Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva

Lugemisaeg 2 min

Nagu uute valitsuste ametisseastumisel, on ka Euroopas kombeks hinnata Komisjoni tööd 100 esimese päeva möödumisel. Kahtlemata on seda aega suuresti kujundanud geopoliitiline olukord, mis on tähelepanu keskmesse toonud kaitsepoliitika ja tööstuse arendamise.

“6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse.”

Kaitse: oodatud otsustavad sammud

6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse, mille eesmärk on oluliselt tugevdada Euroopa kaitsevõimet liikudes iseseisva kaitsevõimekuse suunas.

Algatuse eesmärk on mobiliseerida kuni 800 miljardit eurot järgmise nelja aasta jooksul järgmiste sammudega:

Fiskaalne paindlikkus kaitsekulude suurendamiseks – ELi juhid leppisid kokku Stabiilsuse ja kasvu pakti riikliku erandi aktiveerimises, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi ilma liigse eelarvepuudujäägi menetlust käivitamata. Kui riigid suurendavad kaitse-eelarvet keskmiselt 1,5% võrra SKPst, võib see luua 650 miljardi euro suuruse täiendava rahalise ruumi nelja aasta jooksul.

150 miljardi eurone kaitse laenuprogramm – Riigipead kiitsid heaks ka 150 miljardi euro suuruse laenuprogrammi, mille raames jagatakse Komisjoni kogutavad vahendid laenudena liikmesriikidele, et toetada suurtükiväe, rakettide, laskemoona, droonide ja vastudroonisüsteemide soetamist. Lisaks võimaldab see liikmesriikidel saata Ukrainale rohkem sõjalist abi.

ELi eelarve suunamine kaitsesse – Komisjon teatas ka uutest stiimulitest, et liikmesriigid saaksid kasutada ühtekuuluvuspoliitika fonde kaitsekulutuste jaoks. See võimaldab riikidel suunata olemasolevaid ELi vahendeid julgeolekule.

Erakapitali kaasamine – Euroopa Investeerimispank laiendab oma mandaati, et suurendada erainvesteeringuid kaitsesse, hõlbustades Euroopa pankade kaudu täiendavat rahastamist.

Lisaks sellele valmib lähinädalatel kauaoodatud Euroopa kaitse tuleviku valge raamat, mida esitlevad ELi välispoliitika juht Kaja Kallas ja kaitsevolinik Andrius Kubilius. Selle eesmärk on analüüsida Euroopa sõjalist valmisolekut võimalike konfliktide puhul ning pakkuda välja mehhanisme ühishangete korraldamiseks ja NATO strateegiate toetamiseks. Kubilius on rõhutanud ka vajadust liikmesriikidel ühiselt laskemoona varuda, et tugevdada ELi kaitsetööstust ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.

Oma 100 päeva pressikonverentsil teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ka “Julgeolekukolledži” loomisest. Selle algatuse eesmärk on tagada, et Euroopa volinikud saaksid regulaarselt julgeolekuülevaateid, sealhulgas luurearuandeid uute ohtude, nagu küberrünnakud, hübriidsõda ja geopoliitilised riskid, kohta.

Tööstuspoliitika: Puhas tööstuslepe ja büroktaatia vähendamine

Paralleelselt kaitsepoliitika ambitsioonidega on Euroopa Komisjon välja tulnud ka Puhta tööstusleppega. See on 100 miljardi euro suurune strateegia, mis aitab ühelt poolt traditsioonilistel tööstusharudel vähendada süsiniku jalajälge ja teiselt poolt edendab konkurentsivõimelist puhta tehnoloogia sektorit. Algatus hõlmab 50 miljardi euro suuruse tööstuse dekarboniseerimise panga loomist ja ühiselt kriitiliste toorainete nagu liitiumi ja koobalti hankimist. Tööstusvaldkonna esindajad on algatust kiitnud ning nimetanud seda ajalooliseks nihkeks ELi poliitikas, kuna see tagab konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse. Keskkonnaühendused aga on algatust kritiseerinud kui kliimaeesmärkide nõrgestajat ning süüdistanud Komisjoni energiaintensiivsetele tööstusharudele ja reostajatele järeleandmises.

Komisjoni kestlikkusaruandluse lihtsustamise pakett on samuti Tööstuspoliitika põhielement, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. Paketiga vähendatakse ettevõtete halduskoormust ja aruandluskohustust vabastades 80% ettevõtetest jätkusuutlikkuse aruandlusest. Ettevõtjad tervitasid seda sammu kui olulist leevendust, kuid kliimapoliitika ja jätkusuutlikkuse eestkõnelejad leidsid, et ettepanek nõrgendab ettevõtete vastutust.

“Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele.”

Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele. 800 miljardi eurose kaitseinvesteeringu, lõdvendatud fiskaalreeglite ja ühishangete plaanidega teeb EL pöörde strateegilise autonoomia suunas, kuid samas võib paindlikum eelarvepoliitika tekitada küsimusi Euroopa majanduspoliitika jätkusuutlikkuse kohta.

Ees on otsustavad kuud nägemaks, kas EL suudab pärast raputusi teha otsustavaid samme ja tasakaalustada julgeolekukaalutlusi, omaenda majanduse konkurentsivõimet ja jätkuvat toetust Ukrainale.

Uus aasta uus olukord: kuidas olla valmis uuteks seadusteks?

Lugemisaeg 5 min

“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!”

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni.

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida.

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)”

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja.

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.”

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev.

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud.

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.”

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib.

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel.

„Mu META tiim tegeleb sellega!“

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust!

Avatus ja läbipaistvus valitsussuhetes – kas see on võimalik?

Lugemisaeg 3 min

Valitsussuhted on lihtsamalt öeldes ettevõtjate ja organisatsioonide suhtlemine valitsusasutuste ja seadusandjatega. Selline regulaarne dialoog mängib tänapäevases demokraatlikus protsessis üliolulist rolli, luues silla avaliku, erasektori ja valitsusasutuste vahel. Sidusrühmade kaasamine võimaldab seadusandjal välja töötada efektiivsed poliitikad ja edendada tasakaalustatud reguleerimist. Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.

Sidusrühmade huvide esindamist kutsutakse igapäevakeeles lobimiseks, kuigi selle sõna negatiivse varjundi tõttu on püütud leida paremaid väljendeid nagu „huvikaitse“ või laiemalt „poliitikute mõjutamine, veenmine“.

“Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.”

Tõepoolest, isegi “Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi on lobitöö „parlamendiliikmete vm. otsustajate mitteametlik mõjustamine kingituste, altkäemaksude jms. kaudu, lootes vastutasuks oma huvirühmale soodsaid otsuseid.“ Selline hukkamõistev definitsioon on ilmselt ka põhjus, miks demokraatlikud riigid ja organisatsioonid on juba aastaid püüdnud lobimist reguleerida.

Kuivõrd lobitöö on kasvav nähtus, on Euroopa Liidu tasemel viimastel aastatel selles valdkonnas reegleid karmistatud. Sellele on muidugi kaasa aidanud juhtumid, mis kahjuks vaid süvendavad lobimise ümber olevat negatiivset varjundit. Euroopa poliitilist maastikku mõjutas viimati “Qatargate”, mille raames uuriti, kas Katar on Euroopa Parlamendi liikmeid välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ebaseaduslikult mõjutanud või isegi andnud neile altkäemaksu. See aga pani aluse reale uutele seadustele.

Kui alles paar mandaati tagasi olid Euroopa Parlamendi liikmed oma kohtumistes suhteliselt vabad, siis nüüd on eurosaadikutele, aga ka nende nõunikele kohustuslik pidevalt avaldada kõik lobirühmadega kohtumised.

Euroopa riigid on võtnud lobitegevuse juhtimiseks ja läbipaistvuse tagamiseks kasutusele erinevad tavad ja regulatsioonid. Mitmetes riikides on lobitöö avalikustamine vabatahtlik, kuid aina enam saavad nii ettevõtjad kui avalik sektor aru, et surve tegutseda läbipaistvamalt aina kasvab.

ELi läbipaistvusregistrisse kantud lobistide arv on alates selle loomisest 2021. aastal märkimisväärselt kasvanud – 5500-lt ligikaudu 12500-ni 2024. aastal. Peab muidugi ütlema, et lobistil on Euroopa Parlamendi sissepääsukaardi saamise üheks eelduseks sissekanne läbipaistvusregistris. Ühendkuningriigi lobitööregistri liikmete arv suurenes järsult 2022. aastal, kui Konsultantide ja Lobistide Registri Büroo viis läbi laialdase läbipaistvale tegevusele suunatud kampaania.

Prantsusmaal jällegi on 2018. aastast lobistidel kohustuslik oma tegevus suhteliselt detailselt avalikustada vastavas registris. Lobitegevused kategoriseeritud „põhiliseks“ ja „tavapäraseks“ ning ära tuleb märkida üldine teave riigiametniku tüübi või taseme kohta (st minister, kabinet), kellega kohtuti ning isegi umbkaudsed konkreetsele lobitegevusele läinud kulud. Kui juriidilised nõuded ei ole täidetud ja registreerija ei täida ettekirjutusi, võivad sanktsioonid ulatuda kuni 15 000 euro suuruse trahvi või aastase vangistuseni.

Rootsis, aga ka Põhjamaades üldisemalt, ei ole lobitöö reguleeritud. Kasutatakse teistsugust lähenemist, keskendudes eetilistele juhistele ja eneseregulatsioonile. Süsteem tugineb lobistide ja organisatsioonide enda pühendumusele järgida eetilisi tavasid. Suur rõhk on avalikul vastutusel. Ebaseadusliku lobitöö suhtes kohaldatakse mõjuvõimuga kauplemist reguleerivaid sätteid.

Eestis kiitis valitsus 2021. aastal heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele, mis kehtestab kõrgematele ametiisikutele kohustuse avalikustada vähemalt kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumised. Huviesindajate poolsed kirjalikud reeglid Eestis küll puuduvad, kuid seda enam lasub konsultantidel kohustus järgida kõrgemaid läbipaistvuse standardeid ja olema oma töö osas asjatundlik.

Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. Paljude osalejate panus annab juurdepääsu eriteadmistele ja andmetele, mis muidu ei pruugi olla kättesaadavad. See omakorda aitab luua paremaid seaduseid.

“Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. “

Tõhus lobitöö jääb demokraatliku protsessi oluliseks komponendiks, tagades hästi informeeritud otsused. Avatus ja läbipaistvuse kultuur lobitöö ümber on aga seega võti. Meie METAs pooldame läbipaistvat ja korrektset asjaajamist ja eeldame seda ka oma klientidelt.

Valitsussuhted on oluliseks osaks ettevõtte strateegilisest juhtimisest, kuid nende edukas ja avatud juhtimine nõuab teadmisi ja oskusi. META poliitiliste riskide juhtimise seminar pakub juhtidele praktilisi tööriistu, et mõista poliitilise keskkonna dünaamikat, hinnata riske ja juhtida neid tõhusalt. Seminar keskendub sellele, kuidas hoida suhteid otsustajatega, ajastada sõnumeid ning luua võimalusi, mitte ainult reageerida muutustele.

Kui soovid oma ettevõtet kaitsta ja kasutada regulatiivseid muutusi enda kasuks, võta meiega juba täna ühendust: kairi.uustulnd@metaadvisory.ee

EL-i uus lubadus: vähem bürokraatiat, tugevam tööstus

Lugemisaeg 7 min

Euroopa Liit on ajalooliselt tuntud bürokraatia ja rohkete regulatsioonide poolest. Ursula von der Leyeni teine ametiaeg lubab aga keskenduda bürokraatia vähendamisele ning tegeleda majanduskasvu ja investeeringute toetamisega. Tema eesmärgiks on vähendada ettevõtete aruandluskohustusi ja kohandada suuri poliitikaid nagu tehisintellekti seadus ja rohelepe majanduslikele reaalsustele. Volinikele saadetud missioonikirjadesse lisas ta isegi eraldi peatüki: “Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmine”. Siiski kardetakse, et Komisjon tekitab rohkem bürokraatiat üritades seda mitte teha.

Enne kui uus Komisjon ametisse saab asuda, toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mis on tänaseks lõppenud. Kõik tulevased volinikud ei ole küll tänaseks Parlamendi heakskiitu saanud, kuid poliitikavaatlejad on seisukohal, et järgmisel nädalal siiski kogu kolledž ametisse nimetatakse. Et volinikke eelseisvaks ametiajaks paremini ette valmistada, saatis president von der Leyen kõigile volinikukandidaatidele missioonikirjad, millele tuginedes võib aimu saada, milliseks kujunevad uue Komisjoni poliitikad. Volinikele seatud ülesanded toetuvad paljuski septembris avaldatud Mario Draghi raportile ELi konkurentsivõimest, mis maalis konkreetsete sammude tegematajätmisel Euroopa tulevikust üsna traagilise pildi.

Kuigi missioonikirjad on üpriski üldsõnalised ning üksikasjad selguvad ametiaja käigus, on selge, et nn katuspoliitikaks saab „puhta tööstuse leping“, mille sisus pööratakse rohkem rõhku investeeringutele ja riigihangete reeglite lihtsustamisele.

Puhta tööstuslepingu esitamise eest vastutab prantslane Stéphane Séjourné, kes on esitatud heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema peamiseks ülesandeks ongi Euroopa uue tööstusstrateegia arendamine. Tal tuleb luua tingimused, et tööstused saaksid investeerida, mille tulemusel saavutaks Euroopa suurema (tehnoloogilise) suveräänsuse. Innovatsioon, teadus ja tehnoloogia on tema portfellis kesksel kohal.

Séjourné vastutab osaliselt ka Euroopa Konkurentsivõime fondi eest ja riigihangete direktiivide läbivaatamise eest, et kindlustada Euroopale elutähtsate tehnoloogiatega varustatus. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja edasiarendamine on samuti üks tema ülesandeid. Konkreetsetest uutest ettepanekutest tuleb prantslasel välja tulla ringmajanduse seadusega, uue keemiatööstuse paketiga, biotehnoloogia seadusega, terase ja metallide tegevuskavaga ja standardiseemise regulatsiooniga.

Suurima ampsu Komisjoni uutest ülesannetest sai endale kahtlemata hispaanlanna Teresa Ribera Rodríguez, kes on esitatud õiglase ja konkurentsivõimelise puhtale energiale ülemineku eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale.

Tema ülesanne on ajakohastada ELI poliitikaid nii, et need toetaks Euroopa ettevõtteid ülemaailmses konkurentsis ning aitaks kaasa laiemale konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd von der Leyeni idee uues Komisjonis on anda vähem isiklikku lääniõigust ja tagada seeläbi kolledži suurem koostöö, on volinike ülesanded ja isegi tiitlid paljuski kattuvad.

Nii peab Ribera puhta tööstuse lepingu raames samuti keskenduma uue riigiabi reeglite lihtsustamise raamistiku väljatöötamisele, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, tegeleda tööstuslike süsinikuheidete vähendamisega ning tagada piisavad tootmisvõimsused.

Tema hallata on ka VKEde väljakutsed, Euroopa Konkurentsifondi loomine ja selle raames ka nn olulise ühishuvi projektide ettepanekute tegemine strateegilistes sektorites. Ka klassikaline konkurentsiportfelli osa ehk suuremate koondumiste mõju konkurentsile jääb tema analüüsida, kusjuures arvesse tuleb võtta ka muutunud olukorda kaitse- ja julgeolekukeskkonnas.

Muutunud julgeolekuolukorra tuules on loodud ka kaitsevoliniku koht, mida hakkab täitma endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Tema ülesanne on tihedas koostöös liikmesriikide ja NATOga luua Euroopa Kaitseliit. Esimese 100 päeva jooksul oodatakse temalt koostöös kõrge välisesindaja Kaja Kallasega valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, mis kujundaks kaitsele uue lähenemise ja teeks kindlaks investeerimisvajadused. Kubilius vastutab kaitsetoodete ja -teenuste ühtse turu loomise eest, et suurendada Euroopas toomisvõimsusi ja soodustada ühishankeid. Komisjon pöörab uuel ametiajal erilist tähelepanu ka VKEdele ja teeb ettepanekuid parandada nende integreerimist tarneahelatesse.

Kubiliuse vastutada jääb ka Euroopa küberkaitse ühisprojekti väljatöötamine, Euroopa kaitsetööstuse strateegia rakendamine ja järelevalve ja Euroopa Kaitsefondi tugevdamine, et suurendada investeeringuid kõrgetasemelistesse kaitsevõimetesse kriitilistes valdkondades nagu merevägi, õhulahing, kosmosepõhine varajase hoiatamise süsteem. Kosmose valdkonnas tuleb tal edendada kosmosetööstust, luua selleks ühised standardid ja reeglid.

Eestlaste lemmikteema ehk digi eest vastutab soomlanna Henna Virkkunen, kes on esitatud tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema ülesanne laiemalt on tuua Euroopa välja olukorrast, kus maailma 50 suurima tehnoloogiaettevõtte hulgas on Euroopast vaid neli.

Virkkunen peab arendama tehisintellekti innovatsiooni ja esimese 100 päeva Tehisintellektitehaste initsiatiivi kaudu tagama alustatavatele ettevõtetele ja tööstusele ligipääsu superarvutivõimsustele. Samuti tuleb üles seada AI-uuringute nõukogu.

Uutest ettepanekutest on Virkkunenile tehtud ülesandeks kujundada ELi pilve- ja tehnisintellekti arendamise seadus ja ELi andmeliidu strateegia. Edasi tuleb arendada juba kehtivat kiibimäärust, kuid välja käia ka ELi kvantkiipide plaan.

Töö Euroopas jätkub turvalise, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega – selleks tuleb esitada uus digitaalvõrkude seadus. Eelmise mandaadi ajal loodud digiteenuste seadus, digiturgude seadus ja ELi digikukru kasutuselevõtu seaduseid tuleb paremini jõustada. Eraldi jääb tema vastutada ka Komisjoni kui institutsiooni suurem digitaliseeritus ja vastupidavus küberrünnakutele.

Energeetikaga hakkavad tegelema hollandlane Wopke Hoekstra, kes on esitatud kliima, nullheite ja puhta majanduskasvu voliniku ametikohale ja taanlane Dan Jørgensen, kes on esitatud energeetika ja elamumajanduse voliniku ametikohale. Kui Hoekstra keskendub dekarboniseerimisega seotud küsimustele – Euroopa Kliimaseaduse raames heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine, tööstuse dekarboniseerimise kiirendi loomine, nullheite infrastruktuuri loomine, fossiilkütuste toetuste kaotamine, siis Jørgensen peab lõpule viima Energialiidu loomise. Muuhulgas peaks Energialiidu loomiseks loodavad reeglid alla tooma energiahinnad, suurendama investeeringuid puhta energia tootmisesse ja võrgutaristu arendamisse. Esitada tuleb ka tegevuskava Venemaalt energia importimise lõpetamiseks. Euroopa tahab kiirendada ka väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu ning tegeleda süsiniku sidumise ja säilitamise probleemidega.

Volinikele halduskoormuse vähendamise ja õigusaktide lihtsustamise eesmärgi seadmine on muidugi ühiskondliku surve tulemus. Ka suured ettevõtted, kellel on ressursid oma tegevus regulatsioonidega kooskõlla viia, on Brüsselile ette heitnud killustamist, ettearvamatust ja innovatsioonivastasust. Ka paljuviidatud Mario Draghi tõi välja, et alates 2019. aastast on EL vastu võtnud 13 000 õigusakti, USA sama ajaga umbes 3000. Samas, nagu näha, siis juba 27st nimetatud ainuüksi kuuel volinikul on ees üksjagu tööd nii olemasolevate kui ka uute seadustega. Regulatsioonide loomine koos kõigi sellega kaasnevate strateegiliste dialoogide, mõjuhinnangute ja konsultatsioonidega ongi Komisjoni töö. Mitte millegi tegemisega oleks ilmselt edaspidi raske silma paista.

Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2023 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Soovid minna suvel praktikale, aga ei ole veel kindel kuhu? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Mõtted aitavad selgemaks saada eelmisel suvel METAIQ praktikaprogrammis osalejad, kes jagavad oma põnevamaid mälestusi, suurimad saavutusi ja õppetunde.

Praktika aitab jõuda esmase kokkupuuteni huvipakkuva valdkonnaga ning võimaldab oma teoreetilised teadmised reaalses töökeskkonnas proovile panna. 2024. aastal korraldab META juba viiendat suve METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Esimese erialasele praktikakoha leidmine ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et sellega seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega tuleb praktikakoha valimisel arvestada? Kuidas praktikast maksimum võtta? Milline kollektiiv ees ootab? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks?

METAIQ varasematel praktikantidel on vastused! Tagasivaate oma kogemusele teevad seitse endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmine suvi kolm kuud koos töötada.

Angela Kits | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

*“Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.”*

Loe Angela praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Sel suvel lõpetan ma Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala – olen valinud oma peaerialaks kommunikatsiooni ning kõrvale majandusteaduse. Selline teoreetiliste teadmiste kombinatsioon on mind eriliselt toetanud just turunduskommunikatsiooni valdkonnas. Enne praktikat META-s sain käe valgeks ühe Tartu hotelli turundusassistendina ja ka ülikoolilinna ühe meelelahutusasutuse turundusspetsialistina.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin META turunduskommunikatsiooni tiimis, tehes koostööd lisaks META Alphaga. Iga päev tõi endaga kaasa mõne uue huvitava ülesande, alustades pressiteadete ja arvamusartiklite kirjutamistega, lõpetades META Instagrami haldamise ja klientide sotsiaalmeediatekstide loomisega. Samas sain kätt proovida ka näiteks intervjueerimise, sisuturundusartiklite kirjutamise, sotsiaalmeedia plaanide koostamise ja META-le kujunduste loomises. Iga mulle usaldatud ülesanne arendas minus mõnd uut külge või tugevdas juba omandatud oskusi!

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META Advisory just selle silmapaistvuse, eristumise ja maine pärast. Lisaks oli mul tõsine huvi agentuuritöö eripära, võimaluste ja raskuste suhtes – seda eelkõige seetõttu, et olin enne praktikat töötanud vaid in-house turundajana. Mind paelus META juures ka selle struktuur – kindla spetsialiteediga tiimid ja sõnumid.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige põnevam jälgida agentuuri siseelu ja spetsialistide tööd. Konsultandid töötavad oskuslikult ja professionaalselt korraga mitme kliendi erinevate projektide kallal, edendades seejuures oma persoonibrändi ja koolitades nii iseend kui teisi. Kõige selle juures aga ei jäetud tähelepanuta positiivset, motiveerivat ja arendavat õhkkonda ning häid suhteid nii kolleegide kui partneritega.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Praktikat META agentuuris soovitaksin eelkõige tõsistele kommunikatsiooni valdkonnast huvituvatele noortele, kel selles maailmas suured ambitsioonid, kindlad eesmärgid ja soov oma piire nihutada. Agentuur on koht, kus panna end tõsiselt proovile ja tõestada, et ollakse valmis tegema tööd ka väljaspool oma mugavustsooni.

Agneta Pukk | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.”

Loe Agneta praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õppisin praktikale kandideerides Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala teisel kursusel. Varasemalt olin kaasa löönud erinevates ülikooli poolt pakutud praktikatel. Näiteks aitasin kaasa meediapädevusekuu kommunikatsioonitegevustele, korraldasin TikToki konkurssi ja abistasin ülikooli õppejõude nende podcasti valmimisel. Lisaks olin varasemalt kokku puutunud ka sotsiaalmeedia sisuloomega ning veidi ka ajakirjaniku tööga. Seega olin nipet-näpet juba proovinud, kuid agentuuri eluga kursis ei olnud.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktikal sain pea iga päev tegeleda mõne uue kliendi või ülesandega, mis tegi praktika väga mitmekülgseks. Sain teha nii väiksemaid assisteerivaid ülesandeid kui ka suuremahulisi artikleid, projekte või strateegiaid. Kõige eredamalt jääb kindlasti meelde StartUp Regatta üritus, mille kommunikatsioon anti pea täielikult minu korraldada. Sain luua iseendale täitmiseks kommunikatsiooniplaani, suhelda nii ajakirjanike kui ka kliendiga. Minu jaoks oli just see projekt tohutult väärtuslik, sest nägin, kuidas META tiim mind usaldab ning väga suure praktilise kogemuse sain sellest muidugi ka. Kindlasti ei olnud see kõige lihtsam ülesanne, aga see andis mulle suurepärase kogemuse, mida tähendab juhtida ise mõnda projekti ja kuidas käigu pealt asju ümber koordineerida.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuna META konsultandid olid meil ülikoolis külalislektoritena loenguid andnud ning ka praktikaprogrammi tutvustanud, siis olid nad minu jaoks META-st tekitanud usaldusväärse ja professionaalse kuvandi. Kandideerisin, sest tahtsin ka ise saada just professionaalse agentuuri kogemust ning META tundus selleks õige valik.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Kõige suurema õppetunnina võtsin META-st kaasa julguse olla aktiivne. Tihti võis tulla ette olukordi, kus ülesanded said otsa, mistõttu pidi ise initsiatiivi üles näitama. See avas aga väga mitmeid teisi uksi, sest sain töötada ka klientidega, kes muidu minu tööülesannete hulka poleks jõudnud.

Teise õppetunnina tooksin välja selle, et tasub võimalikult palju suhelda ka teiste tiimide liikmetega. Eriti hea võimalus selleks on lõunalauas juttu ajada või suisa mõni kolleeg lõunale kutsuda. Nii õpid tundma ka teisi META tiime ja töötajaid.

Kolmas õppetund oli see, et kontoris käies õpid kõige rohkem. Kuigi META-s on võimalik teha ka kodukontorit, siis soovitan võimalikult palju käia kontoris kohapeal. Nii oled töös kõige rohkem sees, saad suhelda teiste kolleegide ja praktikantidega ning näed, kuidas agentuuri elu toimib. Lisaks on META kontor nii mõnus ja hubane.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, modernne ja fun 🙂

Annabret Helena Järv | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2023

“Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama.”

Loe Annabreti praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Praktikale tulles õppisin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja kõrvalerialaks kommunikatsiooni. Olin ka aasta Erasmusega Lyonis Sciences Po ülikoolis. Enne META-sse tulekut olin teinud tööpraktikaid Londonis, viimati Karla Otto PR firmas London Fashion Week’i ajal. Lisaks veetsin suve enne praktikat Indias kultuuriuuringute välitööde assistendina.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika ajal jõudsin väga paljude asjadega tegeleda, põhiliselt META Alpha klientidega – startupidega ja jooksvate ülesannetega, mis lauale tulid. Näiteks, pidin kirjutama nii artikleid, pressiteateid kui ka sotsiaalmeedia postitusi. Otsisin erinevaid välismaa ajakirjanikke ja meediaväljaandeid, kellega võiks kontakteeruda. Koostasin kommunikatsiooniplaane. Kõik ülesanded olid erinevad ja mulle meeldis, et iga päev oli erinev. Kõik kliendid olid nii erinevad, seega töövoog oli iga päev erinev. Just päevade mitmekülgsus oli see, mida nautisin.

Miks valisid praktikakohaks META?

Tundsin, et praktika META-s annaks mulle võimaluse väga palju õppida ja META tiim oli juba pealtnäha nii mitmekülgne ja huvitav. Teadsin, et praktika oleks super võimalus, kuidas erinevatelt töötajatelt palju kogemusi saada.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Raske on valida ühte, sest praktikal juhtus iga päev midagi – meeles on kasvõi vestlused, mis toimusid lõunapausil. Aga tööalaselt meeldejääv oli see, kui ma avastasin, et üks rahvusvaheline väljaanne pani päriselt minu saadetud pressiteate üles. Mäletan, et see oli minu esimene pressiteade, mida pidin kirjutama ja välja saatma. See olukord näitas jällegi seda, et kui sa proovid ja ei anna alla, võib tulemus ennastki imestama panna.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kindlasti iseseisvus ja julgus erinevaid tegevusi proovida. Sattusin olukordadesse, kus pidin ennast kogu aeg proovile panema ja ise leidma teid olukordade lahendamiseks. Muidugi sai alati abi küsida, aga eriti arendav oli proovida kõigepealt üksi hakkama saama. See andis mulle kõvasti enesekindlust juurde.

Lisaks on töö tempo agentuuris kiire ja ühel päeval peab mitme erineva projekti ja ülesandega tegelema. Oluline on aja planeerimine, mida ma õppisin praktika ajal kindlasti paremini tegema.

Kuna ma ei olnud enne META praktikat kommunikatsioonitööga nii lähedalt kokku puutunud, siis praktikal olles sain tegeliku arusaama sellest, mis üldse on kommunikatsioon ning kuidas selles valdkonnas tuleb orienteeruda. Kokkuvõtteks ütleksin, et praktika oli minu jaoks üleüldiselt väga arendav ja keeruline on välja tuua ainult ühte või kahte olulist aspekti!

Liisa Kaseorg | Mainekujunduse praktikant 2023

“*Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem*!”

Loe liisa praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse tulles olin Tartu Ülikooli kommunikatsiooni ja majanduse teise aasta
tudeng. Aasta varem olin läbinud erialase praktika in-house’is ning alates teise
kooliaasta algusest olin kaasatud 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo “Püha
on maa” kommunikatsiooni meeskonda, kus aitasin peo ettevalmistustega.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin mainekujunduse osakonnas, kus mul oli võimalus töötada väga erinevate klientide ja projektidega. Suure rõõmuga sain kätt proovida konsultandi igapäevastes ülesannetes. Näiteks kirjutasin lühemaid ja pikemaid tekste, koostasin teemapakkumisi, suhtlesin ajakirjanikega, viisin läbi intervjuusid. Enim nautisin pidevat vaheldust ja seda, et iga ülesandega sain enda jaoks midagi uut õppida. Teemad, millega kokku puutusin, olid äärmiselt mitmekülgsed, alates diabeedist kuni meretranspordini ning ettevõtete puhul EAS-st Eesti kosmosetehnoloogia idufirmani.

Üheks huvitavamaks ülesandeks oli kirjutada pikem artikkel Eesti koondise võrkpallurist, kes diabeedist hoolimata mängib tipptasemel võrkpalli. Kogu artikli valmimist sain ise algusest peale juhtida, alates teemafookuse sättimisest kuni kõneisikute intervjueerimise ja väljaandega suhtlemiseni. See ülesanne andis mulle hea kogemuse ja ülevaate sellest, kuidas artikli loomise protsess käib ja kuidas lood päriselt meediasse jõuavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kommunikatsioonitudengina olin juba varasemalt jälginud META tegemisi ja varasemaid praktikasuvesid. META on mulle alati silma jäänud kui üks hinnatumaid ja tipptasemel PR-agentuure Eestis ning samuti tundus METAIQ praktikaprogramm väga läbimõeldud ja asjalik. Ma teadsin, et praktika META-s annaks mulle väga hea kogemuse, palju praktilisi teadmisi ning suurepärase erialase hüppelaua edasiseks. Lisaks oli mul suur huvi näha lähemalt agentuuri tööd, kuna varasemalt olin läbinud praktika in-house’is ning juba peale esimesi nädalaid mõistsin, et see töö sobib mulle.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Üks meeldejäävamaid mälestusi praktikaperioodist olid ühe projekti raames toimunud metsaistutustalgud, kuhu mind juba praktika kolmandal päeval saadeti. Üritus oli mõeldud projektipartneritele ning meie pidime seda kajastama. Kuna väljasõit oli kohe praktika alguses ei tundnud ma veel kedagi ega teadnud, mida minult oodatakse, aga pidin esindama META-t, mis oli esialgu üsna hirmutav. Päev oli tegelikult aga väga vahva. Kirjutasin sellest hiljem eesti- ja ingliskeelse kokkuvõtte.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole initsiatiivikas ja aktiivne. META konsultandid on väga avatud praktikantide kaasamisele erinevatesse projektidesse, samuti hindavad nad seda, kui praktikandid ise näitavad huvi ülesannete vastu. Seetõttu soovitaksin alati anda märku oma soovidest ja küsida võimalusel lisaülesandeid. Nii saad võtta praktikast maksimumi, proovida erinevaid ülesandeid ja tegeleda enda jaoks põnevate teemadega.

Pole olemas rumalaid küsimusi, sa oledki selleks praktikal, et õppida. Samuti on oluline küsida pigem rohkem kui vähem! See näitab, et sul on huvi saada uusi teadmisi ja erinevaid vaatenurki mõistmaks paremini lähteülesannet või teemat millega tegeled.

Võib-olla kõlab elementaarselt, aga käi kontoris kohal ja võta osa kõikidest koolitustest ja üritustest, mida praktikaprogramm sulle pakub, sest neid teadmisi ja kogemusi sa ülikoolist ei saa. Kontoris olles on võimalik paremini tundma õppida oma osakonda, mõista, millega tegelevad teised konsultandid ja milline on nende
taust. Nii elad kiiremini ja lihtsamini sisse ning saad luua uusi tutvusi. Lisaks on kontoris alati hea õhkkond, kus saab mõtteid vahetada ning töö saab tehtud kiiremini ja lõbusamalt.

Roosi Hallik | Mainekujunduse praktikant 2023

*“Olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.”*

Loe Roosi praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse praktikasuvele tulles olin Tartu Ülikooli teise aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudeng. Minu erialane taust piirdus tollal vaid maakonnalehes ajakirjanikuna töötamise ja tükitöö korras ühele ettevõttele blogipostituste kirjutamisega. Kommunikatsioonialast töökogemust mul otseselt enne META-t ei olnudki, mistõttu olin väga põnevil, et otse agentuuri praktikale sain ja eriti tänulik, et just META-sse.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Minu ülesanded praktikal varieerusid seinast-seina. Ma kirjutasin arvamuslugusid, tarbija-artikleid, koostasin esitlusi ja kommunikatsiooniplaani ning viisin läbi päris palju monitooringuid. Samuti oli minu ülesanne osaleda tiimikoosolekutel ning enda koostatud tekste ajakirjanikele pakkuda. Selleks pidin välja valima sobiva väljaande, leidma vastava toimetuse ja ajakirjaniku kontaktid ning kellele siis otse kirjutatud loo osas suhtlesin.

Minu päevad algasid enamasti kell üheksa hommikul. Esimesed kolm tundi kulusid peamiselt pooleliolevate asjade lõpetamiseks, mõnikord sain kohe hommikul uue ülesande. Lõunapausil vestlesin alati kolleegide või teiste praktikantidega ning peale seda tuli taas keskenduda, sest tööpäeva lõpuni oli veel jäänud umbes neli tundi, mille jooksul püüdsin jõuda veel nii palju kui võimalik. Tuleb tunnistada, et paar korda jäin ma viimaste inimeste sekka kontoris, kui mul mingi ülesandega liiga kauaks venima jäi.

Päevad olid üldjoontes sarnased, kuid oli ka erilisemaid ja meeldejäävamaid päevi. Nende hulka kuulusid kindlasti need, kus lõunalauas kolleegidega rohkem süvitsi vestlesin ja päevad, kus tööasjus kontorist väljas käisime. Näiteks käisime kliendiüritusel, kus saime kuulata ja uudistada, mis kohapeal toimus ning pärast seda koostasime sellest üritusest pressiteate.

Samuti oli väga meeldejääv Delfi meediamaja külastus, mis oli eelkõige suunatud praktikantidele, kuid millest võtsid osa ka paljud teised META töötajad. Samuti saime minna META konsultantidega kaasa kliendile meediakoolitust tegema, mis oli väga äge kogemus – esiteks seda kõike kõrvalt analüütiliselt vaadelda, hiljem koolituse sisu osas konsultantidele nende sooritust peegeldada ning kliendile koolitusest kokkuvõte kirjutada.

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin praktikakohaks META peamiselt teiste minu eriala tudengite soovituste ning META sümpaatse maine põhjal. Peale selle on META-l väga äge praktikaprogramm, mis võimaldab lisaks erialastele arenguvõimalustele näha maailma ka väljaspool kontorit ning pakub super ägedate inimeste näol palju emotsionaalset väärtust, mis on samuti praktika puhul väga oluline.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kõige rohkem tunnen, et olen tänu META praktikakogemusele parema kirjutaja. Kogu tekstiloome sai minu jaoks tähendusrikkamaks ja oskan nüüd märgata olulisi elemente, mis ühe hea teksti juurde käib.

Teiseks tunnen, et oskan paremini näha terviklikumat pilti kommunikatsioonist. Terviklikum on ka minu nägemus meeskonntööst ja tiimis tegutsemise vaistust, mis sai praktikal olles minu jaoks teistsuguse ilme. Meeskonnatöö puhul on oluline üksteist kuulata ja näha oma tiimiliikmeid inimeste, mitte lihtsalt töö tegijatena, ja see on META-s olemas.

Kolmandaks olen meeletult tänulik META inimestele, kes on minu jaoks tohutult inspireerivad tänase päevani, ehkki praktikast on möödas pea pool aastat. Tundsin, et mulle meeldiks agentuuris töötada, kui nemad on mu kolleegid, sest ma tahtsin olla nende moodi ja see motiveeris mind pingutama.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ole praktikal nii kaua kui võimalik. Praegu saan aru, et kaks kuud – mis ma ise praktikal veetsin – on tegelikult väga lühike aeg ja parema kogemuse saamiseks oleks võinud praktikat teha kogu suve, aga sellegipoolest tunnen, et arenesin ka kahe kuu jooksul tohutult nii inimesena kui erialaselt.

Ole julge küsija. Seda nii tööalases mõttes – sest see on muuseas hea tagasiside ka juhendajale või ülesande andjale – kui ka niisama kolleegidega suheldes. Näita, et tunned nende vastu huvi ja peagi taipad, et inimestele meeldib endast rohkem rääkida kui esialgu arvata oskad. Aga see on ainult hea, sest avatus ja üksteisega oma lugude jagamine on jõud, mis ühendab.

Ära mõtle liiga palju üle ja ära unustada suve nautida. Kuna praktikal käiakse enamasti suvel, siis pole ime, kui soojad ilmad ja päike hoopis randa meelitavad ja töömotivatsiooni korralikult alla tõmbavad. Praktikat tuleb võtta tõsiselt ja oma ülesandeid täita korralikult, kuid pea meeles, et sa ei peagi veel kõike oskama ja tea, et töö ja lõbu vahel on võimalik leida tasakaal. Kui tasakaalu leidmine tundub keeruline, küsi selle kohta oma META mitmekülgsetelt kolleegidelt.

Andreas Reimand | Valitsussuhete praktikant 2023

“Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.”

Loe Andrease praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Olen hariduse saanud ajaloo- ja poliitikateadustes, täpsemalt rahvusvahelistes suhetes.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Ülesandeid oli mitmeid ja erinevaid, sain aidata META-l korraldada oma osa Arvamusfestlivali jaoks ja osaleda mitmetel aruteludel. Kõige “igapäevasem” ülesanne oli jälgida poliitilisi arenguid ja käigus olevaid eelnõusid, seehulgas sain ise tutvustada kolleegidele uut Euroopa Liidu strateegiat.

Nautisin väga META sõbralikku ja toetavat keskkonda ning seda harivat elementi, mida igapäevane töö META-s andis. Ei kunagi varem (ega ka hiljem pärast praktikat) ei ole ma teadnud niivõrd hästi, millised eelnõud on Eesti ja Euroopa parlamentides arutlusel, kuidas meie seadusandlus toimib ning millised on meie riigi poliitikakavad.

Miks valisid praktikakohaks META?

META-sse sattusin praktikale, sest nägin valitsussuhete agentuuris võimalust rakendada oma erialaseid teadmisi uuel ja põneval moel. Lisaks toetas META valikut ka kommunikatsioonivallas tegutsenud sõbra soovitus, kes teadis just seda praktikakohta soovitada.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

1) Töökeskkond saab olla hästi korraldatud. Mulle tõepoolest avaldas muljet see sõbralik ja paindlik keskkond, mida META meile pakkus. 2) Kuidas toimib meie seadusandlus. Mul on tänu praktikale laiem silmaring ja paremad teadmised sellest, kuidas meie riik toimib. 3) Isiklik suhtlus ja lähenemine võib palju saavutada.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Usun, et julgeksin seda soovitada igale noorele, kes tunneb teema vastu huvi ja tahaks teada saada, kas sellist sorti töö võiks talle sobida. See on praktika võlu ja valu – see on lühiajaline, seega imeline võimalus põgusalt tutvuda valitsussuhete agentuuri tegevusega.

Annamari Realo | Valitsussuhete praktikant 2023

“Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.”

Loe Annamari praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi, rahvusvaheliste suhete fookusega. META-ga liitumine oli mu esimene kokkupuude nii valitsussuhete kui ka agentuuri tööga.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika jooksul olid ülesanded mitmekesised ning mul oli võimalus saada ülevaade valitsussuhete tiimi erinevatest töösuundadest ja klientidest. Aitasin koostada igakuiseid kliendiraporteid ning regulaarset meedia ja poliitika monitooringut. Samuti koostasin ülevaateid olulistest poliitilistest arengutest. Ülesanded ei muutunud kunagi rutiinseks ja tänu neile sain palju sügavama arusaama Eesti poliitika toimimisest. Eriti huvitav oli Euroopa Liidu tasandi poliitika uurimine, sest sellega oli mul kõige vähem kokkupuuteid ja ei osanud oodata, millist mõju see ka Eesti tasandil osutab. Samuti oli mitmeid Arvamusfestivaliga seotud ülesandeid ning sain isegi üritusele kohale minna.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuigi teadsin, et valitsussuhete töö mängib olulist rolli poliitika kujundamise protsessis, oli see siiski minu jaoks uus valdkond. Tundsin, et see oleks minu jaoks uus ja põnev väljakutse ning teadsin, et META on selles valdkonnas Eesti vaieldamatu tipp, kust saaksin väärtusliku kogemuse.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige üllatavam, mida päriselt agentuuris kliendi jaoks töötamine tähendab. Teadsin, et META-s on kogu töö kliendi keskne ning iga ülesanne just kliendile suunatud, kuid ei osanud oodata kuivõrd iga kliendi vajadused ja ootused erinevad. Paljude ülesannete puhul pidingi üldse alustama sellest, et enda jaoks lahti mõtestada, millised kliendi huvid antud teema osas üldse on.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Toetav, uuenduslik ja avatud.

Poliitiline jaanuar: kriis, konfliktid ja kohanemine

Lugemisaeg 3 min

2024. aasta algas Eesti poliitikamaastikul sündmuste keerisega, mis on pakkunud nii üllatusi kui ka väljakutseid. Mida see tähendab meie ettevõtetele ja klientidele ning mida on oodata ees lähinädalatel? META partner ja valitsussuhete tiimi juht Kairi Uustulnd annab põgusa ülevaate.

2024. aasta algas poliitikahuvilistele intrigeerivalt:

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmete erakonnast välja astumisega sai koalitsioon juurde veel neli häält.
Erakondade reitingus naudib Isamaa viimastel aastatel harva esinevat positsiooni – alates novembrikuust on Isamaa olnud reitinguedetabeli tipus. Isamaa selja taga käib tihe rebimine Eesti Konservatiive Rahvaerakonna (EKRE) ja Reformierakonna vahel. Sotsiaaldemokraatide reiting on tõusutrendis ja hoiab neljandat kohta, Keskerakonna reiting aga languses ja kukkunud viiendaks. Eesti 200 on alates 2023. aasta juunist olnud kuuendal kohal.
Õpetajate streik – üks viimaste aastate suurimaid ühiskondlikke algatusi, mis mõjutab tuhandete perede igapäeva elu. Lapsed on kodus ning lapsevanematel on suur väljakutse ühildada töö- ja eraelu. Õpetajate streik on toonud Eesti valitsusse aga suuremad pinged, kus joonistuvad välja ühelt poolt Reformierakonna ja teiselt poolt Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatide vastasseis võimalike lahenduste osas.

Mida see tähendab meie ettevõtetele, meie klientidele?

Valitsuses, eelkõige valitsuse poliitikas, peab lähikuudel toimuma mingi muutus, et rahustada esmalt koalitsioonierakondade enda poliitikuid.
Muutustes peame silmas pidama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega – Eesti ei peaks rakendama Eesti ettevõtetele rangemaid reegleid, kui on kokkulepitud Euroopa Liidu tasandil.

Lähinädalatel ootavad koalitsiooni ees pingelised ja sisulised arutelud:

Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et ettevõtjatel pole enam jaksu enam maksutõusudeks, siis ei ole kellelegi selge, millistest maksutõusudest on juttu. Kas ära jäävad ainult need maksutõusud, mille kohta me midagi ei tea või ka need, mis on riigieelarvestrateegias tuluridadel ideedena kirjas, aga mida veel seadustatud pole? Sellele küsimusele ei oska täna vastata ükski poliitik ega ametnik.
Rahandusminister on öelnud, et veel sisustamata tuleviku maksulaekumine 400 miljoni euro ulatuses aastas, mis ilma kirjelduseta riigieelarvestrateegias seisab, peaks tõenäoliselt tulema säästu arvelt. Samas teavad kõik ministrid, et ilma otsusteta piirata avalike teenuste mahtu või ära jätta infrastruktuuri investeeringuid, ei ole see võimalik.
Sotsiaaldemokraatid pole rahul, et Reformierakond maksutõusude tagant ära läheb ning kavatsevad kasvava fraktsiooni tingimustes oma mõjukuse piire ilmselt kombata.
Koalitsioonis on osaliselt tekkinud arusaam, et keegi peaks mõtlema ka tuleviku majanduskasvu peale – see on ka ettevõtjate suurim nurin, et selles osas on puudununud igasugune arukas tulevikku vaatav käsitlus ning koalitsioon on planeerinud kuupäevi selle teema arutamiseks. Aasta pärast koalitsioonilepingu sõlmimist oodatakse valitsuselt endiselt plaani majandus- ja tööstuspoliitika aluseks olevas põhiküsimuses: kust tuleb kasvuks piisavas koguses ja kättesaadava hinnaga roheline elektrienergia (sest ükski tööstusklient ei saa selles ajaperspektiivis oma ESG ja finantseerimisega seotud piirangute tõttu osta mitte midagi muud, kui ainult puhast elektrit) 5, 10 ja 20 aasta pärast?

Eelseisev periood nõuab kohanemist ja selgete suundade määratlemist nii poliitikas kui ka majanduses.

Ärinõustamisettevõtted Meta Advisory Group ja Rud Pedersen Eesti ühinevad

Lugemisaeg 1 min

Euroopa suurim avalike suhete ja kommunikatsiooniettevõte Rud Pedersen Group (RPG) omandas osaluse Meta Advisory Groupis (META) ning tehingu käigus ühinevad META ja Rud Pedersen Eesti. Sõlmitud tehingu tulemusena saab META osaks Rud Pedersen Groupist. 13 riigis tegutsevas ettevõttes on ligi 500 töötajat, 75 partnerit ning sadu piiriüleseid kliente.

“Rud Pedersen Group on tõusnud parimaks avalike suhete ettevõtteks Euroopas, sest neil on oma ambitsioonidele vastav juhtkond, asjade ärategemise kultuur ja ettevõtlik vaim. Need on samad omadused, mis on META-l võimaldanud oma koduturul samasse staatusesse kasvada. Rud Pederseni kultuur ja vaated lähevad kokku meie omadega – edujanu, läbipaistvus omavahelistes suhetes ja otsekohene töö- ja nõustamisstiil, turvaline töökeskkond – ning võimaldavad inimestel töötada suure vastutuse ja kõrge pinge all ja saavutada tulemusi. Meie klientide jaoks on tehingul selged plussid: oleme nüüd ainuüksi Balti äriregioonis ja kolmes pealinnas üks meeskond, kuhu kuulub sadakond konsultanti ja eksperti, kes toetavad oma kliente üle kogu kommunikatsiooni spektri – valitsussuhetest maine juhtimiseni, brändi- ja digikommunikatsioonist kriisikommunikatsioonini,” ütles META juhtivpartner Andreas Kaju.

Rud Pedersen Group asutaja ja juhatuse esimees Morten Rud Pedersen nägi tehingus võimalust võtta kogu Balti regioonis sisse turuliidri positsioon.

“Tervitame soojalt uusi kolleege meie grupis! Nüüd oleme suutnud koondada Balti riikide turuliidrid ühte tiimi ja selliseid konkurentsieeliseid soovime oma klientidele pakkuda üle kogu Euroopa. META lähenemine oma klientide nõustamisele nii poliitikakujundamises kui avalikus kommunikatsioonis on otsekohene, pragmaatiline ja suhted omavahel kui ka ühiskonnaga läbipaistvad. See klapib meie grupi Põhjala pärandi ja kultuuriga väga hästi. Koos teeme nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete jaoks suuri asju!” ütles grupi asutaja.

Seni Rud Pedersen Eesti üksust juhtinud Kairi Uustulnd asub META valitsussuhete tiimi juhiks. Turunduskommunikatsiooni tiimi juhib jätkuvalt Ann Hiiemaa ning mainetiimi Rainer Laurits. Ott Lumi võtab sisse valitsussuhete erinõustaja rolli, kus jätkab mitme META strateegilise projekti juhtimist.

“Oleme seni keskendunud puhtalt valitsussuhetele. See on meie jaoks olnud väga loomulik areng, et laiendades strateegiliselt oma teenuseid, oleme valinud selleks turul parimad eksperdid mitte üksnes oma oskuste vaid ka ettevõtluskultuuri põhjalt. Ühinemine Meta Advisory meeskonnaga laiendab väärtuspakkumist mõlema ettevõtte klientide jaoks – kahe tugeva tiimi sünergias pakume ka edaspidi nii kohalikku ekspertteadmust kui rahvusvahelist kogemust,” ütles üle nelja aasta Rud Pederseni valitsussuhteid juhtinud Kairi Uustulnd.

Ettevõte jätkab Eestis tegutsemist Meta Advisory Group ärinime all.

Meta Advisory Group (META) on osa Rud Pedersen Groupist (RPG). META peakontor asub Tallinnas ning selle kolm tiimi – valitsussuhted, turunduskommunikatsioon ja mainejuhtimine – nõustavad üle kogu avalike suhete ja kommunikatsiooniteenuste spektri Eesti ja rahvusvahelisi äriorganisatsioone, mittetulundusühinguid kui ka Eesti avaliku sektori projekte. RPG on asutatud 2003. aastal, grupi peakontor on Stockholmis ning selle pea 500 konsultanti ning 75 partnerit töötavad 13 turul ümber Läänemere ning Euroopa.

Kuidas koondada, nii et inimesed ja ettevõtte maine ei kannataks?

Lugemisaeg 4 min

USA tehnoloogiasektoris on 52 000 inimest saanud koondamisteate. Eestis on kollektiivse koondamisteate andnud 17 ettevõtet. Kuidas rääkida koondamisest nii, et ettevõte ja selle töötajad ei kannataks?

Inimeste koondamine pole ühelegi ettevõttele meeldiv. Ent see, kuidas koondamisi ellu viiakse, ei mõjuta üksnes ettevõtte tänaseid ja tulevasi töötajaid, vaid kogu ettevõtte mainet.

Oluline on mõista, et töölt lahkuva inimese side ettevõttega ei lõppe koondamise hetkel. Viis, kuidas ettevõte otsustab oma inimesi kohelda, räägib selle juhtidest, kultuurist ja väärtustest.

Sisekommunikatsioon: ole lugupidav

Enne kommunikatsiooni juurde asumist, on oluline ka möödapääsmatu koondamine õigesti läbi viia – väärtustades inimeste senist panust ettevõtte käekäiku ja võimalusel nõustades neid edasise karjääri osas (ettevõttest lahkumine, uue töö otsimine – alates soovituskirjadest, kui see on põhjendatud, kuni tasuliste nõustajate kaasamiseni). Arvestades, millist sisemist kui ka välist mõju avaldab koondamine organisatsioonile, ei tohiks selliseid kulutusi karta. Pigem jätta tegemata suvepäevad kui eelmainitud tegevused.

Meil on kogemusi, kus ettevõte, olles sunnitud koondama, on igale inimesele otsinud ise uue töökoha. See on tegevus, mis räägib ettevõtte väärtustest ja kultuurist oluliselt rohkem kui sõnad nende koduleheküljel. Väga suurte ettevõtete puhul ei ole see arusaadavatel põhjustel sageli siiski võimalik. Inimlik ja personaalne suhtlus peaks olema kõigile jõukohane.

Sisekommunikatsioon: ajastus on võtmetähtsusega

Info levib kiiresti. Koondamiste ajal on oluline, et esikohale seatakse olemasolevad töötajad. Siiski ei ole nad alati esimesed, kes oma ettevõttes toimuvatest koondamistest kuulevad. Taolise eksimusega puutuvad kokku nii korporatsioonid kui ka väikeettevõtted.

Kui koondamine on suur, näiteks üle 10% suure organisatsiooni koosseisust, siis tuleb sellest kõigepealt kogu organisatsioonile teada anda. Oluline on selgitada, mid on juhid otsustanud, kuidas koondamist läbi viiakse, millised on selle jaoks välja töötatud protsessid ning milliseid võimalusi ettevõte koondatutele pakub. Nii välditakse spekulatsioone, kuid samuti saavad ka allesjäävad kolleegid seeläbi suunise, kuidas suhtuda lahkuvatesse kolleegidesse. Et koridoris võib ikka üksteisele otsa vaadata, olla koondatud kolleegidele toeks ning mõelda kaasa lahenduste leidmisel.

Kommunikatiivselt on koondamistest laialdasem teatamine oluline ka info lekkimise seisukohast – see juhtub nagunii (börsiettevõtetel on muidugi kohustus info esmalt börsile avalikuks teha, kui tegemist on olulise majandusliku mõjuga otsusega) ning kogu protsessi inimlikult kirjeldav ja põhjendav sisememo on parim viis oma sõnumi kontrollimiseks. Hea näide on 3. novembril tehnoloogiaettevõtte Stripe juhi Patrick Collissoni poolt kolleegidele saadetud memo.

Kuigi viimastel kahel-kolmel aastal on inimesi värvatud distantsilt ja Zoomi-kõne kaudu, siis võimalusel võiks vältida sama kanalit koondamisteate edastamiseks. See info võiks inimeseni jõuda füüsilisel kohtumisel. Mida enam üks-ühele kohtumisi on võimalik pidada, seda parem nii inimestele endile kui ka ettevõttele. Oluline on jätta ruumi dialoogiks töötaja ja tööandja vahele ja anda info edasi võimalikult ausalt. Inimestele ei tohiks jääda muljet, et nemad on massilises koondamises süüdi. Selles seisnebki koondamise ja vallandamise vahe (kuigi ka vallandamisi tasub teha viisil, mis aitab inimesel oma potentsiaali edaspidi paremini realiseerida).

Sageli on ettevõtte suuruse tõttu võimatu üks-ühele vestlusi pidada, ent kui vähegi võimalik, tuleks siiski proovida seda teha. See võib vähendada ka ohtu, et inimesed hakkavad LinkedInis või muudes sotsiaalmeediakanalites oma pahameelt välja elama. Ilmselt on meil kõigil meeles ettevõtted, kes koondasid pandeemia ajal sadu inimesi Zoomi-vahendusel. Kahtlemata on talentide värbamine neile tulevikus keerulisem.

Väliskommunikatsioon: kes on sihtrühmad ja kuidas peaksid nad uudisest kuulma?

Koondamisteatest ei saa puudutatud üksnes olemasolevad töötajad, oluline on tuvastada sidusgrupid, keda see info samuti puudutab. Kommunikatsiooniplaan koondamiste elluviimiseks ning selged ja konkreetsed sõnumid igale sidusgrupile aitavad vältida paanikat.

Koondamiste kommunikatsiooni tuleks mõneti suhtuda sarnaselt nagu kriisikommunikatsiooni – info peab tuginema faktidele. Valetamine, hämamine ja varjamine tuleb varem või hiljem välja, ning võib kahjustada ettevõtet veel aastaid. Mõelda tuleb ka töötajatele, kes ettevõttesse alles jäävad ja anda neile sõnum selle kohta, mida ettevõte teeb, et kriis ületada.

Juhtkonna ettevalmistamine

Ükski tegevjuht ei taha, et teda koondamise perioodil halva inimesena nähakse. Selleks, et ettevõtte juhid suudaksid koondamised usutavalt ellu viia, tuleb nad selleks ette valmistada. Tugev ja konkreetne sõnum, mis mõjub empaatiliselt ja seab esikohale mitte juhid ise, vaid inimesed, keda koondatakse, aitab protsessi mõneti valutumalt läbi viia.

Koondamisest oma tiimi liikmetega isiklikult rääkimine on kahtlemata raske olukord ka juhi jaoks. Enamik inimesi ei armasta end potentsiaalselt konfliktsesse olukorda seada. Ükskõik, kui põhjalik on ettevalmistus, ei ole koondamisotsuse edastamine juhile lihtne. Siinkohal ei tohi aga unustada, et koondatavale on see ilmselt veelgi negatiivsem kogemus. Siin on aga ettevõtte otsustada, kas see kogemus on traumaatiline, kas aidatakse inimesel aru saada ettevõttel ees seisvate raskuste põhjustest, kas on võimalik abistada ja toetada koondatut oma elujärje ümberseadmisel ning uue töökoha leidmisel.

Inimlik jutuajamine ja toetusteenused ei tee koondatud töötajat rõõmsaks ja võib-olla ei adu ta veel mõnda aega juhtide otsuse motiive. Siiski, paari kuu või aasta pärast, kui tunded on lahtunud, mõistab enamik, et seda protsessi oleks võinud läbi viia palju halvemini ning inimeste ja nende poolt juhitud ettevõtete tegutsemist kriitilistel hetkedel vaadatakse tagantjärele läbi teistsuguse prisma.

Kuigi koondamised on iga ettevõtte jaoks valusad, on võimalik neid läbimõeldud kommunikatsiooni kaudu leevendada. Oluline on vältida põhilisi vigu ning ettevõtte kõneisikud nii väliseks kui ka sisemiseks kommunikatsiooniks ette valmistada.

Mida koondamise kommunikatsiooni juures meeles pidada:

Teata inimesele koondamisest näost näkku, mitte Zoomi-kõne või e-maili vahendusel.
Anna edasi selge visioon, mis on järgmised protsessid ja mida plaanib ettevõte teha selleks, et kriisist väljuda.
Ole oma kommunikatsioonis selge: mis muutub nende jaoks, kes jäävad ettevõttesse, mis on konkreetsed sammud, mida peavad tegema need, keda koondatakse. Ja eelkõige – kuidas ettevõte neid edasises toetab?
Valmista ettevõtte juhtkond ette sisemiseks ja väliseks kommunikatsiooniks. Mõtle igale segmendile konkreetsed sõnumid.

Lugemisaeg 1 min

META Advisory on Eesti edukaim suhtekorraldusettevõte

Äripäeva Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil tunnustati Eesti parimaid suhtekorraldusettevõtteid ning META Advisory jagab tänavu esikohta Akkadianiga.

META asutaja ja partner Andreas Kaju sõnul on agentuuri edu taga terviklik kommunikatsioonijuhtimine ja selle teostamine. METAs on mõjule ja edu saavutamisele ning kokkuhoidmisele ja koostööle orienteeritud kultuur. “Meid eristab teistest agentuuridest just konkurentsitult parim regionaalne väärtuspakkumine – META Advisory tiimid teistes Balti riikides ja tugev partnerite võrgustik,” ütles Kaju. “Me läheneme klientidele läbi väga praktilise nõustamise. Meie protsessid on läbimõeldud, tiimid on tugevalt komplekteeritud ja me rakendame kliendisuhte hoidmise põhimõtteid, mis võimaldavad igal aastal majanduslikult teha sellist tulemust, nagu ärikeskkond parasjagu lubab,” sõnas ta.

“METAs on mõjule ja edu saavutamisele ning kokkuhoidmisele ja koostööle orienteeritud kultuur.”

Just seetõttu on METAs inimesed, kellel on lisaks laiale haardele ka mõni eripädevus ehk pikaajaline kogemus ja valdkonnatundmine ühes või teises ärivaldkonnas – toidu- ja joogitööstuses, finantsteenustes, meditsiinis ja tervishoius, tehnoloogia- ja iduettevõtetes. “Lisaks on meil inimesed, kellel on spetsiifilised erioskused ja -teadmised tehniliste kutseoskuste osas, milleks on isikubränding ja LinkedIni kampaaniad, digiturunduse bootstrapping, mainearhitektuur, kriisiohje jne,” tõi Kaju esile.

META Advisory tänab oma kliente, kes on meid koostööpartnerina usaldanud ja pidevalt arenema innustanud. “Vaid üheskoos teiega saame edukalt lahendada keerukaid kommunikatsiooniväljakutseid ja projekte,” ütles Kaju.

Vaata kogu suhtekorraldusfirmade TOPi edetabelit koos võitjate põhjalike kommentaaridega SIIT.

Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.

Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily: Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.