fbpx

META otsib sotsiaalmeedia spetsialisti turunduskommunikatsiooni tiimi

Lugemisaeg 2 min
Eesti juhtiv valitsussuhete ja PR-agentuur META Advisory otsib turunduskommunikatsiooni tiimi sotsiaalmeedia spetsialisti, kes oleks koheselt valmis alustama tööd. 

Mida Sulle pakume: 

  • põnevaid väljakutseid digiturunduse maastikul ja võimalust haarata juhirolli erinevates põnevates projektides; 
  • teha koostööd Eesti ja maailma parimate ettevõtete ja organisatsioonidega;
  • toetust tööalaseks arendamiseks ja ideede elluviimiseks; 
  • konkurentsivõimelist palka, motiveerivat boonussüsteemi ning muid hüvesid; 
  • ühtehoidvat kollektiivi ja inspireerivaid kolleege. 

Sa oled sobiv kandidaat kui:

  • sotsiaalmeedia ja digiturundus paneb Su silmad särama ning Sa tunned hästi sotsiaalmeedia kanaleid ja võimalusi;
  • oled loov, algatusvõimeline, täpne ja oskad oma tööd hästi planeerida;
  • omad kogemust sotsiaalmeedia (nt Facebook, Instagram, LinkedIn, TikTok) turundusstrateegia loomises, haldamises ja reklaamide tegemises;
  • valdad korrektset eesti ja inglise keelt;
  • Sulle meeldib luua kaasahaaravat sotsiaalmeedia sisu ja omad teadmisi uusimatest (digi)trendidest.

Tundub, et META võiks olla Sinu järgmine väljakutse? Anna endast märku hiljemalt 24. märtsiks ning saada oma CV koos lühikese enesekirjeldusega Ann Hiiemaale, ann.hiiemaa@metaadvisory.ee.

Kuidas tudengina oma esimene erialane töökoht saada?

Lugemisaeg 2 min
2013. aastal saatsin tudengina liialdamata üle 100 CV, et saada oma esimene erialane töökoht turunduses. Enamikest kohtadest ei tulnud ühtki vastust. Ja kui tuli, siis algas see enamjaolt nii: “Aitäh, et meile kandideerisite. Kahjuks otsime inimest, kellel on antud valdkonnas kogemus.” 

Olles täna värvanud oma tiimi ridamisi andekaid noori, on mul mõned kindlad soovitused, kuidas saada oma esimene töökoht. 

1. Näita, et oled valmis mugavustsoonist välja astuma

Noorte CV-d on sageli väga sarnased: samad ülikoolid, erialad ja koolitused. Selleks, et silma paista, on vaja eristuda. Erasmuse vahetussemester, BAFFi programm või magistrikraad välisülikoolist – need on kõik head eristumisvõimalused.

Miks ma tööandjana pean seda tugevuseks? Sest see näitab, et inimene julgeb minna välja oma mugavustsoonist, võtta riske ja tõenäoliselt kohaneb paremini uute olukordadega. Maailmas, kus kõik igapäevaselt muutub, on just kohanemisvõime üks olulisemaid isikuomadusi. 

Tõsi, mitte kõigi jaoks pole rahvusvahelisse ülikooli või vahestussemestrile minek rahaliselt jõukohane. Sellisel juhul on heaks alternatiiviks ka erinevad noorteorganisatsioonid ja praktikaprogrammid, näiteks Solaride

2. Kasuta persoonibrändi ehitamise võimalusi

Tänapäeval, kui kõigil on võimalus oma platvormidel sisu luua ja sellega silma paista, on tööotsijate jaoks see lausa hädavajalik. Kas Sul on oma LinkedIni kanal? Või meeldib Sulle sisu luua Instagramis või TikTokis? Need on kanalid, mis võimaldavad noorel näidata, kuidas ta jutustab lugu ja milline see visuaalselt välja näeb. See on jällegi võimalus hakata silma, eristuda, avaldada oma arvamust. 

3. Ära suhtu kandideerimisprotsessi suvaliselt

Grammatikavead kaaskirjas või CVs, ingliskeelne CV eestikeelsele töökohale, segaselt kirjutatud sissejuhatus – saatan peitub detailides. Kui ühele praktikakohale kandideerib 30–50 inimest, siis võivad saatuslikuks saada ka pisivead. Eriti näiteks kommunikatsiooniagentuuris, kus selge ja korrektne eneseväljendusviis on esmatähtis. 

4. Tee taustatööd

Mida on Su tööandja varasemalt teinud? Millised on tema silmapaistvamad tööd? Milline on kommunikatsioonivaldkond ja selle arengud? Mis on need kanalid, mida tuleb lugeda, et uudistega kursis olla? Tea, kuhu Sa kandideerid ja valmistu intervjuuks ette. 

5. Hobid teevad Sind huvitavaks

Töö on töö. Mida enamik inimesi lisaks väärilisele palgale, huvitavale ja mõjukale tööle otsib on ägedad kolleegid. Meile meeldib töötada inimestega, kelle on lai silmaring, kellel on huvitavad hobid ja kellega on põnev vestelda. Mis teeb Sind huvitavaks?

Loomulikult tahaksid kõik tööandjad eelnevat kogemust. Nii on praktikante oluliselt lihtsam igapäevatöösse integreerida. Aga sageli on inimesed, kellel puudub konkreetne erialane kogemus, pikas perspektiivis märksa paremad, sest neil on suur energia ja suur soov seda tööd südamega teha.

META IQ praktikaprogramm ootab kandidaate alates märtsikuust. Pakume tasustatud praktikat, sest hindame valitud noorte aega ja tööd kõrgelt. Parimatele praktikantidele on töökoht garanteeritud.

Kuidas päriselt persoonibrändi ehitada?

Lugemisaeg 3 min
Persoonibränd pole midagi sellist, mida kunstlikult luua ja kultiveerida. Persoonibrändi puhul töötab üksnes autentsus. Kes oled Sa inimesena? Kes oled Sa juhina? Millised on Sinu väärtused? Mida on Sul oma jälgijaskonnale öelda?

Eestis on vaid 1,3 miljonit inimest ja siin on tugeva persoonibrändi loomine oluliselt lihtsam kui Silicon Valleys, Londonis või Berliinis. Ometi on see meile, introvertsetele ja tagasihoidlikele eestlastele keerulisem kui paljudele teistele. 

Eestlastena tahame, et töö räägiks ise meie eest. Me ei taha oma võitudega hoobelda, veel vähem tahaksime avalikult rääkida oma möödapanekutest või läbipõlemistest. Kui keegi meid märkab, on hästi, ja kui ei märka, siis tuleb ilmselt rohkem pingutada.

Kahjuks tänapäeva maailmas see nii enam ei toimi. Selleks, et olla edukas, on vaja ehitada oma isikubrändi, luua võrgustikke ja jõuda oma sõnumiga oluliste inimesteni – olgu need siis potentsiaalsed kliendid, töötajad või hoopis investorid. Tugev persoonibränd võib olla äriarenduse, värbamise ja ettevõtte kasvu võti. Seda kõike tuleb aga strateegiliselt juhtida. 

“Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine.

Millest persoonibrändi loomist alustada?

1. Alusta iseendast. Persoonibränd on see, mida inimesed räägivad sinu kohta siis, kui sa pole veel ruumi sisenenud. Mille poolest tahaksid sa eelkõige tuntud olla? Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine. See algab sellest, kuidas Sa iseennast kui inimest defineerid ja mis on Sinu väärtused. Persoonibrändi loomine nõuab tööd. Sa pead millestki midagi teadma. End eksperdina positsioneerida on raske ja see algab küsimusest: milles ma olen ekspert? Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid Sind uskuma? Milliseid tulemusi oled Sa juba saavutanud?

2.Kes on Sinu auditoorium? Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahaksid. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Kui oled ära defineerinud oma auditooriumi, kelleni jõuda tahad, siis tuleks mõelda sellele, mis kanalis on võimalik nendeni kõige efektiivsemalt jõuda. On need tugevad arvamusartiklid traditsioonilises meedias, konverentsid, inspireerivad esinemised ülikoolis, LinkedIni postitused või ehk hoopis kõik need valikud? Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.

“Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.

3. Milline on Sinu lugu? Isegi kui sa ei ole oma narratiivi teadlikult loonud, oled sa seda elanud. Kui oled ruumist väljas, siis võid aimata, mida sinu kohta räägitakse. “Ta on äärmiselt karismaatiline ettevõtja,” “ta on suurepärane projektijuht” või “ta on geenius, kes teeb meie piirkonna parimaid reklaamikampaaniaid.” Kui sa ise teadlikult oma persoonibrändi ei loo, siis luuakse see sinu eest ise.

Üheminutiline pitch ehk liftikõne pole oluline üksnes start-up ettevõtetele. See aitab auditooriumil mõista sinu mõju ja tugevusi. Tööta välja selge ja ülevaatlik ennast tutvustav tekst, mis selgitab, kes sa oled ja kuidas on sinu varasemad oskused seotud sellega, mida sa praegu teed? Milline on sinu missioon? Mida pead inimesena oluliseks?

4. Sa lood oma persoonibrändi iga päev. Tõde on see, et kõik, mida sa teed, on teistele inimestele mingil moel nähtav. Olgu see päris elus või internetis, see kõik mõjutab sinu isikubrändi. Suhtu kõigisse võrdse austusega, olenemata selle inimese positsioonist – olgu ta klienditeenindaja või tegevjuht. Eesti on liiga väike selleks, et olla nõme nende vastu, kes sulle midagi pakkuda ei saa.

PRAKTIKA VALITSUSSUHETE JA PR-AGENTUURIS #METAIQ 2022 PRAKTIKANTIDE SILME LÄBI

Lugemisaeg 10 min

Soovid minna suvel praktikale, aga ei tea veel, kuhu, mida ja miks? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Mõtted aitavad selgemaks saada eelmisel suvel METAIQ praktikaprogrammis osalejad, kes jagavad nii oma suurimad saavutusi kui ka õppetunde. 

Praktika aitab jõuda esmase kokkupuuteni huvipakkuva valdkonnaga ning võimaldab oma teoreetilised teadmised reaalses töökeskkonnas proovile panna. 2023. aastal korraldab META juba neljandat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Esimese erialasele praktikakoha leidmine ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et sellega seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega tuleb praktikakoha valimisel arvestada? Kuidas praktikast maksimum võtta? Milline kollektiiv ees ootab? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks? 

#METAIQ varasemaltel praktikantidel on vastused! Tagasivaate oma kogemusele teevad viis endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmine suvi kolm kuud koos töötada.

Karl-Ander Aleksius | valitsussuhete praktikant 2022

META töötajad on oma ala eksperdid ning sellepärast tasub võimalikult palju uurida, et miks, kuidas ja millise lähenemisega erinevaid ülesandeid tehakse.

LOE KARLi PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?

Õppisin praktikale tulles Tartu Ülikoolis Riigiteaduste erialal. Lisaks olen osalenud mitmetes Euroopa programmides (nt MEU, MEP) ja töötanud Eesti ÜRO Noordelegaadina ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania ajal. Samuti aitasin üles ehitada Riigiteaduste Seltsi, mis on Eesti suurim riigiteadlasi koondav organisatsioon.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?

Mulle avanes võimalus teha praktikat valitsussuhete tiimis. Kahe kuu jooksul puutusin kokku paljude erinevate valdkondade tööga. Konkreetsete ülesannete osas tegin turuülevaateid, meediamonitooringuid, koostasin memosid ning muid kokkuvõtvaid dokumente. Näiteks moodustati praktikaga samal samal ajal Eestis uus koalitsioonivalitsus, mille jaoks koostasin ülevaate ministritest ning valitsuse võimalikest poliitilistest prioriteetidest. Lisaks sain osaleda koosolekutel ning proovida kätt artiklite kirjutamisel.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta? 

Ma usun, et kõige tähtsam on mõelda praktikale tulles läbi, mida iseenda juures arendada tahad. Lisaks annab praktikale väga palju juurde julgus küsida “rumalaid küsimusi”. META töötajad on oma ala eksperdid ning sellepärast tasub võimalikult palju uurida, et miks, kuidas ja millise lähenemisega erinevaid ülesandeid tehakse.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist? 

Kõige eredam mälestus on seotud Viljandi folgiga. META praktika annab võimaluse töötada nii kontoris kui ka kodukontoris. Valdava enamuse praktikast olin kontoris kohapeal, et võimalikult palju kolleegidega suhelda ja nõu küsida, kuid kaugtöö võimaldas ka suve nautida. Niisiis kirjutasin folgi ajal ühe artikli valmis oma maakodu rõdult. Ma olen siiani veendunud, et see on üks paremaid tekste, mis elus kirjutanud olen – elagu paindlikkus!

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Minu jaoks oli kõige üllatavam see, et METAs töötab nii palju erinevate kogemustega inimesi. Enne praktikat eeldasin, et kommunikatsiooniagentuuris töötavad eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni taustaga inimesed. Praktika jooksul sain teada, et kollektiivi seas on ka töötajaid, kes on õppinud näiteks juurat ning eesti keele filoloogiat.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Arvan, et META praktikakogemus tuleb kasuks kõigile, olenemata vanusest või erialasest taustast. Peamine on huvi – kui sind huvitavad kommunikatsiooni, turunduse ja/või valitsussuhetega seotud teemad, on META töötajatelt väga palju õppida. Samuti puutuvad praktikandid agentuuris kokku väga paljude erinevate valdkondade teemadega.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Õppetunde oli kindlasti rohkem kui kolm, kuid kõige tähtsamaks pean initsiatiivi. Tulles võõrasse keskkonda, kus on uued teemad ning inimesed, on loomulik jääda tagasihoidlikkuks. See on aga kõige suurem viga, mida saab praktikal teha. Praktika peamine väärtus seisneb uute teadmiste ja oskuste omandamises. Selle aluseks on julgus järjepidevalt küsimusi esitada ja töötajate kogemusi mõtestatult kuulata. Aktiivne suhtlus annab juurde enesekindlust ning võimaldab ka mentoritel praktikante paremini abistada ja suunata.

Georg-Marten Meumers ja Nele-Leit Teesalu| Turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse praktikandid 2022

“Sain hindamatu kogemuse sellest, milline peaks olema hästi juhitud ettevõte ja toetav töökeskkond. META seadis sellega teatava eeskuju ja lati, mida oma karjääri jooksul edaspidi silmas pidada.” – Nele

“Praktikat agentuuris soovitan neile, kes soovivad teada saada, mida tähendab kommunikatsioon päriselt ning kes tahavad omal nahal kogeda, milliseid väljakutseid see eriala võib esitada.” – Georg-Marten

Loe Georg-Marteni praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Enne METAsse praktikale tulekut olin omandanud peamiselt akadeemilisi teadmisi koolipingis, praktilist erialast kogemust mul eriti all ei olnud. Olin õppinud kaks aastat Tartu Ülikoolis kommunikatsiooni ning siin ja seal natuke aidanud luua organisatsioonidele sotsiaalmeediasisu, kuid seda pigem vähesel määral.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?

Suurem osa ajast kulus mul erinevate tekstide toimetamisele, tõlkimisele ja loomisele. Näiteks sain tõlkida eesti keelde ühe McDonald’s restorani eduka case study, mida hiljem nii META ise kui ka McDonalds said eestikeelses kommunikatsioonis kasutada. Samuti oli minu ülesandeks toimetada ühe advokaadibüroo pressiteateid ja artikleid meediale sobivasse formaati, ise sain nullist luua pressiteate näiteks Viljandi eelarvamusfestivali kohta. Lisaks tekstidele puutusin kokku ka ürituste korraldamise ja mõjusikutega suhtlemisega, kui sain koos kolleeg Anettiga korraldada Fanta uute maitsetega joogi avalikustamisega seotud promoüritust, kuhu kutsusime mitmeid tuntud mõjuisikuid.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Esiteks tasub olla aktiivne ja kohusetundlik. Aktiivsuse all pean silmas julgust küsida asjade kohta, mis on arusaamatud ning kohusetundlikkuse all seda, et annad iga tööülesande täitmisel endast maksimumi. Kui need kaks kokku liita, suureneb tõenäosus, et saad iga uue ülesandega väga hästi hakkama ning Sinu panust hinnatakse kõrgelt. 

Teiseks nõuandeks on näidata üles initsiatiivi. See tunnus käib iga eduka praktikakogemuse juurde, sest annab kolleegidele märku, et Sa oled valmis mitmekülgseks tööks ning tahad üha rohkem enda panust organisatsioonis suurendada. Selle tulemusena kasvab Sinust üha suurema väärtusega praktikant, keda ideaalis hakatakse nägema rohkem kui kolleegi, mitte praktikanti. 

Kolmandaks soovitan olla avatud ning arendada suhtlust ka võõrate kolleegidega. Kommunikatsiooni valdkonnas loevad tutvused vahest kõige rohkem ning seetõttu tuleb alati proovida enda suhtlussidemeid maksimeerida.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Olen vist tulemustele orienteeritud inimene, sest kõige enam meeldis see, kui sain näha enda töö tulemust – kui pidev, pikaajaline ja lõpuks ka pisut väsitav suhtlus erinevate mõjusikutega tasus end ära ja nad meie korraldatud promoüritusele kohale tulid. See tekitas tunde, et lugematute meilide ja kirjade saatmine oli läinud asja ette ning omas tõesti suuremat eesmärki, mida sel hetkel ka visuaalselt nägin.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Praktikat agentuuris soovitan neile (noortele ja vanematele) inimestele, kes soovivad teada saada, mida tähendab kommunikatsioon päriselt ning kes tahavad omal nahal kogeda, milliseid väljakutseid see eriala võib esitada. Kuigi mitmed agentuuris töötamise tegevused ja tahud jäid ka minul ilmselt praktikaperioodi jooksul nägemata, sain siiski aimu, millise tempoga ja kui erinevate teemade vahel peavad konsultandid agentuuris tegutsema. Seega soovitan praktikat agentuuris neile, kes ei karda kiiret töötempot ja ajalisest survest tekkivat teatavat mõnusat pinget.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Toon välja kolm tähelepanekut, mis on osaliselt ka õppetunnid: töö tegemise kiirus, meilide saatmise hulk ja plaanide tegemise vajalikkus. Esimest kogesin kõige enam, sest olen pigem harjunud asju tegema põhjalikult ja seetõttu pisut aeglasemalt, et kvaliteet püsiks kõrge. Agentuuris sellist luksust reeglina ei ole, tekstide kirjutamisel või muude ülesannete täitmisel tuleb olla tempokas ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Meilide saatmise hulk oli üllatavalt suur, mistõttu võtan kaasa uue oskuse kirjutada ja saata meile kiiremini, et jääks aega ka sisuliste ülesannete tegemiseks. Plaanide tegemise vajalikkus on rohkem kui tähelepanek, sest nägin, et ühtegi tegevust ei tehta eraldiseisvalt, kõigil tegevustel on mõte ja eesmärk, mis tulenevad kindlast plaanist.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Mind üllatas kui palju on erinevaid koosolekuid tiimiliikmete endi vahel. Erinevates projektides on vaja enne kliendiga kohtumist panna paika kindel plaan ja selged seisukohad, mis nõuavad ühiseid arutelusid ja kohtumisi. Iseenesest on see loogiline ja mõistetav, kuid siiski oli pisut üllatav näha, et suur hulk plaane tehakse ära ja räägitakse läbi ühises ruumis. Millegipärast arvasin, et mitmed plaanidega seotud tegevused tehakse ära siiski individuaalsel tasandil ning ühiselt räägitakse läbi ainult peamine, kuid tegelikult on iga viimne kui liigutus agentuuris väga põhjalikult planeeritud. 

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Ma arvan, et kõige enam arendas praktika minus rööprähklemise (multitasking) oskust. Sageli oli üks ülesanne veel pooleli, kui tuli hakata otsast tegelema juba teisega, mõnel juhul ka kolmandaga. Kuigi seda ei tulnud ette kogu aeg ja üldiselt sain keskenduda korraga siiski ühele tegevusele, oli see miski, mida tajusin olevat sisse kodeeritud agentuuri konsultandi töösse.

Miks valisid praktikakohaks META?

Sarnaselt mitmetele teistele erialase karjääri alguses olevatele noortele ei teadnud ka mina eriti paljusid PR-agentuure, kuid META oli üks neist, mis oli mulle erinevate kanalite ja väljundite kaudu silma jäänud. Lisaks sellele, et META vanemkonsultant Riin käis meile agentuuritööst rääkimas ühes ülikooli loengus, olin lugenud ka paari META juhtivpartneri Andreas Kaju kirjutatud artiklit meedias ja TULI lehel. Koos selgelt mõistetava infoga kodulehel organisatsiooni eesmärkide kohta, andis see kõik kokku mulle kindlustunde, et META näol on tegu tipptasemel PR-agentuuriga, kus praktika sooritamine oleks mulle isikliku arengu poolest suur kordaminek.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.

Ühtehoidev, kaasav ja professionaalne. Ühtehoidvuse all pean silmas mitmeid tiimiüritusi ja ühiseid kohvinurgavestlusi, mis kuulusid tavalise töörutiini hulka ning suurendasid tiimitunnet. Ei tea küll kindlalt öelda, kuid ma ei usu, et igas agentuuris on kollektiiv sedavõrd kokkuhoidev ja ühiselt toimetav. Ometigi annab see üliolulise väärtuse juurde ning loob kõigi töötajate jaoks turvalise ja nii tiimi- kui ka isiklikku arengut soodustava keskkonna.

Loe Nele praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja kõrvalerialana ajakirjandust. Kommunikatsiooni- ja agentuuritööga polnud ma varem õieti kokku puutunud.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?

Mulle usaldati väga eriilmelisi ülesandeid. Otsisin ja koondasin taustainfot ja meediakajastusi erinevate klientide ja nende projektide kohta. Aitasin koostada meediaplaani, pressilisti, hankeid, õppematerjale, kokkuvõtteid uuringutest. Sain ette valmistada, kõrvalt jälgida ja hiljem töödelda erinevate ekspertide intervjuusid. Üks lemmikutest töödest oli kokkuvõtte tegemine viimase pooleteise aasta tuumaenergia teemalistest kajastustest, sest teema köitis mind ja sain sellesse põhjalikult süüvida.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Esiteks soovitan kontoris kohapeal töötada nii palju kui võimalik. Kaugtöö suhtes ollakse väga vastutulelikud, kuid sain ruttu aru, et mu mentoritel oli õigus, kui nad ütlesid, et kontoris saab ikka tõelise agentuurielu maigu suhu.

Teiseks uuri erinevate klientide ja projektide kohta, millega parasjagu tegeletakse ja küsi julgelt endale ülesandeid, mis ennast kõige rohkem huvitavad. Ka selles osas tullakse praktikantidele vastu.

Kolmas – kui mõte jookseb kokku või miski jääb segaseks, on hea kohe lisaküsimusi küsida ja kasvõi lõunalauas mõtteid põrgatada, nii META töötajate kui ka teiste praktikantidega. Mitu pead on ikka mitu pead ja valjult arutades läheb mõte kiiresti liikuma.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Käisin elus esimest korda pressikonverentsil, mida oli väga äge kõrvalt jälgida. Praktika META-s sisaldas ka hulganisti põnevaid külaskäike partnerite juurde ja kasulikke vestlusi mitmete kommunikatsiooniekspertidega ka väljastpoolt ettevõtet. Need andsid kogemusele väga palju juurde!

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Neile, kellele meeldib töös vaheldus ja paralleelselt erinevate teemadega tegelemine. Ja kõigile, kes huvituvad turundusest, meediast, suhtekorraldusest ja kõigest sellega seonduvast.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Sain hindamatu kogemuse sellest, milline peaks olema hästi juhitud ettevõte ja toetav töökeskkond. META seadis sellega teatava eeskuju ja lati, mida oma karjääri jooksul edaspidi silmas pidada. Teisalt avastasin, kui oluline on initsiatiivi näitamine, kui palju võib see edasi viia. Loodan end selles edaspidi veelgi arendada. Viimane õppetund on see, et ma nägin METAs, kuidas kommunikatsioon peaks põhinema terviklikul strateegial ja igal tegevusel peaks olema selge eesmärk, sõnum ja sihtgrupp.

Kätriin avarlaid | turunduskommunikatsiooni praktikant 2022

“Agentuuris praktika läbimisel ei ole mugavustsooniga mingit pistmist, selles võid kindel olla! Samuti on META mitmekülgne – mitte kunagi pole kaht ühesugust päeva.”

Loe Kätriini praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Lõpetan kevadel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala, mis on andnud mulle üsna hea (seejuures ka teadusliku) ülevaate kogu meediamaastikust. Lisaks teoreetilistele teadmistele olen ka tudengiaktivist, töötanud Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses, olen Solaride haridusprojekti vilistlane ja samuti läbinud enne META praktikat ka praktika ühes teises kommunikatsiooniagentuuris. Peale META praktika lõppu sain pakkumise teha 2023. aasta Riigikogu valimisteks kampaaniat Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, mille kindlustundega vastu võtsin.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?

Oma praktika läbisin turunduskommunikatsiooni tiimis, kus minu juhendajateks olid väga armsad Karin Maandi ja Ann Hiiemaa. Tänu neile ning ka kõigile teistele META konsultantidele sain laiapõhjalise kogemuse, töötades väga eriilmeliste klientidega. Võis juhtuda, et ühe päeva jooksul tuli kirjutada arvamusartikkel, mis räägib koduse autopesu keskkonnamõjudest, käia kliendi juures filmimas reklaamklippe ning panna paika strateegiaid suurte avaliku sektori projektide kommunikatsiooni jaoks. Just see mitmekülgsus mulle META juures meeldibki – mitte kunagi pole kaht ühesugust päeva.

 Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta? 

Julge pealehakkamine on pool võitu! Ära karda küsida rumalaid küsimusi, sest täpselt sellistest olukordadest õpibki kõige rohkem. Isegi, kui sa kunagi varem midagi teinud pole, siis META konsultandid on kõik meeletult abivalmid ja valmis jagama oma suurepäraseid ideid ning mõnikord isegi põnevaid lisaprojekte pakkuma. Ka kontoris kohal käimine annab palju juurde, sest seal on väga mõnus õhkkond, kus saab kolleegidega eriti mugavalt erialastel teemadel arutada ja vaade Tallinna pilvelõhkujatele annab palju inspiratsiooni juurde!

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist? 

Ühel päeval arutasid kolleegid lõunalauas, et nad pole juba pikka aega saanud oma klientide lugusid ühte konkreetsesse väljaandesse, sest nad saadavad väga palju pakkumisi tagasi. Mõned päevad hiljem tuli mul leida ajakirjanik, kes kajastaks minu kliendi teemasid ja minu silmis ideaalne ajakirjanik töötas just eelnimetatud väljaandes. Lihvisin oma pitchi peaaegu pool päeva ning helistasin sellele ajakirjanikule, kes oli minu pakkumisest kohe huvitatud ja paar päeva hiljem ilmus seal minu kliendist suur lugu. Eriti uhke tunne oli siis, kui peale loo ilmumist küsis mu käest üks konsultantidest, et kuidas mul see üldse õnnestus!

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Ma arvan, et agentuuri praktika sobib kõige paremini just neile noortele, kes on uudishimulikud, ei karda uusi väljakutseid ja soovivad saada kommunikatsioonivaldkonnas tõelisteks ekspertideks. Just sellele viimasele aitab META praktika kaasa üsna kiire stardihüppe tegemisel. Agentuuris praktika läbimisel ei ole mugavustsooniga mingit pistmist, selles võid kindel olla!

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Kolme õppetundi välja tuua on üsna keeruline, kuid minu jaoks oli ilmselt kõige suurem õppekoht see, et mida rohkem sa ise initsiatiivi ülesse näitad, seda kaugemale on võimalik jõuda. Sa saad läbida praktika tagasihoidlikult, tehes vaid ülesandeid mis sulle ette antakse, aga ise oma ideid ja huvi ülesse näidates kaasatakse sind oluliselt rohkematesse projektidesse ning nii on sul võimalus võtta oma praktikast oluliselt rohkem.

Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?

Tõenäoliselt see, et kui paljude erinevate teemade vahel tuleb konsultantidel oskuslikult orienteeruda. Ühe hea konsultandi eeliseks on kindlasti tema lai maailmapilt ja tänu sellele õppisin ka ise teadlikult jälgima meedias neid teemasid, millega muidu nii hästi kursis ei olnud. 

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Tõenäoliselt arenesin kõige enam just analüüsivõime osas. Mulle sattus palju uusi kliente, kelle puhul META analüüsis hoolikalt nende varasemat kommunikatsiooni ja seejärel asuti selle põhjal paika panema uut strateegiat. Taoline läbimõtestatus, et miks, kuidas, milliseid ja kellele kommunikatsioonitegevusi suunatakse, aitab minu arvates suurepäraselt kaasa ka kommunikatsiooni tulemuslikkusele.

Miks valisid praktikakohaks META?

Kuna õpin ajakirjandust ja kommunikatsiooni, siis olid mulle mõned META konsultandid tuttavad juba õpingute ajast ja tänu oma professionaalsusele tekitasid nad minus huvi ka META kui agentuuri vastu. META on minu arvates avalike suhete üks lipulaevasid ja seetõttu tahtsin sellest ka ise osa saada.

Karoliine Olle | mainekujunduse praktikant 2022

“Isegi kui midagi tundub keeruline või mitte nii põnev, siis tasub meeles pidada, et töö agentuuris kipub pidevalt üllatama. Kõik META konsultandid on abivalmid ja toetavad, seega hätta jäämist kartma ei pea.

Loe Karoliine praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust? 

META-sse tulles olin Tartu Ülikooli riigiteaduste ja kommunikatsiooni teise aasta tudeng. Eelnevatel suvedel panin ennast praktikandina proovile ERR-is “Aktuaalse kaamera” uudistes ja Välisministeeriumis. 

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?

Praktika ajal sain töötada tegelikult nii mainekujunduse kui ka turunduskommunikatsiooni tiimis. Eredaimalt jääb kindlasti meelde näiteks ühele kliendile terve aasta kommunikatsiooniplaani koostamine. Tegelesime sellega päris pikalt ning tore oli ka pärast praktika lõppu meedias või LinkedInis näha, et osad välja pakutud ideed läksid päriselt ka kasutusse. 

Eriti nautisin ka loo kirjutamist välismaiste talentide palkamisest. Sain kogu artikli kirjutamise protsessi kaasa teha – küsimused koostada, sisendiks kolme ettevõte personalijuhiga intervjuu teha, artikli kokku kirjutada ja seda ka meediale pakkuda. See oli üks pikemaid projekte, mille kallal praktika ajal töötasin, mis arendas mind väga mitmest küljest.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta? 

Soovitan võimalikult palju kontoris käia. See annab võimaluse lisaks oma juhendajale ja praktikantidele ka teiste META kolleegidega suhelda, omavahel mõtteid vahetada ning nende töö kohta uurida. 

Kindlasti tasub oma juhendajale (aga ka teistele kolleegidele) mainida, millised teemad sind kõige rohkem sütitavad ning mis on sinu tugevused. Nii oskavad ka nemad sulle põnevaid ülesandeid anda ning saad praktika jooksul omale südamelähedaste teemadega tegeleda. Näiteks kohe kui mainisin, et olen suur filmihuviline, oldi valmis mind koosolekule kaasa võtma ning sain ka eri riikide filmiinstituutide sotsiaalmeedia analüüsi teha. Seega, julgus küsida ja oma arvamust avaldada tuleb kindlasti kasuks!

Samas julgustaks tulevasi praktikante üldiselt kõigisse ülesannetesse avatud meelega suhtuma. Isegi kui midagi tundub keeruline või mitte nii põnev, siis tasub meeles pidada, et töö agentuuris kipub pidevalt üllatama. Kõik META konsultandid on abivalmid ja toetavad, seega hätta jäämist kartma ei pea. Samuti ei anta praktikantidele ülesandeid, mida ise lihtsalt ei taheta teha, kõigi tööde eesmärk on noorte kolleegide arengut toetada ning näidata potentsiaalset tulevast tööd võimalikult erinevatest nurkades.

Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist? 

Kohe tulevad meelde mitmed ühisüritused, koolitused ja külaskäigud META klientide juurde. See kui palju praktikantidega lisaks tööülesannete juhendamisele tegeleti oli minu arust nii vahva! Saime näiteks käia vaatamas “Ringvaate” salvestust, kohtuda Swedbanki kommunikatsioonitiimiga, külastada Tele2 kontorit jne. Kõik need kohtumised andsid uut perspektiivi ka käsil olevatele tööülesannetele. 

Meeldejääv oli ka päev, kui esitlesime praktikantidega kogu META tiimile oma ühisprojekti tulemusi. Terve praktika jooksul olime muude ülesannete kõrvalt valmistanud ette ka suuremat ühist uurimust ja ettekannet ideedega, kuidas Gen Z-le turundada. Kogenud konsultantide ees oma ideid esitleda oli natuke närvesööv aga samas ka väga põnev. Ettekandest jäi tegelikult väga positiivne tunne sisse, sest kõik kuulasid huviga mis meil öelda oli ning küsisid ka küsimusi. 

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?

Võtan praktikast META-s kindlasti kaasa julguse küsida kui mõni ülesanne keeruline tundub või arusaamatuks jääb. Kiiresti saab agentuuris selgeks, et kaks pead on ikka kaks pead ning omavahelised arutelud on tihti need, mis viivad kõige parema tulemuseni. Samuti ei oota keegi praktikantidelt, et nad oleksid osavad meediaga suhtlejad, teaksid kõiki Eesti influencereid või oskaksid koostada põhjalikku ning pikaaegset kommunikatsiooniplaani. Selleks ju praktikale tullaksegi, et õppida ja areneda. 

Samas õppisin praktika jooksul ka “ei” ütlema. Enamikel praktikantidel on ilmselt tunne, et tuleb teha kõike, mida juhendajad või teised kolleegid paluvad. Praktika lõpus olid aga vähemalt minult mitu suuremat ülesannet vaja lõpuni viia ning uute kohustuste võtmine ei olnud kuidagi realistlik. Siis võtsin julguse kokku ja ütlesin, et ma tõesti hetkel midagi omale juurde võtta ei saa. Ma loodan, et see näitas minu oskust oma võimete piire adekvaatselt hinnata ning seda, et ma ei taha kolleege alt vedada läbimõtlemata ja kiiruga tehtud tööga. Keegi pahane selle peale vähemalt küll ei tundunud! Õppetunniks või avastuseks võib lugeda ka praktikalt saadud tõdemust, et mulle meeldib PR-agentuuri töö! 🙂 

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Kuna töö tempo agentuuris on kiire ning päevas tuleb sageli tegeleda mitme väga erineva projektiga, õppisin praktikal kindlasti oma aega paremini planeerima. Mõistsin, et oluline on seada omale ajavahemikud, millal mingi projektiga töötan ja ka realistlikud tähtajad. 

Samuti hindan kõrgelt praktika jooksul saadud laia ülevaadet Eesti meediamaastikust ning selle toimimisest. Töö META-s andis mulle oskused ja teadmised selles valdkonnas paremini orienteeruda ning uue perspektiivi, mille läbi meedias toimuvat jälgida ja analüüsida.

Loe ka #METAIQ varasemate praktikantide lugusid.

Metaversum: PR-i ja turunduse uus väljund

Lugemisaeg 2 min
Metaversum on termin, mida kasutatakse virtuaalse universumi kirjeldamiseks, kus inimesed saavad üksteise ja teiste digitaalsete objektidega reaalajas suhelda. See on füüsilise maailma simulatsioon, aga virtuaalses keskkonnas. Kuigi laiemalt on sellest juttu olnud viimasel kahel aastal, siis on metaversum juba aastakümneid olnud populaarne ulmekontseptsioon, mis tehnoloogia arenguga on muutumas päris reaalsuseks.
Helin Naska avatar Metaversumis.

Nendele, kes arvavad veel, et see on arvutimängude keskkond lastele, siis tegelikult on metaversum erinevat moodi rakendatav meelelahutuse, hariduse, kaubanduse ja sotsiaalse suhtluse valdkonnas. PR- ja turundusmaailmas pakub metaversum kaubamärkidele ainulaadse võimaluse suhelda oma sihtgrupiga täiesti uuel viisil.

Kuidas kasutada metaversumit PR-is ja turunduses?
  1. Virtuaalsed tooteesitlused. Metaversum loob täiesti uue platvormi toodete tutvustamiseks virtuaalses keskkonnas. Brändid saavad pakkuda ja ise luua kaasahaaravaid kogemusi, mis võimaldavad klientidel vahetult suhestuda toodetega ja näha, kuidas need töötavad. Selline lähenemine võib tekitada toote turuletuleku ümber elevust ja põnevust, pakkudes oma klientidele samal ajal interaktiivset ja meeldejäävat kogemust.
  2. Virtuaalse sündmuse korraldamine. Metaversum pakub uue lahenduse ürituste, sealhulgas messide, konverentside ja tooteesitluste korraldamiseks. Brändid saavad luua virtuaalseid ürituste ruume, millele osalejad pääsevad ligi kõikjal maailmas. See võib märkimisväärselt vähendada füüsiliste üritustega seotud kulusid ja süsinikujalajälge, pakkudes samas ka kaasavamat ja globaalselt kättesaadavamat auditooriumi.
  3. Interaktiivne reklaam. Metaversum annab ettevõtetele võimaluse luua interaktiivset ja kaasahaaravat reklaami. Reklaamijad saavad luua virtuaalseid keskkondi, mis võimaldavad klientidel suhelda toodetega, tutvuda päriselt teenustega ja kogeda brändi täiesti ainulaadsel viisil. Selline lähenemine reklaamile suurendab kaasatust ja brändi tuntust.
  4. Influencer turundus. Metaversum pakub ka platvormi influencer ehk sisulooja turunduseks. Sisuloojad saavad luua virtuaalseid keskkondi, kus nad saavad suhelda oma jälgijatega, tutvustada koostöö tooteid ja teha demo tutvustusi. See pakub ettevõtetele uut võimalust jõuda publikuni ja suurendada nähtavust.
  5. Müügi edendamine. Metaversumit saab kasutada ka müügi edendamiseks ja tulude suurendamiseks. Poed saavad luua virtuaalseid kauplusi ja ostukogemusi, mis annavad klientidele võimaluse proovida tooteid ja teha oste virtuaalses keskkonnas. See võib olla eriti kasulik ettevõtetele, kes müüvad tooteid, mida on raske visualiseerida, näiteks mööblit või kodukujundust.

Üldiselt pakub metaversum kaubamärkidele ainulaadset võimalust suhelda oma publikuga väga uuenduslikul viisil. Kasutades virtuaalreaalsuse võimalusi, saavad ettevõtted ja brändid luua interaktiivseid kogemusi, mis tekitavad elevust, aitavad tõsta brändi teadlikkust ja suurendada kaasatust.

Kuna metaversum on pidevas arengus, mängib see tulevikus tõenäoliselt veel olulisemat rolli PR-i ja turunduse tegevustes. 

Antud artikkel on 80% ulatuses ChatGPT kirjutatud. Samuti on see artikkel avaldatud TULI portaalis.

Kuidas valida enda brändile õige sisulooja?

Lugemisaeg 3 min
Kui Facebook ja Instagram viimasel kümnendil lansseeriti, muutis see reklaami, suhtekorralduse ja turunduse maailma märkimisväärselt. Algselt olid need platvormid mõeldud inimesi ühendama, kuid väga kiiresti kogusid nad endale juurde populaarsust ka äriliste eesmärkidega ettevõtete seas. 

Pole saladus, et üks parimaid turunduse liike on suust-suhu turundus (word-of-mouth marketing) ning eriti selle alaliike soovitusturundus (referral marketing). Seetõttu on üha enam brände kaasanud oma turunduskampaaniatesse Instagrami sisuloojaid, et rääkida oma brändist personaalsemalt ja siiramalt. On suur vahe, kas tutvustad oma toodet/teenust läbi telereklaami või soovitab seda mõni mõjuisik, kes sellesse ka ise usub. Seepärast on ülimalt oluline teha sisuloojat valides teadlik ja kaalutletud otsus.  

Et selgitada paremini mõjuisiku turundust, toon välja mõned korduma kippuvad küsimused, millega igapäevaselt kokku puutun. 

1. Kas tema platvormi sisu ja väärtused klapivad minu ettevõttega? 

Ettevõtte bränd ja kuvand on olulised, eriti äriliste eesmärkide saavutamiseks. Seepärast on vaja  hoolega valida, kes on see, kelle enda brändist rääkima valid. Oletame, et tegemist on näiteks keskkonnasõbraliku ettevõttega, kelle jaoks on igasugused roheteemad võtmeküsimusega. See ettevõte ei saa endale valida mõjuisikuks inimest, kes on küll näiteks paaril korral maininud, et sorteerib prügi, kuid samal ajal teeb aktiivselt koostööd kiirmoe brändidega. Parimad koostööpartnerid on mõjuisikud, kelle väärtushinnangud klapivad ettevõtte omaga. 

näide: rõivabränd boohoo x kourtney kardashian

Üks viimase aja näiteid sellest vallast on Ameerika kiirmoebrändi Boohoo koostöö Kourtney Kardashianiga, kes valiti brändisaadikuks arendamaks välja jätkusuutlikku moesuunda. See aga tõi Boohoole palju negatiivset vastukaja. Eelkõige seepärast, et tuntud multimiljonärist avaliku elu tegelane ei ole oma eluviisidelt ise kuidagi keskkonna heaolusse panustav (sõites tihti eralennukitega ning olles suur tarbija). Kuigi Boohoo on avalikkuse surve all keskkonda kahjustava tegevusega juba pikalt olnud, siis oleksid nad õige mõjuisiku valikul saanud enda kuvandit jätkusuutlikel teemadel hoopis parandada. Vale mõjuisiku valik tõi neile hoopis suurema kahju. 

Lähemalt saad juhtumist lugeda siin. 

Kuvatõmmis Boohoo sotsiaalmeediast.

2. Miks on omavaheline kommunikatsioon oluline? 

Oma varasema kogemuse puhul olen näinud, et eduka koostöö aluseks on ootuste juhtimine. Hea koostöö saab alguse võimalikult detailsest sisendist, kus on kirjas täpne koostöö sisu, see kui palju vabadust on mõjuisikul postituse juures ning milliseid tingimusi peab ta jälgima. See on edasises etapis kriitilise tähtsusega, sest, kui tellija poolt ei tule piisavalt täpset sisendit, siis on raske ka mõjuisikul ootusi täita. Kui ootusi ei saa täita, siis pole ka kumbki osapool hiljem koostööga rahul.   

Tööriistakast edukaks koostööks 

  • Koostöö peab olema võimalikult täpse kirjeldusega. 
  • Selgita kohe algul, et sisuloome tuleb enne postitamist kliendiga kinnitada. See on oluline vältimaks faktivigu ja veendumaks, et idee kontseptsioonist on ühtselt aru saadud.
  • Lepi kokku postituse täpne sisu ning sotsiaalmeedia kanalid, kus sisu jagatakse.
  • Too esile, mida konkreetne koostöö sisaldab ehk mitut postitust ja mitut story‘t sisuloojalt ootad. Professionaalsematel sisuloojatel on ka ühe story maksumus hinnastatud. Seega on oluline vahe, kas räägite neist mitmuses või ainsuses. See on tähtis, et hilisemal arveldamisel poleks ebameeldivaid üllatusi.
  • Veendu, et mõistate hinnakirja ja selle sisu ühtmoodi.  
  • Kui postituses kasutatakse muusikat ning tegu on tasustatud koostööga, pööra tähelepanu autoriõigustele.
  • Toote reklaamimisel on alati parem, kui sisulooja seda postituses ise ka kasutab. Näiteks kui koostöö on mõne ilutoodete brändiga, on usaldusväärsem ikka see, kui sisulooja kasutab postituses näokreemi, mitte ei hoia näokreemi topsi lihtsalt käes.
  • Lisa täpsed kasutajanimed ning hastag’id, mida sisulooja peab postituses esile tooma.

3. Miks on mõjuisikutega koostöö tegemine nii kallis?  

Mõjuisiku Instagrami võib kõrvutada online-meediaga, kus lisaks tavapärasele sisule on igati aktsepteeritav, et reklaamid paralleelselt artiklitega jooksevad. Kui meediamajadele reklaami eest maksmine ei ole taunitav, siis miks peaks see olema mõjuisiku puhul teisiti? Ka tema kasutab oma kanali võimalusi ja teenib nii tulu. Kuna postituse mõtlemisele ja teostamisele kulub omajagu mõjuisiku aega, siis on igati loogiline, et ta selle eest ka tasu saab. Lisaks annab see ettevõttele südamerahu (ja lepingu või kirjalikud kokkulepped), et postitus võtab arvesse ettevõtte ootuseid. 

Vahel on võimalik teha ka tootepõhist reklaami, kuid üldiselt on mõjuisikud seda nõus tegema vaid juhul, kui toode ise on kallis. 

Kui aga rääkida sellest, miks Eesti mõjuisikutega koostöö on kallis, siis sellele ühest vastust on keeruline anda. Näiteks Läti ja Leedu mõjuisikud küsivad koostöö eest märkimisväärselt vähem tasu. Kui toote või teenuse kliendid asuvad üle kogu Baltikumi, siis võiks kindlasti proovida koostööd ka Läti ja Leedu mõjuisikutega. 

4. Millal teha pikaajalist koostööd? 

Brändilojaalsus on üks parimaid asju, mida ettevõte võib saavutada. Brändilojaalsust aitavad kasvatada just pikaajalised koostööd, mis näitavad hea koostöö tulemust ja püsivust. Kõige halvem variant on see, kui mõjuisik vahetab pidevalt sama valdkonna koostööpartnerit. Näiteks ühel kuul teeb koostööd ühe teleoperaatoriga ja järgmisel kuul juba kolmandaga. Seepärast on hea teha koostööd kasvõi ainult ühe kindla mõjuisikuga terve aasta vältel ja panustada omavahelisse koostöösse.  

Pikaajaline koostöö säästab aega ja raha. Sellisel juhul ei pea iga kord aega panustama, et selgitada brändi põhiväärtusi ja eesmärke, vaid mõjuisik tunnetab iga korraga brändi juba paremini, mis loob põhja ka üha loomulikumale koostööle.  

Näide: tele2 x mihkel raud

Siinkohal on suurepäraseks näiteks meie klient Tele2, kellel on pikaajaline koostöö Mihkel Rauaga. Ta kirjutab aktiivselt põnevaid ja mahlakaid postitusi Tele2 blogi “raudvara” rubriiki, testib rõõmuga Tele2 uusi tooteid või teenuseid ja annab nendest ülevaate. Lisaks osaleb teistes toredates koostööprojektides, mis ettevõttel parasjagu käimas on. Tänu sellele ootab Mihkel Raua jälgijaskond põnevusega tema sisuloomet ja teab, et pikaajalise Tele2 kliendi ja mõjuisikuna on ta usaldusväärne. Nii on bränd tegelikult kujunenud justkui osaks mõjuisiku elustiilist – see omakorda mõjub sihtgrupile autentselt ja kindlalt. 

Kuvatõmmis Mihkel Raua sotsiaalmeediast.

5. Millised numbrid toovad edu? 

Tundub hea mõte võtta endale koostööpartneriks mõjuisik, kellel on palju jälgijaid. Tegelikult ei ütle jälgijate arv väga midagi, seda nimetatakse edevusmõõdikuks. Kuigi numbreid ja erinevaid teisi faktoreid, mida sotsiaalmeedias jälgida, on küllaga, siis üks neist on kindlasti engagement rate ehk kaasatus. Kui ettevõttel endal pole näiteks influencer turunduse platvormi, kus mõjuisikute statistilisi andmeid mõõta, siis on mõistlik enne koostöö alustamist mõjuisikult endalt neid numbreid küsida. 

Engagment rate näitab, kui kaasatud on mõjuisiku auditoorium tema postitustega, st kui paljud jälgijatest aktiivselt postitusi meeldivaks märgivad ja kommenteerivad. Eestis on nii mõnigi mõjuisik, kellel on kümneid tuhandeid jälgijaid, kuid kelle kaasatus on seejuures 0%.  

Instagrami algoritmid on pidevas muutuses ning nendega kursis olemine on omaette väljakutse. Seepärast on oluline kursis olla ka päevakajaliste teemadega. Üks probleemkoht Instagramis on hetkel jälgijate juurde ostmine. Võib juhtuda, et keegi on parasjagu sinu välja valitud mõjuisikule jälgijaid juurde ostnud ja seetõttu on potentsiaalsel mõjuisikul madal kaasatus. See aga ei tähenda, et koostöö ainuüksi seepärast välistama peaks, kuna ta võib siiski väga hästi sinu sihtgruppi kõnetada. Seega arvesse tuleb alati võtta laiemat pilti.  

Näide: maria rannaväli x jälgijate ostmine

Näiteks juhtus Maria Rannaväljal, Eesti ühe suurema jälgijakonnaga mõjuisikul, lugu, kus keegi pahatahtlik inimene oli tema juba olemasolevale 64 000 jälgijale juurde ostnud 400 000 jälgijat. Kui jagada postituste meeldivaks märkijate, kommenteerijate ja vaatajate arvu suhe jälgijate arvuga, siis on tulemus protsendiliselt väga väike. Mis võib tähendada, et kui enne oli engagement rate hea, siis peale jälgijate juurde ostmist, see kindlasti seda enam pole. 

Lähemalt saad juhtumist lugeda siin

Kuvatõmmis Maria Rannavälja Instagramist, kui tema jälgijate arv on 400 000.

6. Kuidas analüüsida koostöö tulemuslikkust? 

Kui koostöö mõjuisikuga on tehtud, on oluline tulemusi analüüsida. See on kommunikatsiooni valdkonna üks väheseid päriselt numbritega mõõdetavaid võimalusi. Kõige paremini mõõdetavad tulemused ilmnevad kindlasti näiteks e-poodide (ja sooduskoodide) puhul, ent erinevate brändidel on mõjuisiku turunduses erinevad eesmärgid.  Mõned nädalad peale postituse avaldamist on hea küsida mõjuisikult postituse numbreid ja statistilisi näitajaid. Vaadata, mille peale inimesed klikkisid, kas üldse klikkisid ja kas lingid, sooduskoodid töötasid.  Eriti hea on numbreid kõrvutada pikaajalise koostöö puhul, et näha mis töötab ja mis mitte. 

5 LinkedIni kasutamise viga, mis on omased enamikule inimestele

Lugemisaeg 3 min

Värbajate ning uute tööalaste väljakutsete otsijate jaoks on LinkedIn juba pikalt tuntud platvorm, ent viimastel aastal kogub sotsiaalvõrgustik suuremat populaarsust ka äriinimeste seas, kes soovivad tõsta oma usaldusväärsust, kujundada persoonibrändi ning oma valdkonna ideid teistega jagada. Järjest kasvav sisu toob aga teravamalt nähtavale ka tüüpilised eksimused. Millised on levinuimad vead LinkedIni sisuloomes ja kuidas neid vältida?

Organisatsioonid on ettevõttes toimuva edastamiseks ning brändisaadikute kujundamiseks hakanud järjest enam kasutama asutajate või töötajate isiklikku LinkedIni kontot. See on igati õigustatud taktika, sest töötajate isiklikud postitused koguvad platvormil kaheksa korda rohkem vaatamisi ning kaasatust kui korporatiivsed (ehk ettevõtte ametliku konto) postitused.

Ent kahjuks on siiski rohkelt neid organisatsioone, kes pole LinkedIni brändisaadikute loomise võimalust veel enda kasuks rakendanud või ei ole ettevõtte töötajatele jagatud piisavalt teadmisi ja ressurssi oma profiilist maksimumi võtmiseks. Platvormi põhitõdesid tundmata luuakse aga läbimõtlemata sisu ning esile tulevad vead, mis võivad inimese või ettevõtte lõppeesmärgist hoopis kaugemale viia ning kasutaja usaldusväärsust vähendada.

5 viga, mida tasub vältida:

1. Eesmärkide seadmata jätmine

Kui algusaastatel oli LinkedIn peamiselt suunatud värbajatele ja tööotsijatele, siis nüüdseks on sellel mitu otstarvet: investorite otsimine, suhtlusvõrgustiku laiendamine, persoonibrändi ehitamine, valdkonna uudistega kursis püsimine ning tööalaste partnerite leidmine. Kui ettevõtte saadik ei tea, mis on tema sihtpunkt, siis on ühtlasi keeruline platvormist maksimum võtta. Tasub mõelda, mis on konto loomise eesmärgid ning kuidas võiks see toetada karjääri ehitamist.

2. Vale sihtrühma kõnetamine

Sihtrühma määramine on turunduses peaaegu kõikide tegevuste aluseks. Kui me ei tea oma auditooriumit, siis ei ole võimalik luua tabavaid sõnumeid, mis aitavad soovitud auditooriumi valupunkte lahendada. LinkedIn annab meile võimaluse minna oma sihtrühmaga võimalikult täpseks, uurida erinevaid profiile ning määratleda just need küsimused, millest kindla valdkonna või sektori inimesed võiksid huvitatud olla. Auditooriumi määramine on oluline ka uute tutvuste loomisel – kui eesmärgiks on leida investoreid, siis pole tarvis endale sihtrühma hulka lisada insenere, kellele profiili sisu ilmselt huvi ei paku. 

3. Profiili korrastamata jätmine

LinkedInis on võimalik vahet teha passiivsel ja proaktiivsel sisul. Kui proaktiivne sisu viitab inimese loodud postitustele, siis passiivseks sisuks võib pidada kogu kasutaja profiilil olevat infot, mis sihtrühma jaoks oluline teave – alates kaanefotost kuni töökogemusteni välja. Paljude jaoks on profiil võrdne elulookirjeldusega, kuid tegelikult see päris  nii ei ole.

Profiilil on igaühel võimalik jutustada oma lugu ja kõnetada sihtrühma, ilma, et astutaks liiga pealetükkivaid samme või saadetaks sisutühje privaatsõnumeid. Profiilil on võtmetähtsusega elementideks pealkiri ja kirjeldus, kus on võimalik sihtrühmale täpselt kirjeldada, kuidas profiili omanik teisi aitab, neile tulemusi toob ning millised on inimese tööpõhimõtted ja -protsessid.

4. Postitustes kandva sõnumi puudumine

Kes on LinkedInis rohkem aega veetnud, on küllap ühel hetkel sattunud postituste otsa, mis tunduvad liiga pingutatud või sisutühjad – või kui ühel inimesel ilmub mitmes järjestikune postitus, kus puudub meeldejääv või uudne sisu. Kui paljud LinkedIni turundajad soovitavad nähtavuse tõstmiseks keskenduda kvantiteedile ehk postituste rohkusele, siis tegelikult võib see profiili omanikule teha karuteene, sest taoline sisu muutub jälgijate jaoks kiiresti tüütuks ja pealiskaudseks. 

Kvaliteetsete ja sisukate postituste jaoks tasub võtta aega, tutvuda valdkonna trendidega ning planeerida oma samme pikemalt ette. Alustavatel kirjutajatel tasub oma esimesi postitusi ka sõpradele või kolleegidele näidata – ausat tagasisidet tasub arvesse võtta ning enne postituse avalikustamist vajalikud muudatused ellu viia.

5. Connect vs. follow nupu kasutamine

Üks LinkedIni viimase aja trende on tavakasutaja-tüüpi konto muutmine sisulooja-tüüpi profiiliks. See tähendab, et inimese kontol muutub nupp connect hoopis follow-nupuks. Kui laiema kõlapinnaga sisuloojate puhul on follow-nupu vajutamine ehk profiili jälgijaks asumine mõistetav, sest vastasel juhul upub populaarsem kasutaja sõbrakutsete merre, siis väiksema jälgijaskonnaga sissuloojad võiksid enne nupu kasutuselevõttu seda otsust tõsiselt kaaluda. LinkedInis annab connect-nupp võimaluse mõlemal osapoolel üksteise uudiste ja tegemistega kursis olla ning seeläbi suhtlusringkonda laiendada.

5 nippi, kuidas jõuda efektiivse kommunikatsiooni abil Gen Z südamesse

Lugemisaeg 2 min

Generatsioon Z moodustab iga aastaga üha suuremat osa ostujõulisest elanikkonnast. Nende lojaalsuse võitmiseks, tuleb neile suunatud kommunikatsiooniga alustada kohe. 

Kes on Gen Z?

Gen Z-d iseloomustab avatus, kõrge tehnoloogiline teadlikkus ning globaalne perspektiiv. 

Üldlevinud definitsiooni kohaselt peetakse Gen Z-ks vahemikus 1997–2015 sündinud inimesi. Generatsiooni omapäraks on pidev virtuaalmaailmas orienteerumine, mille juures on kasvav tähtsus kogukonnal. Kogukond, olgu selleks mõjuliidri jälgijad, sotsiaalmeedia grupid või hoopis erisugused foorumid, suunab aina enam otsuseid, mis puudutavad tarbimist. Seeläbi on Gen Z tugevalt seotud “oma klanniga”, mis põhineb ühistel väärtustel, kogemustel ning maailmavaatel.

Sotsiaalmeedia interaktiivsus võimaldab noortel pidevalt üksteiselt nõu küsida ning jagada oma seisukohti. Gen Z on aldis suhtlema ning võimeline kiiresti teadmisi omandama ja uusi oskusi õppima.

Miks on Gen Z oluline?

Noored hakkavad moodustama üha suuremat osa ostujõulisest elanikkonnast. Veel enam, Gen Z on juba praegu suurema ostujõuga kui eelnevad põlvkonnad nende vanuses. Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et Gen Z-sse kuuluvad inimesed lähevad aina nooremas vanuses tööle. Tuleb meeles pidada, et brändi turundamisel on vaja jõuda potentsiaalsete tarbijateni võimalikult vara. Mida varem suudame Gen Z-d kõnetada, seda tõenäolisemalt soovivad noored – nii praegu kui ka tulevikus – olla seotud brändist, millega nad samastuvad ja millesse usuvad.

Eelisseisus on ettevõtted ja asutused, kes mõtlevad ette ja kaasavad juba praegu noori turundusstrateegiate väljatöötamisse.

Kõik, mida Gen Z otsib ning soovib.

Kuidas kommunikeerida Gen Z-le?

Selleks, et noorteni jõuda, peab olema Gen Z-ga samas inforuumis, teadma sotsiaalmeedia kirjutamata reegleid ja olema kursis pidevalt muutuvate trendidega. Kõige olulisem on oma kommunikatsioonis olla: 

  • Konkreetne. Gen Z tähelepanu hajub kiiresti, seega aega selle võitmiseks on vähe. Oma sõnumi peab suutma esitada vaid paari sekundiga või suutma tekitada huvi reklaami pikemalt vaatama jääda. 
  • Silmapaistev. Sotsiaalmeedias valitseva infomüra sees on tarvis teistest eristuda ning Gen Z-s emotsioone tekitada. 
  • Siiras. Gen Z on harjunud tarbima meeletutes kogustes informatsiooni, mistõttu on noortel hea nina autentsusele. Nad näevad läbi ebamäärasest jutust ja lubadustest ning ei karda seda esile tuua.

“Eelisseisus on ettevõtted ja asutused, kes mõtlevad ette ja kaasavad juba praegu noori turundusstrateegiate väljatöötamisse.”

Tuleb mõista, et Gen Z mitte ainult ei tarbi informatsiooni, vaid loob seda ka ise juurde. Edukas kommunikatsioonistrateegia suudab algatada diskussiooni, mis annab võimaluse Gen Z-l samastuda väljapakutud teemaga, jagada oma arvamusi ning tõmmata endaga kaasa kogu virtuaalruumi.

5 nippi, kuidas jõuda Gen Z südamesse: 

  1. Loo konkreetne ja selge sõnum. 
  2. Tee koostööd õigete mõjuliidritega – leia inimesed, kes on sarnases vanusegrupis, sihtgrupi seas populaarsed ja keda usaldatakse või teatakse. 
  3. Võta sõna päevakajalistel teemadel ning ole aktiivne oma brändi väärtuste propageerimisel. 
  4. Pööra tähelepanu ka kasutajakogemusele – miski ei häiti Gen Z-d rohkem kui segane veebileht ja halb internet. 
  5. Kasuta interaktiivseid ja uudseid lahendusi. Gen Z tähelepanu hajub kiiresti, on oluline neid esimesest hetkest kaasata ja panna nad tundma justkui ühe osana reklaamist.

Meta tiim

Karoliine Olle Assistent

Kätriin Avarlaid Praktikant

Nele Leit-Teetlaus Praktikant

Meta tiim

Georg-Marten Meumers Praktikant

Lugemisaeg 4 min

Kolm küsimust x META digieksperdid

Digikommunikatsiooni tuleks näha orgaanilise osana läbimõeldud kaasaegsest PR-ist, mis peab aitama kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Ent praktikas näeme, et mitte alati ei osata näha võimalusi, mida digiturundus pakkuda võib, ning teisalt muutuvad sotsiaalmeedia- ja digiturunduse põhitõed nii kiiresti, et kõige värskemate uuenduste, nippide ja soovitustega on raske sammu pidada.
Seetõttu küsisime META digiekspertidelt kolm olulist küsimust: turunduskommunikatsiooni tiimi vanemkonsultant Karin Maandi ning konsultant Helin Naska aitavad orienteeruda digi- ja sotsiaalmeediaturunduse maastikul ning lahti mõtestada nii digimaailma eeliseid, enam levinud vigu kui ka tulevikuvaateid.

1. Millised on digiturunduse kolm eelist, millele tihtipeale ei mõelda?

Karin: Üheks oluliseks eeliseks on võimalus klienti paremini kaasata ning tema kasutuskogemust juhtida. Kui muud kanalid on pigem ühepoolseks ettevõtte sõnumi või seisukoha edastamiseks, siis digikanalid võimaldavad rohkem kahepoolset suhtlust, mis aitab tarbijat hoida ettevõttele lähemal. Sedakaudu on võimalik saada vahetut tagasisidet, reaktsiooni ning kutsuda inimesi toote-teenuse osas kaasa rääkima. Seda aga mitte ainult teeninduse ja suhtluse mõttes: nutikad turundajad suuduvad kliendikommunikatsiooni turunduses väga hästi ära kasutada. Kuigi klientide testimonial’id ja kasutajate endi loodud sisu (user generated content) ei ole arvatavasti ühegi turundaja jaoks võõrad mõisted, on praegu ikkagi palju ettevõtteid, kes neid turunduses ära ei oska kasutada. Need on tegelikult tasuta loodud sisu, mida turundaja peab lihtsalt oskama õigetes kanalites rakendada. Jah, GDPR seab küll mõningad piirangud, aga see ei tähenda midagi ületamatut.

Kasutajate endi loodud sisu ehk user-generated content on orgaaniline ja brändipõhine sisu (fotod, tekstid, postitused), mida kliendid omaalgatuslikult enda sotsiaalmeediakanalites jagavad. Sellise sisu puhul on märksõnaks usaldus – kuna inimesed usaldavad kõrgelt oma sõprade ja kaaslaste arvamusi, võib klientide loodud sisu mõista ka kui digimaailma suust-suhu turundust. Kuvatõmmis: McDonald’s.

Teiseks: nutikate võtetega saab digikanalites anda kiirema stardihoo tegevustele, mis võivad muidu olla planeeritud traditsioonilistesse kanalitesse. ‘Viraalne’ kampaania ei pea tingimata digikanalist alguse saama, küll aga kiirendab digi kasutamine levikut. Head näited on siin näiteks andekalt tehtud copy’d või välireklaami plakatid, mis on küll loodud mõnes välisriigis või paiknevad füüsiliselt teises linnas, ent mis sotsiaalmeediakanalite kaudu tundidega kaugemalegi levivad. Tihtipeale jagavad inimesed silmapaistvaid reklaame orgaaniliselt, ent tasub mõelda, et seda protsessi saab ka teadlikult juhtida.

Helin: Erinevate kanalite rohkus. Aeg-ajalt võib tekkida tunne, et uusi platvorme tekib juurde lausa iga päev. Välimeedias võid samuti kasutada midagi “kastist väljas” reklaampinnana, aga linnaruumis on nendele pindadele saamine oluliselt keerulisem kui veebis. Lisaks on nähtavus veebis alati suurem.

Kanalite rohkusega seostub ka rahvusvahelisus. Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.

“Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.”

Karin: Digimeedia on tõesti koht, kus väikesed ettevõtted saavad pälvida üleilmset tähelepanu. Isegi ilma konkreetset kampaaniat tegemata on seal nähtavust püüda palju kergem kui mitme traditsioonilise meediumi kaudu. Tugeva nähtavuse võti: tugev sait, tugev digimeedia kohalolu. Seega on see suurepärane kanal ka just start-up’idele, kes võivad nulleelarve (või vähemalt väga väikese eelarve eest) märgatava nähtavuse saavutada.

Ent mis kõige olulisem – üks pool on teadvustada, miks tasub sotsiaalmeedias või digikanalites end nähtavaks teha, kuid veelgi olulisem on kindlaks teha, et sealne tegutsemine kattub ning on sujuvalt ühildatud laiema brändi kommunikatsioonistrateegiatega.

Ettevõtte ärikasvu aitab toetada strateegiline kommunikatsioon, kus digi on integreeritud meediasuhtlusega – ühte jalga käivad nii meediasuhtlus, sotsiaalmeedia, reklaamid kui muu. Just seepärast on agentuurist hea juhtida kogu brändikommunikatsiooni – sügavuti meediat ja sõnumiloomet tundes mõistame, kuidas erinevad sõnumid eri kanalites välja mängivad. Nii võib olla kindel, et kogu brändi sõnumikeel on ühtselt juhitud.

2. Kolm viga digiturunduse või- või sotsiaalmeedia-vallast, mida olete Eestis täheldanud?

Karin: Esiteks kindlasti otsisõnade alakasutamine. Olen märganud, et paljud alustavad otsingumootoritele optimiseerimisega (SEO) nii, et valivad välja mõned märksõnad, töötavad nendega ja tunnevad, et kõik vajalik oleks justkui tehtud. Tegelikult tuleks märksõnu pidevalt jälgida ja ka vahetada – sellest ei piisa, et panna märksõnad paika ja kolme aasta pärast uuesti vaadata. Tasub vaadata konkurendi märksõnu, teha taustatööd, hoida neid uuendatuna. 93% online-kogemusest algab otsimootorist.

Ligi kolmandik alla 30-aastastest on internetile ligipääsu puhul sõltuvad nutitelefonist. Allikas: Pew Research Center, “Mobile Technology and Home Broadband 2021”

Teiseks soovitaksin rohkem mõelda sellele, mis juhtub veebilehtedel pärast turundustegevust. Üheks veaks on see, et ei mõelda, kuidas külastajaid enda klientideks “muuta” (konverteerida). Siin tasub endale esitada mitmeid küsimusi: milliste märksõnade kaudu külastajad saabuvad? Mida nad lehel järgmisena teevad? E-poe puhul on märksõnaks müügitunnel: kas külastaja saab midagi tasuta või kas teda võetakse vastu mingi erilise – näiteks videokujul – tervitusega?

Kolmandaks (küll juba vähem): kiputakse unustama mobiilset kasutajat. Inimeste arv, kes kasutavad veebis tegutsemiseks just mobiiliseadet, kasvab pidevalt. Tasub arvestada nii värvide, mahtude kui keskkonnaga. Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.

“Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.”


Helin: Üks tähelepanek, mis on omane pigem Eesti turundajatele: tihtipeale napib julgust katsetada uusi platvorme.

On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on veel Eesti kontekstis täiesti avastamata. Üks neist on kindlasti Reddit, mida Eesti noored palju kasutavad, ent millele ei osata turunduse ja kommunikatsiooni kontekstis veel mõelda. Ent eriti just algusfaasis on uued kanalid esimestele katsetajatele eriti soodsad – pole konkurente, paistad suurepäraselt silma.

Mõistagi pole igale poole tarvis minna lihtsalt tegemise pärast, ent kui märkad, et näiteks sõber või ema mõnes uues kanalis tegutseb, siis on see märk sellest, et nendeni võiks jõuda just vastavate kanalite kaudu. Tasub katsetada. Laialt kasutatud kanalites, näiteks Facebookis, võib kasutaja juba reklaamidesse ära uppuda!

“Tihtipeale napib Eestis julgust katsetada uusi platvorme. On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on Eesti kontekstis veel täiesti avastamata.”

3. Kus on digiturundus viie aasta pärast?

Karin: Arvatavasti saab olema kättesaadavam liitreaalsuse kombineerimine ning seda hakatakse usinamalt kasutama ka turunduskampaaniates. See võib tähendada interaktiivsemat reklaami ja uusi kogemusi kliendile – näiteks 3D-vaate võimalust telefonis. Kindlasti on üks märksõna häälepõhine juhtimine. Ehk äkki isegi julgeks öelda, et 50% otsingutest maailmas hakkavad olema häälepõhised.

Lisaks usun, et sisu muutub märgatavalt. Inimestel on järjest vähem aega ja keskendumisvõimet: tuleb mõelda sellele, kuidas edastada sõnumeid lühidalt, missugune sisu eeldab inimestelt kõige vähem aega ja energiat. Usun, et kanalitepõhiselt muutub see põhimõte veel jäigemaks, ka videote puhul pikkusepõhised piirangud lühenevad.

Helin: Olen nõus, et digi- ja sotsiaalmeedias peame tulevikus olema veel tugevamalt kanalites, mida inimesed nagunii kasutavad. Mida mugavam on elu tarbija jaoks, seda parem. Kõik see, mis meil ei ole veel online’is, kolib ümber Metaverse’i.


Nõuanded: kust te inspiratsiooni ammutate ning end erialase infoga kursis hoiate?

Karin: METAs on suurepärane see, et meil on oma ala eksperdid, turundus- ja kommunikatsioonimaailma tipud – nendega koostööd tehes on garanteeritud see, et õpid iga päev. Teiseks on meil valdkonna liidritest kliendid ja kliendipoolsed juhid, kellele suurepärase nõu pakkumiseks tuleb end igapäevaselt uuendustega kursis hoida, ent kes ise ka enda poolt päris mitmekülgseid teadmisi pakuvad.

Digiturunduse teemadel julgen soovitada: HubSpoti blogi. Head visuaalsed ülevaated: Social Media Today.

Helin: Üritan olla hästi avatud silmadega – et näha igapäevaelus uusi ideid ja kanaleid. Kui ma näen, et sõber veedab Redditis mitu tundi päevas, siis on selge see, et sarnaseid inimesi on veelgi. 

Igapäevases sotsiaalmeediakasutuses soovitan LinkedIni: sealt võib leida päris huvitavat erialast materjali, huvitavaid case study’sid ja ekspertide mõtteid.

Meta tiim

Helin Naska Vanemkonsultant

META PÄLVIS ‘AASTA PR-AGENTUUR 2022’ TIITLI

Lugemisaeg 1 min
META Advisory pälvis Eesti kõige vanemal ja olulisemal turundus- ja reklaamivaldkonna konkursil Kuldmuna ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitli, saades silmapaistvate kampaaniate eest kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist tunnustust.

13. mail Põhjala tehases toimunud Kuldmuna 2022 loovkonkursi peol jagati auhindu Eesti kõige võimekamatele turundus-, kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuuridele ja klientidele ning nende koostöös sündinud loovtöödele. Kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist muna pälvinud METAt tunnustati sel aastal ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitliga.

“Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia,” kommenteeris META partner Andreas Kaju. “Oleme viimase nelja aasta jooksul teist korda aasta agentuuri rollis ja võime kindlad olla, et see ei jää viimaseks korraks.”

META tänab oma kliente võimaluse ja usalduse eest luua uusi lahendusi seal, kus ei ole varasemat case study’t. “Saadame õnnitlused ja tänusõnad ka headele partneritele, sest ainult teiega on võimalik luua kampaaniaid, mis päriselt toimivad,” sõnas Kaju.

Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia.

Zürii valis igas kategoorias parimad tööd kokku 822 kandidaadi seast. PR-valdkonna žüriisse kuulus ka META uue äri juht Ann Hiiemaa. Lisaks temale oli PR-žüriis kuus teist liiget, kelle hulgas oli oma ala tippe nii agentuuridest kui kliendi poolelt, nii avalikust kui erasektorist.

Kuldmuna konkursi korraldaja Turundajate Liit (TULI) on kõiki turundusega tegelevaid professionaale ühendav liit, mille missiooniks on tõsta kohalike ettevõtjate ja terve Eesti ühiskonna teadlikkust turunduse erinevatest aspektidest.  Nüüdseks juba 24 korda toimunud Kuldmuna on seega Eesti kõige vanem ja olulisim reklaamikonkurss.

TUNNUSTUSED

🥇 KULDMUNA

  • Avaliku sektori kommunikatsioon

Digitally Wild pressireis ehk kuidas 45 000 eurot tõi 500 000 euro väärtuses kaja

Klient: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EAS)

Tiim: Mirjam Mäesalu, Maarja Karmin, Anni Türkson

. . . . . . . .

  • Influencer marketing (mõjutusturundus)

Joel Ostrati Maestro burger McDonald’s restoranides

Klient: Premier Restaurants OÜ/McDonald’s Eesti

Tiim: Helin Naska


🥈 HÕBEMUNA

  • Korporatiivkommunikatsioon

Kuidas Tele2 oma jõulukampaania ära jättis

Tiim: Ann Hiiemaa, Lily Mägi, Laura Põldma

. . . . . . . . .

  • Influencer marketing (mõjutusturundus)

Dexcom Warriors

Klient: Dexcom, Inc.

Tiim: Cairit Eit, Rainer Laurits, Andreas Kaju


🥉 PRONKSMUNA

  • Integreeritud kommunikatsiooni kampaania

Ivo Nikkolo rebrändingu kommunikatsioon

Klient: Baltika AS

Tiim: Helin Naska

. . . . . . . .

  • Sündmuse/ürituse kommunikatsioon

Näitus “Hirmus”

Klient: Balti Jaama Turg/Astri Grupp

Tiim: Riin Härma, Kert Kask


GALERII

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.