Uus aasta uus olukord: kuidas olla valmis uuteks seadusteks?

“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!” 

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni. 

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida. 

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)” 

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis  uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja. 

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

 

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.” 

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev. 

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud. 

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.” 

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib. 

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel. 

„Mu META tiim tegeleb sellega!“ 

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust!