Digiajastu mängureeglid: miks ei saa tark bränd endale suvel vaikust lubada

Lugemisaeg 2 min

Aasta-aastalt on üha vähem põhjuseid, miks jätta suvi kommunikatsiooniplaanis unarusse. Digitaalne meedia on muutnud inimeste info tarbimist sedavõrd, et vaikimine suvel ei tähenda enam strateegilist pausi, vaid nähtavuse loovutamist aktiivsemalt konkurendile.

“Suvel on hapukurgihooaeg ja siis ei tasu positiivsete uudistega meediasse trügida, need jäävad tähelepanuta. Inimesed lihtsalt ei tarbi suvel meediat,” oli veel viis aastat tagasi levinud arvamus.

Digimeedia pealetung on seda aga muutnud. 91 protsenti Eesti elanikest tarbib uudiseid nutiseadmes. Uudised jõuavad inimesteni kõikjal: rannas, metsas kui ka ühistranspordis. Suvi ei pane inimeste meediatarbimist enam pausile nagu varem. Muutub vaid viis, kuidas infot vastu võetakse.

Tänapäeva PR seisneb oskuses pakkuda sisu, mis leiab õigel ajal ja õiges kohas tee sihtrühmani. Juba ammu ei toimu see üksnes ajaleheartikli või pressiteate abil. Seesama lugu võib jõuda inimesteni läbi sotsiaalmeediaplatvormi, kogukonnagrupi või hoopis mõjuisiku. Võib-olla on Sinu brändi jaoks kõige õigem aeg oma sõnumit levitada just suvel?

Ole seal, kus on sinu klient

Kommunikatsiooniagentuurina on meie esimene küsimus klientidele: “Mille jaoks teie kliendid teid tegelikult palkavad?” See on tuum, millest algab igasugune mõtestatud tegevus ja nähtavuse loomine. Inimesed ei vali brände sellepärast, et need on valjud, ilusad või aktiivsed.

Nad “palkavad” neid lahendama oma elu või tööelu konkreetseid väljakutseid: tegema valikuid lihtsamaks, andma enesekindlust, tooma selgust, käivitama ideid või meeleolu parandama. Kui sa tead, kes on sinu kliendid, mida sa nende jaoks lahendad ja millal nad on valmis sind kuulama, siis ei teki sul aastases kalenderplaanis pause.

Paljude brändide jaoks võib suvi olla just üks nutikamaid perioode esiletõstmiseks: vähem müra, rohkem ruumi ja vastuvõtlikum publik.

“Vähem müra, rohkem ruumi ja vastuvõtlikum publik”

Kui oled kohal, jääd meelde

Kui töötempo aeglustub ja kalendris tekib rohkem ruumi, siis inimesed vaatavad rohkem ringi. Nad ümber hindavad teenusepakkujaid, otsivad uusi lahendusi, kujundavad uusi tarbimisharjumusi. See on hetk, kus bränd saab end positsioneerida tähenduslikult ja rahulikult: lärmita, ent sihiga.

“Bränd, kes mõistab, et tema sihtrühm tarbib ka suvel, saab aru sellest, et puhkus ei tähenda vajaduste kadumist. See tähendab, et suvel on keskkond lihtsalt teine. Seesama bränd oskab uues keskkonnas oma kommunikatsiooni kohandada.”

Suvel vaikinud bränd kaotab rohkem kui meediakajastuse

Parimad agentuurid loovad suveks sisupakette, pakuvad ajakirjanikele hooajale vastavaid lugusid, aitavad juhte LinkedInis aktiivsena hoida ja kaasavad mõjutajaid, kelle kaudu jõuab sõnum loomulikult tarbijani.

Turundus- ja tegevjuhid, kes mõistavad, et PR ei ole hooajaline kampaania, vaid järjepidev usaldusväärsuse ehitamine, kasutavad suve strateegiliselt. Kui enamik konkurente vaikib, on mõnevõrra lihtsam pääseda meediasse: sõnumi nähtavusele on rohkem ruumi ja tõenäosus meelde jääda on suurem.

Kellele kuulub inimeste usaldus? Mõjuisikuturundus on rohkem kui lihtsalt trend

Lugemisaeg 3 min

Mõjuisikuturundus on tänapäeval üks kõige toimivamaid ja kiiremini arenevaid valdkondi. Brändid, mis soovivad tarbijatega lähedasemat sidet luua, ei piirdu enam traditsioonilise reklaamiga, vaid kaasavad sisuloojaid, kellel on usaldusväärne ja lojaalne jälgijaskond. Milleks ehitada ise uut kogukonda, kui kellelgi on see töö juba tehtud?

Emily Hund, Pennsylvania ülikooli teadlane ja autor, kes uurib suunamudijate ning digikultuuri arengut, on öelnud, et uuringute põhjal usaldavad inimesed mõjuisikuid rohkem kui ajakirjanikke ning saavad uudiseid ja teadmisi sagedamini just mõjuisikutelt. Vaadates viimast Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemusi, siis näeme, et Eestis elavad muust rahvusest inimesed peavad kõige olulisemaks infoallikaks uudiste ja teadmiste hankimise vahendiks just sotsiaalmeediat. Eesti uudisteportaalid on teisel kohal. Ka eestlased tarbivad uudiste ja teadmiste hankimiseks sotsiaalmeediat. Kui muust rahvusest inimeste hulgas on sotsiaalmeedia olulisus esimesel kohal, siis Eesti inimeste arvates neljandal kohal. See on aga ajas muutumas.

Sotsiaalmeedia ajastul ei taha inimesed näha pelgalt reklaame, vaid nad otsivad sisu, millega on võimalik suhestuda või kust saab otsuse langetamiseks piisavalt informatsiooni. Siin peitubki mõjuisikuturunduse võlu – see on efektiivne ja usaldusväärne tööriist, mis loob brändi ja tarbija vahel tõelise sideme. Kui näiteks Z-generatsioon hakkab mõnda kallimat toodet ostma, läheb ta pigem sotsiaalmeediasse ja teeb taustatöö erinevate mõjuisikute arvustuste pealt, kui et loeb tagasisidet ajakirjaniku artiklist. Samas 65+ sihtgrupp jällegi saab suure osa enda infost just ajakirjandusest. Edukamad mõjuisikud on leidnud sotsiaalmeedias sisu tehes enda niši ja autentsuse, mis paneb ka tarbijat rohkem usaldama.

Kolm põhjust, miks integreerida mõjuisikuid enda (PR) kampaaniasse:

Usaldusväärsus ja autentsus – inimesed usaldavad sisuloojaid, sest nad tajuvad neid “tavaliste inimestena,” kes jagavad oma igapäevaelu ja isiklikke kogemusi.
Kogukonnatunne – mõjuisikud suudavad luua tugevaid kogukondi, kus jälgijad suhtlevad aktiivselt ja tunnevad end osana laiemast grupist. Tihti võivad sisuloojate kogukonnad olla ka palju suuremad kui mõne tuntud ajalehe tiraaž. Näiteks viisime eelmisel suvel läbi kampaania, kus mõjuisiku sisu jõudis pea 40 000 inimeseni . Võrdluseks võib tuua, et samas kuus oli näiteks ühe loetavama ajalehe, Õhtulehe, tiraaž 29 400.
Brändi loomulik integreerimine – erinevalt traditsioonilisest reklaamist on mõjuisikuturundus sageli loomulikum, kuna sisulooja jagab oma kogemust ja see on seotud tema igapäevase eluga. Lisaks saab teda kaasata ka PR-tegevustes ja saada teenitud meediakajastus. Näiteks kui mõjuisik räägib nutikalt, võib see jõuda meediasse või panna liikuma ühiskondliku vestluse.

Mõjuisikuturundus rohkem kui lihtsalt trend

Kuigi mõned skeptikud väidavad, et mõjuisikuturundus võib olla hetkemood, viitavad uuringud vastupidisele. Brändid, kes suudavad strateegiliselt valida õigeid mõjuisikuid ja arendada pikaajalisi koostöid, loovad sellest endale tõhusa tööriista. Samas on oluline meeles pidada, et mitte iga sisulooja pole õige valik – brändid peavad hoolikalt analüüsima, kas mõjuisiku väärtused ja jälgijaskond kattuvad nende sihtrühmaga. Mõjuisiku valimine pelgalt jälgijate numbri järgi, süvenemata sisulooja tegelikku sisusse, võib kaasa tuua hoopis vastupidise soovi ning nii sisulooja kui ka jälgijate pahameele.

Mõjuisikuturundus ei ole pelgalt sotsiaalmeedia, vaid strateegilise kommunikatsiooni tööriist. Kui brändid suudavad seda oma strateegiasse integreerida, muutub mõjuisikuturundus mitte ainult tõhusaks, vaid ka hädavajalikuks osaks igast kaasaegsest turundusstrateegiast.

Peamised trendid mõjuisikuturunduses
Mõjuisikuturundus areneb pidevalt ning trende tekib pidevalt juurde, kuid mõned suundumused on selgelt esile kerkinud:
        1.      Mikro- ja nanomõjuisikud
Kuigi suured sisuloojad (mega- ja makro-mõjuisikud) jõuavad suure auditooriumini, on just väiksematel sisuloojatel sageli suurem kaasatus. Mikro- ja nano-mõjuisikute jälgijad tajuvad nende soovitusi autentsena ning usaldavad neid rohkem. Seega analüüsi hoolikalt, milline mõjuisik on sinu brändile parasjagu kõige sobivam.
        2.      Pikaajalised koostööd
Ühekordsed kampaaniad mõjuvad sageli reklaamina, samas kui pikaajalised koostööd aitavad brändi ja mõjuisiku vahel usaldust luua. Järjepidevus mõjuisiku sisus loob tugevama seose ja teeb brändi jälgijatele usutavamaks.
        3.      Autentsus ja läbipaistvus
Tarbijad on muutunud reklaamide suhtes teadlikumaks ning ootavad, et brändid ja mõjuisikud oleksid ausad koostööde osas. Uuringud on näidanud, et märgistus „Paid partnership” või selged brändisildid aitavad tarbijatel paremini tuvastada, kas tegemist on sponsoreeritud sisuga.
        4.      Sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse integratsioon
Sotsiaalmeedia platvormid muutuvad järjest rohkem e-kaubanduse keskkondadeks, kus ostuotsused tehakse otse platvormil. Instagram, TikTok ja YouTube pakuvad võimalusi toodete otseostmiseks, mis muudab mõjuisikuturunduse veelgi tähendusrikkamaks.

Meta Advisory on Aasta Kommunikatsiooniagentuur 2025

Lugemisaeg 4 min

1 kord on juhus, 2 korda on kokkusattumus, 3 korda on muster

Meta Advisory on kolmandat korda Aasta Kommunikatsiooniagentuur. Meie juhtivaprtner Andreas Kaju jagas Turundajate Liidule mõtteid võitmisest, agentuuritööst ja laiemast maailmas toimuvast. Siit leiad mõned nopped intervjuust.

Meta triumfeeris aasta kommunikatsiooniagentuurina kolmandat korda. Seekord oli saagiks kuld, kaks pronksi ja erimuna. Kuidas tulemusega rahule jäid?

Ma vaatan seda mitmest küljest. Kuldmunade arv ei määra, kas aasta oli edukas. Oleme ettevõte. Klientide usaldust meie vastu näitab ennekõike raha – teenitud tulu. See on meie peamine usalduskapital.

Meil läks okeilt. Meil ei saa palju paremini minna, kui läheb meie klientidel. Aga mis selles eelmises aastas enam elada, minevik on minevik. Elame homses. Maailmaturgudel valitsev metsik ebakindlus mõjutab ka meie kliente.

Ükski klient ei ole meie juurest viimastel kuudel ära läinud ega ole ka praegu minemas, aga keegi ei julge suuri investeeringuid teha. Tehingute aktiivsus on külmunud. Ei toimu suuri ülevõtmisi ega tehinguid, kust ka meile tööd tekiks. Eestisse ei tule uusi rahvusvahelisi ettevõtteid (tõe huvides: intervjuu toimumise ja avaldamise vahel sai Meta ühe projekti seoses Eestisse tootmist planeeriva Euroopa ettevõttega – toim.).

Kui arvestada, et suutsime geopoliitilisest olukorrast ja sõjast hoolimata kasvada, siis olen rahul. Teistmoodi ei saaks tervemõistuslik inimene vastata. Aga see kõik tuleb palju suurema pingutusega kui varem. Aastaid tuli töö palju lihtsamini.

Milline on tehnoloogilise revolutsiooni laiem mõju ühiskonnale? Meiegi portaalis on räägitud, et kõik peavad prompt’ima ehk viipama õppima, aga noh, kõik inimesed ei saa viipamisega tegeleda. Paljudel inimestel võibki töökoht ära kaduda. Mis neist saab?

Töökohad ei kao kuhugi, aga pooled inimesed, kes praegu sektoris töötavad, kaotavad töö. Seda tööd hakkavad tegema inimesed, kel on tehnoloogilised oskused. Need inimesed, kel ei ole, jäävad maha.

Kaob vajadus inimeste järele, kes tahavad lihtsate asjade tegemise eest liiga palju raha küsida. Oleme kõigis uue tehnoloogia lainetes näinud, et ühiskonna produktiivsus pigem kasvab.

Kindlasti on siin sotsiaalset ebaõiglust. Kindlasti saavad noored mingisuguse eelise, sest neile tuleb see kõik loomulikumalt. Vanemad põlvkonnad peavad rohkem õppima.

Arvan, et vaja on arukamaid ja nutikamaid inimesi ning meie valdkonnale on see hea, sest tase tõuseb.

Oluline on see, et õppimise vastutust ei saa panna ainult inimeste õlule. Mina ja mu partnerid vastutavad, et õppimine toimuks. Meil on koolitusplaanid. Viin ise ettevõttes seminare läbi. Kuna oleme osa Euroopa kõige suuremast strateegilise kommunikatsiooni ettevõttest Rud Pedersenist, siis on meil ka grupiülene taseme tõstmise kava.

Kas ses valdkonnas peab vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama kui mõnes teises? Ja kas me tegeleme selle probleemiga piisavalt?

Ma ei oska öelda, kas see on sellele valdkonnale spetsiifiline. Ilmselt võib seda üldistada kogu nõustamise valdkonnale. Elu muutub siin väga kiiresti. Elame murrangu ajastul ning klientide stress jõuab ka nõustajateni. See seab meie tüüpi ettevõtete töötajad suure surve alla ning meil on eriline kohustus vaimset tervist jälgida. Tegime juba aastaid tagasi koostöös Peaasjaga esimese uuringu ning võtsime kõigile oma inimestele täiendava eraravikindlustuse.

Ma arvan, et juhtidena ei tasu end petta. See, et sa korraldad töötajatele šampanjaga üritusi, paned kontorisse pinksilaua või käite padelit mängimas, ei ole inimeste vaimse tervise eest hoolitsemine.

Vaimse tervise eest hoolitsemine on see, kui suudad juhtida nende töökoormust, olla teadlik, kas nad saavad oma tööga hakkama ning pakkuda neile vajalikel hetkedel kogenumate kolleegide toetust. Selleks, et seda teada, pead kogu aeg inimeste tööeluga kursis olema. See vajab aktiivset juhtimist.

Juht peab teadma, kas inimesel on raske või mitte. Töötajad peavad juhilt seda vastutust ka nõudma. See ei tähenda, et kultuur peab pehmeks minema. Vastupidi. Meie sisemine kultuur on nõudlik ja tulemusele orienteeritud, aga seda on vaja teha nii, et inimestel oleks samal ajal turvaline.

Juhtimine on kunst, mida on vaja teha läbimõeldumalt kui varem. Enam ei saa nii, et koosolekul ütled inimestele, et meil on vaja rohkem kliente ja nõuad neilt müüki. Sel ei ole mingit mõtet. Sellised ettevõtted konkurentsis ei püsi.

Koos minuga on meil neli juhti. Me kõike oleme pidanud paremaks saama ja saame veelgi. Kui rääkisin õppimisest, siis kõige suurem vastutus on meil endal.

Kui töötajate vaatenurgast vaadata, siis nemad ootavad, et nad saaksid areneda ja neil oleks perspektiivi. Kui jälle üks aasta möödas on, peab töötaja tundma, et ta sai selle ajaga paremaks. Selle nimel teeme koos juhtidega süsteemset tööd.

Ma jõuan lõpetuseks Kuldmuna juurde tagasi. Kui sa siin tänukõnet pidasid, siis ütlesid, et sa alguses ei hoolinud väga neist auhindadest, aga hiljem said aru, et meeskonnale on tähtis.

Esimesed seitse aastat ei esitanud me Kuldmunale ühtegi tööd. See ei tundunud oluline. Tead, ma arvan, et suhtusin ka veidi üleolevalt. Ettevõtte asutajal ja juhil peab olema tugev enesehinnang ja usk sellesse, mida tehakse. Jah, ma suhtusin sektorisse natuke üleolevalt.

Usun, et teeme oma asja endiselt eriliselt, aga praegu näen end rohkem sektori osana. See, kui hästi meil läheb, ei sõltu ainult meist, vaid ka sellest, kui kõva on tase tervikuna. Kui kliendid arvaksid, et tase on üldiselt väga kehv, siis see mõjutaks ka meie hinnastamist.

Kuna kliendid tajuvad seda kategooriat tihti väheväärtusliku või tarbekaubana, umbes, et vahet pole, mis marki nad ostavad, siis meie roll on tegelikult tõestada, et see ei ole tarbekaup. Me ei tohiks seda võitlust üksi võidelda.

Seetõttu olen ümber hinnanud, kui tähtis on kokkupuude ja koostöö teiste agentuuridega. See on ühine võitlus taseme nimel. Kuldmuna on üks osa sellest. Ühine taseme tõus ja taseme hoidmine pole mingi abstraktne või moraalne küsimus, vaid hästi praktiline.

Ja muidugi – sain lihtsalt aru, kui väga meeldis kolleegidele tehtud tööde eest tunnustust saada. Kui sa midagi ei võida või võidad vähem, kui lootsid, on kurbust tunda. Aga need asjad käivadki koos. Selleks, et tõeliselt rõõmu tunda, pead ka kaotusvalust osa saama. Saime Kuldmuna abil aru, kui oluline on inimestele tunnustus ja võtame tunnustust ka ettevõtte sees tõsisemalt.

Loe täispikka intervjuud TULI portaalist.

GALERII

Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2024 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Erialase praktikakoha leidmine ei pruugi olla alati lihtne, kuid see on hindamatu kogemus tulevikuks. Selleks, et aidata kaasa praktikakoha valimisel ning saada praktikast maksimaalne kasu, jagavad 2024. aasta #METAIQ praktikandid oma kogemusi ja soovitusi.

Praktika pakub väärtuslikku võimalust rakendada reaalses töökeskkonnas koolis saadud teadmisi ning tutvuda huvipakkuva valdkonna töökultuuriga. Noored saavad näha, kuidas töö ühes organisatsioonis tegelikult käib ning õppida kogenud kolleegidelt. Samuti on see hea võimalus enda tugevuste aga ka arendamist vajavate oskuste paremaks mõistmiseks, et tulevikus karjääriredelil edukamalt edasi liikuda. Töökogemusest saadud teadmised ja oskused aitavad selgemalt mõista oma eriala ja karjäärivalikuid.

META korraldab juba kuuendat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus õppimishimulistel tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel ning digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb võimalus panna oma teadmised proovile ja koguda väärtuslikku töökogemust.

Kandideerimine METAIQ suvisesse praktikaprogrammi on avatud 1. märtsist kuni 23. märtsini.

2023. aasta praktikantide kogemus

Tagasivaate oma kogemusele teevad viis endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmisel suvel kolm kuud koos töötada.

Mart Peedel | Valitsussuhete praktikant 2024

“META tegevusvaldkond on üsna lai, hõlmates nii turundust, poliitikat kui ka maine kujundamist, mistõttu arvan, et praktikal on palju anda väga paljudele erineva taustaga noortele. Kõige olulisem on, et oleks olemas huvi valdkonna kui ka enesetäiendamise vastu, sest vaid nii saab sellest võimalusest maksimumi võtta.”

Loe Mardi praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin Tartu ülikoolis riigiteaduste eriala 3. kursusel ning minnes detailsemaks, õpin rahvusvahelisi suhteid ning võrdlevat poliitikat. Olen enda poliitikaalaseid teadmisi täiendanud ka vahetussemestril Prahas Karli ülikoolis.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Läbisin praktika META-s valitsussuhete tiimis, ent sain end proovile panna ka teiste tiimide ülesannete täitmisel. Valitsussuhete tiimis koostasin iganädalaseid meedia ja poliitika monitooringuid, mille kaudu olin rohkem kui kunagi varem kursis Eestis ja maailmas toimuvaga. Kõige põnevamaks osutus minu jaoks aga raportite kirjutamine ja eelnõude analüüsimine lähtuvalt kliendi huvidest – sellist kogemust on raske mujalt saada. Raportite kirjutamisel õppisin, kuidas poliitikakujundamine nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil praktikas välja näeb.

Miks valisid praktikakohaks META?

META valisin praktikakohaks, kuna soovisin enda ülikoolis omandatud teadmised ka praktikas proovile panna. Valitsussuhted tegelikult ei olnud minu jaoks üldse tuttav sõna, mistõttu hüppasin mõneti pea ees tundmatusse vette – praktika käigus selgus aga, et ehk ei olnudki see vesi nii tundmatu. Praktikaintervjuu järel jäi mulle väga positiivne esmamulje META töötajatest, mis ajendas mind praktikat just siin sooritama – saladuskatte all võin öelda, et see esmamulje mind ei petnud.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kõige enam arendas praktika minus analüüsi- ja kirjutamisoskust. Ülikoolis olin harjunud kirjutama pikemalt, selgitades kõiki enda mõtteid ja arvamusi väga põhjalikult, ent META-s õppisin konkreetsemalt kirjutama, kuna eesmärk oli info edasi anda võimalikult lühidalt ja informatiivselt.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Eredaid mälestusi praktikast on palju, ent enim on mulle meelde jäänud praktikantide ühisülesanne ning TV3-e külastamine. Praktikantide ühisülesanne oli tutvustada teistele töötajatele alfa generatsiooni ning millist mõju avaldavad nende isikuomadused ning tarbimisharjumused PR-valdkonnale. TV3-e külastamisel nägime tele- ja raadiosaadete salvestamise telgitaguseid, mis panid kohati ahhetama.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

– Suvel ei toimu poliitikas nii palju kui muidu, mistõttu soovitan vaba aja tekkimisel igati proovida ka teiste tiimide tööd. End tasub kindlasti proovile panna, kuna nii õpib nendest kogemustest kõige enam.

– Kuigi META-s pakutakse võimalust teha tööd kodukontoris, arvan, et kontoris võiks kohal käia nii palju kui saab, sest näost-näkku on suhelda palju lihtsam ja efektiivsem. Nii on kindel, et midagi ei lähe vestluses kaotsi ning selle kaudu õpib ka teisi META töötajaid tundma.

– Küsi, küsi ja veelkord küsi! Rumalaid küsimusi ei ole olemas ning ilmselgelt ei eeldata praktikantidelt, et nad peaksid kõike oskama – praktika ongi õppimiseks. Palju lihtsam on küsida küsimusi kui hiljem arusaamatustega pead murda või tehtud vigasid parandada.

META tegevusvaldkond on üsna lai, hõlmates nii turundust, poliitikat kui ka maine kujundamist, mistõttu arvan, et praktikal on palju anda väga paljudele erineva taustaga noortele. Kõige olulisem on, et oleks olemas huvi valdkonna kui ka enesetäiendamise vastu, sest vaid nii saab sellest võimalusest maksimumi võtta.

Anna Maria Treifeldt | Valitsussuhete praktikant 2024

*“META pakkus mulle ainulaadset võimalust vaadelda ja osaleda valitsussuhete juhtimises, mis on oluline nii minu akadeemilisele arengule kui ka tulevasele karjäärile.”*

loe Anna Maria praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Ma olen politoloogia tudeng ja spetsialiseerun rahvusvahelistes suhetes.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika jooksul osalesin mitmetes ülesannetes, sealhulgas koostasin raporteid, mis analüüsisid poliitilise maastiku muutusi. Eriti huvitav oli analüüsida Kliimakindla majanduse seadust. Selle ülesande käigus vaatlesin erinevaid aspekte seadusest, et mõista, millised osad olid olulised erinevatele klientidele. See nõudis põhjalikku analüüsi ja eri vaatenurkade kaalumist, mis oli väga hariv ja aitas mul süvendada arusaamist sellest, kuidas poliitilised otsused mõjutavad äritegevust.

Miks valisid praktikakohaks META?

Valisin META praktikakohaks, kuna olin juba tuttav poliitika avaliku küljega ja soovisin saada paremat ülevaadet ka erasektorist. Minu eesmärk oli mõista, kuidas ettevõtted ja erinevad äriühingud suhestuvad poliitiliste protsesside ja otsuste kujundamisega. META pakkus mulle ainulaadset võimalust vaadelda ja osaleda valitsussuhete juhtimises, mis on oluline nii minu akadeemilisele arengule kui ka tulevasele karjäärile.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Praktika arendas oluliselt minu analüüsioskusi ja võimet töötada meeskonnas. Samuti õppisin, kuidas rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas, jälgides ja mõistes keerulisi poliitilisi protsesse.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Eriliselt meeldejääv oli vastutus koostada kuuaruandeid, mis analüüsisid uue valitsuse mõju meie klientide äritegevusele. Sel perioodil toimusid olulised poliitilised muudatused, mis tõid kaasa kiireid regulatsioonide ja turutingimuste muutusi. Minu ülesanne oli aruannetes need muutused selgelt esile tuua, aidates klientidel mõista, kuidas uus poliitiline suund mõjutab nende ettevõtlust.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

– Ole uudishimulik ja ära karda küsida küsimusi.

– Võta aktiivselt osa kõikidest koosolekutest ja aruteludest, see aitab paremini mõista erinevaid vaatenurki.

– Kasuta võimalust luua suhteid erinevate professionaalidega, kuna võrgustik on tulevases karjääris ülioluline.

Soovitaksin praktikat kõigile, kes on huvitatud poliitikast, avalikest suhetest või valitsussuhetest ja soovivad saada praktilist kogemust nendes valdkondades. See on suurepärane võimalus õppida, kuidas teoreetilised teadmised rakenduvad päriselus.

karmen kikas| mainekujunduse praktikant 2024

“Ühesõnaga, praktika METAs pakub midagi uut iga päev – täna muretsed, kust loole uue kõneisiku saad, homme mõtled juba aga kuidas ürituse korraldusele kaasa aidata nii, et kõik ikka plaanipäraselt kulgeks.”

Loe Karmeni praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

METAsse tulles olin lõpetamas Tartu Ülikoolis ajakirjandust, aga täna õpin juba magistris, Lundi Ülikoolis strateegilist kommunikatsiooni. Enne METAt olin erialaselt praktiseerinud end nii ajakirjanduses kui kommunikatsioonis – olin teinud ajakirjanikutööd ERRis veebiuudiste toimetajana ja aidanud laulu- ja tantsupeo XIII noortepeol „Püha on maa” kommunikatsioonitegevuste ja ürituse korraldusega.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Praktika METAs ongi väärtuslik just seetõttu, et saad teha tegevusi seinast-seina. Kuna mina saabusin praktikale juba mai alguses, mis on agentuuris veel enne suurt suve suhteliselt kiire aeg, siis sain kätt proovida igasugustes ülesannetes. Endastmõistetavalt kirjutasin palju artikleid ning suhtlesin pea iga päev mõne ajakirjanikuga – mis on mainekujunduse tiimi igapäevatöö – aga sain kaasa lüüa ka ürituste ja ühe kriisikoolituse elluviimisel.

Eredamalt jäigi vast meelde toona Tartus korraldatud kopsuvähi sõeluuringu rakendusdokumendi esitlusüritus, mille elluviimises sai kokku puutuda nii ürituseelse kui -järgse kommunikatsiooniga, aga ka moderaatorite ja panelistide organiseerimisega. Ühesõnaga, praktika METAs pakub midagi uut iga päev – täna muretsed, kust loole uue kõneisiku saad, homme mõtled juba aga kuidas ürituse korraldusele kaasa aidata nii, et kõik ikka plaanipäraselt kulgeks.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

– Ära karda teha vigu. Vigadest õpitakse ning just läbi nende saad aru, mida tulevikus paremini teha. Ükski praktikant ei alusta täiuslike teadmiste ja oskustega, kuid avatus ja oskus järeldusi teha viib kiiremini edasi.

– Küsi endale erinevaid ülesandeid. Nii õpid, arened ja avardad oma silmaringi ning saad päriselt proovida seda, mis sulle kõige rohkem meeldib. Kommunikatsioonitöö on tohutult mitmekesine ning praktika on ideaalne võimalus neid eri tahke katsetada. Kas sulle sobib rohkem strateegiline taustatöö, sisuloome või hoopis ürituste korraldamine? Seda saad teada ainult siis, kui võtad initsiatiivi ja proovid.

– Ole julge, uuri, kahtle, küsi. Kriitiline mõtlemine viib edasi ja aitab saada paremaks probleemilahendajaks. Õiges kommunikatsioonitöös ei ole pea kunagi lihtsalt must-valgeid lahendusi, seega on kogu aeg oluline esitada kriitilisi küsimusi, analüüsida ja otsida erinevaid vaatenurki. Pidev uudishimu võimaldab mõista kliente, meediamaastikku ja üldisemaid valdkonna trende mitmekülgsemalt.

Miks valisid praktikakohaks META?

Teadsin, et peale ajakirjandust tahan proovida töötamist ka kommunikatsioonis, et mõlemast valdkonnast aimu saada. Erinevaid agentuure sirvides mulle tundus, et minu enda väärtused ja arusaamad ühtivad METAga kõige paremini. Samuti inspireerisid mind META tiimiliikmed – siia kandideerides teadsin, et saan kommunikatsioonitööd praktiseerida oma ala tippude juhendamisel.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Esiteks ajaplaneerimisoskust, sest agentuuris on su laual mitu erinevat klienti oma soovide ja muredega – neid kõiki tuleb samaväärselt toetada ning anda endast parim, et nende ideed ellu viia ja neile oma võimete piires parimat nõu anda.

Teiseks ütleks, et suhtlemisoskust, aga konsultandi tööd proovides sain hoopis aru, et ülimalt oluline on ka kuulamisoskus – kommunikatsioon ei ole pelgalt oma sõnumi edastamine, vaid ka oskus klientide, ajakirjanike ja kolleegide vajadusi ning ootusi mõista. Kuulamisoskuse teadlik arendamine aitas mul paremini probleemidele reageerida ja neid ennetada, pakkuda täpsemaid lahendusi ja seeläbi luua tugevamaid ning usaldusväärsemaid suhteid.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Arukale ja teadmistejanulisele tudengile, kellel on südikust ja soovi kogu aeg areneda. Tudengile, kes on täpne, korrektne ja kriitilise mõtlemisvõimega. Tudengile, kes on hea sõnaseadja, sest kirjutada tuleb palju. Siinkohal on suur kasu varasemast kogemusest ajakirjanduses. Kui saad aru, kuidas meediamajad töötavad, on oma tööd kordades lihtsam ellu viia ja nähtavaks muuta.

kati lõhmus | mainekujunduse praktikant 2024

“Otsustasin METAsse kandideerida, sest teadsin, et siin saab nii töövarjutada, külastada erinevaid firmasid kui ka reaalseid tööülesandeid proovida. Kui uurisin, mis projektidega META varasemalt on tegelenud, jäi mulle silma nende erinevate sektorite varieeruvus, seega teadsin, et praktikaperiood tuleb mitmekülgne.”

loe kati praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Olen majandusteaduse bakalaureuse tudeng, kuid esimesel aastal hakkasin ka ajakirjanduse õppeained kõrvale võtma.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

META-s jõudsin tegeleda nii mõnegi erineva projektiga. Enim nautisin hangete ettevalmistustel kaasaaitamist, meediakajastuste analüüsi ja majandusteemadel artiklite kirjutamist. Firmadest, millega praktika ajal sain tegeleda, kõnetas mind enim SmartCap.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

– Praktika on koht õppimiseks, seega alati tuleb julgesti küsida!

– Kommunikatsioonifirmas töötades tuleb osata töömahtu ning oma aega hästi
planeerida, et kõik ülesanded hästi ära teha.

– Konstruktiivne tagasiside on hea võimalus arenemiseks ning selle saamist ei
tohi peljata.

Miks valisid praktikakohaks META?

Otsustasin Metasse kandideerida, sest teadsin, et Metas saab nii töövarjutada, erinevaid firmasid külastada kui ka reaalseid tööülesandeid proovida. Kui uurisin, mis projektidega Meta varasemalt on tegelenud, jäi mulle silma nende erinevate sektorite varieeruvus, seega teadsin, et praktikaperiood tuleb mitmekesine.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Ma arvan, et enim arenes minus kirjutamisoskus. Lisaks sain ka praktiliste oskuste võrra targemaks, näiteks kuidas teha kommunikatsiooniplaani.

Praktikat agentuuris soovitaksin uudishimulikule ja hea suhtlemis- ning kirjutamisoskusega tudengile.

Anna Sarapuu | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2024

*“Üks on kindel – igav ei hakanud mul praktikal kordagi. META on koht, kus pole kahte ühesugust päeva.”*

Loe Anna praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Lõpetasin 2024. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe. Ülikooli ajal oli mul võimalus kaasa lüüa projektides, mis hõlmasid nii meediapädevust kui ka sotsiaalteemasid. Enne METAsse tulemist olen töötanud ajakirjanikuna Postimehe Eesti uudiste toimetuses, mille kaudu sain tugeva põhja ajakirjandusmaailma toimimisest. Ühtlasi olen käinud kommunikatsioonipraktikal teises kommunikatsiooniagentuuris.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid?

Praktika jooksul sain turunduskommunikatsiooni tiimis tegeleda väga mitmesuguste ülesannetega, alates pressiteadete kirjutamisest kuni sotsiaalmeediavideote loomiseni. Kirjutasin eri tüüpi artikleid, suhtlesin ajakirjanikega (meediapitchid jms), aitasin koostada meedia- ja kommunikatsiooniplaane, olin abikäeks kliendikampaaniates (näiteks mõjuisikute koostööde teostamine) ja lõin sotsiaalmeediasisu (META valitsussuhete video, praktikapäeva video). Mitmete artiklite kirjutamiseks viisin muu hulgas läbi intervjuusid allikatega, seda näiteks telekommunikatsiooni ja jaekaubanduse teemaliste artiklite puhul. Üks on kindel, igav ei hakanud mul praktikal kordagi. META on koht, kus pole kahte ühesugust päeva.

Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Üheks nauditavaks ülesandeks oli minu jaoks META enda sotsiaalmeediasse videote loomine. Sotsiaalmeedia sisuloome paelus mind juba varem, kuid META praktikal sain võimaluse vastutada otsast lõpuni ühe valitsussuhete-teemalise video valmimise eest – script’i loomine, asjaosalistega planeerimine, filmimine, monteerimine jms. Selle video pinnalt sain aru, kui väga mulle videosisu loomine meeldib. Õnneks sain peagi pärast seda teha veel ühe sotsiaalmeedia video, seekord oma tööpäevast METAIQ praktikandina.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul teada said?

Uusi teadmisi ja huvitavaid õppetunde sain praktika jooksul väga palju, sestap on raske ühte enim üllatavat teadmist valida. Ma arvan, et kõige rohkem üllatas mind META mitmekülgne tiim – konsultandid on justkui superkangelased, kes oskavad luua pikaajalisi strateegiaid, mõelda välja loovideid, lahendada kriise, kirjutada artikleid täiesti seinast seina teemadel, toetada müüki, omada laia silmaringi ja erialast võrgustikku jms – ning seda kõike äärmise detailsuse ja kiirusega. Seda oli väga inspireeriv näha ning see motiveeris ka mind iga päev endast parima andma.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Üks ere mälestus, mis mulle praktikasuvele mõeldes meenub, on praktikantide korraldatud ühisüritus, kus tegime esmalt META tiimile esitluse Alfa põlvkonna kohta ja seejärel viisime läbi Kuldvillaku. Esitlust tehes küsiti meilt küsimusi ja tekkisid põnevad lühiarutelud. Kuldvillaku läbi viimine meeldis mulle eriti, sest kolleegid olid väga võistlushimulised ja särtsakad. Kokkuvõttes jääb see sündmus mulle hästi meelde, sest saime kogu tiimiga mõnusalt aega veeta ning lisaks meeldis mulle ise üritust korraldada ja planeerida.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kindlasti küsimuste küsimise ja ise initsiatiivi võtmise julgust. Mida rohkem ise küsid ja projektides initsiatiivi võtad, seda mitmekülgsem ja arendavam on su praktikakogemus. Lisaks, rumalaid küsimusi pole olemas. Igal pool, kuid eriti praktikal ei tohi karta küsida, sest küsimise kaudu saab targemaks.

Samuti arendas mind kindla peale tööülesannete tegemine, mis olid tol hetkel minu mugavustsoonist väljas ja mida ma polnud varem teinud. Alguses oli mõistagi pisut hirmus, kuid mul oli alati võimalus kolleegidelt abi küsida ja tagasisidet saada, mis oli väga väärtuslik.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

– Esiteks soovitan käia võimalikult palju kontoris kohapeal ja kolleegidega suhelda, ka teistest tiimidest, sest nii saad agentuurielust palju terviklikuma pildi ette. META tiimiliikmetel on väga mitmekülgsed taustad ning kõik on sõbralikud ja toetavad, mis loob mõnusa töökeskkonna.

– Võta initsiatiivi. Soovitan soojalt öelda julgelt, mis klientidega tegeleda sooviksid, millistest projektidest osa võtta tahaksid või mis valdkonnaga praktika jooksul rohkem kokku puutuda eelistaksid. Praktikandina on sul küll oma juhendaja, kes tegeleb kindlate klientidega, kuid ise juurde küsides ja huvi üles näidates tullakse sulle alati vastu, nii palju, kui vähegi võimalik on. Kui oled näiteks turunduskommunikatsiooni tiimis, aga sind huvitab muu hulgas poliitmaastik, siis väljenda seda julgelt ja järgmisel hetkel võid avastada end kaasa löömas mõnes valitsussuhete tiimi tööülesandes.

– Planeeri oma aega. Agentuuri töö on kiireloomuline ja suure tõenäosusega on praktika jooksul mingil hetkel su töölaual korraga mitu erinevat projekti eri klientidega seoses. Ära karda oma juhendajalt uurida ülesannete tähtaegade kohta või öelda, kui tunned, et su lauale on kogunenud liiga palju asju – ka selliste asjade väljendamine on omaette oskus. Hea ajaplaneerimine ja enda aja juhtimine aitab väärtusliku ning tervikliku praktikakogemuse saamisele tohutult kaasa.

Eva-liisa trei | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2024

*“META maine räägib enda eest, see on suurepärane agentuur, kust võtsin kaasa väga palju uusi kogemusi, teadmisi ja toredaid tutvuseid*.”

Loe Eva-Liisa praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Töötasin varasemalt loovagentuuris, kus alustasin assistendina ning kasvasin digiturunduse spetsialistiks. Aitasin klientidele ägedaid turunduskontseptsioone luua ning tegelesin ka tekstide kirjutamisega. Viisime ellu palju erinevaid loovprojekte, mis andis mulle lükke minna õppima projektijuhtimist.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid?

Praktika jooksul olin abikäeks turunduskommunikatsiooni osakonnale. Hästi on meeles R-Kioski suvepeo korraldamine, mis tähistas nende tolle hetke uusimat toodet, milleks oli hot dog. Pidu toimus Botiku katuseterrassil ja sinna oli kutsutud Eesti suunamudijate koorekiht. Seal esines Inger ja pidu tuli vinge. Minu põhiroll oli hoolitseda selle eest, et Ingeril oleks esinemiseks olemas kogu tehnika ja muu oluline, mida ta vajas. Lisaks muidugi peo ülesseadmine, külaliste nimekirja haldus ning peale pidu intervjueerisin R-Kioski peakokka, et saaksime hot dogidest toreda artikli välja saata.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul teada said?

Kõlab naljakalt, aga ma ei teadnud varasemalt, mida tähendab retainer. Minu praktikajuhendaja seletas selle mulle kenasti lahti.

Miks valisid praktikakohaks META?

Minu vend, kes on METAga varasemalt koostööd teinud, soovitas mul väga sinna kandideerida. Lisaks olin agentuuridemaailmaga juba tuttav ja META maine räägib enda eest, see on suurepärane agentuur, kust võtsin kaasa väga palju uusi kogemusi, teadmisi ja toredaid tutvuseid.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Kindlasti see, milline suurepärane klapp mul teiste osakondade praktikantidega tekkis. Elame siiani üksteisele täiega kaasa.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Planeerimisoskust ja läbirääkimisoskust.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

– Ole julge ja küsi palju küsimusi

– Ole julge ja avalda arvamust (äkki panid tähele midagi, mida teised ei pannud)

– Ole julge ja jää iseendaks, sest niimoodi jäädki silma.

hele-Riin Pappel | Turunduskommunikatsiooni praktikant 2025 talv

“Kuna mul on suur kirg sotsiaalmeedia vastu, siis minu jaoks oli kõige ägedam aidata teha Swedbankile sotsiaalmeedia strateegiat. Strateegialoome käigus sain mõelda kastist välja ja anda projektile oma sisendit.”

Loe hele-Riini praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin teisel aastal Estonian Business Schoolis rahvusvahelist äri, turunduse ja kommunikatsiooni suunal. Enne Metasse tulekut olen olnud turundusassistent, teinud oma podcasti ning veetnud ka suve ühes teises Eesti kommunikatsiooniagentuuris. Lisaks sellele olen ka aktiivne liige ülikooli üritus korraldustiimis, kus olen õppinud tiimis töötama, stressiga hakkama saama ning ka kiireid otsuseid tegema. Seega enne siia tulekut oli mul enam-vähem pilt olemas, mida tähendab agentuuri töö.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul teada said?

Metas räägitakse rahaasjadest väga avameelselt, mida on väga värskendav näha. Minu jaoks oli ilmselt kõige üllatavam see kogu kulisside-tagune maailm agentuuri töös. Sain kaasa teha ühe pakkumise kokkupanemise projektis ja see oli väga põnev ja uus minu jaoks!

Miks valisid praktikakohaks Meta?

Eelmise aasta suvel olin praktikal ühes teises Eesti kommunikatsiooniagentuuris, kus õppisin, et agentuuris töötamine sobib mulle – mulle meeldib, et ükski päev pole kunagi samasugune. Meta erinevad klienditööd on mulle juba pikemalt silma jäänud ja kui Metas avati talvepraktika programm kandideerisin kohe.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Kuna mul on suur kirg sotsiaalmeedia vastu, siis minu jaoks oli kõige ägedam aidata teha Swedbankile sotsiaalmeedia strateegiat. Strateegialoome käigus sain mõelda kastist-välja ja anda projektile oma sisendit. Lisaks sellele tunnen, et õppisin ka palju meie majasiseselt turunduskoolituselt, mis oli ilmselt üks parimaid turunduskoolitusi, kus kunagi osalenud olen.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Praktika jooksul sain päris palju klassikalist kommunikatsiooni tööd teha. See on miski, millega mul oli varem vähe kokkupuuteid ning tahaks loota, et olen selles nüüd veidi parem.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

– Agentuuris on iga päev veidi erinev ja alati ei saa teha seda, milles oled hea ja mis sulle kõige rohkem meeldib aga selle peab vastu võtma avatud meelega – need ongi need olukorrad, kus tihti ka kõige rohkem õpid.

– Teiseks suhtle oma kolleegidega. Meta on täis värvilisi inimesi, kelle lugusid on alati väga inspireeriv kuulata. – Kolmandaks võta alati võimalusel koolitustest/ workshoppidest osa – need on väga põnevad ja võid sealt rohkem kaasa võtta kui ootad.

2022. aasta praktikantide kogemus

Kuidas valida PR-agentuuri, mis päriselt ettevõtet toetaks?

Lugemisaeg 2 min

Viimase 10 aasta jooksul olen kõrvalt näinud sadu erinevaid hankeid ja müügikohtumisi, millest osadega on ettevõtted suutnud kaasata strateegilise partneri, kes toetab ärilist edu, teistega on aga värvatud lihtsalt käsutäitja, kelle tegelik väärtust jääb lõpuks küsitavaks. Erinevuse esimese ja teise tulemi vahel loob alati üks läbiv joon: kui selgelt on agentuuri kaasamise protsess läbi mõeldud ja fikseeritud ootused.

PR-agentuuri valimine on midagi enamat kui lihtsalt kellegi leidmine, kes kirjutaks pressiteateid või saadaks ajakirjanikele teemapakkumisi. Tegu on pikaajalise strateegilise partneriga, kes peab suutma mõista sinu äri pika-ja lühiajalisi eesmärke ja neid oma igapäevase tegevusega toetada. Ent kuidas jõuda just sellise agentuurini, mis päriselt tulemusi tuua aitaks?

Kaardista vajadused ja töö skoop

Alustada tuleb eesmärkidest. Enne ühegi agentuuriga laua taha istumist tasuks endalt küsida kaks olulist küsimust: „Mis tulemusi ma tahan PR-agentuuriga koostöö tulemusel saavutada?“ ja „Kuidas minu jaoks edu välja näeb?“. Tegu on pealtnäha lihtsate küsimustega, ent just neile heade vastuste leidmine on tihti erinevus selle vahel, kas ettevõtet hakkab toetama agentuur, millest ka päriselt kasu on, või keegi, kes teeb lihtsalt midagi selleks, et midagi tehtud oleks.

Kui esmased eesmärgid on selged ja suurem visioon paigas, siis tasuks ka mõelda, mis tüüpi PR-firma võib aidata seatud sihte saavutada.

Kaardista turg

Mida suurem turg, seda rohkem on erinevaid valikuid. Eesti PR-turg on küll võrdlemisi väike, ent siin on siiski agentuurid, mis suudavad pakkuda üsna mitmekülgset teenuste valikut.

On neid, kes on eelkõige tuntud tugeva strateegilise lähenemise poolest, kui ka neid, kes on keskendunud pigem klassikalisele meediasuhtlusele või digiturundusele. Oma vajadusi mõistes on võimalik valida keegi, kes suudab pakkuda seda, mida ka päriselt vaja.

Tiimi suurus on õige valiku tegemisel samuti üsna oluline. Kuigi pole kriitiliselt tähtis, et agentuuris töötaks just 10, 20 või 30 inimest, näitab meeskonna suurus eelkõige seda, et tiimis on erinevaid kompetentse ning kogemusi, mis edu saavutamisele kaasa aitavad. Kindlasti tasub uurida ettevõtete kodulehekülgi ja vaadata, kas kellelgi on sinu äriga sarnases sektoris kogemust ning edukaid projekte kajastavaid case study’sid.

“Tasub mõista, et PR ei ole universaalne. B2C suunalise kaubandusbrändi puhul toimivad strateegiad ei pruugi kehtida B2B valdkonnas tegutseva tehnoloogiaettevõtte puhul.”

Tasub mõista, et PR ei ole universaalne. B2C suunalise kaubandusbrändi puhul toimivad strateegiad ei pruugi kehtida B2B valdkonnas tegutseva tehnoloogiaettevõtte puhul. Nii nagu pole universaalne PR ise, pole universaalsed ka agentuurid. Seetõttu on oluline üles leida just need potentsiaalsed partnerid, kes mõistavad sinu ärivaldkonna väljakutseid ja trende ning kelle võrgustikku kuuluvad seda sektorit kajastavad ajakirjanikud.

Anna ülesanne ja küsi referentse

Kui huvipakkuvad agentuurid leitud, kes vähemalt kirjelduse järgi võiksid suuta aidata sinu äri strateegilisi eesmärke täita, on aeg liikuda järgmise sammu juurde ja hakata potentsiaalseid partnereid valideerima. Selleks, et agentuuridest hea ülevaade saada, kirjuta neile tutvustav e-mail ja uuri, kas neil oleks pakkumise esitamise vastu huvi. Seejärel anna oma võimalikele koostööpartneritele üks ja sama ülesanne ning vaata, kuidas nad seda lahendavad.

Viimane võiks kattuda sinu äri strateegiliste eesmärkidega ning testida just seda võimekust, mida sul on agentuurilt igapäevaselt vaja. Palu kindlasti ka referentse, sest üldjuhul on kõige paremaks õpetajaks sarnane kogemus. Valideerimisfaasis on oluline ka see, et saaksid reaalse ülevaate tiimi kompetentsist ja võimekusest.

Ettevõttena pole sul suurt kasu sellest, kui müügikohtumisele saadetakse kogenud partnerid või tiimijuhid, ent sinu enda igapäevaseks koostööpartneriks saab ilma kogemusteta noor, kes alles õpib. Seepärast oleks oluline lisada algsesse pakkumiskutsesse klausel, et müügikohtumisel oleks esindatud sama tiim, kes hiljem ettevõtet nõustama hakkab.

Testi omavahelist keemiat

Niitahes hea kui ükski pakkumine pole, peab lõpliku valiku tegemisel alati olulise kaaluga olema ka agentuuri ja ettevõtte vaheline keemia. Hea viis inimlikul tasemel sobivust testida on kutsuda agentuurid ükshaaval antud ülesannet esitama ning selle käigus veenduda, et hea klapp on tõepoolest olemas. Kuna agentuurist peaks ideaalis saama üks osa sinu tiimist, siis on ilmselge, et see tiim saavutab oluliselt paremaid tulemusi, kui kõik selle liikmed jagavad sarnaseid arusaamu, väärtuseid ja hoiakuid.

“Agentuurid ei tee täna enam pelgalt „PR-i“, vaid aitavad sul oma ettevõtet turul positsioneerida, ennetada riske ja toetada müüki.”

Aastal 2025 peaks PR-agentuur olema rohkemat, kui lihtsalt kommunikatsioonijuhi käepikendus. Agentuurid ei tee täna enam pelgalt „PR-i“, vaid aitavad sul oma ettevõtet turul positsioneerida, ennetada riske ja toetada müüki. Seega langeta tarkasid valikuid ja kuluta agentuuri valimisele pigem rohkem kui vähem aega, sest agentuuri onboardimine on paratamatult kulukas tegevus.

Kuidas LinkedInis oma persoonibrändi ehitada

Lugemisaeg 5 min

LinkedIni ja persoonibrändi vahele ei saa tõmmata ühest võrdusmärki, ent kui selle kanali võimalusi targalt ära kasutada, siis on võimalik oma eksperdikuvandit väga jõuliselt kasvatada.

Linkedini kohta on väga vastakaid arvamusi. On neid, kes leiavad, et tegu on eneseimetlejate ühe lemmikplatvormiga, sest seal on muretult võimalik rääkida oma saavutustest, läbitud koolitustest, mikrokraadidest ja ettevõtte aasta töötaja tiitli saamistest. Selle tulemusel on ilmselt üsna palju ka neid, kes LinkedInist eemale hoiavad.

Aga on ka neid, kes kasutavad LinkedIni teadlikult oma persoonibrändi tugevdamiseks, oma ettevõtte toote või teenuse müügiks ja iseenda arvamusliidriks kujundamiseks.

Kahe erineva grupi vahe on sisu: ühed räägivad iseendast, teised aga sellest, mis on nende auditooriumile väärtuslik. Häbitu enesepromo võiks jääda minevikku, sest seda kanalit saab kasutada hoopis oskuslikumalt.

Millest LinkedIni sisuloomet alustada ja kuidas?

1. Otsusta, mille poolest tahaksid tuntud olla

Persoonibränd on see, mida räägitakse sinu kohta siis, kui sind ennast ruumis pole. See kõik algab sinu oskustest, väärtustest ja sellest, kuidas inimesed sind tajuvad. Meil kõigil on persoonibränd. Nii neil, kes on sellega teadlikult tegelenud kui ka neil, kes sellega üldse tegelenud pole.

Hea uudis on see, et sul on võimalik oma persoonibrändi ise kujundada. Küsi endalt: mille poolest tahaksid eelkõige tuntud olla? End eksperdina positsioneerida on keeruline ja esmalt peaksid selgusele jõudma, milles sa asjatundja oled. Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid sind uskuma? Milliseid tulemusi oled juba saavutanud? Mida oled selle käigus õppinud? Isikupära annab kahtlemata edumaa.

2. Kes on Sinu auditoorium

Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahad. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Pärast auditooriumi defineerimist, peaksid mõtlema nende tänastele väljakutsetele, et Sinu pakutav sisu aitaks neil oma tänaste väljakutsete lahendamisel edukam olla. Selle eelduseks on oma auditooriumi mõistmine, mõistmise eelduseks on aga aktiivne kuulamine.

Et luua head sisu on oluline mõista, mis on sinu auditooriumi valu, eesmärgid, probleemid ja võimalused. Alles siis on võimalik kvaliteetse sisuloomega alustada.

3. Ole originaalne

Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood, ka möödapanekud ja vead. Julge ka neist rääkida. LinkedInis saadab edu neid, kes on leidnud oma unikaalse hääletooni ning oskavad lugu jutustada.

On selgelt äratuntav, kui inimesed lähevad mõnevõrra lihtsama vastupanu teed ja toetuvad oma sisuloomes täielikult tehisintellektile. Ja ma ei pea silmas seda, et postituste ideed on põrgatatud ChatGPTga või postituse tekst on lastud keeleliselt üle kontrollida. See on väga tervitatav ja aitab luua tugevamat sisu. Aga kantseliitlikust keelest, veidrast eneseväljendusest, sisutühjadest lausetest ja veelgi enam: sisutühjadest postitustest ja tehisintellekti poolt genereeritud kommentaaridest tuleks võimalusel hoiduda.

4. Kirjuta nii, nagu räägid

Pea meeles, et sotsiaalmeediapostitused ei pea olema pikad ja keerulised. Need võiksid olla sellised, millest sinu auditoorium pingutamata aru saab. Mida selgem on sõnum, seda kiiremini see kohale jõuab. Tasub meeles pidada, et inimeste tähelepanuvõime on aina lühem, seepärast ära kirjuta pikki ja lohisevaid tekste. Proovi oma sisu liigendada, pikemad artiklid koonda LinkedIni artikli formaati.

5. Sinu profiil peaks kandma sama sõnumit

Ebaselged sõnumid on üks suurimaid barjääre, miks LinkedIni profiilid ja sisuloome ei tööta. Optimeeri oma profiili: veendu, et see kajastaks seda, mida soovid. Kas sinu auditoorium mõistab, mida sa neile pakud? Vaata üle oma profiilipilt, pööra tähelepanu profiilil olevale pealkirjale ja bännerile. Kasuta kõiki võimalusi oma kogemuste esitlemiseks, eriti oluline on “minust” sektor, mis võimaldab su enda loo terviklikult kokku võtta.

6. Järjepidevus on edu võti

Väga paljud loobuvad LinkedInist pärast kolme kuni nelja kuud katsetamist. Anna endale aega edu saavutamiseks. LinkedIni jälgijaskonna kasvatamine võtab aega. Ole järjepidev ja ole pildis, nii oma postituste tegemisel kui ka oma jälgijate postituste kommenteerimisel.

Sponsorlussuhted aastal 2024: kuidas see päriselt äri toetama panna

Lugemisaeg 8 min

Käimasolevatelt EOK presidendi valimistelt paistab, et taaskord taandub kõik rahale, õigemini selle puudumisele. Kui aga vaadata suuremaid sponsorluskoostöid spordis, tundub pilt vastupidine: Eesti ettevõtetel paistab raha olevat küllaga. Küll aga pannakse suured summad lihtsalt mängu koostöövõimalusi maksimaliseerimata.

Kujutage ette, et investeerite 15% oma turunduseelarvest mõnda kampaaniasse, kuid tulemusi ei mõõda ega ka jooksvalt korrigeeri. Tundub ebamõistlik? Kahjuks on see sponsorluskoostööde puhul jätkuvalt üsna levinud.

Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”. Sponsorluse täielik potentsiaal saavutatakse siis, kui bränd mitte ainult ei näita oma logo, vaid kaasab publikut, loob väärtust ja mõõdab, kuidas investeering tegelikult tulemusi toob.

Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”.

Koostöö erinevate sündmuste või isikutega koosneb peamiselt kolmest etapist:

Koostööprojektide valimine ja eeluuring.
Sponsorluse aktiveerimisstrateegia väljatöötamine ja elluviimine.
Tulemuslikkuse mõõtmine.

Kellega koostööd teha?

On väga tähtis valida koostööpartnerid, kes jagavad ettevõtte väärtusi ja eesmärke. Sageli algavad halvad koostööd kehvast planeerimisest ja ootuste juhtimisest. Siinkohal on suur roll ka sponsorlust otsival sündmusel või isikul, kelle ülesanne on koostada konkreetne väärtuspakkumine koos sihtgrupi ülevaatega. Mõnikord ei tea isegi sündmuskorraldajad ise, milline on nende osalejate profiil ja keda nad tegelikult/tegelikkuses kõnetavad.

Lisaks on oluline hoida fookust. Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist. Ka sponsorluses on võtmesõnaks fookus.

Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist.

Initsiatiiv peab tulema mõlemalt poolt

Olen pikalt vastutanud erinevate spordisündmuste ja kogukondade turunduse eest (nt IRONMAN Tallinn ja laskesuusatamise MK etapp Otepääl), mille üheks osaks on olnud ka sponsorluskoostööde haldamine. Sageli leidsin, et tahaksin teha koostööd ettevõtetega, kes ehk annavad isegi vähem raha, aga on hingega asja juures. Kahjuks oli 70% koostöödest pigem formaadis “kurgid sulle, raha mulle”. Suurim väljund piirdus mõne bänneri ja logo paigutamisega võistlusjuhendisse ning reklaamvideoga sotsiaalmeedias.

Pakutavas listis oli tihti rohkem teemapunkte, kuid kahjuks jäid need võimalused sageli kasutamata. Seda seetõttu, et nende jaoks oleks ettevõte pidanud täiendavalt panustama. Põhjuseid oli erinevaid, kuid peamiselt seisnesid need väheses pühendumuses või ajapuuduses. Võis juhtuda ka nii, et toetamisotsus tuli kuskilt kõrgemalt ning turundusjuhil ei jäänud muud üle, kui lihtsalt aktsepteerida , et nende ettevõte on nüüd X sündmuse või isiku sponsor.

Mis väärtust saab sponsorluskoostööst?

Kliendile suunatud brändikoostöö:

brändi tuntuse suurendamine;
brändi positsioneerimine konkurentide seas ja kuvandi hoidmine;
brändi kogukonna areng;
ostusoovi suurendamine ja otsene toodete/teenuste reklaam sihtgrupile.

Heaks näiteks on laskesuusatamise MK ajal koostöö Farmiga, kes soovis jõuda noorema sihtgrupini. Seega toetasid nad lasteala ehitamist, korraldasid erinevaid tegevusi ja varustasid seda kõigi oma uute toodetega, jõudes seeläbi oma sihtrühmani.

Tööandja kuvand ja sisekommunikatsioon:

näidata oma töötajatele, et ettevõtte jaoks on oluline aktiivne eluviis;
ettevõtte kuvandi loomine tööturul;
oma töötajate kaasamine sponsorluskoostöödesse;
lisaväärtuse pakkumine nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele töötajatele.

Swedbank on näidanud võimsat kasu spordiprojektides, tõstes Tallinna Maratoni koostööga oma kuvandit kui atraktiivsest tööandjast. Seda nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt.

Partnerlussuhete arendamine:

pühendumuse näitamine ja kuvandi tõstmine partnerite seas;
erinevate sündmuste VIP-alad on suurepärane võimalus korraldada partner- ja kliendisündmusi.

On tõestatud, et sponsorid, kes investeerivad oma sponsorluse efektiivsetesse aktiveerimisstrateegiatessse, suudavad saavutada rohkem nähtavust ning seeläbi ka kõrgemat teadlikkust oma sponsorlusest (Quester & Thompson, 2001; Wakefield et al., 2007).

Kogukond ja pühendunud fännid

Fännid hoolivad brändidest, mis on sügavalt seotud kohalike kogukondadega ja mitte ainult suurte hetkede ajal. Kohalikul tasandil on aga meeletu potentsiaal, mis on hetkel täiesti kasutamata. Näiteks spordiüritustel pakutakse sponsorluskorras võimalust rajada bränditud emotsioonipunkte. Piisab, kui püstitada mõned lipud või bännerid, panna muusika käima ja kutsuda kollektiiv kokku – rohkem polegi vaja. Emotsioon, mida osalejad saavad, on aga hindamatu. See tunne, et keegi elab neile kaasa ja toetab neid maratoni kõige keerulisemal hetkel, jääb meelde. Kui see on seotud mõne brändiga, siis on edasises käitumismustris soodumus kasutada selle brändi teenuseid ja tooteid.

IRONMANi sündmusel pakuti neid kohti lausa tasuta, sest ka korraldajate jaoks on oluline, et raja ääres oleks palju rahvast ning osalejad saaksid väärt emotsioone. Ettevõte seevastu saab oma brändiga ilusti pildis olla.

Ehk sponsorid peavad pingutama, et nende nähtavus ka päriselt rolli mängiks. Ainuüksi bännerist enam ei piisa: ettevõte peab ka päriselt oma huvi näitama.

Ka sponsorluskoostöödes saab tulemusi mõõta

Kuigi seda teevad väga vähesed. Turu-uuringute agentuuri MKTG läbiviidud uuring näitas, et vaid veidi alla 20% küsitletud ettevõtete sponsorlusjuhte oli suutnud välja töötada meetodi, kuidas mõõta oma sponsorluste investeeringute tasuvust (ROI). 73% neist kinnitas, et peamine eesmärk on “brändituntus”, ning ROI ei olnud sponsorluse peamine fookus. See suundumus viitab sellele, et kuigi investeeringud suurenevad, ei pruugi paljud ettevõtted täielikult ära kasutada oma sponsorlusvõimalusi.

Taaskord on siin oluline tulemuslikkuse mõõtmisel koostöö ürituskorraldajaga. Sageli tekib korraldajaga proaktiivselt suheldes erinevaid võimalusi, kuidas täiendavalt tulemuslikkust mõõta. Loomulikult on võimatu kogu koostööd numbritesse panna, kuid öelda, et see kõik on vaid brändi levitamiseks, on lihtsalt laisk. Koostöö ei piirdu enam vaid logo paigutamisega bänneritele. Nagu eelnevalt artiklis mainisin, on olemas mitmeid viise, kuidas koostööst maksimumi võtta. Ka otsereklaami osas leidub lahendusi, alustades kasvõi juba infokirjadest, mis on ühed kõrgema loetavusega e-kirjad üldse (ca 80-85% osalejatest tutvub tavaliselt kirja sisuga).

Eestis on sponsorsuhted pigem lapsekingades, olgu see siis erinevate sündmuste või sportlaste toetamise osas. Sageli sõltuvad need sellest, kas turundusjuhil on seda fanaatilist jõudu projekte eest vedada. Head koostööd sünnivad mõlemapoolsest initsiatiivist. Sponsorlus ei ole heategevus, vaid kahepoolne strateegiline koostöö!

Ann Hiiemaa: enne õnnestumisi on aastaid ebaõnnestumisi

Lugemisaeg 4 min

META Advisory partner ja tiimijuht Ann Hiiemaa jagas aasta alguses noortele häid nippe, kuidas tudengina praktikale saada. Nüüd rääkisime laiemalt tööturust, persoonibrändist ning julgusest. Intervjuu avaldati esmaselt TULI portaalis.

Mul on olnud mitu kogemust, et tahtmine mõnda ägedasse agentuuri tööle saada on suur, kuid eelistatakse inimesi, kes on juba varasemalt agentuuris töötanud. Kas sul on mõtteid, kuidas jalg ikkagi ukse vahele saada?

Õnneks on hästi paljudel agentuuridel täna praktikaprogrammid. Meil on selleks METAIQ, kust värbame iga aasta vähemalt kaks tugevamat praktikanti. Agentuuri uksest ongi kõige lihtsam sisse murda, kui näitad praktikaperioodi jooksul tööandjale enda võimekust ning oskusi.

Muidugi kandideerib ka praktikaprogrammidesse täna tohutul hulgal noori. Kandideerimisprotsessis jäävad silma need, kes on teinud oma elus mõnevõrra teistsuguseid valikuid – käinud välismaal ülikoolis, aidanud mõnel oma tuttava ettevõttel sotsiaalmeedias sisu luua, ehitanud LinkedInis oma persoonibrändi või kirjutanud näiteks blogi.

Silma hakkavad need, kes lähevad oma mugavustsoonist välja, eristuvad, teevad midagi enamat kui kõik teised. Eelkõige näitab see seda, et inimesel on võimekus mõelda loominguliselt ning seejuures oma ideid ka ellu viia.

Turunduses käib üldiselt tihe rebimine ka kogenud olijate seas. Kõik tahavad midagi uut ning originaalset välja mõelda. Kuidas sellises keskkonnas värske ja noore tegijana end märgatavaks teha?

Igal generatsioonil on oma tugevused. Oleme omakeskis META Advisory‘s rääkinud palju Z- ja Alfa- generatsioonidest ning tõdenud, et kui nende põlvkondade esindaja oskab näiteks LinkedInis või TikTokis oma lugu jutustada või avada, kuidas jõuda brändina noorteni, on see suur lisaväärtus.

Praktilised oskused, kuidas kõnetada oma eakaaslasi ja kindlaid segmente on kindlasti ka erinevatesse turundusrollidesse kandideerimisel suureks lisaväärtuseks. Mina tööandjana mõistan, et noor oskab kasutada teatud digiplatvorme nii, et tema eakaaslased paeluvad sellest ja tema omakorda saab kasutada oma tugevusi.

Talvel jagasid sa meie portaalis nippe, kuidas praktikale saada. Räägi, kuidas sina oma esimese erialase töökoha said ning kas sa pidid palju vaeva nägema? Kas sellele eelnenud praktikast oli kasu ka?

Esimese erialase praktika tegin Postimehe sporditoimetuses ja seal õnnestus mul saada ka kohe töökoht. Arvan, et paistsin silma oma järjekindlusega – kui üks kord ei vastatud, siis kirjutasin kolm korda veel.

Olin varem kirjutanud artikleid maakonnalehte ning enda arvates palju harjutanud, aga kui toimetusse läksin ja oma esimese artikli valmis kirjutasin, siis haaras kolleeg peast kinni ja hüüatas, et paberil on vaid hunnik telliseid, millest tuleb maja laduma hakata.

Alguses tunduvadki esimesed kogemused ning kriitika hästi hirmsana. Tagantjärele vaadates ei saa neid mitte millegagi asendada ning edasiste õnnestumiste eelduseks ongi see, et oled piisavalt õppinud ka oma läbikukkumistest.

Ükskõik kui andekas sa ka pole, mitte keegi meist pole võimeline esimese korraga kirjutama ideaalset artiklit või kommunikatsioonistrateegiat. See kõik võtab aastaid ebaõnnestumisi ja ebatäiuste talumist, enne kui hakkavad tulema õnnestumised.

Olen näinud sotsiaalmeedias, kuidas noored arutlevad, et erialast tööd on raske leida. Olen isegi mõnele ettevõttele kirjutanud, kas nad saaks mulle kogemuseks praktika- või töövarjukohta pakkuda. Kas selline “enda pakkumine” võib luua hoopis negatiivse kuvandi?

Kindlasti mitte. Tööle kandideerimist võiks võtta kui win-win olukorda. Enne oma CV saatmist võiks endalt küsida, millist kasu võiks see konkreetne ettevõte minu värbamisel saada? Kuidas saaksin ettevõtet näiteks digiturunduse, Z-põlvkonnani jõudmise, mõjuisiku-turunduse või millegi kolmandaga toetada. Andekad inimesed, kes oskavad näha võimalusi, on ilmselt igas ettevõttes oodatud.

Oluline on kirja sisu läbi mõelda ja läheneda strateegiliselt. Niisama CV saatmine ja külm kalastamine ilmselt tulemusi ei too. Samamooodi võiks mõelda ka ajastusele – eristumise mõttes soovitan kirjutada agentuuridele juba aasta alguses. Kevadel ja suvel, kui kõik hakkavad praktika- ning töökohti otsima, võib postkast sellistest kirjadest umbes olla. Sellest rongist on hea ette jõuda.

Tänapäeval ei pea alati ka CVd saatma, tööandjateni jõudmiseks on ka teised kanalid, näiteks LinkedIn, kus on võimalik tugeva sisuloomega silma paista ning läbi selle pääseda tööintervjuudele enne kui konkurss üldse välja hõigatakse.

Tahtsingi rääkida natuke laiemalt persoonibrändist. Kas sina tööandjana vaatad enne vestlust ainult noore LinkedIni profiili või jäävad vahel silma ka teised sotsiaalmeediakontod? Anna mõned soovitused või märksõnad, kuidas üldse meeldejäävat ning huvitavat persoonibrändi kasvatada, et olla tööandjale atraktiivne?

LinkedIn on küll peamine, kuid vahel olen sattunud vaatama ka teisi sotsiaalmeediakontosid. Noor inimene alles ehitab oma võrgustikku, kuid värvates inimest, kes hakkab tegelema lisaks sõnumiloomele ka visuaalse teostusega, võib Instagrami profiil sageli edasi anda, milline ta käekiri ning oskused on. Isegi kui inimene ei suhtu isiklikku sotsiaalmeediakontosse võrdväärselt oma tööga, siis annab see meile ikkagi märgi näiteks tema visuaalsest nägemisest.

Tihti arvatakse, et persoonibränd on midagi kunstlikku, mida peab sotsiaalmeediakanalites üles ehitama ning looma. See on see, kes sa päriselt oled, mis on sinu tugevused ning mida sa tahad edasi anda. Aga tuleb leida tasakaal autentsuse ja mingis mõttes tervemõistuslikkuse vahel. Kui tegid suvel restoranis ettekandja tööd ja teed oma avalikul kontol siiralt – aga siiski isiklikult – maha oma tööandjat või mis veel hullem, kliente, siis miks peaks keegi sind enda juurde tahtma? Olgu su tehnilised oskused kuitahes head.

Endast avalikku kuvandit – persoonibrändi – luues tuleb sageli ette üks lihtne barjäär. Selleks on hirm ennast välja panna. Alati mõtleme, kes olen mina, et üldse midagi öelda ning mida teised arvavad. Olen seda tähele pannud eriti noorte naiste seas, kellel tekib nn petturi sündroom.

Ka mina olen selle all kannatanud ning alles kolmekümnendates hakkasin välja tulema. Enne seda tundsin halvavat hirmu koosolekutel sõna võtta või valjult arvamust avaldada, kuid iga päev väikeseid samme tehes on võimalik sellest üle saada. See on aga tervikuna üsna pikk ja valulik protsess.

Arvan, et päris paljud võisid end sinu jutus praegu ära tunda. Kas võiksid noortele jagada, millised need esimesed sammud oleksid, kuidas enda hirme vähendada?

Arvan, et kogemus mängib tohutult olulist rolli. Pärast Taanis magistrikraadi lõpetamist saatsin laiali üle saja CV, et saada kuhugi tööle. Edasi käisin hästi paljudel tööintervjuudel, nii et hakkasin neid lõpuks tõsiselt nautima.

Kui esialgu värisesin intervjuudel nagu haavaleht, siis mõistsin üsna kiirelt, et üldjuhul on tööintervjuudel 99% samad küsimused ning see annab võimaluse teha eeltööd, et tunda ennast enesekindlamalt. Ebakindluse ületamiseks on üks väga lihtne salarelv ja see on ettevalmistus. Mida põhjalikumalt oled ette valmistunud, seda enesekindlamalt hakkad end tundma.

Kas CV-s on võimalik kogemustega üle panna? Noorena on tunne, et justkui iga väike projekt või kogemus võiks kirja minna, et näidata, mida kõike teinud oled, kuid kas on võimalik ka liiale minna?

Üldjuhul olen märganud, et inimesed jätavad CV-sse sisse enda noorpõlves tehtud suvetööd. Kui kandideerid agentuuri tööle, näiteks digiturunduse spetsialistiks, ei ole minu jaoks niivõrd oluline, et sa töötasid 14-aastasena kohvikus ettekandjana. Selle asemel võib kandideerimisel välja tuua igasugused vabatahtliku töö kogemused. See, et sa oled olnud mõne organisatsiooni liige või teinud ära rohkem kui su eakaaslased, on väga hea märk.

CV võiks olla küll ilus, struktureeritud ning korrektses kirjakeeles, kuid sellest veelgi olulisem on inimene, kes minuga vestlema tuleb – tema energia ja suhtumine. Kas ta on näiliselt positiivne või ma tajun, et ta tahaks olla ükskõik kus mujal, aga mitte seal, kus ta parasjagu on?

Kõige parem on olla sina ise ning võimalikult aus ja läbipaistev ka oma vigade osas. See on hästi värskendav. Kõige hullem on tööintervjuul rääkida kindlas kõneviisis, milline sa olla tahaksid, mitte milline sa oled. Sama ka tööandja puhul, mõlemapoolselt on oluline olla aus ning läbipaistev.

Üha enam räägitakse sellest et klassikaline haridustee põhikool-gümnaasium-bakalaureus ei pruugi olla enam ideaal, mida igas valdkonnas tööturul vaja on. Kuidas on turunduses? Kas enese pidev koolitamine ja praktilised kogemused on võrdseks vastaseks ülikoolikraadile?

Akadeemiline kraad näitab tööandjale eelkõige, et inimene on suutnud midagi alustada ning selle ka lõpule viia. Tal on olemas piisavalt püsivust ja ambitsiooni, et enda eesmärgid täita. Mina ise hindan hästi kõrgelt ka neid, kes on teinud vahetusaasta või õppinud pikemalt välismaa ülikoolis. See annab märku, et inimene julgeb mugavustsoonist välja astuda ning eristuda. Loomulikult pole see kõigi jaoks finantsiliselt võimalik, aga mingisuguse indikatsiooni see annab.

Samas ei pruugi tööturul ainult akadeemiline kraad enam väga suurt eelist anda. Enamikel meile kandideerijatel on ülikoolikraad tugevatest ülikoolidest ja see pole eristuspunkt, pigem baashügieen.

Üha olulisem on kohanemisvõime, uudishimu ja pidev tahe areneda, sest maailm muutub nii kiiresti. Sellepärast peavad ka ettevõtetes töötama mitmete generatsioonide esindajad, et tuua lauale erinevate põlvkondade tugevused ning kõnetada kõiki sihtrühmasid.

Kas on midagi, mida sa tööandjana ühes heas töötajas ootad ja näha tahad?

Kommunikatsiooniagentuuris, kus on ülitähtis tugev kirjutamisoskus, näeme üha enam, et noortele pakub raskusi eesti keeles kirjutamine. Siinkohal tuleb välja üks välismaa ülikoolis õppimise miinus. Inglise keeles oskavad noored end suurepäraselt väljendada, kuid ilusas emakeeles kirjutamine valmistab tihti probleeme.

Agentuuritöö on mõneti üsna geneeriline, samas on üha olulisem see, et inimestel on kindlad huvid, mis aitavad meil erinevate toodete ja teenuste müüki toetada. Inimesed, kes on uudishimulikud, hoiavad ennast kursis trendidega, suudavad luua seoseid ja on kriitilises mõtlemises tugevad, on ilmselt igas agentuuris väga oodatud.

Tean turunduses inimesi, kelle kohta võiks öelda mees nagu orkester – teevad kõike, mida vaja. Samal ajal olen kuulnud ka soovitusi valida oma pärusmaa ning jääda sellele kindlaks. Mis sina arvad, kas meil on puudu noortest spetsialistidest või ootad just rohkem paindlikkust?

Keeruline küsimus, sest eri positsioonidel on loomulikult eri nõudmised. Mina ise otsin töötajas täna eelkõige analüüsioskust ja kriitilist mõtlemist. Tahan, et inimene näeks detaile ja suudaks nendest teha järeldusi ning seoseid. Kõik muu on õpitav ning oma spetsialiteeti saad ajaga ainult arendada, kuid inimesel, kellel puudub kriitiline mõtlemisvõime, on agentuuris raske.

Mis on veel sinu viimased mõtted ja soovitused tööotsijatele kaasa?

Mul on hetkel mitu sõbrannat ja tuttavat, kes teevad karjääripööret ning ka nemad saavad väga vähestest kohtadest vastuseid. Mõneti on see nagu õnnefaktor. Sinu vastaskandidaadil võibki olla antud hetkel tugevam profiil ning rohkem kogemusi, kuid seda ei tohiks mitte kunagi isiklikult võtta.

Ise soovitan omandada kogemusi pro bono projektide kaudu, õppida, areneda, lugeda ja ehitada oma võrgustikku. Kokkuvõttes on oluline jääda silma, eristuda ning luua kontakte. Soovitan loomulikult igal aastal kandideerida ka META IQ programmi, mis alustab uute kandidaatide vastuvõttu 2025. aasta märtsis!

META otsib tehnoloogiaettevõtete konsultanti

Lugemisaeg 2 min

Eesti juhtiv valitsussuhete ja PR-agentuur META Advisory otsib turunduskommunikatsiooni tiimi tehnoloogiaettevõtete konsultanti.

Mida sulle pakume?

Võimalust töötada nii nimekate kui ka tärkavate tehnoloogiaettevõtetega ja võtta juhtroll erinevates projektides;
põnevaid väljakutseid nii Eesti kui ka rahvusvahelisel meediamaastikul;
toetust tööalaseks arenemiseks ja ideede elluviimiseks;
konkurentsivõimelist palka, motiveerivat boonussüsteemi ning muid hüvesid;
ühtehoidvat kollektiivi ja inspireerivaid kolleege.

Sa oled sobiv kandidaat kui:

Sind paeluvad start-up’id, tehnoloogiaettevõtted ja era- kui ka riskikapitalifondid ning omad varasemat kogemust vähemalt ühes loetud valdkonnas.
Sulle meeldib projekte juhtida ja oled algatusvõimeline;
suudad pingelistes olukordades luua prioriteete ja suunata tiimi;
valdad korrektset eesti ja inglise keelt;
meeldib end igapäevaselt kursis hoida tehnoloogiasektoris toimuvaga ning tunned, et valdad nende keelt.
Kasuks tuleb varasem suhtlusoskus rahvusvahelise meediaga, tekstiloome kui ka LinkedIni sisuloome.

Tundub, et META võiks olla Sinu järgmine väljakutse? Anna endast märku hiljemalt 3. juuniks ning saada oma CV koos lühikese enesekirjeldusega Lily Mägile, lily.magi@metaadvisory.ee.

Kuidas tudengina oma esimene erialane töökoht saada?

Lugemisaeg 2 min

2013. aastal saatsin tudengina liialdamata üle 100 CV, et saada oma esimene erialane töökoht turunduses. Enamikest kohtadest ei tulnud ühtki vastust. Ja kui tuli, siis algas see enamjaolt nii: “Aitäh, et meile kandideerisite. Kahjuks otsime inimest, kellel on antud valdkonnas kogemus.”

Olles täna värvanud oma tiimi ridamisi andekaid noori, on mul mõned kindlad soovitused, kuidas saada oma esimene töökoht.

1. Näita, et oled valmis mugavustsoonist välja astuma

Noorte CV-d on sageli väga sarnased: samad ülikoolid, erialad ja koolitused. Selleks, et silma paista, on vaja eristuda. Erasmuse vahetussemester, BAFFi programm või magistrikraad välisülikoolist – need on kõik head eristumisvõimalused.

Miks ma tööandjana pean seda tugevuseks? Sest see näitab, et inimene julgeb minna välja oma mugavustsoonist, võtta riske ja tõenäoliselt kohaneb paremini uute olukordadega. Maailmas, kus kõik igapäevaselt muutub, on just kohanemisvõime üks olulisemaid isikuomadusi.

Tõsi, mitte kõigi jaoks pole rahvusvahelisse ülikooli või vahestussemestrile minek rahaliselt jõukohane. Sellisel juhul on heaks alternatiiviks ka erinevad noorteorganisatsioonid ja praktikaprogrammid, näiteks Solaride.

2. Kasuta persoonibrändi ehitamise võimalusi

Tänapäeval, kui kõigil on võimalus oma platvormidel sisu luua ja sellega silma paista, on tööotsijate jaoks see lausa hädavajalik. Kas Sul on oma LinkedIni kanal? Või meeldib Sulle sisu luua Instagramis või TikTokis? Need on kanalid, mis võimaldavad noorel näidata, kuidas ta jutustab lugu ja milline see visuaalselt välja näeb. See on jällegi võimalus hakata silma, eristuda, avaldada oma arvamust.

3. Ära suhtu kandideerimisprotsessi suvaliselt

Grammatikavead kaaskirjas või CVs, ingliskeelne CV eestikeelsele töökohale, segaselt kirjutatud sissejuhatus – saatan peitub detailides. Kui ühele praktikakohale kandideerib 30–50 inimest, siis võivad saatuslikuks saada ka pisivead. Eriti näiteks kommunikatsiooniagentuuris, kus selge ja korrektne eneseväljendusviis on esmatähtis.

4. Tee taustatööd

Mida on Su tööandja varasemalt teinud? Millised on tema silmapaistvamad tööd? Milline on kommunikatsioonivaldkond ja selle arengud? Mis on need kanalid, mida tuleb lugeda, et uudistega kursis olla? Tea, kuhu Sa kandideerid ja valmistu intervjuuks ette.

5. Hobid teevad Sind huvitavaks

Töö on töö. Mida enamik inimesi lisaks väärilisele palgale, huvitavale ja mõjukale tööle otsib on ägedad kolleegid. Meile meeldib töötada inimestega, kelle on lai silmaring, kellel on huvitavad hobid ja kellega on põnev vestelda. Mis teeb Sind huvitavaks?

Loomulikult tahaksid kõik tööandjad eelnevat kogemust. Nii on praktikante oluliselt lihtsam igapäevatöösse integreerida. Aga sageli on inimesed, kellel puudub konkreetne erialane kogemus, pikas perspektiivis märksa paremad, sest neil on suur energia ja suur soov seda tööd südamega teha.

META IQ praktikaprogramm ootab kandidaate alates märtsikuust. Pakume tasustatud praktikat, sest hindame valitud noorte aega ja tööd kõrgelt. Parimatele praktikantidele on töökoht garanteeritud.