsuguste „vitstega“. Emotsionaalsuse aste peaks sõltuma kogukonna eesmärgist: suure rahvaliikumise korraldamiseks võib see olla tulemuslik, ent liiga agressiivne tegutsemine hoopis poliitikud välja vihastada ning kogukonna vastu töötada.[xiii]

Vaikuse spiraal. Vaikuse spiraali teooria järgi tsenseerivad inimesed arvamusi, mille puhul nad eeldavad, et need on ebapopulaarsed.[xiv] On selge, et mida “laiemana” hoida kogukonna sõnum, seda rohkem inimesi selle “laiema” sõnumi alla ka mahub. Liigselt polariseerudes ning äärmuslikuks minnes (mida soodustab kõlakambri efekt) võib kogukond seega hoopiski liikmeskonda kaotada, sest ühisosa jääb järjest väiksemaks. Samas on välja toodud, et sotsiaalsete keskkondade ümbert seinte ära kadumise tõttu peab iga ütleja arvestama sellega, et ta kas solvab kedagi või silub oma sõnumi nii lahjaks, et ei paku enam kellelegi huvi.[xv] Siin tuleb igal kogukonnal leida endale sobiv tasakaal, kaasamaks võimalikult suurt osa kogukonnast, ent kaotamata seejuures omanäolisust.

Laura Põldma kaitses sel aastal Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel”. Täismahus töö on kättesaadav TÜ digitaalarhiivis DSpace.

[i] Ruiu, M., Ragnedda, M. (2017). Empowering local communities through collective grassroots actions: The case of “No Al Progetto Eleonora” in the Arborea District (OR, Sardinia). The Communication Review, 20(1), lk 51. https://doi.org/10.1080/10714421.2016.127227

[ii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 185. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[iii] Christensen, H. S. (2011). Political activities on the Internet: Slacktivism or political participation by other means. First Monday, 16(2), lk 9. https://doi.org/10.5210/fm.v16i2.3336

[iv] Cammaerts, B. (2015). Social media and activism. R. Mansell, P. Hwa (toim). The International Encyclopedia of Digital Communication and Society, lk 7. Oxford: Wiley-Blackwell. https://eprints.lse.ac.uk/62090/1/Social_media_and.pdf

[v] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[vi] Valenzuela, S., Arriagada, A., Scherman, A. (2012). The Social Media Basis of Youth Protest Behavior: The Case of Chile. Journal of Communication, 62(2), lk 13. https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.2012.01635.x

[vii] Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas. (2019). HITSA, 11. detsember. Kasutatud 02.02.2020, https://www.hitsa.ee/uudised-1/eesti-on-koige-digiopihimulisem-riik-euroopas

[viii] Hinsberg, H. (2020). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[ix] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[x] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xi] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xii][xii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 182. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[xiii] Hinsberg, H., Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuud bakalaureusetöö raames.

[xiv] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xv] Viik, K. (2019). Konteksti häving sotsiaalmeedias. Postimees, 17. oktoober. Kasutatud 11.01.2020, https://kultuur.err.ee/992749/kadi-viik-konteksti-having-sotsiaalmeedias

Lugemisaeg 3 min

Pragmaatilised tähelepanekud teoreetilisest poliitikast

14. mail Sirbis ilmunud Marju Lauristini artikkel „Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri“ , mis leidis kajastamist ka Edasi portaalis, on sisuliselt Lauristini pildistus Eesti hetke-demokraatiast.

Emeriitprofessor sidus oma lugu tagasivaatega „Eesti inimarengu aruande“ (EIA) ilmumise 25. aastapäevale. Seda Eesti juhtivate sotsiaalteadlaste osalusel 25 aasta jooksul ilmunud analüüsikogumikku võiks sirvida igaüks, kes soovib mõista, mis Eestis on toimunud, mis toimub ja mis hakkab aset leidma. [1]

Lauristini üldiste järeldustega Eesti poliitika hetkeseisust võib nõustuda. Siiski on arengukurve, mille üle peaks polemiseerima.

Esiteks kirjutab Lauristin, et „avaliku kontrolli ja parlamendi ning täitevvõimu rolli tasakaalustavate mehhanismide nõrkuse tõttu on (valitsus)-erakondadel viimase paari aastakümnega kujunenud peaaegu piiramatu võimumonopol riigi arengu suunamisel, avalike ressursside kasutamise üle otsustamisel, nii parlamentaarse kui ka täitevvõimu agenda kujundamisel ning ka enamiku oluliste ametipositsioonide mehitamisel“. Osaledes igapäevaselt huvirühmade ja poliitikute ning ametnike vahelises nn raudses kolmnurgas, ei saaks ma öelda, et erakonnad kehastavad endast sõna otseses mõttes „võimumonopoli“. Poliitikutel on – ja peabki olema – õigus langetada lõppotsuseid, aga agenda kujunemist, poliitika formuleerimist ja selle avalikku legitimeerimist ei kontrolli nad õnneks, kahjuks või rõõmuks juba ammu.

Vaadates Eesti parteisid valitsemissüsteemis kui tervikus, hakkab pigem silma nende haprus. Kaldun pigem nõustuma õiguskantsler Ülle Madise seisukohaga – näiteks on parlamendisaadikutel üha keerulisem mõista riigieelarvet, kuna eelarveread on formuleeritud üha segasemalt ja abstraktsemalt – ehk ainult sellisel moel, et avaliku raha ümberjagamise protsessi mõistavad üha rohkem vähesed bürokraadid. Eesti erakonnad on oma olemuselt kohati vähesuutlikud ja ebaväärikad, ent demokraatia seisukohalt on põhimureks, et esinduspoliitikute ja bürokraatia kaalukauss pöördub üha rohkem viimaste kasuks. Seega, rääkides Riigikogust – mida saame üldse oma esindajatelt oodata, arvestades, et Riigikogu saadikutel puudub elementaarne tugistruktuur ning iseotsustusõigus enda eelarve üle? Hiljutine uudis, et eelarvekärped võivad sulgeda Riigikogu Toimetised ja Arenguseire Keskuse, on isegi superkarikatuurne näide sellest, kuidas Riigikogu ei võeta tõsiselt. Vastupidiselt ühe orkestri koondamise uudisele ei tekkinud sellest sulgemisest isegi skandaali. Riigikogu peaks olema põhiseaduslik institutsioon, mitte majavalitsus, mille kulusid saab pügada – mõni ministeerium samal moel nagu lammast.

Mis on seda trendi raamistav makrotendents? See on nimelt laiaulatuslik depolitiseerimine ning sellist sügavat trendi näeme nii kõikjal Ida- kui ka Lääne-Euroopas. Depolitiseerimist võib on defineerida mitmeti: näiteks on Burnham (2001) määratlenud seda nähtust kui laialdast fookust nii riigiülestele- kui sisestele protsessidele, mille üks tunnus on, et poliitikutelt eemaldub vastutus, mis delegeerub ametkonnale. Poliitikas on kahtlemata alati teatud positiivset depolitiseerimist. Hea näide on nn nimetamiskomitee süsteem – sest me ju ei taha, et riigiettevõtete nõukogudes domineeriks asjatundmatud isikud. Samas, kas tahame, et poliitikat kujundaks poliitikud, kes on meie ees vastutavad (vähemalt valimistel), või mandaadita bürokraadid?

Teiseks kirjutab Lauristin: „Erakonna valimisplatvormist võib ju saada alus koalitsioonileppele, mis on omandanud Eesti riigi valitsemises lausa müstilise, põhiseaduse seisukohalt aga vägagi küsitava rolli. Pädeva sisediskussiooni puudumise tõttu erakondade liikmeskonnas on järjest olulisemaks saanud ka ajakirjanduse kui poliitika mõtestaja kriitiline roll erakondade tegevuse valgustamisel“. Teise mõtteosaga peab igati nõustuma, sest siin on tegemist globaalse fenomeniga, kus „meedia“ ja „poliitika“ abielupaaril on püksid aina enam esimese jalas: partei identiteedi langus tähendab vähem lojaalseid valijaid, see omakorda aga rohkem sisutühja poliitkonkurentsi, vähem sisudebatte, rohkem spin-doktorlust – ning seda spiraali võiks jätkata. Seda kirjeldab hästi järeldemokraatia teooria (Crouch, 2004). Esimene lauseosa on minu jaoks taas kord koht poleemikaks. Koalitsioonilepe on täiesti legaalne ja laialt levinud esindusdemokraatia tegevushoob. Põhjamaises poliitikas on näiteks tava, et huvirühmad on ligi aasta enne üldvalimisi otsustajatega intensiivses dialoogis – eesmärgiga saada oma punkt koalitsioonileppesse. Selle leppe välist poliitikat (juhuotsuseid) on sealses poliitikakultuuris oluliselt vähem kui meil.

Lauristin räägib veel ka seda, et „Meil on mitmed organisatsioonid, mis võiksid sillutada teed erakondade ülestele kokkulepetele ja erakondade monopoli riigi valdkonnapoliitika kujundajana lõhkuda: Eesti Koostöö Kogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Arenguseire Keskus, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit…“ jne. Siin kirjeldab Lauristin sisuliselt neokorporatiivset eestkostedemokraatia versiooni. Leian, et poliitika kujundamise monopol pole enam ammu erakondade käes ning pigem iseloomustab otsustusprotsessi kirju poliitikakogukond (Pross, 1995), mis oma olemuselt ametlike ja mitteametlike toimijate ning väliste ja siseste mõjutajate kogum (eksperdid, lobistid, ametnikud, teadlased, poliitikud jne), mis pole seotud reeglina jäikade institutsioonidega.

[1]. Lauristin, M. (2021). Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Eesti Koostöö Kogu. https://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2021/03/EIA25_tervik_kogumik.pdf

Lugemisaeg 2 min

Ott Lumi: poliitika ja perekond

Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Edasi 3. juulil 2020.

Sellel nädalavahetusel toimub Eestis esmakordne partei liidri tõrviku üleandmine isalt pojale. Iseenesest ei ole ju toimumas midagi illegaalset, aga sellega seoses võiks arutleda veidi poliitiliste dünastiate üle demokraatia tingimustes.

Üldisemalt vaadates on poliitiliste dünastiate põhiline tunnusjoon otsustusprotsessi mitteformaalsus, see toob endaga kaasa mitmeid eripärasid. Muide, otsustusprotsessi mitteformaalsus ei pruugi olla ainult perekondlik fenomen. See võib olla seotud ka olukorraga, kus isik, kes ei ole otsustushierarhias selles positsioonis, et täita teatud tasemel funktsioone, adekvaatselt asetatud. Huvitava näitena siinkohal meenub Margaret Thatcheri pressisekretär Bernard Ingham, keda Thatcheri valitsuskabineti liikmed kadestasid, kuna väidetavalt kuulas Thatcher just tema nõuandeid ka erinevate valdkonnapoliitikate osas (Ingham teenis Thatcherit 11 aastat ja ta löödi rüütliks samal ajal, kui Thatcher astus tagasi).

Poliitilisi perekondi Eestis leidub, aga on küsitav, kas me saame rääkida Eesti puhul poliitilistest dünastiatest, kuna üldiselt demokraatia tingimustes eeldaks poliitiline dünastia vähemalt kolme põlvkonna pikkust vereliini. Niimoodi, et Kallastel, Helmedel ja Savisaartel on veel ühe põlvkonna jagu vaja pingutada. Muidugi on riike, kus latt on veel oluliselt kõrgemal. Näiteks Ameerika Ühendriikides loetakse päris poliitilisi dünastiaid olevat kokku neli. Need on Adams’id, Harrison’id, Roosevelt’id ja Bush’id – kõikidel nendel on olnud vähemalt oma perekonnas ette näidata kaks presidenti. Ameerika mõttes loetakse poliitilisi dünastiaid kokku olevat ca 40, nendest tuntumad viimastest aegadest kahtlemata Kennedy’id, Clinton’id (Bill Clintoni onu kuulus Arkansase osariigi esindajatekotta). Või näiteks Cheney’id, kelle perekonnas teatavasti Dick Cheney oli Bush noorema asepresident ja kelle tütar on praegu ühendriikide esindajatekoja liige.

Muidugi, Euroopa mõistes on poliitilised dünastiad hoopis teise tähendusega võrreldes Kagu-Aasia riikidega, kus selle vastu võitlemine on, võiks öelda, omaette teadusharu. Kõige markantsemaks läiteks loetakse Filipiine. Sealset poliitilist keskkonda kirjeldatakse, kui totaalselt erinevate dünastiate kontrollitavat keskkonda, mida kontrollivad seitse perekonda. Selline veider miks on tekkinud läbi korporatiivse poliitilise kultuuri, ulatusliku korruptsiooni ja ülimalt korporatiivse ühiskonnamudeli, mille juured on koloniaalajastus. Sealsed poliitilised süsteemid on jõudnud nii kaugele, et näiteks Indoneesia (suuruselt maailma kolmas demokraatia) puhul on vastuvõetud eriseadus, mis keelab parlamendi liikmete lähisugulastel olla ükskõik millises avalikus ametis rohkem kui neli aastat.

Aga üldiselt on poliitiliste perekondade teke sotsiaalkultuuriline fenomen, mille vastu võitlemine on suhteliselt viljatu tegevus.

Aga üldiselt on poliitiliste perekondade teke sotsiaalkultuuriline fenomen, mille vastu võitlemine on suhteliselt viljatu tegevus.

Mis seda fenomeni tingib? Keskkondades, kus valimiskampaania korraldamine on ülikulukas, mängib kindlasti suurt rolli raha (USA). Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerika ühiskondades, millede puhul me räägime suurest korruptsioonist ja kastisüsteemist, mängib rolli lisaks rahale ka hierarhilise ühiskonna probleem, mis tingib selle, et avalikule otsustamisele on juurdepääs väga piiratud. Isegi igal pool Euroopa Liidus kehtib printsiip, et avaliku otsustamise juurde on parem juurdepääs teatud koolide lõpetajatel.

Näiteks Prantsusmaa puhul on ülikooli École nationale d’administration vilistlased. Suur osa prantsuse presidente, sh Chirac, Hollande, Macron ja Giscard d’Estaing, rääkimata peaministritest, kellest suur osa on selle kooli vilistlased. Olgugi, et Prantsusmaal on kõige etatistlikum riigi valitsemistraditsioon, on haridustaust poliitiliste dünastiate puhul alati oluline. Ja loomulikult mängib poliitikas alati suurt rolli isiku bränd. Selles mõttes on isikul, kelle perekonnanimi on näiteks Meri või Rüütel, eelis alati isikute ees, kelle nimi on näiteks Kuusk või Kask. Tean seda omast käest, kuna olen ise pea 20 aastat tagasi olnud ise ühe eksperimendi juures, kus sai palutud kandideerida ühel Eesti Vabariigi presidendi nimekaimul, kes võttis ilma igasuguse kampaaniata kohalikel valimistel ca 400 häält.

Muuseas, poliitiliste perekondade puhul eksisteerib ka üks suur risk – pojad ja tütred ei pruugi olla alati nii edukad, kui nende vanemad.