Kliendi riskide identifitseerimine ja positsioneerimine laiemas sotsiaalses-ja kommunikatiivses raamistikus (kas lähtekoht on muutuste esilekutsumine või hoopis status quo hoidmine?). Defineerime kas lahenduste põhituum on korporatiiv-, avalikes-, valitsus- või kogukonnasuhetes.

Osapoolte kaardistamine, arvamusliidrite uuringud, poliitiliste trendide, sotsiaalsete arengute ja meedia hoiakute kaardistamine.

Lõplik väljakutse määratlemine, diagnoosimine. Defineerime kõige tõenäolisemad läbimurdekohad, strateegia riskid ja hüved. Vajadusel kavandame teema päevakorda toomise (või väljaviimise) plaani ja vahendid. Vajalikud kõrvaltegevused. Valmivad meediaplaan ja/või turunduse ja/või valitsussuhete tööplaan.

Kujundatakse lõplik arusaam sobivatest meetoditest, tegevuse intensiivsusest.

Praktiline meediaplaan, siht- ja sidusrühmade haldamise plaan; majasiseste ja -väliste tegevuste jaotamine.

Kui eesmärgiks on kellegi käitumise mõjutamine, siis see ongi eesmärk - mitte aga kogu kanalispektri katmine, "penetratsioon", share-of-voice, meediakajastused. Kui planeerimise käigus fikseerime mõõdetavad tulemused, siis oleme oma meetodite valikul ka paindlikud. Keeruliste kaasuste korral ei häbene lisanõustajaid kaasata ja suudame juhtida inter-distsiplinaarseid kliendimeeskondi.

Tüüpiliselt eeldab plaani elluviimine suutlikkust juhtida praktilisi meediasuhteid, seirata erinevaid otsustusprotsesse ja olla aktsepteeritud partneriteks otsustajatele.

Defineerime lähtuvalt projekti ja ülesande sisust tulemuste tagasiside mehhanismid.