Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.

Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily: Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.

Lugemisaeg 4 min

Ann Hiiemaa: B2B-turunduses on kangelaseks klient

Kes on on kliendiloo kangelane? Aga kaabakas? Ja kes oled seal sina?

Ma armastan inimesi ja nende lugusid. Üks mu lemmikfilme on “Moneyball”, mis räägib pesapallist ja sellest, kuidas Oakland A treener Billy Beane leidis olematu eelarve juures konkurentsieelise, rakendades statistilise süvaanalüüsi meeskonna üles ehitamiseks.

See Michael Lewise raamatul „Moneyball: the art of winning an unfair game“ põhinev film kasutab klassikalist mudelit, mida esineb väga paljudes teisteski filmides. Näiteks filmis “Lord of the Rings”, ühes mu teises suures lemmikus “Forrest Gump”, aga ka linateostes nagu “King´s Speech”, “Tenet”, James Bondi filmides ja enamikes muinasjuttudes.

Lühidalt öeldes: peategelane ehk meie kangelane soovib saavutada midagi, milleni on väga keeruline jõuda. Hetkel, kui ta on juba alla andmas, sekkub ootamatult abiline (näiteks giid, muusikaõpetaja, muusa, ärijuht, kommunikatsiooniekspert), kes pakub plaani ja toetab kangelast tema eesmärgi täitmisel.

Loomulikult on loos ka alati oma kaabakas või vaenlane. Ja loomulikult saavutab kangelane kokkuvõttes oma eesmärgi. Miks ma seda lugu räägin? Sest B2B-kommunikatsioonis on võtmeteguriks seesama lugu.

B2B põhiline küsimus: kes on kangelane?

Donald Milleri raamatus „Building a storybrand: clarify you message so customers will listen“ on välja toodud sama raamistik oma toote müümiseks: kangelane, kaabakas, giid, plaan, CTA, läbikukkumine ja edu.

Lugu saab alguse kangelasest. Ettevõtted peaksid küsima, kes on nende jaoks kangelane? Ja need ei saa kunagi olla nemad ise, vaid just kliendid. B2B-brändi kommunikatsioonistrateegia keskmes peab alati olema klient. Tema vajadustele ja soovidele keskendumine on kriitilise tähtsusega.

Kangelane ei saa olla kunagi ettevõtte ise, vaid just kliendid.

Elementaarsed küsimused: kes on meie klient, mis on tema põhilised väljakutsed ja vajadused, kuidas ta meiega suhtleb, mis kanaleid ta kasutab, et oma probleemidele lahendused leida, kes on tema jaoks autoriteet, keda ta kuulab? Ja eelkõige – kuidas meie toode või teenus teda aidata või toetada saaks? Kogu oma pakkumine tuleb üles ehitada kliendi väljakutsetele ja probleemidele.

Mis või kes on sinu kliendi jaoks see niinimetatud „kaabakas“, see probleem, mis teda frustreerib? Harvaesinev pole ka olukord, kus klient ei suuda oma probleemi sõnastada – valu on, aga kus täpsemalt?

Teejuht – see oled Sina

Nüüd tuleb mängu giid, kes aitab kangelasel – ehk kliendil – seda väljakutset lahendada. Tema ehitab plaani, et aidata kangelasel oma eesmärke täita. META Advisory’s ehitame kommunikatsiooniplaanid alati kliendi äriliste eesmärkide peale, sest kommunikatsiooni eesmärk on toetada ärikasvu.

Teejuht pakub väärtuslikku sisu, nõuandeid, mis aitavad kangelasel jõuda lahenduseni. Sisu loomise aluseks on kliendi ees seisev teekond – lahenduste otsimisest väikeste võitudeni. Seepärast on kõige olulisem “kangelase” teekonna võimalikult täpne kaardistamine.

B2B-ettevõtete puhul on miinimumtegevusteks siinkohal visuaalselt atraktiivne kodulehekülg, tugev copy ja arusaadav sõnum, mis on ehitatud kangelase väljakutsele. Järgmises etapis kliendilood (testimonial’id), väga tugevad juhtimisanalüüsid, veebiseminard, valdkonnauuringud, taskuhäälingud ja nn valged paberid – kontseptuaalsed raportid, mis avavad konkreetse probleemvaldkonna ja väljakutse tervikuna – miks seda seni on raske lahendada olnud, kuidas on seda proovitud teha, varasema erialase kirjanduse kokkuvõtted, uus filosoofiline lähenemine jpm. Oma sõnumiga tuleb olla seal, kus on sinu klient ja kõnetada teda nii, et sinu sõnum jõuab talle kohale.

B2B-klientidele on võrgu kaudu saadava info hulk määratu – informatsiooniga võisteldakse ostjate tähelepanu pärast. Brent Adamson Gartneri uuringufirmast kirjutab järgmise aasta Harvard Business Review’ esimeses numbris sellest, et B2B-kliendid kulutavad ainult 17% oma ostuprotsessist selleks, et rääkida potentsiaalsete tarnijatega. Kogu eeltöö tehakse ise, lihtsasti kättesaadavat infot kõrvutades ja analüüsides.

17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsat sõnumit kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Brent Adamsoni analüüs kattub sellega, mida meie, turundajad, oleme õppinud lugude jutustamise ja kliendile teejuhiks olemise kohta – see 17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsa sõnumiga kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Oluline on kangelasele kristallselgeks teha, mida sinu ettevõte pakub ja kuidas see aitab tema probleeme lahendada.

Persoonibrändid

Selleks, et teejuhti kuulataks, on tal vaja esmalt kehtestada end autoriteetse allikana, saavutada eksperdikuvand ning luua ühised edukogemused, mis on edasise usalduse loomise aluseks. Inimesed ei osta alati parima ettevõtte tooteid või teenuseid. Nad ostavad tooteid ja teenuseid, mida nad mõistavad. Ja täna ostavad nad neid tooteid ja teenuseid parema meelega neilt, kes on oma valdkonnas tuntud tegijad ning nende jaoks olemas olulistel hetkedel, kui on nõu ja abi vaja.

Inimesed tahavad töötada inimeste, mitte ettevõtetega.

Ka siin tuleb mängu kommunikatsioon,. B2B-turunduses on uus ajastu – isegi kui enamik müügikontaktidest on nüüd distantsilt ja elektroonilistes kanalites, siis paradoksaalselt on vaja sedavõrd rohkem kommunikatsioonis hoida inimlikku joont – inimesed tahavad töötada teiste inimeste, mitte ettevõtetega. Väljakutse ettevõtte jaoks on leida oma tiimidest, seehulgas müügitiimidest rohkem karaktereid ja persoone, keda omakanalite ja teenitud meedia kaudu rohkem oma kliendisegmentidele avada – ehitada oma turunduskommunikatsioon üles inimestele. Loomulikult toetab see ka ettevõtte mainearhitektuuri erinevaid alustalasid, töötab koos tööandja brändinguga jne. Valdkonna eksperdid ja silmapaistvad persoonid aitavad ehitada tugevat brändi, tugev bränd aitab omakorda teha rohkem müüki.

Siin tuleb rakendada nii üldmeedia kui ka omakanalid. Täna on väga vähe neid, kes LinkedInis ja üldmeedias oma persoonibrände süsteemselt ja teadlikult ehitavad. See toetab B2B ettevõtete jaoks ka täna üht akuutsemat väljakutset – värbamist.

Miller toob oma raamatus välja veel kaks punkti: edu ja läbikukkumine. Ehk siis – milline on kangelase elu juhul, kui nad ei osta sinult, ja milline oleks tema lugu siis, kui ta sinult ostaks. Ja me kõik teame, et see elu peaks kahtlemata olema märksa vähem nauditav siis, kui ta sinult ei osta.

META Advisory võitis piirkonna suurimal kommunikatsioonikonkursil peaauhinna

Lugemisaeg 2 min

Work in Estonia ja META Advisory koostöös loodud imagokampaania “Skip 2020. Step into the future.” sai Eventiada IPRA GWA kommunikatsiooniauhindade jagamisel parima tööandja turunduse kampaania eriauhinna. Piirkonna suurimal kommunikatsioonivaldkonna konkursil osales tänavu rekordarv osalejaid ühtekokku 15 riigist.

11. korda toimuva Eventiada IPRA GWA konkursi eesmärk on tunnustada aasta parimaid kommunikatsioonivaldkonna tegevusi. Work in Estonia ja META koostöös valminud “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania nomineeriti kahes suuremas kategoorias – esikoht pälviti parima tööandja turunduse kampaania loomise eest muutlikul ajajärgul. Kampaania sai peavõidu ka täiesti uues, säästvale arengule suunatud auhinnakategooorias.

Work in Estonia “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania keskendus Eestis asuvate IT-ettevõtete abistamisele välistööjõu leidmisega.

“Täna on tööandja turundus kasvava tähtsusega iga ettevõtte ja organisatsiooni jaoks. Võitlus talentide pärast on kestnud juba paar aastat, ent on alles saavutamas oma haripunkti. Väga suur mõju on just terviklikel kampaaniatel, kus digi pole eraldatud traditsioonilisest kommunikatsioonist, vaid on üksteist toetama pandud,” avaldas META äriarendusjuht ja Skip2020 projektitiimi liige Ann Hiiemaa, kelle sõnul on kaasaegse kommunikatsiooniagentuuri võtmeoskus liita omavahel meediasuhtlus, turundus, reklaam ja sotsiaalmeedia.

Skip2020 kampaania käigus lisandus Work in Estonia lehele 222 uut tööpakkumist, kampaanialehte külastas 17 242 inimest ning lehele kirjutati 124 “Võimalik ainult aastal 2020” lugu IT-sektori inimestelt 35 riigist. Kampaaniavideot vaadati kahe nädalaga rohkem kui 343 000 korda.

META Skip2020 tiimi kuulusid Maarja Karmin, Laura Põldma, Anni Türkson ja Ann Hiiemaa. Work in Estonia projektijuhiks oli Kristi Veskus, kampaania digipartneriks agentuur Age Creative.

Eventiada IPRA GWA konkurssi on korraldatud alates 2011. aastast Orta Communications Groupi ja International Public Relations Associationi poolt. Tänavusel aastal kuulus žüriiliikmete hulka 35 kommunikatsioonialast eksperti 17 eri riigist.

Kogemuslugu: https://metaadvisory.ee/case-study/skip-2020-step-into-the-future-ehk-murdsime-muuti-avaliku-sektori-imagokampaania-korraldamisest/

Lugemisaeg 5 min

5 nõuannet mõjuisikutele tulemuslikeks koostöödeks: PR-agentuuri vaade

Mõjuisiku ehk influencer’i tiitli võib endale omistada praktiliselt iga sotsiaalmeedias tegutsev inimene. Sotsiaalsed meediumid annavad hääle kõigile inimestele – sisu loomise võimalus on igal soovijail.

Olles PR-konsultandina teinud koostööd ülemaailmselt tuntud brändide ning paljude sisuloojatega, on mul aastate jooksul tekkinud mitmeid tähelepanekuid, mille järgimisel võidavad nii sisulooja kui klient. Millised võiksid siis olla mõjuisiku töö parimad praktikad ning kuidas panna paika rutiinid, mis aitavad tagada, et klient pöörduks mõjuisiku juurde tagasi?

1. Säilita lojaalsus

Üks suurimaid vigu, mida mõjuisikuna teha, on tormata kohe pärast koostöö lõppu uude koostöösse mõne konkurendiga. See ei jäta head muljet ei koostööpartneritele ega agentuuridele. Mõjuisikuna säilita oma autentsus ning ole lojaalne nendele brändidele, kellega on olnud hea koostöö ja kelle tooteid tõepoolest ka koostöö-väliselt kasutad.

Nii kindlustad nii enda professionaalset kuvandit, aga näitad ka autentsust oma jälgijatele. Seekaudu suurendad võimalust, et klient soovib sinuga uuesti koostööd teha – mine sa tea, ehk tehakse ettepanek pikemaajalisemaks koostööks või pakutakse võimalust koos täiesti uus toode välja arendada.

2. Ära muutu Top Shopi reklaamiks

See ja esimene punkt täiendavad üksteist. Brändidele meeldivad need näod, kes räägivad toodetest endale omase karakteri ja huumoriga ning kes ei ole juba „ülekasutatud“ ehk ei lähe kaasa iga ettejuhtuva koostööpakkumisega.

Enamasti kipuvad just isiklikele omadustele ja huvidele truuks jäävad mõjuisikud suurel hulgal koostööpakkumisi saama. Seega ongi mõjuisiku enda teha, kas temast saab reklaamtahvel Pirita teel või säilitab ta enda kanalile omase sisu ja sobitab brändid sellega, mitte ennast brändidega.

3. Tähtajad, tähtajad, tähtajad – need on tähtsad

Jah, tähtaegadest on oluline kinni pidada. Kampaaniad planeeritakse kindlatele perioodidele ja enamasti on koostöö mõjuisikuga ainult üks osa tervest suurest kampaaniast. See tähendab, et suhtumine „vahet ju pole, millal ma sisu üles panen“ ei ole kindlasti ideaalse koostööpartneri mõtteviis.

Tasub arvestada, et projektijuhtide jaoks on pidev tähtaegade meelde tuletamine ja arupärimine mingist hetkest juba üsna ebamugav. On vähetõenäoline, et kokkuleppeid mitte austavat inimest järgmisel korral kampaaniasse kaasatakse.

4. Ära musta potentsiaalset klienti läbi mõtlemata

Nii mõnedki mõjuisikud on avalikult teemaks toonud, et inimesed peaksid nende tööd tõsisemalt võtma – sisuloome võtab rohkelt aega ja ettevalmistamist. See vastab 100% tõele.

Ent seejuures on oluline, et mõjuisik ka endast tõsiseltvõetavat kuvandit hoiaks. Siit ka üks põhitõdesid: klientide – nii potentsiaalsete kui olemasolevate – avalik laimamine tõsiseltvõetavust ei tekita ning lükkab eemale. Tasub arvestada, et Eesti väiksus tähendab seda, et info nii headest kui halbadest kogemustest liigub kiiresti ning sellised kogemused ei jää märkamatuks teistelegi.

Muidugi ei tähenda see, et koostöö kohta ei peaks tagasisidet andma. Vastupidi: kui midagi ei meeldi või on mõtteid, kuidas edaspidi paremini teha, tuleb seda kliendile öelda. Täpselt nii teevad ka agentuurid enda klientidega.

5. Jaga statistikat ja tagasisidet

Ka brändid ise soovivad tagasisidet. Kui midagi nende toote juures on valesti või vajaks edasi arendamist, siis on otse tarbijalt saadav tagasiside on äärmiselt oluline.

Samuti on brändi jaoks väga kasulik ja informatiivne mõjuisiku statistika nägemine. Ehkki enamik ettevõtteid küsivad seda koostöö lõppedes – või vahel ka enne koostöö alustamist – ise, siis oleks eriti meeldib mõjuisiku kaasa mõtlev ja proaktiivne lähenemine. Kui ta ise olulise teavet jagab, näitab see kliendi jaoks professionaalsust ja avatust.

Lugemisaeg 3 min

Nügimine on moes – mis sellest PR-is kasu on?

Kui te ei ole viimastel aastatel kuulnud mitte midagi nügimisest*, siis olete ilmselt elanud maa all. Väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailmapank ja ettevõtetes nagu Coca-Cola on juba aastaid isegi eraldi nügimisega tegelevad meeskonnad. Isegi Eesti riigis otsitakse nügimisest elanike suunamisel abi.

Maailma üks suurimaid reklaami- ja avalike suhete agentuure Ogilvy korraldas tänavu juba üheksandat aastat rahvusvahelist konverentsi Nudgestock, mida nad ise nimetavad laiemalt käitumisteaduste festivaliks ja millest võttis tänavu digitaalselt osa üle 20 000 inimese.

Lisaks sellele, et tegemist oli väga hea näitega, kuidas koroonakriisi järgses maailmas (12-tunnist!) konverentsi korraldada, oli hea näha, kuidas rahvusvahelisel tasemel ei ole nügimine lihtsalt üks trendikas kommunikatsioonimeetod, vaid kommunikatsiooni planeerimise oluline ja loomulik osa.

Konverentsi patroon, reklaamimaailma guru Rory Sutherland sõnastas selle nii: käitumisteadus ei ole kõik, aga kui sa ei arvesta seda oma probleemi lahendamisel, siis jääd millestki suurest ilma. See, kuidas me arvame, et inimesed võiksid käituda ja kuidas nad tegelikult käituvad, on sageli väga erinev. Kui paljud turundusmaailma praktikud püüavad täna inimeste käitumist kirjeldada läbi (suur)andmete ja uuringute, siis Sutherland rõhutas, et inimeste käitumine ajas muutub, seega pole loovideid mõtet üles ehitada minevikus toiminud kontseptsioonidele ja tarbijate käitumisele, vaid testida tuleb ka ideid, mis tunduvad esiti täiesti ebaloogilised. „Enamik ideid tunduvad loogilised alles pärast nende edukust,“ sõnas ta.

Seda, et inimeste käitumine ei ole alati – või isegi sageli – ratsionaalne, on viimastel kümnenditel tõestatud korduvalt. Kõige huvitavamalt on selle kirja pannud Nobeli preemiaga pärjatud psühholoog Daniel Kahneman, kes kirjeldas kümme aastat tagasi avaldatud raamatus „Thinking Fast and Slow“ lihtsate näidete abil, kuidas inimesed võtavad otsuseid vastu enamasti kiiresti ja ebaratsionaalsetel alustel. Inimese aju ei taha vabatahtlikult palju vaeva näha ja otsib otseteid, lihtsaid lahendusi.

Sellised lahendused võivad meid aga väga sageli viia valele teele. Kommunikatsioonivaldkonnas on seda eriti oluline arvesse võtta loovideede või strateegiliste lahenduste otsimise faasis. Kui ajurünnaku-koosoleku alguses ütleb autoriteetne osapool välja mingi arvamuse või suuna, võib kogu ülejäänud protsess kuluda selle arvamuse tõestamiseks. Või kui mõnel osalejal on sarnase probleemi lahendamise kogemus, siis on tal raske välja pakkuda täiesti uusi lahendusi.

Nudgestocki konverentsil esinedes pakkus Kahneman välja meetodi paremate otsuste tegemiseks: otsust tuleb teadlikult edasi lükata. Kõigepealt soovitab ta probleemi tükkideks võtta, iga selle aspekti kirjeldada ja analüüsida, koguda kokku võimalikult palju informatsiooni ja alles siis kasutada oma intuitsiooni ja kogemusi, et teha otsus või leida kokkulepe. „Informatsioon tuleb hoida võimalikult kaua puutumatuna osapoolte eelarvamustest ja eelnevatest kogemustest,“ rõhutas ta.

Kolmas väga huvitav esineja oli kommunikatsiooni- ja sotsioloogiaprofessor Damon Centola, kes rääkis sellest, kuidas keerulised muutused ühiskonnas tegelikult levivad ja mis nende levikut takistab. Ta eristas muutuste levikul ühiskonnas lihtsaid ja keerulisi nakkuseid (simple and complex contagions): lihtsad on näiteks COVID-19 viirus, kuulujutt, viraalne video, lihtne idee ja info, keerulised aga uued tehnoloogiad, riskantsed sotsiaalsed liikumised, kulukad innovatsioonid, võõrad ideed, uued käitumismudelid.

Kui lihtsad nakkused levivad lineaarselt ja loogiliselt, sageli suurte kontaktide hulgaga isikutelt ühiskonna äärealadel asuvatele inimestele, siis keerulised nakkused võivad hoopis levida äärealadelt lõpuks mõjuisikuteni välja. Ta selgitas, miks levis laialdaselt ja läbi erinevate ühiskonnakihtide koroonaviirus, aga mitte maskikandmine, ning miks ei ole suurte kontaktide hulgaga mõjuisikute kasutamine keeruliste muutuse kommunikeerimisel alati kõige õigem lähenemine. Ta tõi välja, et keeruliste muutuste puhul on tema analüüsi põhjal otsustav hetk 25% inimeste käitumise muutus – alles pärast selle saavutamist levivad need eksponentsiaalselt massidesse.

Mida siit PR-i kaasa võtta?

Inimeste käitumine on suuresti ettearvamatu ja kui me tahame nende käitumist mingis soovitud suunas muuta (näiteks tervislikum toitumine, keskkonnasäästlikum tarbimine või uue tehnoloogia kasutuselevõtt), siis me peame sellega arvestama. Sageli aitab õige tee leida mitmete (ka ebaloogiliste) ideede testimine.
Me peame uusi ideid ja lahendusi välja töötades arvestama ka enda eelhäälestusega ja loovideede protsessi teadlikult suunama, et värsked ideed pinnale saaks ujuda.
Informatsioon võib küll laialdaselt levida, aga see ei pruugi tuua kaasa käitumise muutust, kui me ei saa aru inimeste eelhäälestatusest. Näiteks jätkusuutlikkus on niivõrd keeruline valdkond, et suurem osa inimesi ei suuda seda hoomata, veel vähem oma eluviisi vastavalt sellele muuta. Lisaks võib inimene teha elus ühe muutuse, näiteks sorteerida prügi ja arvata, et sellest piisab, kuna ta on oma panuse andnud.

*Nügimine on iga aspekt otsuse tegemise protsessis, mis kihutab inimesi oma käitumist ennustatavas suunas muutma, kasutamata selleks mingite valikute keelamist või majanduslikke stiimuleid. Sekkumine peab olema lihtsasti välditav ja odav, et olla nügimine. Nügimine ei ole millegi kohustuslikuks tegemine või keelamine. Näiteks, puuviljade asetamine silmade kõrgusele on nügimine. Rämpstoidu keelamine ei ole. (Thaler ja Sustein, 2008)

Lugemisaeg 3 min

Uus trend – kommunikatsioonijuhi roll usaldatakse terviklikult agentuurile

Üha enam rahvusvahelisi ja Eesti ettevõtteid liigub seda teed, et kogu kommunikatsiooniosakonna töö võetakse sisse terviklikult agentuurist. Kas see otsus õigustab ennast ja mis on sellisel juhul võtmetähtsusega, et koostöö sujuks?

Kuigi COVID-19 kriisi alguses arvati, et väga paljud ettevõtted hakkavad kommunikatsiooni juhtima in-house inimeste abil, siis tegelikkus on osutunud vastupidiseks. Juba enne kriisi hakkas levima trend võtta kogu kommunikatsioonijuhtimise teenus agentuurist. Eelkõige just agentuurist, mis suudab pakkuda täisteenust – nii strateegilist kommunikatsiooni, igapäevast meediasuhtlust, sotsiaalmeediat kui ka sisekommunikatsiooni.

Selleks, et koostöö sujuks, vastutab majas sees turunduse-ja kommunikatsiooni eest üks inimene. On siis tegemist turunduse-või kommunikatsioonijuhiga, mõlemad valdkonnad on tänaseks üksteisest niivõrd läbi põimunud ja peaksid ideaalis üksteist toetama, seega ametinimetuse poolest polegi enam vahet kumb vastutab. Väga sageli on ettevõttes siiski ka kommunikatsiooni eest vastutavaks isikuks turundus-või brändijuht.

Agentuur vs. kommunikatsiooni- või turundusjuht

Eriti levinud on kogu kommunikatsiooniteenuse sisseost rahvusvaheliste ettevõtete puhul, kes väga sageli ühendavad Eesti, Läti ja Leedu turud ning võtavad ühest agentuurist kogu projektijuhtimise ja igapäevase kommunikatsiooni.

Juba aastaid on samamoodi tegutsenud näiteks Coca-Cola ja McDonalds, kes võtavad kogu kommunikatsioonijuhtimise agentuurist. Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku sõnul on see samal ajal nii kuluefektiivne kui ka vastutava isiku jaoks oluliselt mugavam töö tegemise viis. „Mõned aastad tagasi tegime strateegilise otsuse, et võimalusel koondame turundus-, PR- ja valitsussuhete kommunikatsiooni ühe agentuuri alla. Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgset kommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimate tulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakub uudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki,“ selgitas Normak.

„Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgsetkommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimatetulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakubuudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki.“–
Nele Normak, Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juht

Sarnaseks näiteks on ka Citycon, kus turundustiim koosneb turundus-ja kommunikatsioonijuht Helina Leifist ja kaubanduskeskuste koordinaatorist. Viimane tegeleb valdavalt seejuures sisekommunikatsiooniga. Kommunikatsiooniteenus ostetakse terviklikult sisse META Advisory´st.

„Teistes Põhjamaa riikides, kus on Cityconi kaubanduskeskused on eraldi kommunikatsioonijuhid. Sarnaselt Taanile on Eestis Cityconil vaid kaks keskust (väga vähe võrreldes Norraga, kus on 24 keskust – H.L.), mille kommunikatsioonivajadused ja mahud ei tingi eraldi spetsialisti värbamist. Küll aga tunnen, et kuna Eestis on minu vastutusalas nii turundus kui ka kommunikatsioon, siis kõrghooajal on PR-agentuuri kasutamine lausa hädavajalik. Esiteks on see kuluefektiivne ja teiseks tunnen agentuuri tuge just kriisikommunikatsiooni teemade ja meediasuhete suunal. Tihtipeale mitmeid uudiseid ja vastuseid välja andes on hea kui on kaasatud erapooletu partner, kes ei oma sidet Cityconi ettevõttega. Nii saame näha laiemat pilti ning anda paremaid kommentaare, mis mõjutavad rohkem ka klienti, kes ei tea keskuse otsuste tagamaid,“ selgitas Leif.

Kumb on kuluefektiivsem?

Paljud pelgavad agentuuri palgata, sest kardetakse, et see on väga kallis. Tegelikult on agentuuri palkamine aga mõnelgi juhul kuluefektiivsem kui ühe professionaalsel tasemel kommunikatsioonispetsialisti värbamine. Eelkõige sellepärast, et agentuurist värvates saab oma käsutusse mitme erineva valdkonna spetsialistid, kes aitavad kasvatada nii ettevõtte mainet kui ka toote või teenuse müüki. Täna on kaasaegsest kommunikatsiooniagentuurist võimalik saada teenus, mis aitab ehitada üles toodete ja teenuste brände, planeerida nende turundust kliendisegmentidele, ehitada kliendi maine arhitektuur ja seda kuust kuusse arendada, aga ka juhtida ettevõtte suhteid avalikkuse, meedia, ettevõtte asukohta ümbritseva kogukonnaga.

Paljuski on agentuurist abi just kriiside ajal, sest seal töötavad kogemusega spetsialistid, kes on oma karjääri jooksul juhtinud mitmete ettevõtete kriisikommunikatsiooni ja sellest õppinud. Tänu sellele on võimalik tunda end iga päev kindlamalt.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud 2020. aasta tööturu-uuringust selgus, et turundus – ja kommunikatsioonispetsialisti brutopalga mediaan jääb Eestis 1400 euro ja tippspetsialistil 1850 euro juurde. Samas on tõsiasi see, et kogenud kommunikatsioonijuhti sellise rahaga tööle täna enam ei meelita. Küll aga on võimalik sama raha eest saada agentuurist igakuine leping, mis võib katta väiksema ettevõtte baasvajaduse.

Küsi juba täna META-lt pakkumist ja kirjuta ann.hiiemaa@metaadvisory.ee

Lugemisaeg 3 min

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

2020. aasta suvel alustasime koostöös Kristiine ja Rocca al Mare keskuse ning stuudioga Kõrvauss podcast’i „Trenditegijad“ lindistamist. Eestis olid Kristiine ja Rocca al Mare esimesed kaubanduskeskused, kes endale sellise lisakanali lõid.

Podcast ei ole
lihtsalt keskuste
uus reklaampind,
vaid päris oma saade.

Saatejuhid vestlevad ägedate ja inspireerivate inimestega, kes kuulajate jaoks juba varasemast tuttavad võivad olla. „Trenditegijad“ tahavad pakkuda huvitavat sisu ja seekaudu noori inspireerida. Keskuste rentnike kaasamine aitab episoodide teemadele lisada eksperdivaadet ning rentnike jaoks on reklaam lihtsalt positiivne kõrvaltulem.

Ka Rocca al Mare ja Kristiine keskuste rentnikud väärtustavad podcast’i lisaväljundina väga. Pärast esimeste episoodide salvestamist saatsime need ka rentnikele kuulamiseks, et neil tekiks aimdus, mida podcast endast kujutab. Samuti andsime neile võimaluse pakkuda välja teemasid, millest mõnes episoodis kõneleda. Tõdesime, et mõlemas keskuses on omajagu rentnikke, kellel oleks palju põnevaid jututeemasid.

IDEE

Trenditegijate podcast’i idee sündis vajadusest jõuda noorte inimesteni, kes traditsioonilist meediat sisuliselt enam ei jälgi. Levinumatel sotsiaalmeediaplatvormidel – Instagramis, Facebookis, aga ka Snapchatis ja TikTokis – on konkurents üha kasvav.

Podcast annab võimaluse siduda kuulaja sisuga pikemaks ajaks, kui seda võimaldavad näiteks lühivideod või muu visuaalne graafika. Nagu juba mainitud, on see lisaks ka täiesti uudne väljund keskuste rentnikele, sest episoodidesse on kaasatud ka nende esindajad, kes saavad oma tegemistest rääkida. Parimad nopped vestlustest saatekülalisega on ilmunud ka meedias – seda nii Postimehe kui Delfi veebiportaalides.

ESIMENE SAMM

Turundajad teavad, et iga uue keskkonna ülesehitamine on suur töö, mistõttu on alati mõistlik endalt küsida, kas saadav tulu ületab kulu ja kas hiljem on uue formaadi haldamiseks ikka piisavalt inimressurssi?

Podcast’i tegemine on kahtlemata väljakutse, kuid vaev on seda väärt. Oleme andnud endale väga selgelt aru, et uue keskkonna ehitamine võtab aega. See on järjepidev töö ning populaarsus ja kuulajad ei tule üleöö. Ent algus on olnud paljulubav. Näeme iga uue episoodi pealt, et unikaalsete kuulajate arv kasvab – kaugemad kuulajad paiknevad näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Juunikuus alustanud podcast’il on täna juba 10 episoodi. Külas on käinud lohesurfar ja treener Kristiin Oja, näitleja Kristjan Lüüs, jumestuskunstnik Gerda Miller, muusikud Sander Mölder, Eik Erik Sikk ja Maian Lomp, Joel Juht. Laulja Daniel Levi Viinalassiga on salvestatud isegi üks live-episood.

„Live-podcast’i tegime Rocca al Mare keskuse külastajate ees ja sidusime selle isadepäeva kampaaniaga Super-Paps. Kutsusime saatekülaliseks tuntud isafiguuri, kes oli ka kampaanianägu sotsiaalmeedias. Võtsime episoodi ka videona linti ning katsetasime sellega ühtlasi podcast’i toimimist video kujul,“ kirjeldab Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif. „Tuleb tunnistada, et see töötab üllatavalt hästi: praeguseks hetkeks on videot vaadatud juba rohkem kui Spotify’s vastavat episoodi on kuulatud. Ei saa salata: võib olla seisneb video edu saladus selles, et Daniel on niivõrd särav ja karismaatiline isiksus. Esimese katsetuse edukus on andnud julgust ka teiste kampaaniate korral live-podcast’i teha.“

VÄLJAKUTSED JA EELISED

Podcast’i tegemise üks suurimaid väljakutseid on ühise aja leidmise. Kuna saatejuhte on meil kolm, saatekülalisi kaks ja salvestamine toimub stuudios Kõrvauss, siis võtab ühise aja leidmine mõnikord aega isegi mitu nädalat. Lihtsustamiseks oleme nüüdseks läinud seda teed, et kõik kolm saatejuhti ei olegi alati kohal ning võimalusel paneme kaks saatekülalist korraga rääkima ja teeme veidi pikema episoodi.

Podcast’i eeliseks on, et see annab inimestele võimaluse tarbida infot samal ajal, kui nad teevad midagi muud – näiteks trenni, sõidavad autoga, jalutavad tänaval või koristavad. Seega tundus ainuõige võtta lisaks kõikidele visuaalsetele kanalitele kasutusele ka helimeedia.

Trenditegijate podcast’i on võimalik kuulata Spotifys, Apple Podcastist, Google Podcast’ist ja teistest populaarsematest meediumitest. Trenditegijate saatejuhid META Advisory konsultandid Jonatan Karjus ja Helin Naska ning Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Podcast’i on võimalik kuulata näiteks SIIN.

Error fetching content.

META liitus ülemaailmse PR-võrgustikuga Convoy

Lugemisaeg 1 min

META liitus ülemaailmse PR-võrgustikuga Convoy

Lugemisaeg 1 min

Eesti juhtiv valitsussuhete ja PR-agentuur META Advisory liitus ülemaailmse PR-võrgustikuga Convoy, mis keskendub eelkõige B2B-tehnoloogiaettevõtete kommunikatsioonile. Võrgustikku kuulumine annab META-le võimaluse teenindada rahvusvahelisi tehnoloogiasektori kliente senisest veel kõrgemal tasemel ja pakkuda lisavõimalust oma olemasolevale kliendibaasile.

META kuulub ainsana Eesti agentuuridest ka ülemaailmsesse IPREX võrgustikku, mis on €381 miljoni eurose koondkäibega võrgustik sõltumatutest (kohalikele partneritele kuuluvatest) kommunikatsiooniagentuuridest, millel on enam kui 1600 töötajat 110 esinduses üle kogu maailma. Convoysse ja IPREXisse kuulumine teeb METAst ühe laiema rahvusvahelise võrgustikuga Eesti PR-agentuuri.

“Rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumine annab nii meie
klientidele kui ka meile endile lisavõimaluse.”

“Rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumine annab nii meie klientidele kui ka meile endile lisavõimaluse. Oma klientidega koos välisturgudele minek on muutunud oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks, sest meil on toeks ekspertidest koosnev võrgustik,” avaldas META äriarendusjuht Ann Hiiemaa. “Convoysse kuulumine annab meile ligipääsu rahvusvahelistele B2B tehnoloogiabrändidele, kes tahavad Eesti turule sisenedes luua kampaaniaid, millel on tõeline mõju. Meie tehnoloogiasektori kliendid saavad omakorda tuge, sest välisturgudele sisenedes saavad nad enda kõrvale tipptasemel eksperdid, kes tunnevad konkreetset sihtturgu läbi ja lõhki.”

Convoy juht Rob Ettridge lisas: „Kuna B2B ettevõtete jaoks on jätkuvalt vajadus luua sihipäraseid ning kuluefektiivseid kampaaniaid, mis on suunatud bränditeadlikkuse tõstmiseks ja kliendibaasi kasvatamisele, siis on kohalikele ekspertidele juurdepääs hädavajalik. Valisime oma partneriks META, sest neil on Eestis suurepärane maine ja pikaajaline kogemus.”

2009. aastal asutatud META partnerid Andreas Kaju ja Ott Lumi on 11 tegutsemisaasta jooksul üles ehitanud 2 peamist ärisuunda: Meta Government, mis tegeleb valitsussuhetega, ning Meta Communications, mis pakub strateegilist nõustamist ja kommunikatsioonilahendusi meediasuhetes, turunduses, sisekommunikatsioonis ning mainekujunduses.

Rohepööre jõuab lõpuks kõigini

Lugemisaeg 4 min