Lugemisaeg 4 min

Kolm küsimust x META digieksperdid

Digikommunikatsiooni tuleks näha orgaanilise osana läbimõeldud kaasaegsest PR-ist, mis peab aitama kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Ent praktikas näeme, et mitte alati ei osata näha võimalusi, mida digiturundus pakkuda võib, ning teisalt muutuvad sotsiaalmeedia- ja digiturunduse põhitõed nii kiiresti, et kõige värskemate uuenduste, nippide ja soovitustega on raske sammu pidada.
Seetõttu küsisime META digiekspertidelt kolm olulist küsimust: turunduskommunikatsiooni tiimi vanemkonsultant Karin Maandi ning konsultant Helin Naska aitavad orienteeruda digi- ja sotsiaalmeediaturunduse maastikul ning lahti mõtestada nii digimaailma eeliseid, enam levinud vigu kui ka tulevikuvaateid.

1. Millised on digiturunduse kolm eelist, millele tihtipeale ei mõelda?

Karin: Üheks oluliseks eeliseks on võimalus klienti paremini kaasata ning tema kasutuskogemust juhtida. Kui muud kanalid on pigem ühepoolseks ettevõtte sõnumi või seisukoha edastamiseks, siis digikanalid võimaldavad rohkem kahepoolset suhtlust, mis aitab tarbijat hoida ettevõttele lähemal. Sedakaudu on võimalik saada vahetut tagasisidet, reaktsiooni ning kutsuda inimesi toote-teenuse osas kaasa rääkima. Seda aga mitte ainult teeninduse ja suhtluse mõttes: nutikad turundajad suuduvad kliendikommunikatsiooni turunduses väga hästi ära kasutada. Kuigi klientide testimonial’id ja kasutajate endi loodud sisu (user generated content) ei ole arvatavasti ühegi turundaja jaoks võõrad mõisted, on praegu ikkagi palju ettevõtteid, kes neid turunduses ära ei oska kasutada. Need on tegelikult tasuta loodud sisu, mida turundaja peab lihtsalt oskama õigetes kanalites rakendada. Jah, GDPR seab küll mõningad piirangud, aga see ei tähenda midagi ületamatut.

Kasutajate endi loodud sisu ehk user-generated content on orgaaniline ja brändipõhine sisu (fotod, tekstid, postitused), mida kliendid omaalgatuslikult enda sotsiaalmeediakanalites jagavad. Sellise sisu puhul on märksõnaks usaldus – kuna inimesed usaldavad kõrgelt oma sõprade ja kaaslaste arvamusi, võib klientide loodud sisu mõista ka kui digimaailma suust-suhu turundust. Kuvatõmmis: McDonald’s.

Teiseks: nutikate võtetega saab digikanalites anda kiirema stardihoo tegevustele, mis võivad muidu olla planeeritud traditsioonilistesse kanalitesse. ‘Viraalne’ kampaania ei pea tingimata digikanalist alguse saama, küll aga kiirendab digi kasutamine levikut. Head näited on siin näiteks andekalt tehtud copy’d või välireklaami plakatid, mis on küll loodud mõnes välisriigis või paiknevad füüsiliselt teises linnas, ent mis sotsiaalmeediakanalite kaudu tundidega kaugemalegi levivad. Tihtipeale jagavad inimesed silmapaistvaid reklaame orgaaniliselt, ent tasub mõelda, et seda protsessi saab ka teadlikult juhtida.

Helin: Erinevate kanalite rohkus. Aeg-ajalt võib tekkida tunne, et uusi platvorme tekib juurde lausa iga päev. Välimeedias võid samuti kasutada midagi “kastist väljas” reklaampinnana, aga linnaruumis on nendele pindadele saamine oluliselt keerulisem kui veebis. Lisaks on nähtavus veebis alati suurem.

Kanalite rohkusega seostub ka rahvusvahelisus. Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.

“Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.”

Karin: Digimeedia on tõesti koht, kus väikesed ettevõtted saavad pälvida üleilmset tähelepanu. Isegi ilma konkreetset kampaaniat tegemata on seal nähtavust püüda palju kergem kui mitme traditsioonilise meediumi kaudu. Tugeva nähtavuse võti: tugev sait, tugev digimeedia kohalolu. Seega on see suurepärane kanal ka just start-up’idele, kes võivad nulleelarve (või vähemalt väga väikese eelarve eest) märgatava nähtavuse saavutada.

Ent mis kõige olulisem – üks pool on teadvustada, miks tasub sotsiaalmeedias või digikanalites end nähtavaks teha, kuid veelgi olulisem on kindlaks teha, et sealne tegutsemine kattub ning on sujuvalt ühildatud laiema brändi kommunikatsioonistrateegiatega.

Ettevõtte ärikasvu aitab toetada strateegiline kommunikatsioon, kus digi on integreeritud meediasuhtlusega – ühte jalga käivad nii meediasuhtlus, sotsiaalmeedia, reklaamid kui muu. Just seepärast on agentuurist hea juhtida kogu brändikommunikatsiooni – sügavuti meediat ja sõnumiloomet tundes mõistame, kuidas erinevad sõnumid eri kanalites välja mängivad. Nii võib olla kindel, et kogu brändi sõnumikeel on ühtselt juhitud.

2. Kolm viga digiturunduse või- või sotsiaalmeedia-vallast, mida olete Eestis täheldanud?

Karin: Esiteks kindlasti otsisõnade alakasutamine. Olen märganud, et paljud alustavad otsingumootoritele optimiseerimisega (SEO) nii, et valivad välja mõned märksõnad, töötavad nendega ja tunnevad, et kõik vajalik oleks justkui tehtud. Tegelikult tuleks märksõnu pidevalt jälgida ja ka vahetada – sellest ei piisa, et panna märksõnad paika ja kolme aasta pärast uuesti vaadata. Tasub vaadata konkurendi märksõnu, teha taustatööd, hoida neid uuendatuna. 93% online-kogemusest algab otsimootorist.

Ligi kolmandik alla 30-aastastest on internetile ligipääsu puhul sõltuvad nutitelefonist. Allikas: Pew Research Center, “Mobile Technology and Home Broadband 2021”

Teiseks soovitaksin rohkem mõelda sellele, mis juhtub veebilehtedel pärast turundustegevust. Üheks veaks on see, et ei mõelda, kuidas külastajaid enda klientideks “muuta” (konverteerida). Siin tasub endale esitada mitmeid küsimusi: milliste märksõnade kaudu külastajad saabuvad? Mida nad lehel järgmisena teevad? E-poe puhul on märksõnaks müügitunnel: kas külastaja saab midagi tasuta või kas teda võetakse vastu mingi erilise – näiteks videokujul – tervitusega?

Kolmandaks (küll juba vähem): kiputakse unustama mobiilset kasutajat. Inimeste arv, kes kasutavad veebis tegutsemiseks just mobiiliseadet, kasvab pidevalt. Tasub arvestada nii värvide, mahtude kui keskkonnaga. Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.

“Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.”


Helin: Üks tähelepanek, mis on omane pigem Eesti turundajatele: tihtipeale napib julgust katsetada uusi platvorme.

On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on veel Eesti kontekstis täiesti avastamata. Üks neist on kindlasti Reddit, mida Eesti noored palju kasutavad, ent millele ei osata turunduse ja kommunikatsiooni kontekstis veel mõelda. Ent eriti just algusfaasis on uued kanalid esimestele katsetajatele eriti soodsad – pole konkurente, paistad suurepäraselt silma.

Mõistagi pole igale poole tarvis minna lihtsalt tegemise pärast, ent kui märkad, et näiteks sõber või ema mõnes uues kanalis tegutseb, siis on see märk sellest, et nendeni võiks jõuda just vastavate kanalite kaudu. Tasub katsetada. Laialt kasutatud kanalites, näiteks Facebookis, võib kasutaja juba reklaamidesse ära uppuda!

“Tihtipeale napib Eestis julgust katsetada uusi platvorme. On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on Eesti kontekstis veel täiesti avastamata.”

3. Kus on digiturundus viie aasta pärast?

Karin: Arvatavasti saab olema kättesaadavam liitreaalsuse kombineerimine ning seda hakatakse usinamalt kasutama ka turunduskampaaniates. See võib tähendada interaktiivsemat reklaami ja uusi kogemusi kliendile – näiteks 3D-vaate võimalust telefonis. Kindlasti on üks märksõna häälepõhine juhtimine. Ehk äkki isegi julgeks öelda, et 50% otsingutest maailmas hakkavad olema häälepõhised.

Lisaks usun, et sisu muutub märgatavalt. Inimestel on järjest vähem aega ja keskendumisvõimet: tuleb mõelda sellele, kuidas edastada sõnumeid lühidalt, missugune sisu eeldab inimestelt kõige vähem aega ja energiat. Usun, et kanalitepõhiselt muutub see põhimõte veel jäigemaks, ka videote puhul pikkusepõhised piirangud lühenevad.

Helin: Olen nõus, et digi- ja sotsiaalmeedias peame tulevikus olema veel tugevamalt kanalites, mida inimesed nagunii kasutavad. Mida mugavam on elu tarbija jaoks, seda parem. Kõik see, mis meil ei ole veel online’is, kolib ümber Metaverse’i.


Nõuanded: kust te inspiratsiooni ammutate ning end erialase infoga kursis hoiate?

Karin: METAs on suurepärane see, et meil on oma ala eksperdid, turundus- ja kommunikatsioonimaailma tipud – nendega koostööd tehes on garanteeritud see, et õpid iga päev. Teiseks on meil valdkonna liidritest kliendid ja kliendipoolsed juhid, kellele suurepärase nõu pakkumiseks tuleb end igapäevaselt uuendustega kursis hoida, ent kes ise ka enda poolt päris mitmekülgseid teadmisi pakuvad.

Digiturunduse teemadel julgen soovitada: HubSpoti blogi. Head visuaalsed ülevaated: Social Media Today.

Helin: Üritan olla hästi avatud silmadega – et näha igapäevaelus uusi ideid ja kanaleid. Kui ma näen, et sõber veedab Redditis mitu tundi päevas, siis on selge see, et sarnaseid inimesi on veelgi. 

Igapäevases sotsiaalmeediakasutuses soovitan LinkedIni: sealt võib leida päris huvitavat erialast materjali, huvitavaid case study’sid ja ekspertide mõtteid.

Meta tiim

Helin Naska kommunikatsioonikonsultant

Helin Naska Konsultant

Karin Maandi Vanemkonsultant

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.