Rail Baltica ärivõrgustiku loomine joonistas välja ärivõrgustike loomise eripärad Balti regioonis
Transiidi- ja logistikavaldkonna kommunikatsiooni ja valitsussuhete projektid on mind alati huvitanud.
Nendes projektides ristuvad reeglina strateegilise kommunikatsiooni planeerimise vajadus ning valitsussektori tunnetus kui eeldus.
Ligi 15 suhtekorraldusmaailmas tegutsetud aasta jooksul olen ma nõustanud väga erinevaid selle transiidi- ja logistikavaldkonna ettevõtteid. 1990. aastate lõpus, kui naftatransiit oli Eesti majanduse üks mootoreid, oli mul võimalus alustada oma tööd suhtekorraldajana selliste ettevõtete juures nagu N-Terminal ja Pakterminal. Aastate jooksul olen nõustanud ka Eesti Raudteed, Nordicat ja mitmeid teisi huvitavaid Eesti transiidi- ja logistikaettevõtteid.
Üks viimase aja huvitavamaid projekte selles valdkonnas on olnud Rail Baltica Ärivõrgustiku tegemistega seonduv. 2019. aastal lõpetasin kaheaastase projekti eesmärgiga rajada Rail Baltica Ärivõrgustikud Eestisse, Lätti, Leetu ning ka Poolasse ja Soome. Seda projekti finantseeris Euroopa Komisjon, projekti partneriteks olid ka lisaks META-le ka advokaadibüroo Triniti ning projektinõustamise ettevõte Innopolis.
Taust
Üleeuroopalisi megaprojekte – nagu Rail Baltica – on Euroopa Komisjoni toel rajatud mitmeid, ent tihtipeale ei ole ärikogukondade teadlikkus nendest projektidest enne vastava infrastruktuuri valmimist paraku piisavalt kõrge. Mitmel juhul on see tähendanud, et ettevõtjad, kellel oleks potentsiaalne huvi taristut kasutada, avastavad uued võimalused liiga hilja – see omakorda võrdub sisuliselt mahavisatud võimalustega ressursside kasutamisel.
Rail Baltica Ärivõrgustiku loomine oli kaheaastane projekt, kus META ülesandeks oli sihtriikides kommunikatsiooni korraldamine ning õigetele sihtrühmadele ürituste korraldamine, mis on eelduseks ärivõrgustike tekkimisele.
Järeldused
Projekt õpetas ka seda, et meie regiooni riikide arusaamad selliste mitteformaalsete ärivõrgustike loomisest on küllalt erinevad. Näiteks on Eestis Rail Baltica Ärivõrgustik väga elav organisatsioon, kuhu tänaseks kuulub üle 25 Eesti juhtivat transiidi-, logistika- ja ehitusvaldkonna ettevõtet. Samal ajal on näiteks Leedus ühiskonna traditsioonid on märksa korporatiivsemad ning vabakondlike ärivõrgustike loomise eeldused hoopis teistsugused.
Seetõttu tuli ettevõtjaskonna koondamiseks ning neile Rail Baltica tulevaste ärivõimaluste tutvustamiseks kasutada harjumuspärastest hoopis teistsuguseid meetodeid.
Euroopa Komisjon luges projekti õnnestunuks – loodame tulevikus Eesti Rail Baltica ärivõrgustikuga koostööd jätkata.
