5 nippi, kuidas jõuda efektiivse kommunikatsiooni abil Gen Z südamesse

Lugemisaeg 2 min

Generatsioon Z moodustab iga aastaga üha suuremat osa ostujõulisest elanikkonnast. Nende lojaalsuse võitmiseks, tuleb neile suunatud kommunikatsiooniga alustada kohe.

Kes on Gen Z?

Gen Z-d iseloomustab avatus, kõrge tehnoloogiline teadlikkus ning globaalne perspektiiv.

Üldlevinud definitsiooni kohaselt peetakse Gen Z-ks vahemikus 1997–2015 sündinud inimesi. Generatsiooni omapäraks on pidev virtuaalmaailmas orienteerumine, mille juures on kasvav tähtsus kogukonnal. Kogukond, olgu selleks mõjuliidri jälgijad, sotsiaalmeedia grupid või hoopis erisugused foorumid, suunab aina enam otsuseid, mis puudutavad tarbimist. Seeläbi on Gen Z tugevalt seotud “oma klanniga”, mis põhineb ühistel väärtustel, kogemustel ning maailmavaatel.

Sotsiaalmeedia interaktiivsus võimaldab noortel pidevalt üksteiselt nõu küsida ning jagada oma seisukohti. Gen Z on aldis suhtlema ning võimeline kiiresti teadmisi omandama ja uusi oskusi õppima.

Miks on Gen Z oluline?

Noored hakkavad moodustama üha suuremat osa ostujõulisest elanikkonnast. Veel enam, Gen Z on juba praegu suurema ostujõuga kui eelnevad põlvkonnad nende vanuses. Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et Gen Z-sse kuuluvad inimesed lähevad aina nooremas vanuses tööle. Tuleb meeles pidada, et brändi turundamisel on vaja jõuda potentsiaalsete tarbijateni võimalikult vara. Mida varem suudame Gen Z-d kõnetada, seda tõenäolisemalt soovivad noored – nii praegu kui ka tulevikus – olla seotud brändist, millega nad samastuvad ja millesse usuvad.

Eelisseisus on ettevõtted ja asutused, kes mõtlevad ette ja kaasavad juba praegu noori turundusstrateegiate väljatöötamisse.

Kuidas kommunikeerida Gen Z-le?

Selleks, et noorteni jõuda, peab olema Gen Z-ga samas inforuumis, teadma sotsiaalmeedia kirjutamata reegleid ja olema kursis pidevalt muutuvate trendidega. Kõige olulisem on oma kommunikatsioonis olla:

Konkreetne. Gen Z tähelepanu hajub kiiresti, seega aega selle võitmiseks on vähe. Oma sõnumi peab suutma esitada vaid paari sekundiga või suutma tekitada huvi reklaami pikemalt vaatama jääda.
Silmapaistev. Sotsiaalmeedias valitseva infomüra sees on tarvis teistest eristuda ning Gen Z-s emotsioone tekitada.
Siiras. Gen Z on harjunud tarbima meeletutes kogustes informatsiooni, mistõttu on noortel hea nina autentsusele. Nad näevad läbi ebamäärasest jutust ja lubadustest ning ei karda seda esile tuua.

“Eelisseisus on ettevõtted ja asutused, kes mõtlevad ette ja kaasavad juba praegu noori turundusstrateegiate väljatöötamisse.”

Tuleb mõista, et Gen Z mitte ainult ei tarbi informatsiooni, vaid loob seda ka ise juurde. Edukas kommunikatsioonistrateegia suudab algatada diskussiooni, mis annab võimaluse Gen Z-l samastuda väljapakutud teemaga, jagada oma arvamusi ning tõmmata endaga kaasa kogu virtuaalruumi.

5 nippi, kuidas jõuda Gen Z südamesse:

Loo konkreetne ja selge sõnum.
Tee koostööd õigete mõjuliidritega – leia inimesed, kes on sarnases vanusegrupis, sihtgrupi seas populaarsed ja keda usaldatakse või teatakse.
Võta sõna päevakajalistel teemadel ning ole aktiivne oma brändi väärtuste propageerimisel.
Pööra tähelepanu ka kasutajakogemusele – miski ei häiti Gen Z-d rohkem kui segane veebileht ja halb internet.
Kasuta interaktiivseid ja uudseid lahendusi. Gen Z tähelepanu hajub kiiresti, on oluline neid esimesest hetkest kaasata ja panna nad tundma justkui ühe osana reklaamist.

Lugemisaeg 4 min

Kolm küsimust x META digieksperdid

Digikommunikatsiooni tuleks näha orgaanilise osana läbimõeldud kaasaegsest PR-ist, mis peab aitama kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Ent praktikas näeme, et mitte alati ei osata näha võimalusi, mida digiturundus pakkuda võib, ning teisalt muutuvad sotsiaalmeedia- ja digiturunduse põhitõed nii kiiresti, et kõige värskemate uuenduste, nippide ja soovitustega on raske sammu pidada.

Seetõttu küsisime META digiekspertidelt kolm olulist küsimust: turunduskommunikatsiooni tiimi vanemkonsultant Karin Maandi ning konsultant Helin Naska aitavad orienteeruda digi- ja sotsiaalmeediaturunduse maastikul ning lahti mõtestada nii digimaailma eeliseid, enam levinud vigu kui ka tulevikuvaateid.

1. Millised on digiturunduse kolm eelist, millele tihtipeale ei mõelda?

Karin: Üheks oluliseks eeliseks on võimalus klienti paremini kaasata ning tema kasutuskogemust juhtida. Kui muud kanalid on pigem ühepoolseks ettevõtte sõnumi või seisukoha edastamiseks, siis digikanalid võimaldavad rohkem kahepoolset suhtlust, mis aitab tarbijat hoida ettevõttele lähemal. Sedakaudu on võimalik saada vahetut tagasisidet, reaktsiooni ning kutsuda inimesi toote-teenuse osas kaasa rääkima. Seda aga mitte ainult teeninduse ja suhtluse mõttes: nutikad turundajad suuduvad kliendikommunikatsiooni turunduses väga hästi ära kasutada. Kuigi klientide testimonial’id ja kasutajate endi loodud sisu (user generated content) ei ole arvatavasti ühegi turundaja jaoks võõrad mõisted, on praegu ikkagi palju ettevõtteid, kes neid turunduses ära ei oska kasutada. Need on tegelikult tasuta loodud sisu, mida turundaja peab lihtsalt oskama õigetes kanalites rakendada. Jah, GDPR seab küll mõningad piirangud, aga see ei tähenda midagi ületamatut.

Kasutajate endi loodud sisu ehk user-generated content on orgaaniline ja brändipõhine sisu (fotod, tekstid, postitused), mida kliendid omaalgatuslikult enda sotsiaalmeediakanalites jagavad. Sellise sisu puhul on märksõnaks usaldus – kuna inimesed usaldavad kõrgelt oma sõprade ja kaaslaste arvamusi, võib klientide loodud sisu mõista ka kui digimaailma suust-suhu turundust. Kuvatõmmis: McDonald’s.

Teiseks: nutikate võtetega saab digikanalites anda kiirema stardihoo tegevustele, mis võivad muidu olla planeeritud traditsioonilistesse kanalitesse. ‘Viraalne’ kampaania ei pea tingimata digikanalist alguse saama, küll aga kiirendab digi kasutamine levikut. Head näited on siin näiteks andekalt tehtud copy’d või välireklaami plakatid, mis on küll loodud mõnes välisriigis või paiknevad füüsiliselt teises linnas, ent mis sotsiaalmeediakanalite kaudu tundidega kaugemalegi levivad. Tihtipeale jagavad inimesed silmapaistvaid reklaame orgaaniliselt, ent tasub mõelda, et seda protsessi saab ka teadlikult juhtida.

Helin: Erinevate kanalite rohkus. Aeg-ajalt võib tekkida tunne, et uusi platvorme tekib juurde lausa iga päev. Välimeedias võid samuti kasutada midagi “kastist väljas” reklaampinnana, aga linnaruumis on nendele pindadele saamine oluliselt keerulisem kui veebis. Lisaks on nähtavus veebis alati suurem.

Kanalite rohkusega seostub ka rahvusvahelisus. Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.

“Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.”

Karin: Digimeedia on tõesti koht, kus väikesed ettevõtted saavad pälvida üleilmset tähelepanu. Isegi ilma konkreetset kampaaniat tegemata on seal nähtavust püüda palju kergem kui mitme traditsioonilise meediumi kaudu. Tugeva nähtavuse võti: tugev sait, tugev digimeedia kohalolu. Seega on see suurepärane kanal ka just start-up’idele, kes võivad nulleelarve (või vähemalt väga väikese eelarve eest) märgatava nähtavuse saavutada.

Ent mis kõige olulisem – üks pool on teadvustada, miks tasub sotsiaalmeedias või digikanalites end nähtavaks teha, kuid veelgi olulisem on kindlaks teha, et sealne tegutsemine kattub ning on sujuvalt ühildatud laiema brändi kommunikatsioonistrateegiatega.

Ettevõtte ärikasvu aitab toetada strateegiline kommunikatsioon, kus digi on integreeritud meediasuhtlusega – ühte jalga käivad nii meediasuhtlus, sotsiaalmeedia, reklaamid kui muu. Just seepärast on agentuurist hea juhtida kogu brändikommunikatsiooni – sügavuti meediat ja sõnumiloomet tundes mõistame, kuidas erinevad sõnumid eri kanalites välja mängivad. Nii võib olla kindel, et kogu brändi sõnumikeel on ühtselt juhitud.

2. Kolm viga digiturunduse või- või sotsiaalmeedia-vallast, mida olete Eestis täheldanud?

Karin: Esiteks kindlasti otsisõnade alakasutamine. Olen märganud, et paljud alustavad otsingumootoritele optimiseerimisega (SEO) nii, et valivad välja mõned märksõnad, töötavad nendega ja tunnevad, et kõik vajalik oleks justkui tehtud. Tegelikult tuleks märksõnu pidevalt jälgida ja ka vahetada – sellest ei piisa, et panna märksõnad paika ja kolme aasta pärast uuesti vaadata. Tasub vaadata konkurendi märksõnu, teha taustatööd, hoida neid uuendatuna. 93% online-kogemusest algab otsimootorist.

*Ligi kolmandik alla 30-aastastest on internetile ligipääsu puhul sõltuvad nutitelefonist. Allikas: Pew Research Center, “Mobile Technology and Home Broadband 2021”*

Teiseks soovitaksin rohkem mõelda sellele, mis juhtub veebilehtedel pärast turundustegevust. Üheks veaks on see, et ei mõelda, kuidas külastajaid enda klientideks “muuta” (konverteerida). Siin tasub endale esitada mitmeid küsimusi: milliste märksõnade kaudu külastajad saabuvad? Mida nad lehel järgmisena teevad? E-poe puhul on märksõnaks müügitunnel: kas külastaja saab midagi tasuta või kas teda võetakse vastu mingi erilise – näiteks videokujul – tervitusega?

Kolmandaks (küll juba vähem): kiputakse unustama mobiilset kasutajat. Inimeste arv, kes kasutavad veebis tegutsemiseks just mobiiliseadet, kasvab pidevalt. Tasub arvestada nii värvide, mahtude kui keskkonnaga. Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.

“Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.”

Helin: Üks tähelepanek, mis on omane pigem Eesti turundajatele: tihtipeale napib julgust katsetada uusi platvorme.

On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on veel Eesti kontekstis täiesti avastamata. Üks neist on kindlasti Reddit, mida Eesti noored palju kasutavad, ent millele ei osata turunduse ja kommunikatsiooni kontekstis veel mõelda. Ent eriti just algusfaasis on uued kanalid esimestele katsetajatele eriti soodsad – pole konkurente, paistad suurepäraselt silma.

Mõistagi pole igale poole tarvis minna lihtsalt tegemise pärast, ent kui märkad, et näiteks sõber või ema mõnes uues kanalis tegutseb, siis on see märk sellest, et nendeni võiks jõuda just vastavate kanalite kaudu. Tasub katsetada. Laialt kasutatud kanalites, näiteks Facebookis, võib kasutaja juba reklaamidesse ära uppuda!

“Tihtipeale napib Eestis julgust katsetada uusi platvorme. On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on Eesti kontekstis veel täiesti avastamata.”

3. Kus on digiturundus viie aasta pärast?

Karin: Arvatavasti saab olema kättesaadavam liitreaalsuse kombineerimine ning seda hakatakse usinamalt kasutama ka turunduskampaaniates. See võib tähendada interaktiivsemat reklaami ja uusi kogemusi kliendile – näiteks 3D-vaate võimalust telefonis. Kindlasti on üks märksõna häälepõhine juhtimine. Ehk äkki isegi julgeks öelda, et 50% otsingutest maailmas hakkavad olema häälepõhised.

Lisaks usun, et sisu muutub märgatavalt. Inimestel on järjest vähem aega ja keskendumisvõimet: tuleb mõelda sellele, kuidas edastada sõnumeid lühidalt, missugune sisu eeldab inimestelt kõige vähem aega ja energiat. Usun, et kanalitepõhiselt muutub see põhimõte veel jäigemaks, ka videote puhul pikkusepõhised piirangud lühenevad.

Helin: Olen nõus, et digi- ja sotsiaalmeedias peame tulevikus olema veel tugevamalt kanalites, mida inimesed nagunii kasutavad. Mida mugavam on elu tarbija jaoks, seda parem. Kõik see, mis meil ei ole veel online’is, kolib ümber Metaverse’i.

Nõuanded: kust te inspiratsiooni ammutate ning end erialase infoga kursis hoiate?

Karin: METAs on suurepärane see, et meil on oma ala eksperdid, turundus- ja kommunikatsioonimaailma tipud – nendega koostööd tehes on garanteeritud see, et õpid iga päev. Teiseks on meil valdkonna liidritest kliendid ja kliendipoolsed juhid, kellele suurepärase nõu pakkumiseks tuleb end igapäevaselt uuendustega kursis hoida, ent kes ise ka enda poolt päris mitmekülgseid teadmisi pakuvad.

Digiturunduse teemadel julgen soovitada: HubSpoti blogi. Head visuaalsed ülevaated: Social Media Today.

Helin: Üritan olla hästi avatud silmadega – et näha igapäevaelus uusi ideid ja kanaleid. Kui ma näen, et sõber veedab Redditis mitu tundi päevas, siis on selge see, et sarnaseid inimesi on veelgi.

Igapäevases sotsiaalmeediakasutuses soovitan LinkedIni: sealt võib leida päris huvitavat erialast materjali, huvitavaid case study’sid ja ekspertide mõtteid.

META PÄLVIS ‘AASTA PR-AGENTUUR 2022’ TIITLI

Lugemisaeg 1 min

META Advisory pälvis Eesti kõige vanemal ja olulisemal turundus- ja reklaamivaldkonna konkursil Kuldmuna ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitli, saades silmapaistvate kampaaniate eest kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist tunnustust.

13. mail Põhjala tehases toimunud Kuldmuna 2022 loovkonkursi peol jagati auhindu Eesti kõige võimekamatele turundus-, kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuuridele ja klientidele ning nende koostöös sündinud loovtöödele. Kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist muna pälvinud METAt tunnustati sel aastal ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitliga.

“Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia,” kommenteeris META partner Andreas Kaju. “Oleme viimase nelja aasta jooksul teist korda aasta agentuuri rollis ja võime kindlad olla, et see ei jää viimaseks korraks.”

META tänab oma kliente võimaluse ja usalduse eest luua uusi lahendusi seal, kus ei ole varasemat case study’t. “Saadame õnnitlused ja tänusõnad ka headele partneritele, sest ainult teiega on võimalik luua kampaaniaid, mis päriselt toimivad,” sõnas Kaju.

“Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia.”

Zürii valis igas kategoorias parimad tööd kokku 822 kandidaadi seast. PR-valdkonna žüriisse kuulus ka META uue äri juht Ann Hiiemaa. Lisaks temale oli PR-žüriis kuus teist liiget, kelle hulgas oli oma ala tippe nii agentuuridest kui kliendi poolelt, nii avalikust kui erasektorist.

Kuldmuna konkursi korraldaja Turundajate Liit (TULI) on kõiki turundusega tegelevaid professionaale ühendav liit, mille missiooniks on tõsta kohalike ettevõtjate ja terve Eesti ühiskonna teadlikkust turunduse erinevatest aspektidest.  Nüüdseks juba 24 korda toimunud Kuldmuna on seega Eesti kõige vanem ja olulisim reklaamikonkurss.

TUNNUSTUSED

🥇 KULDMUNA

Avaliku sektori kommunikatsioon

Digitally Wild pressireis ehk kuidas 45 000 eurot tõi 500 000 euro väärtuses kaja

Klient: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EAS)

Tiim: Mirjam Mäesalu, Maarja Karmin, Anni Türkson

. . . . . . . .

Influencer marketing (mõjutusturundus)

Joel Ostrati Maestro burger McDonald’s restoranides

Klient: Premier Restaurants OÜ/McDonald’s Eesti

Tiim: Helin Naska

🥈 HÕBEMUNA

Korporatiivkommunikatsioon

Kuidas Tele2 oma jõulukampaania ära jättis

Tiim: Ann Hiiemaa, Lily Mägi, Laura Põldma

. . . . . . . . .

Influencer marketing (mõjutusturundus)

Dexcom Warriors

Klient: Dexcom, Inc.

Tiim: Cairit Eit, Rainer Laurits, Andreas Kaju

🥉 PRONKSMUNA

Integreeritud kommunikatsiooni kampaania

Ivo Nikkolo rebrändingu kommunikatsioon

Klient: Baltika AS

Tiim: Helin Naska

. . . . . . . .

Sündmuse/ürituse kommunikatsioon

Näitus “Hirmus”

Klient: Balti Jaama Turg/Astri Grupp

Tiim: Riin Härma, Kert Kask

GALERII

Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.

Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily: Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.

Lugemisaeg 4 min

Ann Hiiemaa: B2B-turunduses on kangelaseks klient

Kes on on kliendiloo kangelane? Aga kaabakas? Ja kes oled seal sina?

Ma armastan inimesi ja nende lugusid. Üks mu lemmikfilme on “Moneyball”, mis räägib pesapallist ja sellest, kuidas Oakland A treener Billy Beane leidis olematu eelarve juures konkurentsieelise, rakendades statistilise süvaanalüüsi meeskonna üles ehitamiseks.

See Michael Lewise raamatul „Moneyball: the art of winning an unfair game“ põhinev film kasutab klassikalist mudelit, mida esineb väga paljudes teisteski filmides. Näiteks filmis “Lord of the Rings”, ühes mu teises suures lemmikus “Forrest Gump”, aga ka linateostes nagu “King´s Speech”, “Tenet”, James Bondi filmides ja enamikes muinasjuttudes.

Lühidalt öeldes: peategelane ehk meie kangelane soovib saavutada midagi, milleni on väga keeruline jõuda. Hetkel, kui ta on juba alla andmas, sekkub ootamatult abiline (näiteks giid, muusikaõpetaja, muusa, ärijuht, kommunikatsiooniekspert), kes pakub plaani ja toetab kangelast tema eesmärgi täitmisel.

Loomulikult on loos ka alati oma kaabakas või vaenlane. Ja loomulikult saavutab kangelane kokkuvõttes oma eesmärgi. Miks ma seda lugu räägin? Sest B2B-kommunikatsioonis on võtmeteguriks seesama lugu.

B2B põhiline küsimus: kes on kangelane?

Donald Milleri raamatus „Building a storybrand: clarify you message so customers will listen“ on välja toodud sama raamistik oma toote müümiseks: kangelane, kaabakas, giid, plaan, CTA, läbikukkumine ja edu.

Lugu saab alguse kangelasest. Ettevõtted peaksid küsima, kes on nende jaoks kangelane? Ja need ei saa kunagi olla nemad ise, vaid just kliendid. B2B-brändi kommunikatsioonistrateegia keskmes peab alati olema klient. Tema vajadustele ja soovidele keskendumine on kriitilise tähtsusega.

Kangelane ei saa olla kunagi ettevõtte ise, vaid just kliendid.

Elementaarsed küsimused: kes on meie klient, mis on tema põhilised väljakutsed ja vajadused, kuidas ta meiega suhtleb, mis kanaleid ta kasutab, et oma probleemidele lahendused leida, kes on tema jaoks autoriteet, keda ta kuulab? Ja eelkõige – kuidas meie toode või teenus teda aidata või toetada saaks? Kogu oma pakkumine tuleb üles ehitada kliendi väljakutsetele ja probleemidele.

Mis või kes on sinu kliendi jaoks see niinimetatud „kaabakas“, see probleem, mis teda frustreerib? Harvaesinev pole ka olukord, kus klient ei suuda oma probleemi sõnastada – valu on, aga kus täpsemalt?

Teejuht – see oled Sina

Nüüd tuleb mängu giid, kes aitab kangelasel – ehk kliendil – seda väljakutset lahendada. Tema ehitab plaani, et aidata kangelasel oma eesmärke täita. META Advisory’s ehitame kommunikatsiooniplaanid alati kliendi äriliste eesmärkide peale, sest kommunikatsiooni eesmärk on toetada ärikasvu.

Teejuht pakub väärtuslikku sisu, nõuandeid, mis aitavad kangelasel jõuda lahenduseni. Sisu loomise aluseks on kliendi ees seisev teekond – lahenduste otsimisest väikeste võitudeni. Seepärast on kõige olulisem “kangelase” teekonna võimalikult täpne kaardistamine.

B2B-ettevõtete puhul on miinimumtegevusteks siinkohal visuaalselt atraktiivne kodulehekülg, tugev copy ja arusaadav sõnum, mis on ehitatud kangelase väljakutsele. Järgmises etapis kliendilood (testimonial’id), väga tugevad juhtimisanalüüsid, veebiseminard, valdkonnauuringud, taskuhäälingud ja nn valged paberid – kontseptuaalsed raportid, mis avavad konkreetse probleemvaldkonna ja väljakutse tervikuna – miks seda seni on raske lahendada olnud, kuidas on seda proovitud teha, varasema erialase kirjanduse kokkuvõtted, uus filosoofiline lähenemine jpm. Oma sõnumiga tuleb olla seal, kus on sinu klient ja kõnetada teda nii, et sinu sõnum jõuab talle kohale.

B2B-klientidele on võrgu kaudu saadava info hulk määratu – informatsiooniga võisteldakse ostjate tähelepanu pärast. Brent Adamson Gartneri uuringufirmast kirjutab järgmise aasta Harvard Business Review’ esimeses numbris sellest, et B2B-kliendid kulutavad ainult 17% oma ostuprotsessist selleks, et rääkida potentsiaalsete tarnijatega. Kogu eeltöö tehakse ise, lihtsasti kättesaadavat infot kõrvutades ja analüüsides.

17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsat sõnumit kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Brent Adamsoni analüüs kattub sellega, mida meie, turundajad, oleme õppinud lugude jutustamise ja kliendile teejuhiks olemise kohta – see 17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsa sõnumiga kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Oluline on kangelasele kristallselgeks teha, mida sinu ettevõte pakub ja kuidas see aitab tema probleeme lahendada.

Persoonibrändid

Selleks, et teejuhti kuulataks, on tal vaja esmalt kehtestada end autoriteetse allikana, saavutada eksperdikuvand ning luua ühised edukogemused, mis on edasise usalduse loomise aluseks. Inimesed ei osta alati parima ettevõtte tooteid või teenuseid. Nad ostavad tooteid ja teenuseid, mida nad mõistavad. Ja täna ostavad nad neid tooteid ja teenuseid parema meelega neilt, kes on oma valdkonnas tuntud tegijad ning nende jaoks olemas olulistel hetkedel, kui on nõu ja abi vaja.

Inimesed tahavad töötada inimeste, mitte ettevõtetega.

Ka siin tuleb mängu kommunikatsioon,. B2B-turunduses on uus ajastu – isegi kui enamik müügikontaktidest on nüüd distantsilt ja elektroonilistes kanalites, siis paradoksaalselt on vaja sedavõrd rohkem kommunikatsioonis hoida inimlikku joont – inimesed tahavad töötada teiste inimeste, mitte ettevõtetega. Väljakutse ettevõtte jaoks on leida oma tiimidest, seehulgas müügitiimidest rohkem karaktereid ja persoone, keda omakanalite ja teenitud meedia kaudu rohkem oma kliendisegmentidele avada – ehitada oma turunduskommunikatsioon üles inimestele. Loomulikult toetab see ka ettevõtte mainearhitektuuri erinevaid alustalasid, töötab koos tööandja brändinguga jne. Valdkonna eksperdid ja silmapaistvad persoonid aitavad ehitada tugevat brändi, tugev bränd aitab omakorda teha rohkem müüki.

Siin tuleb rakendada nii üldmeedia kui ka omakanalid. Täna on väga vähe neid, kes LinkedInis ja üldmeedias oma persoonibrände süsteemselt ja teadlikult ehitavad. See toetab B2B ettevõtete jaoks ka täna üht akuutsemat väljakutset – värbamist.

Miller toob oma raamatus välja veel kaks punkti: edu ja läbikukkumine. Ehk siis – milline on kangelase elu juhul, kui nad ei osta sinult, ja milline oleks tema lugu siis, kui ta sinult ostaks. Ja me kõik teame, et see elu peaks kahtlemata olema märksa vähem nauditav siis, kui ta sinult ei osta.

META Advisory võitis piirkonna suurimal kommunikatsioonikonkursil peaauhinna

Lugemisaeg 2 min

Work in Estonia ja META Advisory koostöös loodud imagokampaania “Skip 2020. Step into the future.” sai Eventiada IPRA GWA kommunikatsiooniauhindade jagamisel parima tööandja turunduse kampaania eriauhinna. Piirkonna suurimal kommunikatsioonivaldkonna konkursil osales tänavu rekordarv osalejaid ühtekokku 15 riigist.

11. korda toimuva Eventiada IPRA GWA konkursi eesmärk on tunnustada aasta parimaid kommunikatsioonivaldkonna tegevusi. Work in Estonia ja META koostöös valminud “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania nomineeriti kahes suuremas kategoorias – esikoht pälviti parima tööandja turunduse kampaania loomise eest muutlikul ajajärgul. Kampaania sai peavõidu ka täiesti uues, säästvale arengule suunatud auhinnakategooorias.

Work in Estonia “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania keskendus Eestis asuvate IT-ettevõtete abistamisele välistööjõu leidmisega.

“Täna on tööandja turundus kasvava tähtsusega iga ettevõtte ja organisatsiooni jaoks. Võitlus talentide pärast on kestnud juba paar aastat, ent on alles saavutamas oma haripunkti. Väga suur mõju on just terviklikel kampaaniatel, kus digi pole eraldatud traditsioonilisest kommunikatsioonist, vaid on üksteist toetama pandud,” avaldas META äriarendusjuht ja Skip2020 projektitiimi liige Ann Hiiemaa, kelle sõnul on kaasaegse kommunikatsiooniagentuuri võtmeoskus liita omavahel meediasuhtlus, turundus, reklaam ja sotsiaalmeedia.

Skip2020 kampaania käigus lisandus Work in Estonia lehele 222 uut tööpakkumist, kampaanialehte külastas 17 242 inimest ning lehele kirjutati 124 “Võimalik ainult aastal 2020” lugu IT-sektori inimestelt 35 riigist. Kampaaniavideot vaadati kahe nädalaga rohkem kui 343 000 korda.

META Skip2020 tiimi kuulusid Maarja Karmin, Laura Põldma, Anni Türkson ja Ann Hiiemaa. Work in Estonia projektijuhiks oli Kristi Veskus, kampaania digipartneriks agentuur Age Creative.

Eventiada IPRA GWA konkurssi on korraldatud alates 2011. aastast Orta Communications Groupi ja International Public Relations Associationi poolt. Tänavusel aastal kuulus žüriiliikmete hulka 35 kommunikatsioonialast eksperti 17 eri riigist.

Kogemuslugu: https://metaadvisory.ee/case-study/skip-2020-step-into-the-future-ehk-murdsime-muuti-avaliku-sektori-imagokampaania-korraldamisest/

Lugemisaeg 5 min

5 nõuannet mõjuisikutele tulemuslikeks koostöödeks: PR-agentuuri vaade

Mõjuisiku ehk influencer’i tiitli võib endale omistada praktiliselt iga sotsiaalmeedias tegutsev inimene. Sotsiaalsed meediumid annavad hääle kõigile inimestele – sisu loomise võimalus on igal soovijail.

Olles PR-konsultandina teinud koostööd ülemaailmselt tuntud brändide ning paljude sisuloojatega, on mul aastate jooksul tekkinud mitmeid tähelepanekuid, mille järgimisel võidavad nii sisulooja kui klient. Millised võiksid siis olla mõjuisiku töö parimad praktikad ning kuidas panna paika rutiinid, mis aitavad tagada, et klient pöörduks mõjuisiku juurde tagasi?

1. Säilita lojaalsus

Üks suurimaid vigu, mida mõjuisikuna teha, on tormata kohe pärast koostöö lõppu uude koostöösse mõne konkurendiga. See ei jäta head muljet ei koostööpartneritele ega agentuuridele. Mõjuisikuna säilita oma autentsus ning ole lojaalne nendele brändidele, kellega on olnud hea koostöö ja kelle tooteid tõepoolest ka koostöö-väliselt kasutad.

Nii kindlustad nii enda professionaalset kuvandit, aga näitad ka autentsust oma jälgijatele. Seekaudu suurendad võimalust, et klient soovib sinuga uuesti koostööd teha – mine sa tea, ehk tehakse ettepanek pikemaajalisemaks koostööks või pakutakse võimalust koos täiesti uus toode välja arendada.

2. Ära muutu Top Shopi reklaamiks

See ja esimene punkt täiendavad üksteist. Brändidele meeldivad need näod, kes räägivad toodetest endale omase karakteri ja huumoriga ning kes ei ole juba „ülekasutatud“ ehk ei lähe kaasa iga ettejuhtuva koostööpakkumisega.

Enamasti kipuvad just isiklikele omadustele ja huvidele truuks jäävad mõjuisikud suurel hulgal koostööpakkumisi saama. Seega ongi mõjuisiku enda teha, kas temast saab reklaamtahvel Pirita teel või säilitab ta enda kanalile omase sisu ja sobitab brändid sellega, mitte ennast brändidega.

3. Tähtajad, tähtajad, tähtajad – need on tähtsad

Jah, tähtaegadest on oluline kinni pidada. Kampaaniad planeeritakse kindlatele perioodidele ja enamasti on koostöö mõjuisikuga ainult üks osa tervest suurest kampaaniast. See tähendab, et suhtumine „vahet ju pole, millal ma sisu üles panen“ ei ole kindlasti ideaalse koostööpartneri mõtteviis.

Tasub arvestada, et projektijuhtide jaoks on pidev tähtaegade meelde tuletamine ja arupärimine mingist hetkest juba üsna ebamugav. On vähetõenäoline, et kokkuleppeid mitte austavat inimest järgmisel korral kampaaniasse kaasatakse.

4. Ära musta potentsiaalset klienti läbi mõtlemata

Nii mõnedki mõjuisikud on avalikult teemaks toonud, et inimesed peaksid nende tööd tõsisemalt võtma – sisuloome võtab rohkelt aega ja ettevalmistamist. See vastab 100% tõele.

Ent seejuures on oluline, et mõjuisik ka endast tõsiseltvõetavat kuvandit hoiaks. Siit ka üks põhitõdesid: klientide – nii potentsiaalsete kui olemasolevate – avalik laimamine tõsiseltvõetavust ei tekita ning lükkab eemale. Tasub arvestada, et Eesti väiksus tähendab seda, et info nii headest kui halbadest kogemustest liigub kiiresti ning sellised kogemused ei jää märkamatuks teistelegi.

Muidugi ei tähenda see, et koostöö kohta ei peaks tagasisidet andma. Vastupidi: kui midagi ei meeldi või on mõtteid, kuidas edaspidi paremini teha, tuleb seda kliendile öelda. Täpselt nii teevad ka agentuurid enda klientidega.

5. Jaga statistikat ja tagasisidet

Ka brändid ise soovivad tagasisidet. Kui midagi nende toote juures on valesti või vajaks edasi arendamist, siis on otse tarbijalt saadav tagasiside on äärmiselt oluline.

Samuti on brändi jaoks väga kasulik ja informatiivne mõjuisiku statistika nägemine. Ehkki enamik ettevõtteid küsivad seda koostöö lõppedes – või vahel ka enne koostöö alustamist – ise, siis oleks eriti meeldib mõjuisiku kaasa mõtlev ja proaktiivne lähenemine. Kui ta ise olulise teavet jagab, näitab see kliendi jaoks professionaalsust ja avatust.

Lugemisaeg 3 min

Nügimine on moes – mis sellest PR-is kasu on?

Kui te ei ole viimastel aastatel kuulnud mitte midagi nügimisest*, siis olete ilmselt elanud maa all. Väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailmapank ja ettevõtetes nagu Coca-Cola on juba aastaid isegi eraldi nügimisega tegelevad meeskonnad. Isegi Eesti riigis otsitakse nügimisest elanike suunamisel abi.

Maailma üks suurimaid reklaami- ja avalike suhete agentuure Ogilvy korraldas tänavu juba üheksandat aastat rahvusvahelist konverentsi Nudgestock, mida nad ise nimetavad laiemalt käitumisteaduste festivaliks ja millest võttis tänavu digitaalselt osa üle 20 000 inimese.

Lisaks sellele, et tegemist oli väga hea näitega, kuidas koroonakriisi järgses maailmas (12-tunnist!) konverentsi korraldada, oli hea näha, kuidas rahvusvahelisel tasemel ei ole nügimine lihtsalt üks trendikas kommunikatsioonimeetod, vaid kommunikatsiooni planeerimise oluline ja loomulik osa.

Konverentsi patroon, reklaamimaailma guru Rory Sutherland sõnastas selle nii: käitumisteadus ei ole kõik, aga kui sa ei arvesta seda oma probleemi lahendamisel, siis jääd millestki suurest ilma. See, kuidas me arvame, et inimesed võiksid käituda ja kuidas nad tegelikult käituvad, on sageli väga erinev. Kui paljud turundusmaailma praktikud püüavad täna inimeste käitumist kirjeldada läbi (suur)andmete ja uuringute, siis Sutherland rõhutas, et inimeste käitumine ajas muutub, seega pole loovideid mõtet üles ehitada minevikus toiminud kontseptsioonidele ja tarbijate käitumisele, vaid testida tuleb ka ideid, mis tunduvad esiti täiesti ebaloogilised. „Enamik ideid tunduvad loogilised alles pärast nende edukust,“ sõnas ta.

Seda, et inimeste käitumine ei ole alati – või isegi sageli – ratsionaalne, on viimastel kümnenditel tõestatud korduvalt. Kõige huvitavamalt on selle kirja pannud Nobeli preemiaga pärjatud psühholoog Daniel Kahneman, kes kirjeldas kümme aastat tagasi avaldatud raamatus „Thinking Fast and Slow“ lihtsate näidete abil, kuidas inimesed võtavad otsuseid vastu enamasti kiiresti ja ebaratsionaalsetel alustel. Inimese aju ei taha vabatahtlikult palju vaeva näha ja otsib otseteid, lihtsaid lahendusi.

Sellised lahendused võivad meid aga väga sageli viia valele teele. Kommunikatsioonivaldkonnas on seda eriti oluline arvesse võtta loovideede või strateegiliste lahenduste otsimise faasis. Kui ajurünnaku-koosoleku alguses ütleb autoriteetne osapool välja mingi arvamuse või suuna, võib kogu ülejäänud protsess kuluda selle arvamuse tõestamiseks. Või kui mõnel osalejal on sarnase probleemi lahendamise kogemus, siis on tal raske välja pakkuda täiesti uusi lahendusi.

Nudgestocki konverentsil esinedes pakkus Kahneman välja meetodi paremate otsuste tegemiseks: otsust tuleb teadlikult edasi lükata. Kõigepealt soovitab ta probleemi tükkideks võtta, iga selle aspekti kirjeldada ja analüüsida, koguda kokku võimalikult palju informatsiooni ja alles siis kasutada oma intuitsiooni ja kogemusi, et teha otsus või leida kokkulepe. „Informatsioon tuleb hoida võimalikult kaua puutumatuna osapoolte eelarvamustest ja eelnevatest kogemustest,“ rõhutas ta.

Kolmas väga huvitav esineja oli kommunikatsiooni- ja sotsioloogiaprofessor Damon Centola, kes rääkis sellest, kuidas keerulised muutused ühiskonnas tegelikult levivad ja mis nende levikut takistab. Ta eristas muutuste levikul ühiskonnas lihtsaid ja keerulisi nakkuseid (simple and complex contagions): lihtsad on näiteks COVID-19 viirus, kuulujutt, viraalne video, lihtne idee ja info, keerulised aga uued tehnoloogiad, riskantsed sotsiaalsed liikumised, kulukad innovatsioonid, võõrad ideed, uued käitumismudelid.

Kui lihtsad nakkused levivad lineaarselt ja loogiliselt, sageli suurte kontaktide hulgaga isikutelt ühiskonna äärealadel asuvatele inimestele, siis keerulised nakkused võivad hoopis levida äärealadelt lõpuks mõjuisikuteni välja. Ta selgitas, miks levis laialdaselt ja läbi erinevate ühiskonnakihtide koroonaviirus, aga mitte maskikandmine, ning miks ei ole suurte kontaktide hulgaga mõjuisikute kasutamine keeruliste muutuse kommunikeerimisel alati kõige õigem lähenemine. Ta tõi välja, et keeruliste muutuste puhul on tema analüüsi põhjal otsustav hetk 25% inimeste käitumise muutus – alles pärast selle saavutamist levivad need eksponentsiaalselt massidesse.

Mida siit PR-i kaasa võtta?

Inimeste käitumine on suuresti ettearvamatu ja kui me tahame nende käitumist mingis soovitud suunas muuta (näiteks tervislikum toitumine, keskkonnasäästlikum tarbimine või uue tehnoloogia kasutuselevõtt), siis me peame sellega arvestama. Sageli aitab õige tee leida mitmete (ka ebaloogiliste) ideede testimine.
Me peame uusi ideid ja lahendusi välja töötades arvestama ka enda eelhäälestusega ja loovideede protsessi teadlikult suunama, et värsked ideed pinnale saaks ujuda.
Informatsioon võib küll laialdaselt levida, aga see ei pruugi tuua kaasa käitumise muutust, kui me ei saa aru inimeste eelhäälestatusest. Näiteks jätkusuutlikkus on niivõrd keeruline valdkond, et suurem osa inimesi ei suuda seda hoomata, veel vähem oma eluviisi vastavalt sellele muuta. Lisaks võib inimene teha elus ühe muutuse, näiteks sorteerida prügi ja arvata, et sellest piisab, kuna ta on oma panuse andnud.

*Nügimine on iga aspekt otsuse tegemise protsessis, mis kihutab inimesi oma käitumist ennustatavas suunas muutma, kasutamata selleks mingite valikute keelamist või majanduslikke stiimuleid. Sekkumine peab olema lihtsasti välditav ja odav, et olla nügimine. Nügimine ei ole millegi kohustuslikuks tegemine või keelamine. Näiteks, puuviljade asetamine silmade kõrgusele on nügimine. Rämpstoidu keelamine ei ole. (Thaler ja Sustein, 2008)

Lugemisaeg 3 min

Uus trend – kommunikatsioonijuhi roll usaldatakse terviklikult agentuurile

Üha enam rahvusvahelisi ja Eesti ettevõtteid liigub seda teed, et kogu kommunikatsiooniosakonna töö võetakse sisse terviklikult agentuurist. Kas see otsus õigustab ennast ja mis on sellisel juhul võtmetähtsusega, et koostöö sujuks?

Kuigi COVID-19 kriisi alguses arvati, et väga paljud ettevõtted hakkavad kommunikatsiooni juhtima in-house inimeste abil, siis tegelikkus on osutunud vastupidiseks. Juba enne kriisi hakkas levima trend võtta kogu kommunikatsioonijuhtimise teenus agentuurist. Eelkõige just agentuurist, mis suudab pakkuda täisteenust – nii strateegilist kommunikatsiooni, igapäevast meediasuhtlust, sotsiaalmeediat kui ka sisekommunikatsiooni.

Selleks, et koostöö sujuks, vastutab majas sees turunduse-ja kommunikatsiooni eest üks inimene. On siis tegemist turunduse-või kommunikatsioonijuhiga, mõlemad valdkonnad on tänaseks üksteisest niivõrd läbi põimunud ja peaksid ideaalis üksteist toetama, seega ametinimetuse poolest polegi enam vahet kumb vastutab. Väga sageli on ettevõttes siiski ka kommunikatsiooni eest vastutavaks isikuks turundus-või brändijuht.

Agentuur vs. kommunikatsiooni- või turundusjuht

Eriti levinud on kogu kommunikatsiooniteenuse sisseost rahvusvaheliste ettevõtete puhul, kes väga sageli ühendavad Eesti, Läti ja Leedu turud ning võtavad ühest agentuurist kogu projektijuhtimise ja igapäevase kommunikatsiooni.

Juba aastaid on samamoodi tegutsenud näiteks Coca-Cola ja McDonalds, kes võtavad kogu kommunikatsioonijuhtimise agentuurist. Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku sõnul on see samal ajal nii kuluefektiivne kui ka vastutava isiku jaoks oluliselt mugavam töö tegemise viis. „Mõned aastad tagasi tegime strateegilise otsuse, et võimalusel koondame turundus-, PR- ja valitsussuhete kommunikatsiooni ühe agentuuri alla. Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgset kommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimate tulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakub uudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki,“ selgitas Normak.

„Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgsetkommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimatetulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakubuudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki.“–
Nele Normak, Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juht

Sarnaseks näiteks on ka Citycon, kus turundustiim koosneb turundus-ja kommunikatsioonijuht Helina Leifist ja kaubanduskeskuste koordinaatorist. Viimane tegeleb valdavalt seejuures sisekommunikatsiooniga. Kommunikatsiooniteenus ostetakse terviklikult sisse META Advisory´st.

„Teistes Põhjamaa riikides, kus on Cityconi kaubanduskeskused on eraldi kommunikatsioonijuhid. Sarnaselt Taanile on Eestis Cityconil vaid kaks keskust (väga vähe võrreldes Norraga, kus on 24 keskust – H.L.), mille kommunikatsioonivajadused ja mahud ei tingi eraldi spetsialisti värbamist. Küll aga tunnen, et kuna Eestis on minu vastutusalas nii turundus kui ka kommunikatsioon, siis kõrghooajal on PR-agentuuri kasutamine lausa hädavajalik. Esiteks on see kuluefektiivne ja teiseks tunnen agentuuri tuge just kriisikommunikatsiooni teemade ja meediasuhete suunal. Tihtipeale mitmeid uudiseid ja vastuseid välja andes on hea kui on kaasatud erapooletu partner, kes ei oma sidet Cityconi ettevõttega. Nii saame näha laiemat pilti ning anda paremaid kommentaare, mis mõjutavad rohkem ka klienti, kes ei tea keskuse otsuste tagamaid,“ selgitas Leif.

Kumb on kuluefektiivsem?

Paljud pelgavad agentuuri palgata, sest kardetakse, et see on väga kallis. Tegelikult on agentuuri palkamine aga mõnelgi juhul kuluefektiivsem kui ühe professionaalsel tasemel kommunikatsioonispetsialisti värbamine. Eelkõige sellepärast, et agentuurist värvates saab oma käsutusse mitme erineva valdkonna spetsialistid, kes aitavad kasvatada nii ettevõtte mainet kui ka toote või teenuse müüki. Täna on kaasaegsest kommunikatsiooniagentuurist võimalik saada teenus, mis aitab ehitada üles toodete ja teenuste brände, planeerida nende turundust kliendisegmentidele, ehitada kliendi maine arhitektuur ja seda kuust kuusse arendada, aga ka juhtida ettevõtte suhteid avalikkuse, meedia, ettevõtte asukohta ümbritseva kogukonnaga.

Paljuski on agentuurist abi just kriiside ajal, sest seal töötavad kogemusega spetsialistid, kes on oma karjääri jooksul juhtinud mitmete ettevõtete kriisikommunikatsiooni ja sellest õppinud. Tänu sellele on võimalik tunda end iga päev kindlamalt.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud 2020. aasta tööturu-uuringust selgus, et turundus – ja kommunikatsioonispetsialisti brutopalga mediaan jääb Eestis 1400 euro ja tippspetsialistil 1850 euro juurde. Samas on tõsiasi see, et kogenud kommunikatsioonijuhti sellise rahaga tööle täna enam ei meelita. Küll aga on võimalik sama raha eest saada agentuurist igakuine leping, mis võib katta väiksema ettevõtte baasvajaduse.

Küsi juba täna META-lt pakkumist ja kirjuta ann.hiiemaa@metaadvisory.ee

Lugemisaeg 3 min

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

2020. aasta suvel alustasime koostöös Kristiine ja Rocca al Mare keskuse ning stuudioga Kõrvauss podcast’i „Trenditegijad“ lindistamist. Eestis olid Kristiine ja Rocca al Mare esimesed kaubanduskeskused, kes endale sellise lisakanali lõid.

Podcast ei ole
lihtsalt keskuste
uus reklaampind,
vaid päris oma saade.

Saatejuhid vestlevad ägedate ja inspireerivate inimestega, kes kuulajate jaoks juba varasemast tuttavad võivad olla. „Trenditegijad“ tahavad pakkuda huvitavat sisu ja seekaudu noori inspireerida. Keskuste rentnike kaasamine aitab episoodide teemadele lisada eksperdivaadet ning rentnike jaoks on reklaam lihtsalt positiivne kõrvaltulem.

Ka Rocca al Mare ja Kristiine keskuste rentnikud väärtustavad podcast’i lisaväljundina väga. Pärast esimeste episoodide salvestamist saatsime need ka rentnikele kuulamiseks, et neil tekiks aimdus, mida podcast endast kujutab. Samuti andsime neile võimaluse pakkuda välja teemasid, millest mõnes episoodis kõneleda. Tõdesime, et mõlemas keskuses on omajagu rentnikke, kellel oleks palju põnevaid jututeemasid.

IDEE

Trenditegijate podcast’i idee sündis vajadusest jõuda noorte inimesteni, kes traditsioonilist meediat sisuliselt enam ei jälgi. Levinumatel sotsiaalmeediaplatvormidel – Instagramis, Facebookis, aga ka Snapchatis ja TikTokis – on konkurents üha kasvav.

Podcast annab võimaluse siduda kuulaja sisuga pikemaks ajaks, kui seda võimaldavad näiteks lühivideod või muu visuaalne graafika. Nagu juba mainitud, on see lisaks ka täiesti uudne väljund keskuste rentnikele, sest episoodidesse on kaasatud ka nende esindajad, kes saavad oma tegemistest rääkida. Parimad nopped vestlustest saatekülalisega on ilmunud ka meedias – seda nii Postimehe kui Delfi veebiportaalides.

ESIMENE SAMM

Turundajad teavad, et iga uue keskkonna ülesehitamine on suur töö, mistõttu on alati mõistlik endalt küsida, kas saadav tulu ületab kulu ja kas hiljem on uue formaadi haldamiseks ikka piisavalt inimressurssi?

Podcast’i tegemine on kahtlemata väljakutse, kuid vaev on seda väärt. Oleme andnud endale väga selgelt aru, et uue keskkonna ehitamine võtab aega. See on järjepidev töö ning populaarsus ja kuulajad ei tule üleöö. Ent algus on olnud paljulubav. Näeme iga uue episoodi pealt, et unikaalsete kuulajate arv kasvab – kaugemad kuulajad paiknevad näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Juunikuus alustanud podcast’il on täna juba 10 episoodi. Külas on käinud lohesurfar ja treener Kristiin Oja, näitleja Kristjan Lüüs, jumestuskunstnik Gerda Miller, muusikud Sander Mölder, Eik Erik Sikk ja Maian Lomp, Joel Juht. Laulja Daniel Levi Viinalassiga on salvestatud isegi üks live-episood.

„Live-podcast’i tegime Rocca al Mare keskuse külastajate ees ja sidusime selle isadepäeva kampaaniaga Super-Paps. Kutsusime saatekülaliseks tuntud isafiguuri, kes oli ka kampaanianägu sotsiaalmeedias. Võtsime episoodi ka videona linti ning katsetasime sellega ühtlasi podcast’i toimimist video kujul,“ kirjeldab Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif. „Tuleb tunnistada, et see töötab üllatavalt hästi: praeguseks hetkeks on videot vaadatud juba rohkem kui Spotify’s vastavat episoodi on kuulatud. Ei saa salata: võib olla seisneb video edu saladus selles, et Daniel on niivõrd särav ja karismaatiline isiksus. Esimese katsetuse edukus on andnud julgust ka teiste kampaaniate korral live-podcast’i teha.“

VÄLJAKUTSED JA EELISED

Podcast’i tegemise üks suurimaid väljakutseid on ühise aja leidmise. Kuna saatejuhte on meil kolm, saatekülalisi kaks ja salvestamine toimub stuudios Kõrvauss, siis võtab ühise aja leidmine mõnikord aega isegi mitu nädalat. Lihtsustamiseks oleme nüüdseks läinud seda teed, et kõik kolm saatejuhti ei olegi alati kohal ning võimalusel paneme kaks saatekülalist korraga rääkima ja teeme veidi pikema episoodi.

Podcast’i eeliseks on, et see annab inimestele võimaluse tarbida infot samal ajal, kui nad teevad midagi muud – näiteks trenni, sõidavad autoga, jalutavad tänaval või koristavad. Seega tundus ainuõige võtta lisaks kõikidele visuaalsetele kanalitele kasutusele ka helimeedia.

Trenditegijate podcast’i on võimalik kuulata Spotifys, Apple Podcastist, Google Podcast’ist ja teistest populaarsematest meediumitest. Trenditegijate saatejuhid META Advisory konsultandid Jonatan Karjus ja Helin Naska ning Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Podcast’i on võimalik kuulata näiteks SIIN.

Error fetching content.

META liitus ülemaailmse PR-võrgustikuga Convoy

Lugemisaeg 1 min