“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!” 

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni. 

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida. 

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)” 

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis  uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja. 

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.” 

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev. 

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud. 

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.” 

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib. 

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel. 

„Mu META tiim tegeleb sellega!“ 

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust! 

Valitsussuhted on lihtsamalt öeldes ettevõtjate ja organisatsioonide suhtlemine valitsusasutuste ja seadusandjatega. Selline regulaarne dialoog mängib tänapäevases demokraatlikus protsessis üliolulist rolli, luues silla avaliku, erasektori ja valitsusasutuste vahel. Sidusrühmade kaasamine võimaldab seadusandjal välja töötada efektiivsed poliitikad ja edendada tasakaalustatud reguleerimist. Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.  

Sidusrühmade huvide esindamist kutsutakse igapäevakeeles lobimiseks, kuigi selle sõna negatiivse varjundi tõttu on püütud leida paremaid väljendeid nagu „huvikaitse“ või laiemalt „poliitikute mõjutamine, veenmine“. 

“Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.”

Tõepoolest, isegi “Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi on lobitöö „parlamendiliikmete vm. otsustajate mitteametlik mõjustamine kingituste, altkäemaksude jms. kaudu, lootes vastutasuks oma huvirühmale soodsaid otsuseid.“ Selline hukkamõistev definitsioon on ilmselt ka põhjus, miks demokraatlikud riigid ja organisatsioonid on juba aastaid püüdnud lobimist reguleerida. 

Kuivõrd lobitöö on kasvav nähtus, on Euroopa Liidu tasemel viimastel aastatel selles valdkonnas reegleid karmistatud. Sellele on muidugi kaasa aidanud juhtumid, mis kahjuks vaid süvendavad lobimise ümber olevat negatiivset varjundit. Euroopa poliitilist maastikku mõjutas viimati “Qatargate”, mille raames uuriti, kas Katar on Euroopa Parlamendi liikmeid välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ebaseaduslikult mõjutanud või isegi andnud neile altkäemaksu. See aga pani aluse reale uutele seadustele. 

Kui alles paar mandaati tagasi olid Euroopa Parlamendi liikmed oma kohtumistes suhteliselt vabad, siis nüüd on eurosaadikutele, aga ka nende nõunikele kohustuslik pidevalt avaldada kõik lobirühmadega kohtumised.  

Euroopa riigid on võtnud lobitegevuse juhtimiseks ja läbipaistvuse tagamiseks kasutusele erinevad tavad ja regulatsioonid. Mitmetes riikides on lobitöö avalikustamine vabatahtlik, kuid aina enam saavad nii ettevõtjad kui avalik sektor aru, et surve tegutseda läbipaistvamalt aina kasvab.  

ELi läbipaistvusregistrisse kantud lobistide arv on alates selle loomisest 2021. aastal märkimisväärselt kasvanud – 5500-lt ligikaudu 12500-ni 2024. aastal. Peab muidugi ütlema, et lobistil on Euroopa Parlamendi sissepääsukaardi saamise üheks eelduseks  sissekanne läbipaistvusregistris. Ühendkuningriigi lobitööregistri liikmete arv suurenes järsult 2022. aastal, kui Konsultantide ja Lobistide Registri Büroo viis läbi laialdase läbipaistvale tegevusele suunatud kampaania.  

Prantsusmaal jällegi on 2018. aastast lobistidel kohustuslik oma tegevus suhteliselt detailselt avalikustada vastavas registris. Lobitegevused kategoriseeritud „põhiliseks“ ja „tavapäraseks“ ning ära tuleb märkida üldine teave riigiametniku tüübi või taseme kohta (st minister, kabinet), kellega kohtuti ning isegi umbkaudsed konkreetsele lobitegevusele läinud kulud. Kui juriidilised nõuded ei ole täidetud ja registreerija ei täida ettekirjutusi, võivad sanktsioonid ulatuda kuni 15 000 euro suuruse trahvi või aastase vangistuseni. 

Rootsis, aga ka Põhjamaades üldisemalt, ei ole lobitöö reguleeritud. Kasutatakse teistsugust lähenemist, keskendudes eetilistele juhistele ja eneseregulatsioonile. Süsteem tugineb lobistide ja organisatsioonide enda pühendumusele järgida eetilisi tavasid. Suur rõhk on avalikul vastutusel. Ebaseadusliku lobitöö suhtes kohaldatakse mõjuvõimuga kauplemist reguleerivaid sätteid. 

Eestis kiitis valitsus 2021. aastal heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele, mis kehtestab kõrgematele ametiisikutele kohustuse avalikustada vähemalt kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumised. Huviesindajate poolsed kirjalikud reeglid Eestis küll puuduvad, kuid seda enam lasub konsultantidel kohustus järgida kõrgemaid läbipaistvuse standardeid ja olema oma töö osas asjatundlik. 

Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. Paljude osalejate panus annab juurdepääsu eriteadmistele ja andmetele, mis muidu ei pruugi olla kättesaadavad. See omakorda aitab luua paremaid seaduseid.  

“Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. “

Tõhus lobitöö jääb demokraatliku protsessi oluliseks komponendiks, tagades hästi informeeritud otsused. Avatus ja läbipaistvuse kultuur lobitöö ümber on aga seega võti. Meie METAs pooldame läbipaistvat ja korrektset asjaajamist ja eeldame seda ka oma klientidelt. 

Valitsussuhted on oluliseks osaks ettevõtte strateegilisest juhtimisest, kuid nende edukas ja avatud juhtimine nõuab teadmisi ja oskusi. META poliitiliste riskide juhtimise seminar pakub juhtidele praktilisi tööriistu, et mõista poliitilise keskkonna dünaamikat, hinnata riske ja juhtida neid tõhusalt. Seminar keskendub sellele, kuidas hoida suhteid otsustajatega, ajastada sõnumeid ning luua võimalusi, mitte ainult reageerida muutustele.

Kui soovid oma ettevõtet kaitsta ja kasutada regulatiivseid muutusi enda kasuks, võta meiega juba täna ühendust: kairi.uustulnd@metaadvisory.ee 

Euroopa Liit on ajalooliselt tuntud bürokraatia ja rohkete regulatsioonide poolest. Ursula von der Leyeni teine ametiaeg lubab aga keskenduda bürokraatia vähendamisele ning tegeleda majanduskasvu ja investeeringute toetamisega. Tema eesmärgiks on vähendada ettevõtete aruandluskohustusi ja kohandada suuri poliitikaid nagu tehisintellekti seadus ja rohelepe majanduslikele reaalsustele. Volinikele saadetud missioonikirjadesse lisas ta isegi eraldi peatüki: “Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmine”. Siiski kardetakse, et Komisjon tekitab rohkem bürokraatiat üritades seda mitte teha.  

Enne kui uus Komisjon ametisse saab asuda, toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mis on tänaseks lõppenud. Kõik tulevased volinikud ei ole küll tänaseks Parlamendi heakskiitu saanud, kuid poliitikavaatlejad on seisukohal, et järgmisel nädalal siiski kogu kolledž ametisse nimetatakse. Et volinikke eelseisvaks ametiajaks paremini ette valmistada, saatis president von der Leyen kõigile volinikukandidaatidele missioonikirjad, millele tuginedes võib aimu saada, milliseks kujunevad uue Komisjoni poliitikad. Volinikele seatud ülesanded toetuvad paljuski septembris avaldatud Mario Draghi raportile ELi konkurentsivõimest, mis maalis konkreetsete sammude tegematajätmisel Euroopa tulevikust üsna traagilise pildi.  

Kuigi missioonikirjad on üpriski üldsõnalised ning üksikasjad selguvad ametiaja käigus, on selge, et nn katuspoliitikaks saab „puhta tööstuse leping“, mille sisus pööratakse rohkem rõhku investeeringutele ja riigihangete reeglite lihtsustamisele.  

Puhta tööstuslepingu esitamise eest vastutab prantslane Stéphane Séjourné, kes on esitatud heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema peamiseks ülesandeks ongi Euroopa uue tööstusstrateegia arendamine. Tal tuleb luua tingimused, et tööstused saaksid investeerida, mille tulemusel saavutaks Euroopa suurema (tehnoloogilise) suveräänsuse. Innovatsioon, teadus ja tehnoloogia on tema portfellis kesksel kohal. 

Séjourné vastutab osaliselt ka Euroopa Konkurentsivõime fondi eest ja riigihangete direktiivide läbivaatamise eest, et kindlustada Euroopale elutähtsate tehnoloogiatega varustatus. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja edasiarendamine on samuti üks tema ülesandeid. Konkreetsetest uutest ettepanekutest tuleb prantslasel välja tulla ringmajanduse seadusega, uue keemiatööstuse paketiga, biotehnoloogia seadusega, terase ja metallide tegevuskavaga ja standardiseemise regulatsiooniga. 

Suurima ampsu Komisjoni uutest ülesannetest sai endale kahtlemata hispaanlanna Teresa Ribera Rodríguez, kes on esitatud õiglase ja konkurentsivõimelise puhtale energiale ülemineku eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. 

Tema ülesanne on ajakohastada ELI poliitikaid nii, et need toetaks Euroopa ettevõtteid ülemaailmses konkurentsis ning aitaks kaasa laiemale konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd von der Leyeni idee uues Komisjonis on anda vähem isiklikku lääniõigust ja tagada seeläbi kolledži suurem koostöö, on volinike ülesanded ja isegi tiitlid paljuski kattuvad.  

Nii peab Ribera puhta tööstuse lepingu raames samuti keskenduma uue riigiabi reeglite lihtsustamise raamistiku väljatöötamisele, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, tegeleda tööstuslike süsinikuheidete vähendamisega ning tagada piisavad tootmisvõimsused. 

Tema hallata on ka VKEde väljakutsed, Euroopa Konkurentsifondi loomine ja selle raames ka nn olulise ühishuvi projektide ettepanekute tegemine strateegilistes sektorites. Ka klassikaline konkurentsiportfelli osa ehk suuremate koondumiste mõju konkurentsile jääb tema analüüsida, kusjuures arvesse tuleb võtta ka muutunud olukorda kaitse- ja julgeolekukeskkonnas. 

Muutunud julgeolekuolukorra tuules on loodud ka kaitsevoliniku koht, mida hakkab täitma endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Tema ülesanne on tihedas koostöös liikmesriikide ja NATOga luua Euroopa Kaitseliit. Esimese 100 päeva jooksul oodatakse temalt koostöös kõrge välisesindaja Kaja Kallasega valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, mis kujundaks kaitsele uue lähenemise ja teeks kindlaks investeerimisvajadused. Kubilius vastutab kaitsetoodete ja -teenuste ühtse turu loomise eest, et suurendada Euroopas toomisvõimsusi ja soodustada ühishankeid. Komisjon pöörab uuel ametiajal erilist tähelepanu ka VKEdele ja teeb ettepanekuid parandada nende integreerimist tarneahelatesse. 

Kubiliuse vastutada jääb ka Euroopa küberkaitse ühisprojekti väljatöötamine, Euroopa kaitsetööstuse strateegia rakendamine ja järelevalve ja Euroopa Kaitsefondi tugevdamine, et suurendada investeeringuid kõrgetasemelistesse kaitsevõimetesse kriitilistes valdkondades nagu merevägi, õhulahing, kosmosepõhine varajase hoiatamise süsteem. Kosmose valdkonnas tuleb tal edendada kosmosetööstust, luua selleks ühised standardid ja reeglid.  

Eestlaste lemmikteema ehk digi eest vastutab soomlanna Henna Virkkunen, kes on esitatud tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema ülesanne laiemalt on tuua Euroopa välja olukorrast, kus maailma 50 suurima tehnoloogiaettevõtte hulgas on Euroopast vaid neli.  

Virkkunen peab arendama tehisintellekti innovatsiooni ja esimese 100 päeva Tehisintellektitehaste initsiatiivi kaudu tagama alustatavatele ettevõtetele ja tööstusele ligipääsu superarvutivõimsustele. Samuti tuleb üles seada AI-uuringute nõukogu.

Uutest ettepanekutest on Virkkunenile tehtud ülesandeks kujundada ELi pilve- ja tehnisintellekti arendamise seadus ja ELi andmeliidu strateegia. Edasi tuleb arendada juba kehtivat kiibimäärust, kuid välja käia ka ELi kvantkiipide plaan. 

Töö Euroopas jätkub turvalise, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega – selleks tuleb esitada uus digitaalvõrkude seadus. Eelmise mandaadi ajal loodud digiteenuste seadus, digiturgude seadus ja ELi digikukru kasutuselevõtu seaduseid tuleb paremini jõustada. Eraldi jääb tema vastutada ka Komisjoni kui institutsiooni suurem digitaliseeritus ja vastupidavus küberrünnakutele.   

Energeetikaga hakkavad tegelema hollandlane Wopke Hoekstra, kes on esitatud kliima, nullheite ja puhta majanduskasvu voliniku ametikohale ja taanlane Dan Jørgensen, kes on esitatud energeetika ja elamumajanduse voliniku ametikohale. Kui Hoekstra keskendub dekarboniseerimisega seotud küsimustele – Euroopa Kliimaseaduse raames heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine, tööstuse dekarboniseerimise kiirendi loomine, nullheite infrastruktuuri loomine, fossiilkütuste toetuste kaotamine, siis Jørgensen peab lõpule viima Energialiidu loomise. Muuhulgas peaks Energialiidu loomiseks loodavad reeglid alla tooma energiahinnad, suurendama investeeringuid puhta energia tootmisesse ja võrgutaristu arendamisse. Esitada tuleb ka tegevuskava Venemaalt energia importimise lõpetamiseks. Euroopa tahab kiirendada ka väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu ning tegeleda süsiniku sidumise ja säilitamise probleemidega.  

Volinikele halduskoormuse vähendamise ja õigusaktide lihtsustamise eesmärgi seadmine on muidugi ühiskondliku surve tulemus. Ka suured ettevõtted, kellel on ressursid oma tegevus regulatsioonidega kooskõlla viia, on Brüsselile ette heitnud killustamist, ettearvamatust ja innovatsioonivastasust. Ka paljuviidatud Mario Draghi tõi välja, et alates 2019. aastast on EL vastu võtnud 13 000 õigusakti, USA sama ajaga umbes 3000. Samas, nagu näha, siis juba 27st nimetatud ainuüksi kuuel volinikul on ees üksjagu tööd nii olemasolevate kui ka uute seadustega. Regulatsioonide loomine koos kõigi sellega kaasnevate strateegiliste dialoogide, mõjuhinnangute ja konsultatsioonidega ongi Komisjoni töö. Mitte millegi tegemisega oleks ilmselt edaspidi raske silma paista.