Kairi Uustulnd: kaitsevaldkonna kiired muutused nõuavad ettevõtetelt üha suuremat paindlikkust ja teadlikkust

Lugemisaeg 4 min

Kaitseinvesteeringud ei ole Eestis enam ajutine kriisimeede, vaid pikaajaline majanduspoliitiline prioriteet. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse miljardeid eurosid õhukaitsesse, laskemoona, droonidesse, taristusse ja kriitilise infrastruktuuri tugevdamisse. Muutused tehnoloogia kiires arengus, innovatsiooni kiirem rakendamine ning mõju lahinguväljal muudavad ka kaitsevaldkonna hanked kiiremaks ja paindlikumaks.

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Venemaa on jätkuvalt Eestile suurimaks ohuks ning nagu on Ukraina sõda selgelt näidanud, ei ole seda ohtu võimalik vähendada pelgalt läbirääkimiste teel. Valitsus ja avalik sektor keskenduvad laiapõhjalisele riigikaitsele, sealhulgas konkreetsetele sammudele, mis puudutavad nii Kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonna kaitset, ettevõtete vastupanu tugevdamist, energeetikat, ühendusi ja taristu kaitset.

Ka pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi ja eeldatavat valitsuse vahetust püsivad kaitseinvesteeringud Eestis kindlasti kõrgel tasemel, moodustades üle 5% Eesti SKPst. Olulisel kohal on ka strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlemine, mis võimaldab protsessidega kiiremini ja sujuvamalt edasi liikuda ning projekte päriselt ellu viia.

Ettevõtete vaates muutub üha olulisemaks võime siduda oma lahendused riigi kaitse- ja julgeolekuprioriteetidega. Eesti on muutumas üheks Euroopa kiiremini kasvavaks kaitseinvesteeringute turuks ning üha rohkem otsuseid sünnib NATO, Euroopa Liidu kaitsealgatuste ja regionaalse koostöö ristumiskohas.

Olulised õppetunnid Ukrainast

Kaitsevaldkonna prioriteediks on õhukaitse tugevdamine, mis hõlmab ka ettevalmistusi kaitseks ballistiliste rakettide eest. Sarnaselt paljudele maailma riikidele suunab Eesti suure osa investeeringutest laskemoona soetamiseks. Selleks on mõeldud 3,2 miljardit eurot aastateks 2026–2029. Laskemoona nõudlus on suur ning ka Eesti on astunud samme kohapealse laskemoonatootmise rajamiseks.

Ukraina kogemus on näidanud ilmekalt droonide ja elektroonilise sõjapidamise olulisust. Nii suunab ka Eesti palju ressurssi droonisõja ja elektroonilise sõjapidamise võimekuste arendamisse ning mehitamata õhusõidukite üksuste integreerimisse brigaadidesse ja maakaitseüksustesse.

Oluline on tegeleda võimelünkade parandamisega, sealhulgas mereväe laevastiku moderniseerimisega. Koostöös meie lõunanaabritega jätkatakse Balti kaitseliini ehitamist ja arendamist. Lisaks edendatakse idapiiri lähedal asuva Narva linnaku arendamist.

Ukraina sõja õppetunnid ja kogemused on palju mõjutanud ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse läbiviidavaid hankeid. Suurt rõhku pööratakse tarneaegadele ja -ahelatele: mida lähemalt ja kiiremini saab toodet, seda parem. Samuti liigutakse valmistoodetelt innovatsioonipõhiste hangete suunas ning võetakse arvesse konkreetse hangitava toote mõju lahinguväljal. Oleme ka näinud hanke tühistamist Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande põhjal. See näitab, et muutunud oludele reageeritakse kiirelt ja paindlikult.

Ettevõtted peavad mõistma otsustusprotsesse

Kaitsevaldkonna investeeringute kasv loob võimalusi oluliselt laiemale ettevõtete ringile kui traditsiooniline kaitsetööstus. See hõlmab näiteks nii tehnoloogiaettevõtteid, tootmisettevõtteid, logistika- ja tarneahela partnereid, energeetikaettevõtteid, ehitus- ja taristuarendajaid kui ka side- ja andmesideteenuste pakkujaid.

Lisaks ettevõtte lahenduste sidumisele riigi kaitse- ja julgeolekuprioriteetidega, on oluline teada, kuidas riik oma kaitsevõimet üles ehitab. Ettevõtete edu ei määra ainult tehniline võimekus või parimad tehnoloogiad, vaid ka arusaam sellest, kuidas kujunevad riigi investeerimisotsused, missugused on poliitilised prioriteedid ning kuidas toimuvad otsustusprotsessid riigisektoris.

Seetõttu on ettevõtete vaates oluline kaardistada tulevased investeeringud ja hanked juba varakult, mõista riiklikke prioriteete ning olla valmis kiirelt ja paindlikult reageerima muutunud oludele.

Kairi arvamuslugu ilmus Äripäevas.

Stinne Vaga: mentorlus euroopa tippeksperdiga muutis mu vaadet juhtimisele ja süstis minusse enesekindlust

Lugemisaeg 3 min

META valitsussuhetevanemkonsultant Stinne Vaga osales Rud Pedersen Groupi mentorlusprogrammis, kus tal avanes võimalus kohtuda mitme kuu vältel teise Euroopa Rud Pedersen Groupi agentuuri kogenud eksperdi ja partneriga. Mentorluse fookuses olid tiimijuhtimine, klienditöö ning kohanemine laienenud vastutusega rollis.

Stinne sõnul liitus ta mentorlusprogrammiga hetkel, mil tema enda vastutus METAs kasvas kiiresti.

“Mul tekkis küsimus, kuidas ma saan kasvanud vastutusega rollis oma potentsiaali kõige paremini realiseerida.”

Areng ei tähenda alati vertikaalset karjääriredelit. “Kui oled juba vanemkonsultant ja tiimijuht, ei ole karjääriteekond enam alati nii lineaarne. Oluliseks muutub see, kuidas ehitada oma rolli enda tugevuste pealt laiemaks ja areneda ka horisontaalselt,” selgitas ta. Mentorlusprogramm andis Stinnele võimaluse arutada neid küsimusi inimesega, kellel on pikaajaline juhtimiskogemus mitmetes agentuurides ja kes hetkel on Rud Pederseni Norra büroo partner.

Väline vaade samast valdkonnast

Stinne jaoks seisnes mentorluse suur väärtus just selles, et mentor tuli väljastpoolt Stinne igapäevast töökeskkonda, kuid mõistis samal ajal väga täpselt konsultatsiooniäri ja valitsussuhete konteksti.

“Vahel on vaja kedagi, kes ei ole sinu enda organisatsiooni sees, aga kes saab aru sinu töö loogikast ja vastutuse iseloomust. Mentor oli minu igapäevatöö mullist väljas ja see kõrvaline pilk oli mulle väga kasulik.”

Kuigi Stinne sai tuge ja nõu kogenumalt eksperdilt, kujunesid kohtumised tema sõnul vastastikuseks mõttevahetuseks. Eri turgudel tegutsevatel agentuuridel on erinevad väljakutsed, kuid paljud küsimused on sarnased: kuidas juhtida tiime, hoida motivatsiooni, vastata klientide ootustele ning pakkuda strateegilist tuge ebakindlas maailmas ja muutlikul turul. “Väga värskendav oli rääkida inimesega, kellel on aastakümnete pikkune kogemus, ja näha, et ka temal on minuga sarnased väljakutsed . See andis teadmise, et kõigile küsimustele ei olegi õigeid vastuseid ja oluline on otsustuskindlus just selles hetkes ja selle hetke teadmiste pealt,” rääkis ta.

Hea juhtimine tähendab pidevat tähelepanu inimestele

Üks olulisemaid teemasid, mida Stinne mentoriga arutas, oli tiimijuhtimine. Konsultatsiooniäri on kiire, mitmekesine ja sageli pingeline. Edu saavutamiseks on vaja seega ka vastavaid juhtimispraktikaid.

“Minu tiimis on noored, hakkajad ja initsiatiivikad inimesed, kes tahavad võtta vastu uusi väljakutseid. Küsimus on selles, kuidas neid juhtida nii, et nad areneksid, aga ei põleks läbi,” märkis Stinne. Mentorlus andis talle praktilisi mõtteid selle kohta, kuidas ehitada toimivat tiimi, hoida inimesi motiveerituna ja leida tasakaalu inimeste soovide ning äriliste eesmärkide vahel.

“Mentor rõhutas, et toimiv tiim on edu alus. Kui inimesed on motiveeritud, saavad areneda ja tunnevad, et neil on tugi olemas, siis see hoiabki rattad pöörlemas.”

Tiimijuhtimine konsultatsiooniäris on igapäevane töö. Ei piisa sellest, et annad ülesanded kätte ja loodad, et kõik laheneb. See tähendab pidevat suhtlust, toetavaid sõnu, uute põnevate ülesannete leidmist ja siirast tähelepanu sellele, kuidas tiimiliikmetel päriselt läheb.

Tagasisidest edasisideni

Üks teema, mis Stinnele mentoriga vestlemisest eriliselt kõlama jäi, oli tagasisidekultuuri ümbermõtestamine. Mentor kasutas mõistet “edasiside” ehk viis rääkida arengust nii, et fookus ei oleks ainult minevikul.

“Tagasiside räägib sageli sellest, mis on juba olnud. Kui soovime aga, et tagasisidekultuurist saaks päriselt arengutööriist, peame rääkima ka sellest, mis saab edasi.”

Stinne sõnul aitab selline vaade vähendada hirmu ja ärevust, mis tagasiside saamisega vahel kaasneb. Eesmärk ei ole kellelegi tema vigu ette lugeda, vaid aidata inimesel, tiimil ja organisatsioonil järgmisele tasemele liikuda. “Oluline mõttetera oli ka see, et tagasiside üle on lõpuks võim inimesel, kes selle saab. Tema otsustab, mida ta sellega edasi teeb,” lausus ta.

Ootuste juhtimine kui eduka koostöö vundament

Mentorlus puudutas ka klienditööd ja ootuste juhtimist. Konsultanditöös võib vahel esineda tunnet, et kõik on oluline ja kõike on vaja kohe.

Stinne sõnul oli väärtuslik arutada, kuidas seada realistlikke ootusi ja eesmärke juba kliendikoostöö alguses. “Kuna agentuuritöös tuleb pidevalt erinevate teemade vahel liikuda, aitab ühiselt mõistetav koostööraamistik hoida nii töö kvaliteeti kui ka suhteid,” ütles ta.

Rahvusvahelisse gruppi kuulumise väärtus

Stinne mentorlusprogrammi kogemus näitab, kuidas rahvusvaheline koostöö jõuab ka Eesti klienditööni. Laiem vaade aitab paremini mõista poliitilisi ja regulatiivseid muutusi, hinnata riske, juhtida ootusi ning pakkuda strateegilisemat nõu. “Mentorlus andis mulle juurde enesekindlust ja kinnitas, kui oluline on värske väline vaade. Vahel sa tegelikult tead osasid vastuseid, aga vajad kedagi, kes aitab neid selgemalt näha,” võttis Stinne kogemuse kokku.

META kuulumine Rud Pedersen Groupi annab meie inimestele võimaluse õppida Euroopa tippekspertidelt valitsussuhete ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas. See ei tähenda ainult rahvusvahelist võrgustikku paberil, vaid päris kogemuste, küsimuste ja teadmiste jagamist inimeste vahel, kes tegelevad sarnaste väljakutsetega eri turgudel. Gruppi kuulumine aitab meil olla klientidele tugev strateegiline partner nii tänastes otsustes kui ka tulevikuks valmistumisel.

Tiimituur: Stina Pley

Lugemisaeg 2 min

META Advisorys teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et meie kliendid saaksid parima võimaliku nõu ja toe ning selle taga on alati meie inimesed. Järgnevatel kuudel tutvustame lähemalt meie konsultante – millega nad tegelevad, mida nad on teinud ja kuidas nad mõtlevad.

Stina Pley

Kui liigud mõtteliselt ajas 3 aastat tagasi, ehk kui olid äsja METAga liitunud, siis mis sind tollal agentuuri kommunikatsioonitöö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna METAs tööd teed?

Kuna olin enne METAga liitumist agentuuris töötanud, siis otseselt suuri üllatusi kommunikatsioonitöö osas polnud. Lihtsalt kõik oli suuremal skaalal – kliendid, projektid, võimalused.

Sain siin töötama asudes esimese asjana enda lauale ühe suure hankepakkumuse koostamise, mis tegi väga kiiresti selgeks, et tiimitöös on METAs hinnas proaktiivsus, sihikindlus, küsimuste küsimine ja ka see, et julgetakse abi paluda, kui hätta jäädakse. Need väärtused kehtivad ja kannavad siiani.

Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Ma loodan, et mu suurimad saavutused on veel ees.
Aga kui enda karjääri praeguses ajahetkes tervikuna vaadata, siis ütleksin, et mu suurim saavutus on see, et olen saanud ning julgenud proovida kätt väga erinevates kommunikatsioonivaldkondades.

Eduelamused tulevad enamasti hetkedest, kus olenemata väljakutsetest saab töö heal tasemel tehtud ning endal on konkreetselt tunne, et selle tõttu on ka uusi oskusi või teadmisi omandatud.

Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled aastate jooksul PR-agentuuri töö käigus saanud?

Ma arvan, et eeldamine võib nii klienditöös kui ka kolleegidega omavahelises suhtluses kaasa tuua palju segadust.

Samuti püüan meeles pidada, et inimesed ei saa alati asjadest ühtemoodi aru. Mõnes olukorras on see hea, näiteks loovate ülesannete puhul, aga enamikes olukordades on oluline enne teele asumist üle kontrollida, kas kõigil on kaart samapidi käes.

#tiimituur

Tiimituur: Christman Roos

Lugemisaeg 2 min

Christman Roos

Kui liigud mõtteliselt ajas enam kui 5 aastat tagasi, 2021. aastasse, ehk kui olid äsja Rud Pedersen’iga liitunud, siis mis sind tollal valitsussuhete töö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna META-s tööd teed?

Rud Pederseniga liitumine tuli väga sobival ajal. Olin selleks ajaks juba arvestatava avaliku sektori staaži vöö vahele saanud ning oli paras moment võtta vastu uued väljakutsed. Ennekõike üllatas soe vastuvõtt uude kollektiivi – nagu oleksime vanad tuttavad. Olen seda kogemust endaga kaasas kandnud ka META kollektiiviga liitumisel ja nüüd rakendan seda ise uute kolleegide suhtes, et nende kogemus ja sulandumine METAsse oleks võimalikult sujuv.

Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Selle aja jooksul on olnud erinevaid eduelamusi ning saavutusi, nii suuremaid kui väiksemaid. METAs olen õppinud seda, et tuleb tähistada ka väikseid võite. Üheks hiljutiseks eduelamuseks oli kindlasti aasta PR agentuuri tiitli pälvimine Kuldmunal. Isiklikus plaanis olen uhke selle üle, et olen suutnud laiendada oma ekspertiisi ka nendesse valdkondadesse, millega mul varem puudus puutumus. Lisaks digi- ja tehnoloogiavaldkonnale olen valmis kaasa rääkima nii toidu-, joogi- kui põllumajandust puudutavates küsimustes. Uhkust võib tunda ka selle üle, et oleme klientide huvikaitse kaudu hoidnud kaine mõistuse häält kuuldaval ja seeläbi ettevõtlust ohustavaid riske maandanud.

Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled 5+ aasta jooksul valitsussuhete ja agentuuritöö käigus saanud?

Õppetunnid tulevad ennekõike läbi positiivsete ja negatiivsete kogemuste. Kui alustada viimasest, siis üha enam on selle tööga kinnistunud, et eeldus on kõikide jamade ema – mida vähem eeldad, seda parem on. Ikka ja jälle tuleb ette seda, et loogikal ja päris elul on sageli vähe ühist. Positiivne õppetund on kindlasti see, et professionaalses tiimis saab ka pimesi usaldada oma kolleege. Kedagi ei jäeta üksi oma muredega maadlema.

Kui peaksid ühe lausega kokku võtma, milles seisneb hea valitsussuhete töö tuum, siis kuidas sa seda kirjeldaksid?

Hea valitsussuhete töö on kui oskuslik kaardilugemine rallil – mida parem eeltöö ja oludega arvestamine, seda parem tulemus.

#tiimituur

Meta Advisory on Aasta Kommunikatsiooniagentuur 2026

Lugemisaeg 4 min

Teist aastat järjest ning neljas kord viimase kaheksa aasta jooksul.

Meta Advisory on neljandat korda Aasta Kommunikatsiooniagentuur. Meie juhtivaprtner Andreas Kaju jagas Turundajate Liidule mõtteid möödunud aastast, loovusest PR-valdkonnas ning laiemalt maailmas toimuvast. Siit leiad mõned nopped intervjuust.

Palju õnne, olete taas aasta kommunikatsiooniagentuur! Sotsiaalmeedias ütlesid, et eelmine aasta oli kõige raskem, aga ka kõige edukam. Mida sa “raskuse” all täpsemalt silmas pead?

Kõige raskem, sest tegime Meta inimestega rohkem tööd, kui me kunagi elus teinud oleme. See on väga eriline tunne. Ma olen 45 ja ma ei mäleta, millal viimati nii tundsin.

Eks inimene mäletab värskemaid asju paremini. Ilmselt oli ettevõtte esimestel aastatel palju rohkem tööd ja see oli ka psühholoogiliselt raskem, sest toona oli turvatunnet vähem. Mäletan siiani, et mul ei olnud ettevõtte asutamisel mingeid sääste ja elasin elukaaslase ametnikupalgast.

Ma ei saa öelda, et tegutsesime mullu võimete piiril. Ma ei taha et meie valdkonnast jääks mulje, et see on keerulisem, kui see tegelikult on – see on meile kõigile võimetekohane töö. Me ei ole da Vincid, kes maailma leiutavad, me ei ole isegi Medicid, kes maailmamuutjaid rahastavad. Oleme võib-olla Machiavellid, kes maailmamuutjaid nõustavad.

Kõik tahavad endale töökaid töötajaid. Kuidas te neid leiate?

Me ei ole kunagi jämedad ega halvustavad, vaid otsekohesed. Ma ei värba enam kõiki inimesi ise, aga olen 16 aastaga palganud üle saja töötaja. Neis intervjuudes, kus ma siiani osalen, püüan inimesi natuke hirmutada.

Räägin raskustest, mis selle tööga kaasnevad. Samaaegselt tuleb töötada paljude projektidega ning paradoksaalsel kombel: mida vähem sul on kogemusi, seda rohkemate projektidega tegeled.

Teine asi on väliskeskkonna stress. Oleme oma valdkonnas võrdlemisi suur ettevõte, siin toimub omajagu action’it. Ausalt öeldes on see stressirikas töö. Kriisid lainetavad üle ettevõtte – kui kolleegil on kriis, siis mõnes mõttes on meil kõigil.

Kolmas asi on, et meil on oma väärtused ja punased jooned. On mõned teemad, millega me ei tööta, ent sellest hoolimata on meil kliente erinevates valdkondades, ka sellistes, kus on ühiskonnas palju vastandumist. Töötajal peab endal olema tugev moraalne selgroog, et toime tulla tööelu ambivalentsusega.

Neljas oluline omadus on töökus. Seda aitavad välja selgitada varem tehtud tööd ning eelnevad tööandjad.

Mul on paar täiesti subjektiivset asja, mis aitavad mul noorte seas töökust välja peilida. Üks asi on välismaal õppimine või elamine, kasvõi korrakski. See võib olla ka välismaal lapsehoidmine või mõni muu töö. See annab elukooli ja teeb inimese kiiresti iseseisvaks. Enamikul noortel ei ole vanemate suurt rahakotti – neil on stipendiumid või nad käivad kooli kõrvalt tööl.

Teine asi on vastuolulisem – inimesed, kes on noorest saadik sportinud. Kolmas on kõige subjektiivsem – maalt pärit noored. Meil on siin heade eksamitulemustega Tartu ja Tallinna südalinna koolide lõpetajaid, aga töökust näitab hästi seegi, kui oled tulnud kuskilt väikesest maakoolist, mis asub eksamite edetabelis ei tea kus, ja oled end võidelnud välismaale ülikooli. See näitab, et sa tahad midagi saavutada. Neil inimestel on ahv õlal, kes kogu aeg ütleb, et tegutse ja tegutse.

Saan aru, et Kuldmuna ja loovus laiemalt on PR-agentuurides diskussiooni tekitanud. Tänavu võitsid palju auhindu loovagentuurid ja kliendid. Ütlesid ühes sotsiaalmeediapostituses, et PR on eelkõige ROI-mäng. Kas ja kuidas peaks žürii sinu hinnangul mõõtma nn päris mõju võrreldes loovusega? Ja kas PR-agentuurid üldse on või peavad olema traditsioonilises mõttes loovad?

Seda on võimalik väga erinevate nurkade alt arutada. Me oleme TULI liikmed, osaleme Kuldmunal ning meil on olnud kogu aeg võimalik konkurssi panustada. Ma ei taha end asetada väljaspoole ja hakata Kuldmuna kritiseerima, selliste asjadega ma ei tegele. Aga vastuseks sinu küsimusele: ei ole mõeldav, et mune jagataks tööde eest, mis klientidele üldse korda ei lähe. See oleks absurdne. TULI roll pole selliseid asju premeerida.

Ma ei ütle, et seda on tehtud, aga pean vastamiseks selgitama, mis mu lähtekoht on. Kommunikatsiooni valdkonnas võiks Kuldmunal olla arvestatav ühisosa klientide vaate ja žürii statuudi vahel. Me hindame töid kommunikatsiooni kui kunstivormi tipp-praktikatest lähtuvalt, aga meil peab ühisosa olema ka klientidega, kellele lähevad korda tulemused.

Pole mõtet presenteerida žüriile kampaaniat, mida kuskil ei näidatud, millest midagi ei sõltunud ja mille tulemusel midagi ei juhtunud. See oleks absurdne. See on mõttekonkstruktsioon, ma ei väida, et täna niimoodi töid premeeritaks – me oleme ju ise vist neli korda aasta agentuuriks valitud.

Kommunikatsioon on oma olemuselt praktiline katse mõjutada tegelikkust, taju ja käitumist. See ei ole meie enda meelelahutuseks tehtav tegevus, asi iseeneses. Seetõttu on minu ootus selgelt see, et kommunikatsioonivaldkonnas on parimad tööd need, millel on kõige suurem mõju, saavutati seatud eesmärgid või jõuti sinna väga lähedale. Lisaks peab olema veel rida tingimusi, mis on Kuldmuna žürii statuudis kenasti olemas.

See ei ole Wolti või Bolti tellimine, et algoritm annab sulle parima restorani, mis vastab täpselt sinu eelistustele, ja lähima kulleri, kes sulle toidu kohale toob. Loomulikult on alati subjektiivsust ning see sõltub žürii koosseisust, nende isiklikest eelistustest, elukogemusest, solvumistest ja intriigidest. See on fine, see on kõik mängu osa. Eesti väikeses konnatiigis on see naljakas, aga see on okei.

Selle kiuste peab domineerima jääma see, mida klient vaatab. Ta vaatab tulemuslikkust. Tulemus ei ole alati sama mis ROI, aga arvan, et need, kas tahavad mune võita, peavad suutma näidata, mida klient kampaaniaga saavutas.

See on hoopis teine teema, et enim punkte ei saanud agentuur, vaid in-house tiim. Nii võib ka tulevikus minna. Jumala eest, pärjatud peavad saama kõige paremad tööd, mis statuudile vastavad. Meil seisavad teiste agentuuride juhtidega selleteemalised arutelud ees. Inimesed on minu poole pöördunud, sest nad said minu postitustest aru, et pean seda probleemiks, et agentuurid nii palju mune ei võitnud. Ei, see küll mingi probleem ei ole.

Me hindame ju parimat kommunikatsiooni. Kui seda teeb in-house tiim, on mul väga hea meel. Liiatigi, et aasta parima kommunikatsioonitiimi (President Kaljulaidi Fond – toim.) eestvedajaks on meie endine väga hinnatud kolleeg Cairit Rebane. Vilistlastega kokku võitsime nii aasta agentuuri kui aasta tiimi, nii et meil on sellest ükskõik (muigab – toim.).

Agentuurid ei pea võitma, kui majasisesed tiimid on paremad. Eesti turg on nii väike, et kui me saaks munade nimel ainult teiste agentuuridega konkureerida, oleks konkurents õhuke.

Maailmas on hetkel palju ärevust. Milline peaks olema eestlaste või Eesti kommunikatsioon praegusel hetkel?

Väljakutse on öelda, et võib-olla objektiivselt ei olegi Eestis midagi halvasti. Me võiksime toimetada nagu kõik teised piiririigid, kes on õppinud elama sellega, et nad asuvad ajalooliselt väljakutseterikkas paigas. Nad toimetavad sellest hoolimata enesekindlalt ja julgelt. Valmistuvad alati kõige hullemaks, aga tegutsevad iga päev nagu oleks 10 000 aastat ilusat elu ees. See on võimalik, aga nõuab tohutult suurt enesekindlust.

Sellest on meil praegu puudu. Elame imelikul ajastul, põeme selle pärast, kes on meie naaber. Me pole leidnud üles enesekindluse võtit, kuidas vaatamata suurele ärevusele ja stressile endasse uskuda. Uskuda oma haridussüsteemi ja majandusse. Mõelda, et väljas on Mordor, aga meil on asjad korras. Meil on plaan, tegutseme ja elame oma elu ning vahetevahel harjutame kõige halvemaks. Seda selleks, et omada kindlust, et teame, mida teha, kui kõige halvem peaks juhtuma.

Enesekindlus on leidmata ja arvan, et kogu meie valdkonna professionaalid võiksid sellele lähiaastatel kaasa aidata. Kommunikatsioon võib olla ka irooniline ja sarkastiline, aga mul on tunne, et meie ühiskonnal on vaja eneseteadlikku, realistlikku ja optimistlikult tulevikku vaatavat kommunikatsiooni, mitte allaheitlikkust või lootusetust.

Loe täispikka intervjuud TULI portaalist.

Fotograaf Marek Metslaid.

Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2025 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 5 min

Erialase praktikakoha leidmine ei pruugi olla alati lihtne, kuid see on hindamatu kogemus tulevikuks. Selleks, et aidata kaasa praktikakoha valimisel ning saada praktikast maksimaalne kasu, jagavad 2025. aasta #METAIQ praktikandid oma kogemusi ja soovitusi.

Praktika pakub väärtuslikku võimalust rakendada reaalses töökeskkonnas koolis saadud teadmisi ning tutvuda huvipakkuva valdkonna töökultuuriga. Noored saavad näha, kuidas töö ühes organisatsioonis tegelikult käib ning õppida kogenud kolleegidelt. Samuti on see hea võimalus enda tugevuste aga ka arendamist vajavate oskuste paremaks mõistmiseks, et tulevikus karjääriredelil edukamalt edasi liikuda. Töökogemusest saadud teadmised ja oskused aitavad selgemalt mõista oma eriala- ja karjäärivalikuid.

META korraldab juba seitsmendat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus õppimishimulistel tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel ning digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb võimalus panna oma teadmised proovile ja koguda väärtuslikku töökogemust.

Kandideerimine METAIQ suvisesse praktikaprogrammi on avatud 1. märtsist kuni 29. märtsini.

Tagasivaate oma kogemusele teevad kolm endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmisel suvel koos töötada.

Heleri Partvei | Valitsussuhete praktikant 2025

“Ühe ereda mälestusena tooksin praktikaperioodist välja praktikantide ühisülesande, mis jäi eduka koostöise tegevusena hästi meelde. Seetõttu on mul eriti hea meel, et meie praktikaperioodid kattusid ja saime lisaks individuaalsetele ülesannetele ka midagi vahvat ühiselt teha. See andis praktikale kindlasti lisaväärtust.”

Loe Heleri praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

Praktikale kandideerides olin TalTechi avaliku halduse ja riigiteaduste II kursuse tudeng. Enne METAsse tulekut olin täiendanud oma teadmistepagasit ka varasemate praktikatega Kliimaministeeriumis ja Riigikogu Kantseleis. Samas puudus mul igasugune kokkupuude agentuuritööga.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Mahukamatest ülesannetest koostasin eri valdkondades toimuvatele arengutele keskenduvaid raporteid ning kirjutasin iganädalasi kokkuvõtteid päevakajalistest teemadest poliitilisel maastikul. Seeläbi tekkis mul terviklik ja laiapõhjaline arusaam toimuvast, ent sain ühtaegu süübida ka aktuaalsetesse teemadesse konkreetsetes valdkondades. Meeldejääv oli ka ülesanne luua ekspertide ja poliitikute intervjuude sisendi pinnalt võimalikke tulevikustsenaariumeid kindlas valdkonnas. Samuti sain esimest korda katsetada artikli kirjutamist, mis oli küll väljaspool minu mugavustsooni, aga seda enam arendav ja kasulik kogemus. Niisiis oli praktika igati mitmekesine ja sisukas, hõlmates erineva mahu ja iseloomuga ülesandeid mitmesugustel teemadel.

Miks valisid praktikakohaks META?

Olles varem käinud praktikatel nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu juures, pakkusid mulle huvi erialased võimalused ka erasektoris. Pärast erinevate variantide uurimist ei olnud minu jaoks valiku tegemine vaevarohke, sest kõikide võimaluste seast kõnetas mind enim just META.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Eeskätt tooksin välja analüütilise ja süsteemse mõtlemise, funktsionaalse lugemise oskuse, infootsingu ning oskuse eristada olulist mitteolulisest, kuid kahtlemata on olulised ka oma aja juhtimine ja julgus küsida küsimusi.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Raske on küll valida, aga ühe ereda mälestusena tooksin välja praktikantide ühisülesande, mis jäi eduka koostöise tegevusena hästi meelde. Seetõttu on mul eriti hea meel, et meie praktikaperioodid kattusid ja saime lisaks individuaalsetele ülesannetele ka midagi vahvat ühiselt teha. See andis praktikale kindlasti lisaväärtust.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

1. METAs ümbritsevad sind oma valdkonna tipud, seega kasuta võimalust küsida ja õppida. Ei või kunagi teada, millal ühest küsimusest mõni uus põnev idee või arutelu võrsuda võib. Võit on ka ainuüksi see, kui abivalmid kolleegid sind tänu asjakohastele küsimustele ummikseisust välja aitavad.

2. Kasuta võimalust proovida erisuguseid ülesandeid. Just see annab paremini aimdust sinu tugevustest ja sellest, milline töö sulle meeltmööda on, ning võib-olla avastad enda jaoks midagi sootuks uut.

3. Püüa luua seoseid eri teemade vahel ja asetada neid suuremasse pilti. Kui mõistad, kuidas üksikülesanded suhestuvad laiemate protsesside ja eesmärkidega, kujuneb kiiresti terviklikum arusaam, mis aitab oma tööd paremini mõtestada ja tõhusamalt teha.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?

Innukale, uudishimulikule ja laia silmaringiga noorele, kes ei pelga vastutust ega väljakutseid ning suudab orienteeruda suures infokülluses. Kahtlemata tuleb kasuks ka avatud ja positiivne meel.

Hendrik Priisaar | mainekujunduse praktikant 2025

*“Praktika käigus arenesid kindlasti oskus eristada olulist ebaolulisest. Olgu selleks siis ülesannete prioriseerimine, infokillu leidmine andmemassist või sobiva tsitaadi otsimine kõnest.”*

loe hendriku praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?

META-sse tulles olin Tartu ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõpinguid lõpetamas. Kõrvalerialana oli selleks ajaks läbitud ka kommunikatsiooniõpingud. Varasemalt oli all ka kogemus välisministeeriumist, Euroopa rohelise pealinna kommunikatsioonibüroost ning mitmel suurüritusel vabatahtlikuna osalemine.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?

Nagu enamasti praktikate puhul, siis ka META-s sai mitmeid erinevaid ülesandeid proovida. Minu töölaual oli näiteks kommunikatsioonihanke pakkumise jaoks taustainfo otsimine, keeleõppe kampaania sisu mõtlemine, kõneisiku intervjueerimine ja artikli kirjutamine ning veel muid tegevusi, mis olid väljapoole suunatud. Lisaks saime ka sissepoole suunatud tegevusi, näiteks praktikantidega ühiselt hinnata konkreetse sotsiaalmeediaplatvormi võimalusi kommunikatsiooni paremaks korraldamiseks.

Mis oli kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul teada said?
Minu jaoks oli avastus, kuidas sisulooja valikul mõeldakse lisaks auditooriumi kooslusele ja suurusele ka sellele, kui väga võiks konkreetne isik ka ise tahta kaasa lüüa, et võimalikust koostööst maksimaalne tulemus sünniks. Koolipingis mõtlesime rohkem klassikaliselt auditooriumi peale ja vähem sisulooja enda entusiasmile sõnumit esitada. Tagasi mõeldes tundub nüüd nii loomulik, aga tolles hetkes jäi kuidagi meelde.

Miks valisid praktikakohaks META?

Tõtt öelda tundus lihtsalt loogiline. META võimekus ja maine strateegilise kommunikatsiooni kujundamises on väga silmapaistvad. See eeldab tõsist kompetentsi ja professionaalsust töötajatelt. Raske on leida paremat kohta, kus üks noor kommunikatsioonist huvitatud inimene võiks praktilist kogemust omandada. Mõistagi on suur boonus, et META praktikantide panust ei hinnata üksnes hea sõna, vaid ka väärilise tasuga töö eest. Minu kogemusel on see pigem haruldus kui reegel.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?

Praktika käigus arenesid kindlasti oskus eristada olulist ebaolulisest. Olgu selleks siis ülesannete prioriseerimine, infokillu leidmine andmemassist või sobiva tsitaadi otsimine kõnest. Lisaks kuna minul palju praktilist kogemust intervjueerimisest varasemalt polnud, siis ka seda sain teravamaks lihvida.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?

Kõige eredamalt on mul meeles kaks omavahel seotud asja. Esiteks, et kommunikatsioonitööga on võimalik tohutult positiivset mõju omada. Teiseks, et praktikant saab tööst sada protsenti osa. Ühel hetkel lõin kaasa eesti keele õpet toetavate projektide planeerimisel ja ettevalmistamisel ning teisel hetkel laste tervisekontrollile tähelepanu suunava kampaania planeerimisel. Minu jaoks muutis META praktika kõige tähendusrikkamaks see, et meile anti kolleegidega samaväärselt olulisi ülesandeid koos vastutuse ja usaldusega ning kogu protsess oli hästi läbi mõeldud. Juba esimesest päevast peale tundsin, et olen osa kollektiivist.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?

Ideepakkuja suu pihta ei lööda seega julgelt võta sõna koosolekutel. Proovi uut ja ära karda väljakutseid, sest need tõesti õpetavad kõige enam. Naudi oma praktikaaega – kui kolleegid pakuvad laupäeval välja minna või õhtul trenni, siis haara võimalusest. Mine tea, äkki saad veel kustumatu mälestuse.

Patrik Saksus| valitsussuhete praktikant 2025

*“META praktika jooksul oled täisväärtuslik tiimiliige, kelle arvamuse ja sisendiga arvestatakse.”*

Loe Patriku praktikakogemuse kohta

Milline on Sinu erialane taust?
Lõpetasin Amsterdami Ülikoolis interdistsiplinaarse bakalaureusekraadi Politics, Psychology, Law and Economics (PPLE) erialal. Käsitlesime peamiselt ühiskondlikke väljakutseid erinevatest vaatenurkadest, pöörates suurt tähelepanu tugevale teoreetilisele raamistikule ning metodoloogilisele põhjalikkusele.

Mida sa praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega META-s tegelesid ja mida nautisid?
Praktika jooksul elasin sisse valitsussuhete igapäevarutiinidesse. Koostasin klientidele seireraporteid, kompaktseid ülevaateid eelnõudest ning onepagereid päevakajalistest teemadest. Osalesin ka kliendikohtumistel. Samuti panustasin ühe hankepakkumuse koostamisse, mille lõpuks võitsime. Kõige rohkem pakkus huvi ja samas ka väljakutset nii paljude eriilmeliste valdkondade trendide ja seadusloome protsessidega kursis olemine, kus muu hulgas pidi märkama ka potentsiaalseid kitsaskohti.

Miks valisid praktikakohaks META?
Mind on alati huvitanud poliitika telgitagused ning tunnetasin, et META on koht, kus väärtustatakse laia silmaringi ja huvi erinevate valdkondade vastu. Kindlasti tõmbas mind META poole ka nende avatus investeerida teadmishimulistesse noortesse.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Kirjutamis- ja analüüsioskus – praktikal puutusin kokku väga pikkade seaduseelnõude ja dokumentidega, mistõttu oli esmatähtis leida kliendi vaatenurgast kõige olulisemad aspektid. Samuti kipuvad ametlikud tekstid olema kantseliitlikud, seega on oluline need sõnastada nii, et neist saaks aru igaüks.
Oskus märgata potentsiaalseid edasiarendusi – kuigi see seostub eelmisega, pakkusid igapäevased analüüsid võimalusi märgata olukordi, kus saaks pakkuda kliendile järeltegevusi ning aktiveerida oma sõnumeid.
Süsteemne mõtlemine – praktikal tuleb kiiresti sisse elada ökosüsteemi, kus toimuvad samaaegselt mitmed asjad korraga. See arendas oskust mõelda mitte ainult mikrotasandil, vaid ka makrotasandil. Sageli on poliitilised arengud seotud suuremate trendide või riiklike strateegiatega. Samuti on klientidel oma süsteemid, ärimudelid ja fookusteemad, millest peab aru saama ka siis, kui neid otsesõnu ei väljendata. Nende mõistmine aitas paremini vastata kliendi ootustele ja oma mõtteid regulatiivses rägastikus selgemalt struktureerida.

Milline on Sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Tööalaselt kindlasti hankevõit, kus praktikandina võtsin märkimisväärse rolli pakkumuse sisustamisel. Mulle on muidugi hanked ka varem huvi pakkunud. Ei ole just iga päev võimalik sellist tulemust ‘koju tuua’.
Mul vedas ka praktika ajastusega, sest sain osaleda META suvepäevadel Pärnus, kus jätkus nalja, huvitavaid vestlusi ja tantsu kogu õhtuks.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Kuulamisoskus – väljendusoskusele võrdväärselt on oluline osata aktiivselt kuulata ja kaasa mõelda. Näiteks kliendikohtumistel on oma ala tippude kõrval väärtuslik jälgida, kuidas konsultandid vestlust juhivad, kuidas küsimustele vastatakse, kuidas kliente kaasatakse ja milline on arutelu loogika. Mõnikord võib juhtuda, et hoopis klient juhib kohtumist. Kui seda teadlikult jälgida ning kogenumate kolleegide nippe ja trikke kõrva taha panna, saab õppida väga palju. Nii seda, kuidas tulevikus ise suhelda, kui ka, kuidas oma mõtteid selgelt ja konkreetselt edasi anda.
Ära karda oma arvamust avaldada – META praktika jooksul oled täisväärtuslik tiimiliige, kelle arvamuse ja sisendiga arvestatakse. Mine tea, võib-olla oled just sina mõne konkreetse kampaania või teema taustaga kõige rohkem kursis.
Mõtesta oma arengut – soovitaksin praktikantidel iga nädala lõpus teha väike mõtteharjutus: mis läks hästi ja mis oleks võinud paremini minna? Kuna töötempo on kiire, ei jõua alati oma tegevusi jooksvalt analüüsida. Seetõttu on kasulik kindla perioodi tagant oma kogemused läbi mõtestada ja neist järeldusi teha.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Soovitan praktikat agentuuris tudengitele, kellel on suur uudishimu maailmas ja ühiskonnas toimuva vastu. Neile, kes suudavad kohaneda kiirete muutustega ning struktureerida enda ümber toimuvat loogiliseks süsteemiks. Ja neile, kes märkavad detaile, kuid ei jää nendesse liigselt kinni.

2024. aasta praktikantide kogemus

2023. aasta praktikantide kogemus

2022. aasta praktikantide kogemus

META otsib valitsussuhete konsultanti

Lugemisaeg 3 min

Meta Advisory Group on Eesti juhtiv valitsussuhete ja strateegilise kommunikatsiooni nõustamisettevõte. Oleme osa Rud Pedersen Groupist (RPG) – Euroopa juhtivast valdkonna nõustamisettevõttest. Otsime oma valitsussuhete tiimi uut konsultanti, kes tahab kaasa lüüa Eesti poliitika ja regulatiivse keskkonna kujundamises ning pakkuda oma klientidele strateegilist ja mõjusat nõustamist.

Miks Meta?

Töötad otse poliitika- ja äriklientide otsustusprotsesside keskmes, sul on võimalik mõjutada klientide poliitiliste riskide ja võimaluste juhtimist vahetult.
Saad kaasaegsed töövahendid ja AI-tööriistad.
Töötad sõbralikus, toetavas ja kollegiaalses töökeskkonnas ning sul on võimalus kiiresti karjääri teha ja vastutust võtta.
Kui sa oled töökas, siis hindad meie tulemustele ja tegutsemisele orienteeritud tööõhustikku.
Kui sulle meeldib töötada kontoris koos teiste kolleegidega, siis sobid meie juurde – aga pakume vajadusel ka paindlikumat töökorraldust.
Sul on lihtne liigelda meie kaasaegsesse kontorisse Tallinna südalinnas.
Sinu arengut juhitakse individuaalse arenguplaaniga ja vastavalt sinu tugevustele.
Sulle pakutakse konkurentsivõimelist töötasu, mis on tasakaalus sinu panusega.

Mida ootame, et sa teeksid?

Haldad kliendisuhteid: töövoogude planeerimine, tähtaegade koordineerimine ja kliendi operatiivne toetamine.
Monitoorid poliitika- ja seadusandlusprotsesse ning koostad sellest kokkuvõtteid, raporteid ja memosid.
Kaardistad huvigruppide ja otsustajate maastikku ning toetad teiste kolleegide/kliendijuhtide ja klientide suhtlust ning lobitööd.
Koostad kliendi seisukohti argumenteerivaid analüüse, memosid, positsioonipabereid ja ettepanekuid. Toetad tihti ka kommunikatsioonikonsultante, kelle roll on sarnaseid teemasid argumenteerida ühes või teises meediakanalis.
Juhid paralleelselt mitmeid projekte, oskad seada prioriteete, jälgida enda töö kvaliteeti ja tähtaegu.
Teed hästi koostööd kolleegidega ning vajadusel esindad METAt või kliente kohtumistel ja töögruppides.

Sinu profiil

3-5+ aastat sisulist kogemust poliitika- või regulatiivses valdkonnas (avalik sektor, nõustamine või kliendipoolne roll).
Sügav arusaam poliitilistest protsessidest ning nende ärilistest riskidest ja võimalustest.
Tugev analüütiline võimekus ja väga hea kirjutamisoskus (eesti ja inglise keeles).
Projektijuhtimisoskus ja suutlikkus hallata mitut paralleelset ülesannet.
Väga hea eesti ja väga hea inglise keele oskus (paljud kliendid suhtlevad inglise keeles).
Haridus riigiteadustes, kommunikatsioonis, avalikes suhetes, õigusteaduses või seotud valdkonnas.
Iseseisev ja meeskonnas töötamise oskus; kohusetundlikkus ja tähtaegadest kinnipidamine.

Plussid (eelkõige kasuks tulevad)

Kogemus tervishoiu, sotsiaal-, põllumajandus-, finants-, energia- või riigikaitsevaldkonnas.
Kogemus avalikus poliitikas lobitöö või huvigruppide töös.

Mida pakume?

Sisukas ja mõjus töö poliitikakujundamise keskmes.
Kaasaegsed töövahendid, ettevõtte tasemel infrastruktuur ning juurdepääs Rud Pedersen Groupi teadmistepagasile ja AI-tööriistadele.
Hübriidtöö võimalus, kaasaegsed kontoriruumid Tallinna südalinnas.
Konkurentsivõimeline töötasu (pakume turupõhist palgakompensatsiooni – lisainfo kandideerimisel).
Eraravikindlustus, sporditoetus, professionaalse arengu- ja koolitusvõimalused.
Toetav ja ühtehoidev meeskond, kiire õppimise ja arenguvõimalustega keskkond.

Kandideerimine ja lisainfo

Palun saada oma CV ja lühike kaaskiri meiliaadressile stinne.vaga@metaadvisory.ee, kus tood esile asjakohase kogemuse ja näited tehtud töödest, lõpetatud projektidest vms.
Kui sul on küsimusi ametikoha kohta või tahad vestelda enne kandideerimist, kirjuta julgesti meie meeskonna vanemkonsultandile: Stinne Vaga, stinne.vaga@metaadvisory.ee
Kandideerimise tähtaeg: 19.01.2026
Ootame ja väärtustame mitmekesisust; Meta on meritokraatlik tööandja.

Meta otsib kommunikatsiooniassistenti!

Lugemisaeg 2 min

Eesti juhtiv valitsussuhete ja PR-agentuur META Advisory otsib kommunikatsiooniassistenti.

Mida sulle pakume?

Võimalust panustada erinevate klientide ja projektide turundus- ja kommunikatsioonitegevustesse;
põnevaid väljakutseid nii meediasuhtluse, sisuloome kui digiturunduse vallas;
toetust tööalaseks arenemiseks ja ideede elluviimiseks;
konkurentsivõimelist palka, motiveerivat boonussüsteemi ning muid hüvesid;
ühtehoidvat kollektiivi ja inspireerivaid kolleege.

Sa oled sobiv kandidaat kui:

Sind paeluvad paeluvad turundus, kommunikatsioon ja meediasuhtlus;
oled hea meeskonnaliige ja valmis võtma vastutust;
suudad pingelistes olukordades seada prioriteete ja töötada iseseidvalt;
valdad korrektset eesti ja inglise keelt;
kasuks tuleb varasem suhtlusoskus meediaga ning tekstiloome.

Assistendi rolli tööjaotus on 4/5 ulatuses kommunikatsioonitöö ja 1/5 ulatuses büroohaldusega seotud ülesanded.

Tundub, et META võiks olla Sinu järgmine väljakutse? Anna endast märku hiljemalt 15.septembriks ning saada oma CV koos lühikese enesekirjeldusega Liisa.kaseorg@metaadvisory.ee.

Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva

Lugemisaeg 2 min

Nagu uute valitsuste ametisseastumisel, on ka Euroopas kombeks hinnata Komisjoni tööd 100 esimese päeva möödumisel. Kahtlemata on seda aega suuresti kujundanud geopoliitiline olukord, mis on tähelepanu keskmesse toonud kaitsepoliitika ja tööstuse arendamise.

“6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse.”

Kaitse: oodatud otsustavad sammud

6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse, mille eesmärk on oluliselt tugevdada Euroopa kaitsevõimet liikudes iseseisva kaitsevõimekuse suunas.

Algatuse eesmärk on mobiliseerida kuni 800 miljardit eurot järgmise nelja aasta jooksul järgmiste sammudega:

Fiskaalne paindlikkus kaitsekulude suurendamiseks – ELi juhid leppisid kokku Stabiilsuse ja kasvu pakti riikliku erandi aktiveerimises, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi ilma liigse eelarvepuudujäägi menetlust käivitamata. Kui riigid suurendavad kaitse-eelarvet keskmiselt 1,5% võrra SKPst, võib see luua 650 miljardi euro suuruse täiendava rahalise ruumi nelja aasta jooksul.

150 miljardi eurone kaitse laenuprogramm – Riigipead kiitsid heaks ka 150 miljardi euro suuruse laenuprogrammi, mille raames jagatakse Komisjoni kogutavad vahendid laenudena liikmesriikidele, et toetada suurtükiväe, rakettide, laskemoona, droonide ja vastudroonisüsteemide soetamist. Lisaks võimaldab see liikmesriikidel saata Ukrainale rohkem sõjalist abi.

ELi eelarve suunamine kaitsesse – Komisjon teatas ka uutest stiimulitest, et liikmesriigid saaksid kasutada ühtekuuluvuspoliitika fonde kaitsekulutuste jaoks. See võimaldab riikidel suunata olemasolevaid ELi vahendeid julgeolekule.

Erakapitali kaasamine – Euroopa Investeerimispank laiendab oma mandaati, et suurendada erainvesteeringuid kaitsesse, hõlbustades Euroopa pankade kaudu täiendavat rahastamist.

Lisaks sellele valmib lähinädalatel kauaoodatud Euroopa kaitse tuleviku valge raamat, mida esitlevad ELi välispoliitika juht Kaja Kallas ja kaitsevolinik Andrius Kubilius. Selle eesmärk on analüüsida Euroopa sõjalist valmisolekut võimalike konfliktide puhul ning pakkuda välja mehhanisme ühishangete korraldamiseks ja NATO strateegiate toetamiseks. Kubilius on rõhutanud ka vajadust liikmesriikidel ühiselt laskemoona varuda, et tugevdada ELi kaitsetööstust ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.

Oma 100 päeva pressikonverentsil teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ka “Julgeolekukolledži” loomisest. Selle algatuse eesmärk on tagada, et Euroopa volinikud saaksid regulaarselt julgeolekuülevaateid, sealhulgas luurearuandeid uute ohtude, nagu küberrünnakud, hübriidsõda ja geopoliitilised riskid, kohta.

Tööstuspoliitika: Puhas tööstuslepe ja büroktaatia vähendamine

Paralleelselt kaitsepoliitika ambitsioonidega on Euroopa Komisjon välja tulnud ka Puhta tööstusleppega. See on 100 miljardi euro suurune strateegia, mis aitab ühelt poolt traditsioonilistel tööstusharudel vähendada süsiniku jalajälge ja teiselt poolt edendab konkurentsivõimelist puhta tehnoloogia sektorit. Algatus hõlmab 50 miljardi euro suuruse tööstuse dekarboniseerimise panga loomist ja ühiselt kriitiliste toorainete nagu liitiumi ja koobalti hankimist. Tööstusvaldkonna esindajad on algatust kiitnud ning nimetanud seda ajalooliseks nihkeks ELi poliitikas, kuna see tagab konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse. Keskkonnaühendused aga on algatust kritiseerinud kui kliimaeesmärkide nõrgestajat ning süüdistanud Komisjoni energiaintensiivsetele tööstusharudele ja reostajatele järeleandmises.

Komisjoni kestlikkusaruandluse lihtsustamise pakett on samuti Tööstuspoliitika põhielement, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. Paketiga vähendatakse ettevõtete halduskoormust ja aruandluskohustust vabastades 80% ettevõtetest jätkusuutlikkuse aruandlusest. Ettevõtjad tervitasid seda sammu kui olulist leevendust, kuid kliimapoliitika ja jätkusuutlikkuse eestkõnelejad leidsid, et ettepanek nõrgendab ettevõtete vastutust.

“Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele.”

Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele. 800 miljardi eurose kaitseinvesteeringu, lõdvendatud fiskaalreeglite ja ühishangete plaanidega teeb EL pöörde strateegilise autonoomia suunas, kuid samas võib paindlikum eelarvepoliitika tekitada küsimusi Euroopa majanduspoliitika jätkusuutlikkuse kohta.

Ees on otsustavad kuud nägemaks, kas EL suudab pärast raputusi teha otsustavaid samme ja tasakaalustada julgeolekukaalutlusi, omaenda majanduse konkurentsivõimet ja jätkuvat toetust Ukrainale.

Uus aasta uus olukord: kuidas olla valmis uuteks seadusteks?

Lugemisaeg 5 min

“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!”

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni.

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida.

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)”

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja.

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.”

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev.

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud.

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.”

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib.

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel.

„Mu META tiim tegeleb sellega!“

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust!