Lugemisaeg 5 min

Rahvusvaheline meediaanalüüs kui strateegilise üritusturunduse alustala

Rahvusvaheliste konverentside korraldamine on rohkem kui lihtsalt sündmuse elluviimine – see on võimalus kujundada valdkonna trende ja tõsta esile nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi edulugusid. Õigesti valitud teemad, kõneisikud ja PR-strateegia aitavad muuta ürituse valdkonna võtmesündmuseks, mis köidab nii ekspertide kui ka laiema avalikkuse tähelepanu.

Mullu oktoobris korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koosseisu kuuluv Eesti Kosmosebüroo rahvusvahelise konverentsi “Software Defined Space Conference” (SDSC), keskendudes tarkvaraarendusele ja küberturvalisusele kosmosetööstuses. Konverentsi PR-partnerina aitas Meta Advisory tõsta konverentsi rahvusvahelist ja kodumaist nähtavust ning laiemalt tugevdada Eesti positsiooni kosmosevaldkonnas.

Meie tegevused olid seetõttu ka kolme peamise fookusega:

meelitada välismaa ajakirjanikke konverentsil osalema,

tõstatada Eesti ettevõtetega seotud lugusid nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias,

aktiveerida kosmosekogukonda sotsiaalmeedias.

Meediamonitooringu roll strateegia ülesehitamisel

Kommunikatsioonitegevustes mängis võtmerolli Eesti Kosmosebüroole konverentsi eel tehtud põhjalik meediaanalüüs. Kasutasime rahvusvahelist meediamonitooringu tööriista Meltwater, et analüüsida Euroopa ja Põhja-Ameerika meedias kajastatud kosmoseinfrastruktuuri ja küberturvalisusega seotud teemasid perioodil 2020–2024.

Välismeedia

Nii nagu Eestis on keeruline nišiteemadega meediasse jõuda, on veelgi keerulisem leida teed tier 1 väljaannetesse. Kuidas leida suurema vaevata üles kosmoseteemadest huvituvad ajakirjanikud ja väljaanded? Kasutasime selleks taaskord Meltwateri abi.

Monitooringu tööriist aitas meil kaardistada potentsiaalsed ajakirjanikud, keda konverentsile kutsuda. Saatsime neile personaalsed kutsed, milles rõhutasime konverentsi unikaalsust, tutvustasime paneele, mis haakusid ajakirjanike huvidega, ning tõime esile nii Eesti kui ka rahvusvahelised eksperdid, kes üritusest osa võtsid. Huvi tõstmiseks tõime esile Eesti ettevõtete edulugusid kosmosesektorist.

Konverentsile tulnud ajakirjanikele pakkusimegi võimalust külastada Eesti kosmosetehnoloogia ettevõtteid. Ühe intervjuu tulemusena ilmus kosmoseväljaandes space.com artikkel, mida refereeriti enam kui kümnes rahvusvahelises väljaandes.

Eesti meedia

Kosmosesektor on keeruline ja süvenemist nõudev valdkond, mille teemad köidavad eelkõige kindlat auditooriumi. Erinevalt rahvusvahelisest meediast puuduvad Eestis kosmosevaldkonnale spetsialiseerunud väljaanded ja ajakirjanikud. Seetõttu oli vaja leida põnevaid ja trendikaid teemasid, mis seoksid kosmosevaldkonda laiema ühiskondliku mõjuga, oleksid esitatud huvitava nurga alt ja pakuksid huvi ka tavalugejale.

Lisaks soovisime selgitada, miks on kosmosevaldkond Eesti-suguse väikeriigi jaoks oluline ning milline on valdkonna tänane olukord. Selleks julgustasime Eesti ettevõtete esindajaid osalema raadiosaadetes ja pakkusime neile intervjuuvõimalusi, et suurendada huvi ning teadlikkust valdkonna arengutest.

Elon Musk on nimi, mis meedias müüb. Nii näiteks sidusimegi Eesti ettevõtete kosmosekogemuse ära Muski Starlinki tegemistega ning arutlesime, mida ühe ettevõtte haarde suurenemine kosmosetööstuses tähendab küberturvalisuse seisukohtalt.

Kosmosekogukonna aktiveerimine sotsiaalmeedias

Konverentsi osalejad tõdevad, et SDSC on hea kohtumispaik valdkonna kolleegidega – näha millega tegeletakse, jagada kogemusi ning vahetada mõtteid kosmosevaldkonna tuleviku üle. Meie soov oli neid sõnumeid aktiveerida konverentsi eel ka sotsiaalmeedias. Selleks palusime Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvamusliidritel jagada LinkedInis enda varasemat kogemust konverentsiga.

Rahvusvaheline meediaanalüüs ja sihitud kommunikatsioon aitasid tuua Eesti kosmosevaldkonna edulood nii kodumaisesse- kui ka välismeediasse kasvatades seeläbi huvi nii konverentsi kui ka Eesti vastu laiemalt. Tulemuseks oli Eesti ettevõtete esiletõstmine ning kosmosetööstuse arengu toetamine.

Lugemisaeg 5 min

Kuidas me linna jagu inimesi matemaatikat lahendama panime?

Peopesad on higised, süda puperdab ja peas valitseb segadus – hakkamas on matemaatika kontrolltöö. Miks nii paljud meist matemaatikat kardavad? Tee teadmiste juurde ei tohiks olla hirmutav, tänane maailm vajab aina rohkem matemaatilist mõtlemist. Kuidas murda hirmu arvude ees, kuidas parandada suhtumist matemaatikasse, kuidas tuua noored õppima gümnaasiumis laia matemaatikat? Need peamised küsimused taskus pani META Advisory koos partneritega püsti ajaloo suurima e-rehkenduse Eestis. Kuidas see käis ja mida me ise teada saime?

Esiteks vastame küsimusele, miks meil matemaatikat vaja on. Lisaks praktilistele oskustele, nagu rahatarkus või statistiline analüüs treenib see meie aju ja arendab loogilist mõtlemist. Matata meie ühiskond lihtsalt ei toimiks. Samal ajal on matemaatika saanud endale külge sildid: keeruline, tüütu ja ebavajalik. Seda teavad kõige paremini Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kes märkavad aasta-aastalt sisseastujate seas järjest kehvemaid matemaatikatulemusi.

Eriti suured käärid tulevad sisse gümnaasiumi laia ja kitsa õppekava vahel. Just kitsast õppivad noored ei saagi sageli endale kolme aasta möödudes täisväärtuslikke matemaatikateadmisi. Lisaks ei saa kitsa matemaatika eksamit sooritanud koolinoored TalTechi isegi kandideerida. Ülikooli kogemus näitab, et üha rohkem on ka laial õppekaval õppinud esmakursuslasi, keda tuleb matemaatikas kõvasti järele aidata. Kahjuks ei saa me endale lubada insenere, kelle ehitatud sillad kokku kukuks või programmeerijaid, kes nullid ja ühed segamini ajaks.

Et TalTechi mure avalikkusega jagada, tekkis mõte läbi viia üleriigiline kampaania, mis kulmineeruks ühise matemaatikaülesannete lahendamisega. Võtsime eeskuju e-etteütlusest ning tulime lagedale ideega korraldada e-rehkendus. Plaanis oli kaasata kooliõpilasi, kuid ennekõike nende vanemaid, kes saavad näiteks värskeid gümnasiste kitsa vs laia õppekava valikul toetada.

Eesmärgid

tuua matemaatika teemana Eesti ühiskonnas päevakorda;

mõjutada lapsevanemaid ja õpilasi valima kooliprogrammis laia matemaatikat;

parandada potentsiaalsete sisseastujate keskmist matemaatika riigieksami tulemust.

Mida tuli enne PR-i teha?

Esmalt oli vaja kampa saada partnerid, kes meie ettevõtmisega kaasa tuleks. Oluline oli leida usaldusväärne meediapartner ja ka suurem toetaja. Õnneks mõistsid kohe nii ERR kui ka SEB meie kampaania sisu ning jagasid kirge matemaatika propageerimise osas. Ennekõike oli ERR-il olemas ka väärtuslik e-etteütluse kogemus, mis meie elu kõvasti lihtsamaks tegi.

Järgmise sammuna tuli luua e-rehkenduse platvorm ehk see “toode”, mida me turundama hakkame. Siinkohal võtame mütsi maha platvormi arendajate Reiven Solutionsi ja ülesanded loonud matemaatikaõpetajate ees. Need töö- ja ka öötunnid, mis selle alla läksid, saatsid meie meeskonda terve augusti ja septembri. Asjaga oli võrdlemisi kiire, sest kuigi idee oli meil olemas juba kevadel, said esimesed koodiread kirja alles augusti lõpus. Seega oli ka meil sügise alguses sees kerge ärevus, just nagu ootaks ise matemaatika kontrolltööd.

Strateegia

Enne kui e-rehkenduse reklaamid jõudsid raadiosse, sotsiaalmeediasse ja kaubanduskeskustesse, oli meie PR-plaani raames TalTechi rektori Tiit Landi sulest ilmunud juba kaks arvamusartiklit, mis matemaatikale tähelepanu pöörasid. Nendest lugudest saime ka fraasi, mis meie kampaaniale tuule tiibadesse puhus: “Matemaatikast võiks saada teine riigikeel”. Jõudsime e-rehkendusega promoga “Terevisiooni”, “Vikerhommikusse”, “Huvitajasse”, “Ringvaatesse” ja “Hommik Anuga” saatesse. Lisaks meie välja pakutud kõneisikutele otsustas meid omal initsiatiivil toetada ka Metrosert, mille juht Aigar Vaigu “Ringvaates” matemaatikat lahendas. Vikerraadio eetris kõlas e-rehkenduse kõll ning ERR-i veebis rippus suurena meie bänner.

Suhtlesime otse ka koolidega, läbi koolijuhtide ja matemaatikaõpetajate. SEB saatis kõikidele oma klientidele teavituse toimuvast rehkendamisest ning jutt läks levima ka suusõnaliselt. Saatsime ürituse hakul välja ka pressiteateid ning siis jõudiski kätte tähtis päev: 2. oktoober.

Vahetult enne kella 10, mil avati kõikidele soovijatele e-rehkenduse platvorm, sai Vikerraadio eetris sõna president Alar Karis, kes inimesi e-rehkendust lahendama kutsus. Kindlasti oli presidendi toetus erakordselt oluline ning tema osalemine meie jaoks üks suur töövõit. Seejärel saigi üritus avapaugu ning esimese poole tunni sees ilmus andmebaasi ka hulk õigesti vastatud teste. Algus oli paljulubav, lõpptulemus pöörane. Mõne tunniga selgus, et oma vastuse saatis ära üle 10 000 inimese.

Tulemused

kokku osales ligi 30 000 inimest;

oma vastuse saatis ära 11 019 inimest;

kokku üle 60 meediakajastuse nii üleriigilises kui ka kohalikus meedias.

Õppetunnid

Mida peaks tegema aga teisiti? Kindlasti peaksime koolidega rääkima varem, sest paljude õpetajate ja õpilasteni e-rehkendus õigeaegselt ei jõudnud. Lisaks PR-strateegia loomisel peaksime olema kõneisikute valimises laiahaardelisemad ning kaasama rohkem inimesi, kes oskaks matemaatikas erinevates eluvaldkondades rääkida. Sh ka humanitaar- ja sotsiaalvallas.

Mis saab edasi? E-rehkendus ei ole ühekordne asi, sest matemaatika jääb meile tähtsaks ka homme, järgmisel aastal ning kümnendite pärast. Hoiame kätt pulsil ning töötame järjepidevalt selle nimel, et matemaatika tõesti saaks Eesti teiseks riigikeeleks. Kohtume uuesti e-rehkendusel 9. oktoobril!

Lõpetuseks ka üks e-rehkenduse ülesanne, mis peegeldab teise klassi taset. Head nuputamist!

Mis on kell, kui ööpäeva lõpuni on jäänud neli tundi rohkem aega kui on möödunud ööpäeva algusest?

Lugemisaeg 5 min

Kas põllul toimuv suudab peale põllumehi ka teisi köita?

Etteruttavalt võib öelda: jah, suudab küll, kui rakendada selleks õiget kommunikatsioonistrateegiat, mõjusat loovlahendust, leida üles jutustamist väärt lood ja persoonid ning kaasata ka sihtrühma kõnetavad mõjuisikud. Meie kogemus näitab, et põllul toimuvast on huvitatud tuhanded eestlased, kui mitte rohkem.

Sel suvel võis nii mõnigi mööda koduriiki reisinu märgata põlluservadel Eesti kunstnike kauneid maale. Peale selle, et maale oli silmale ilus vaadata ning põnev reaalse põlluga võrrelda, peitus projekti taga sügavam lugu põllumajanduse rollist me kõigi elus.

META tiimi eesmärk oli aidata BASF-il ja AD Angelsi tiimil rääkida Eesti põllumeeste lugusid nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias.

Meie tegevused numbrites:

Aktsioon kestis tervikuna juulist augustini. PR-tegevused viidi ellu vaid juulis ehk ühe kuu jooksul;

Sotsiaalmeediakoostöö ühe mõjuisikuga;

Meediasuhtlus tugines ühele kõneisikule;

Meediakajastusi kokku 18;

17 erinevat meediakanalit (kohalik ja üleriigiline meedia, tele ja raadio);

Hinnanguline teenitud meedia väärtus: 52 510 eurot;

Kokku jõudsime ca 440 000 inimeseni.

Mida tegime?

Kuna maalid ootasid inimesi seitsmes eri paigus üle Eesti, andis see võimaluse läheneda nii piirkondlikule kui ka üleriigilisele meediale.

Kampaania kogus ühe kuu jooksul 18 teenitud meedia kajastust 17 erinevas kanalis. Uudised põlluveerel paiknevatest maalidest ilmusid nii veebis, paberil kui ka raadios ning jõudsid läbi hästi valitud kõneisiku ka teleuudistesse. Võrdluseks: Eestis on 15 maakonda ja enamasti on igas maakonnas ka oma kohalik väljaanne. See tähendab, et suur osa igas Eesti piirkonnas elavatest inimest sai maalidest ja ühes sellega ka põldudel toimuvast teada.

Uudislugude peamiseks fookuseks olid maalid, mis aitasid omakorda jutustada lugu põllukultuuridest ning põllumeestest – seda nii, et põllumajandus kõnetaks ka neid, kes muidu ehk teemat igavaks peaksid.

Jõudsime läbi 17 erineva kanali ligi 400 000 inimeseni. See tähendab, et uudis ja seeläbi ka teema ise jõudsid peaaegu seesuguse hulga inimesteni nagu on Tallinna linnas elanikke.

Hoolikalt valitud kõne- ja mõjuisikud

Kultuuripõldude kampaania üks läbivaid kõneisikuid oli sotsiaalmeediast paljudele tuttavaks saanud Farmer Tõnis, kes jagab oma igapäevaelu lisaks blogimisele ka Instagramis ning on oma tegevusega kogunud ligi 12 000 jälgijat. Tõnis on esimene põllumees Eestis, kes on viinud põllumehe igapäevaelu sotsiaalmeedia toel Eesti kontekstis väga suure jälgijaskonnani. Tema kanali sisu teeb huvitavaks tõik, et ta kõneleb muuhulgas ausalt ja lõbusalt ka ebaõnnestumistest ja väljakutsetest.

Selle asemel, et kampaania eesmärgist kui sellisest rääkida ja seda ajakirjandusele pakkuda, lähenesime teemapakkumisele läbi Tõnise persooni. Tõnis aitas läbi oma isikliku ja vahetu kogemuse rääkida kampaania seisukohalt kõige olulisemast: sellest, mis päriselt põllul toimub, milliste väljakutsetega põllumees silmitsi seisab ning millest põldudel toimetades kõige rohkem mõtleb. Farmer Tõnis jutustas oma loo TV3-e kümnetele tuhandetele vaatajatele. Saatelõik aitas luua põllundusele inimesekeskse vaate – me sihiks oli, et inimesed, kes suvel mõnest kaunist põllust mööda sõidavad, oskaksid mõtestada selle võimalikku lugu.

Foto: Farmer Tõnis, Instagram @farmer.tonis

Kampaania üks eesmärk oli tuua põllundus ka Z-põlvkonnale (sündinud u 1997–2010) lähemale. Tegemist on tulevikupõlvkonnaga kõige laiemas tähenduses, kelle meediatarbimine on seejuures vanematest põlvedest erinev. Selleks, et neid tabada ja kõnetada viisil, mis aitaks pigem võõra teemaga suhestuda, kaasasime teise mõjusikuna inimese, kel puudub põllundusega suhe – ehk kes avaks teemat omakanalites vahetu avastamisrõõmuga.

Valisime mõjuisikuks Loora Liisa Leoski ehk looraxo, kelle Instagrami kontol on 43 000 jälgija. Mõjuisik on noorte seas tuntud, kuid ei ole põllumajandusega kuidagi otseses seoses. Loora külastas põldude ääres olnud maale ning näitas kogetut ja nähtut oma Instagrami kontol läbi ühe postituse ja kolme story. Tema loodud sisu jõudis ligi 40 000 inimeseni. Võrdluseks võib tuua, et samas kuus ehk juulikuus oli näiteks üks loetavama ajalehe, Õhtulehe tiraaž 29 400.

Foto: Loora Liisa Leosk, Instagram @looraxo

Kultuuripõllud valmisid koostöös BASF-i ja AD Angelsi tiimiga, META toetas projekti kommunikatsiooniga koosseisus Ann Hiiemaa, Mirjam Mäesalu, Janet Õunapuu, Merilyn Säde ja Anett Veske.

Lugemisaeg 5 min

Kuidas oma turunduskampaania meedias nähtavaks teha?

Rinnakiosk x META

Ülevaade:

Meediakajastused: 17
Reach: 383 800 inimest
Eesmärk: kinnistada R-kioski kuvandit kui sotsiaalselt vastutustundlikust brändist, kes teeb tegevusi, millel on päriselt mõju.

Kampaania taust:

Rinnakiosk oli suvine kampaania, mille viisid läbi Reitan Convenience ja Tervisekassa. Loovidee autor oli AD Angels. Kampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust rinnavähi varajase avastamise olulisusest. Pärnu ranna R-kiosk muudeti juulis ja augustis Rinnakioskiks, et juhtida tähelepanu rinnavähile. Turunduskampaania meediahuvi loomiseks oli võtmetähtsusega leida uudisväärtuslik nurk ja kasutada strateegilist kommunikatsiooni, et teema tõuseks avaliku huvi keskmesse.

Väljakutse ja lahendus:

Kuulates inimesi ja monitoorides erinevaid sotsiaalmeediakanaleid, mõistsime, et Rinnakiosk ja selle asukoht Pärnu rannas mõjusid inimestele provokatiivselt.

Kui esialgu tundus see väljakutsena, siis panime selle enda kasuks tööle. Sellest kujuneski peamine sõnum turunduskampaania võimendamiseks meedias. Traditsiooniline teavituskampaania sai äkitselt uue nurga – miks selline lähenemine aastal 2024 provokatiivsena mõjub?

Selle info abil leidsime viisi, kuidas panna meedia teemast rääkima, pakkudes lugusid ja fookust, mis kutsusid kaasa mõtlema ja diskussioone tekitama. Uudisväärtuse leidmine ei seisnenud pelgalt terviseteadlikkuses, vaid ka kampaania vormis ja ühiskondlikes hoiakutes, mis pakkusid ajakirjanikele huvi ja lõid lisavõimalusi pikemateks intervjuudeks.

Eesmärgid:

Brändi kuvandi tugevdamine: Esitleda R-kioskit kui sotsiaalselt vastutustundlikku brändi, mis hoolib tervisest ja oma töötajatest. Kujundasime tugeva ja lihtsa sõnumi, miks ettevõte kampaaniat teeb – üle 90% ettevõtte töötajatest on naised, seega on teema neile oluline ja nad tahavad sellele tähelepanu juhtida. Lühike ja lööv sõnum.
Muuta turunduskampaania meediale huvipakkuvaks: meedia vajab alati rohkemat, kui pelgalt infot kampaania toimumise kohta. Pakkuda tuleb leidlik, lisaväärtusega nurk, mis loob võimalikult palju meediakajastusi.
Teavitamine: Suurendada avalikkuse teadlikkust rinnavähi ennetamisest ja julgustada inimesi regulaarsetele tervisekontrollidele.

Tegevused:

Avaüritus Pärnu rannas: Korraldasime avaürituse, kus avati Rinnakiosk ja tutvustati kampaaniat ajakirjanikele.
Meedia kaasamine: Pressiteadete ja piltide jagamine avaüritusest, intervjuude pakkumine ning taustainfo jagamine ettevõttele laekunud kampaania tagasiside kohta.
Meedianurga muutmine: Esimese tagasiside põhjal kohandasime kommunikatsioonistrateegiat, et rõhutada, miks Rinnakioski provokatiivne lähenemine ühiskonnas küsimusi tekitab. See andis võimaluse meediale pakkuda uusi vaatenurki ja põhjalikumaid kajastusi.

Tulemused:

17 meediakajastust, sealhulgas intervjuud nii ajalehtedes kui ka raadios.
383 800 inimeseni jõudis kampaania läbi meedia.
Pärnu rannas 700 inimest skanneeris QR-koodi ja mõtles oma tervisele.

Lugemisaeg 4 min

Kuidas rääkida teemast, millest rääkida ei taheta?

Eesti majandust õitsele löövat kuldvitsa on alati taga otsitud, kuid mitmete ekspertide arvates seisavad lahendused meie ees juba aastakümneid. Kuidas siis ikkagi rääkida välistalentide ehk välistööjõu Eestisse toomisest avalikkuses ja teha seda nii, et sel oleks ka sisuliselt edasiviiv, mitte lahkuviiv, jõud?

Novembris aitasime Work in Estonia meeskonnal korraldada Eesti välistalendipoliitika foorumit, mille fookuses olid erinevate erialade ja valdkondade esindajate mõtted ning vajadused välistalendipoliitikas kvalifitseeritud tööjõu osas. Tulemuseks oli mitmekülgne, põhjalik, asjalik ja nauditav ning eelkõige lahendustele orienteeritud debatt, mis kandus edasi ka ajakirjandusväljaannete lehekülgedele ning ühiskonda laiemalt.

Vali sobivad kõneisikud ja ava teemat läbi lugude

Kommunikatsioonis on üldiselt üks võtmetegur, mis määrab alati ära järgmiste sündmuste jada – see on lugu. Loo hästi jutustamine sobivate kõneisikute abil aitab tihti keerukaid või mitmeid väljakutseid sisaldavaid teemasid arusaadavaks muuta. Oluline on, et teemast räägiksid inimesed, kes on oma valdkonna eksperdid, omavad laiemat pilti ning usuvad sellesse, mida nad räägivad. Viimane on ehk võibolla kõige olulisemgi – teemast rääkimiseks peab inimestel olema eelkõige usku – sest kui sina ise ei usu sellesse, mida sa teed või millest räägid, tekib küsimus, miks peaksid teised sellesse uskuma?

kui sa ise ei usu sellesse, mida teed, miks peaksid teised sellesse uskuma?

Välistalendipoliitika kohati keeruka temaatika avamiseks kaasasime nii foorumile esinema kui ka teemast rääkima erinevate valdkondade eksperte, alustades majandusest ja tööandjatest kuni tervishoiusüsteemini välja. Kõik need inimesed joonistasid oma lugude ja konkreetsete näidetega tervikliku pildi sellest, mis Eesti välistalendipoliitikas toimub ning mis seal veel ei toimi või ei toimu, kuid mille osas on suured ootused.

Vali sobiv lähenemine

Lugu aitavad alati kõige paremini jutustada päris inimesed või ettevõtted oma tegelike väljakutsete ja mõtetega. Suunasime foorumi kommunikatsioonis fookuse täielikult sisule ja lugudele. Seesuguste ühiskondlikult oluliste, mitmekülgsete teemade puhul on hea meedias tõstatada erinevaid vaatenurki ning avada probleemi ja lahendusi. Selleks võtsime tiimiga ka ise Eesti välistalendipoliitika n-ö tükkideks lahti:

koostöös Work in Estonia tiimiga kaardistasime välistalendipoliitika erinevad väljakutsed ning soovisime just nende väljakutsete kaudu jutustada Eesti välistalendipoliitika lugu;

vastavalt väljakutsetele (või hoopis rõõmudele) kaardistasime omakorda sobilikud kanalid ja väljaanded, kellele eksklusiivselt kõneisikutelt saadud väärtuslikku sisu ja lugu pakkuda.

Selleks oli tarvis erinevate valdkondade esindajatega – eelkõige talendid ise, aga ka perearstid, meretuuleparkide arendajad, tööandjad, ettevõtted, talentidega iga päev tegelevad inimesed jne – suhelda ning kuulata, mis on need puuduolevad pusletükid välistalendipoliitikas. Koos puudustega tulid mõistagi välja ka asjad, mida Eesti on hästi teinud ning me ei jätnud ka neid välja ütlemata, sest ka need on osa loost.

Taba momenti

On lihtne öelda, et tarvis on tabada õiget momenti millestki rääkimiseks, kuid paljudest teemadest ei ole paraku võimalik igal ajahetkel rääkida. Selleks ei pruugi olla soodsat pinnast maailmas toimuvate sündmuste või Eesti ühiskonnas toimuva tõttu.

Kui Eesti majanduse käekäigust ja lahenduste otsimisest räägivad nii poliitikud, eksperdid, tööandjad, erinevad erialaliidud ning inimesed sotsiaalmeediaavarustes, on selge, et see on üks inimesi huvitavaid teemasid praegu. Hindade kallinemine ja intressitõus on olnud vaid üks osa sellest, mis on paljud inimesed pannud varasemast rohkem majanduses toimuva mõtlema ning tõstnud nende huvi teema vastu laiemalt. Nii oligi võimalus ja õige hetk tuua majandust puudutavasse arutellu juurde välistalendipoliitika temaatika.

Elektroonikatööstuskontserni Incap president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Pukk ütles Delfi Ärilehes, et kui on soov olla maailmatasemel, on tarvis ka maailmatasemel oskustega inimesi. OSKA raporti järgi on Eestis praeguse taseme hoidmiseks vaja igal aastal juurde 2600 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti. Ka teistes valdkondades on talentidest puudus.

*Eesti välistalendipoliitika foorumit puudutavad kajastused.*

Nii üldine avalikkuse huvi majandusteemade vastu kui ka mõtlemapanevad faktid ja lood kinnitasid ka pärast foorumi toimumist, et välistalendipoliitikast ja seal peituvatest väljakutsetest rääkimiseks oli õige hetk. Valmisolek ja huvi oli olemas nii erinevate valdkondade esindajatel, poliitikakujundajatel kui ka meedial.

Mis sai pärast loo jutustamist?

Nagu öeldud, avanes foorumilt edasiviiv ja sisukas diskussioon, mis kandus edasi meediasse ja ajakirjandusväljaannete lehekülgedele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler lubas koos välistalendipoliitikaga üldiselt võtta sisserände kvoodiga tegelemise oma ametiaja eesmärgiks. Minister rääkis välistööjõu Eestisse toomisest ning sellest, et Eestil on tarvis välistalendipoliitika fookusesse võtta ning seda eeskätt talentide kvalifitseeritud tööjõu võtmes.

Jõudsime läbi inimeste ja ettevõtete lugude diskussioonis järgmisele ja Eesti majanduses kauaoodatud tasandile – viimaks on ühiskond valmis välistööjõust rääkima ning endale sobivaid lahendusi kraadima. Positiivne on, et suund on võetud ka Eesti majanduspoliitika, sealhulgas välistalendipoliitika sisustamiseks ja järgmiste vajalike sammude tegemiseks.

sisulist teemat lahkavat meediakajastust

erineva valdkonna esinejat

mõjukas teemapüstitus

= reaalsed muutused

Meta tiim

Merilyn Säde Vanemkonsultant

Urmas Vaino Vanemkonsultant

Lugemisaeg 3 min

Kuidas jõuda kolme nädalaga nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste rallifännideni?

Alates 2010. aastast on Eesti korraldanud Rally Estoniat – sündmust, mis on pugenud paljude eestlaste ja välismaiste motospordi fännide hinge. Tänaseks on suurüritus teinud märkimisväärset tööd, et vähendada nii pealtvaatajate kui ka sõitjate tekitatud keskkonnasaastet, olles saavutanud ka FIA Keskkonnaakrediteerimise Programmi kõige kõrgema taseme.

Veelgi keskkonnasõbralikuma ralli heaks sõlmis Rally Estonia koostöölepingu kliimaidu KWOTAga, kes aitas kompenseerida rallil tekkinud süsinikuheite hulka. Nende plaan ja eesmärk oli lihtne: julgustada võimalikult paljusid rallifänne ostma tokeneid. Fännid said tokenite ostmisega toetada materjalitootjaid, kellel rahaline toetus aitab kasutada rohkem taaskasutatavaid materjale oma tootmisprotsessis. Kui kasutada vähem toormaterjali kaupade tootmisel, väheneb süsinikuheite kogus vähemalt 50%.

Väljakutse

Sageli ei seostata autospordifänne keskkonnasõbralikkusega, sest see spordiala on suure süsinikujalajäljega. Meie väljakutseks oli panna sihtgrupp hoolima ralli jätkusuutlikusest ning tõsta teadlikkust sellest, kuidas nad saavad kompenseerida iseenda ja armastatud spordiürituse süsinikujalajälge, et lemmikspordiala jätkuks ka tulevikus.

Eesmärgid ja strateegia

Eesmärgid, millele keskendusime:

Teadlikkuse tõstmine. Selgitada inimestele, mis on token, kuidas aitavad need kaasa Rally Estoniale ja kuhu läheb rallifänni raha, kui ta ostab tokeni.
Müügi suurendamine. Julgustada ja suunata inimesi tokeneid ostma.

Meie kampaania strateegiaks oli kaasata ja innustada üksikisikuid, kasutades võtmeküsimust „Tulevikuks valmis?“ ja loosungit „Sinu panus loeb.“ Selle sõnumiga andsime fännidele võimaluse kaasa rääkida ning panime nad tundma, et nende panus selle motospordi sündmuse jätkumisse on oluline. Küsimusega kutsusime rallihuvilisi kaasa mõtlema Rally Estonia jätkusuutlikusele. Realiseerimaks keskkonnasõbralikumat rallit julgustasime fänne panustama tokenitesse, mis kompenseerivad Rally Estonia jalajälge. Nii aitab Rally Estonia Eesti väiketootjaid ning tõestab, et Rally Estonia fännid hoolivad keskkonnast.

Kõigepealt oli vaja kindlaks teha, kes on meie sihtrühm, millised on nende meediaeelistused ja millised on kõige tõhusamad kanalid nendega suhtlemiseks. Kui rallispordi fänni profiil oli olemas, saime aru, et kõige kiirem viis sihtrühmaga suhtlemiseks on raadio ja televisioon.

Tähelepanu püüdmiseks oli vaja leida tugev kõneisik, kes jagaks kampaania väärtusi, oleks valmis meediaga suhtlema ning on juba eelnevalt rallifännide jaoks tuttav ja oluline inimene. Kuna KWOTAl ja Rally Estonial olid omavahel head suhted, siis kasutasime kõneisikuna Urmo Aavat, kes on endine Eesti rallisõitja ja osalenud korduvalt autoralli maailmameistrivõistlustel. Ühtlasi on ta praegu ka Rally Estonia direktor.

Tulemused

Kolme nädala jooksul keskendusime tegevustele, mis tõid kiireid tulemusi ja andsid ettevõttele võimalikult palju positiivset mõju. Väljatöötatud strateegia viis meid rallifännide infoväljadele selge sõnumiga, mis kõnetas just nende kogukonda ning tõstis teadlikkust koostööst ka rahvusvahelistes autospordi meediaväljaannetes. Näiteks on veel eesootavas detsembris ilmumas tuntud spordiajakirjaniku Reiner Kuhni lugu KWOTAga World Rally Championships (WRC) uudises.

kajastust Eesti meedias

kajastust rahvusvahelises meedias

üle 200 tuhande

inimeseni jõudmine läbi meedia

Meta tiim

Lily Mägi Startuppide PR konsultant

Annabret Helena Järv Assistent

Video autor: KWOTA. Link nende YouTube’i kanalis olevale videole on siin.

Lugemisaeg 2 min

Kuidas läheneda turunduses traditsioonilistele tähtpäevadele?

Turunduskampaaniate planeerimisel pööratakse tihti tähelepanu iga-aastastele tähtpäevadele. Balti Jaama Turu halloween’i tähistamise kogemus näitab, et mittetraditsiooniline lähenemine ja palju loovust toovad soovitud tulemused. Lisaks suurele meediatähelepanule sai näituse kajastus Kuldmuna sündmuse kommunikatsiooni kategoorias pronksi.

Balti Jaama Turg oli eelmisel sügisel olukorras, kus piirangute tõttu oli tavapäraste ürituste korraldamine keeruline. Nii asutigi koguma mõtteid, kuidas hoida melu turul teisiti. Arvestades, et halloween seondub tugevalt kõrvitsatega, siis oli võimalusi turu dekoreerimiseks omajagu. Samas said kõik aru, et kõrvitsa ja hernehirmutiste lahendust kasutades jääb tähelepanu köitmiseks väheks. Ühtäkki tuli Balti Jaama Turu turundusspetsialistil Margaret Ištšenkol idee siduda halloween’i tähistamine keskkonnaprobleemidega. Koledate nägudega kõrvitsad võivad olla ju natuke hirmutavad, aga päriselt hirmsad asjad on need, mis juhtuvad meie ümber päris elus, just nüüd ja eriti noorema sihtgruppi jaoks.

Nii otsustasimegi väljendada keskkonnaprobleeme installatsioonide kaudu. Kampa tulid varem I Land Soundile installatsioone loonud projektijuht Taavet Bristol ja kunstnik Laura Pormeister, kes aitasid kokku panna kunstiliselt väga tugeva käsitluse.

KAMPAANIA EESMÄRGID

Pöörata tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja näidata, kuidas keskkonda paremini hoida.
Kõnetada oma igapäevaseid kliente ja tuua juurde uusi kliente.
Teenida meedia silmis suurt tähelepanu.
Tõsta teadlikkust Balti Jaama Turu brändist.
Näidata Balti Jaama Turu rolli vastutustundliku ettevõtluse arendamisel.

KAMPAANIA STRATEEGIA

Lähenesime turunduskampaaniale loovalt ja Balti Jaama Turule paigaldati 11 installatsiooni, millel igaühel oli tugev sõnum, mis viitas konkreetsele keskkonnaga seotud valupunktile.

Näituse läbivaks teemaks sai keskkond – alates masstootmise kahjulikkusest kuni jäätmemajanduse probleemideni. Kaubandusettevõttena on Balti Jaama Turul oluline roll vastutustundliku ettevõtluse arendamisel, mistõttu sobis näitus selleks väga hästi, andes olulise signaali, et tarbida tuleb mõistlikult.

Näituse toimumist toetasime meedia- ja sotsiaalmeedia tegevustega ning juba esimestel päevadel saime meedias palju tähelepanu. Suurema nähtavuse ja leviku tagamiseks võimendasime meediakajastusi Balti Jaama Turu Facebooki lehel. Lisaks veel Instagrami postitused, mis näitasid turu külastajate positiivseid emotsioone ja tutvustasid nii näituse ideed kui ka installatsioone.

*Balti Jaama Turu Instagrami postitused jõudsid kordades rohkem inimesteni.*

TULEMUSED

Saime tänu loovale lahendusele ja hästi tehtud kommunikatsioonile tähelepanu sellistes meediakanalites, kuhu me klassikalise turunduskampaaniaga ei oleks kunagi saanud. Näiteks „Ringvaade“, „Reporter“ ja venekeelne „Aktuaalne Kaamera“. Lisaks veel meediakajastused online meedias ja trükis.

Instagrami postituste reach oli keskmisest 10 korda kõrgem ja turul tehtud pildid levisid orgaaniliselt sotsiaalmeedias ja kommuunides. Samuti vahetu kontakt turu külastajatega, kes tulid kunstnikega rääkima ja installatsioonide kohta küsima.

korda kõrgem Instagrami postituste reach

90 000

näituse külastajat

50+

sotsiaalmeedia postistust Balti Jaama Turu külastajatelt

Meta tiim

Riin Härma Vanemkonsultant

Lugemisaeg 3 min

Eesti pürgib tähtede poole: kuidas korraldada edukalt rahvusvaheline konverents kosmosevaldkonnas?

Eestlaste digipädevused leiavad maailmas aina rohkem kasutust: rahvusvaheline kogukond hindab kõrgelt nii Eesti era- kui ka avaliku sektori praktilisi teadmisi kosmose küberturvalisuse valdkonnas. Seega oli ka aeg küps alustada ainulaadset konverentsiseeriat, mis tooks Eestisse kokku küber-ja kosmoseturvalisuse eksperdid üle maailma. Seejuures viidi konverentsi kommunikatsiooniplaan ellu vaid ühe kuuga!

Rahvusvaheline kosmosekonverents toimus 10.–11. november inglise keeles ning valitsuse piirangute tõttu ka hübriidformaadis, milles nägime ainult võimalusi. Järsku oli võimalus kutsuda rohkem osalejaid üle maailma. Kohapeal saime loa kaasata esinejad, korraldajad ja mõned huvilised, et muuta digitaalne ülekanne ning esinejate jälgimine tavapärasest zoomi koosolekust kordades huvitavamaks. Seega said teised osalejad üle kogu maailma võimaluse jälgida konverentsi virtuaalselt.

EESMÄRGID

1. Tekitada huvi Eesti esimese kosmose julgeoleku ning küberküsmusi kaasava konverentsi vastu ja toetada konverentsi piletite müüki.

2. Näidata integreeritud kommunikatsioonilahenduste abil, et Eesti on innovatsiooniliider ning meil on laialdane kompetents kosmose küberkaitse ja kosmoseliikluse korraldamise (STM) valdkonnas.

3. Luua ühiste huvidega kogukond, kes soovib osaleda ja kaasa rääkida konverentsi ning selles käsitletavate teemade osas ka järgmistel aastatel.

SIHTGRUPP

Kosmose küberturbe teenuse pakkujad (kosmosetehnoloogia ettevõtted, sh (kosmosetehnoloogia) iduettevõtted, küberturbe harjutuste pakkujad, ülikoolide eksperdid);
teenuse kasutajad (maajaamade operaatorid, satelliitide võrgustik, satelliitide integraatorid, kosmoseandmetel põhinevate teenuste pakkujad (kaugseire, IoT, side), andmekeskused);
kaitsevaldkond;
rahvusvahelised organisatsioonid – ESA, NATO, EUMETSAT, ÜRO, EUSPA;
riikide kosmoseagentuurid või kosmosebürood.

STRATEEGIA

Lõime integreeritud kommunikatsioonikampaania, mille põhirõhk oli innovaatilistel kommunikatsiooniplatvormidel ja viisidel, mis aitaks meil jõuda nišiauditooriumini, kellega meil eelnev kogemus puudus. Strateegia hoomas traditsioonilist meediat, Eesti kosmosebüroo partnerite ja esinejate omakanaleid, broadcastide sarja, hackathoni, sotsiaameediat (LinkedIn, Twitter, Facebook), koostööd kosmose valdkonnas tegelevate sisuloojatega ning digireklaame. Taktikalise plaani osana julgustasime kõiki konverentsiga seotud osapooli neile isikustatud sotsiaalmeedia sõbralikke visuaale jagama.

KUIDAS ME SEDA TÄPSEMALT TEGIME?

Partnerite aktiveerimine

Juba konverentsi korraldamise eelstaadiumites mõistsime, et suur osa kosmosevaldkonnas tegutsevatest ekspertidest on aktiivsed Twitteris – nii leidsime sotsiaalmeediavõrgustikust nii mõnegi partneri ja ajakirjaniku, kes muul viisil meie eeltöös poleks kajastunud. Kuna konverentsi korraldaja (EAS) andis meie käsutusse ka väga sotsiaalmeedia sõbraliku brandbook’i, saime isikustada koostööpartneritele visuaale, mida julgustasime nende omakanalites jagama, võimendades meie auditooriumi.

Digimeedia

Integreerisime EASi kosmosebüroo kanalitesse nii (showcase) üritusi kui ka konverentsiga seotud sagedasi postitusi, et pakkuda informatsiooni nii lehte juba jälgivatele kui ka uutele huvilistele. Samamoodi kaasasime LinkedIni, et tagada pidev infovoog ning luua konverentsi eel põnevust. Taaskord tuli abiks fakt, et esinejad, kes on harjunud oma tegemisi niigi LinkedInis jagama, jagasid ka nüüd rõõmuga üritust, ning selle all tehtavaid positusi, kus nad peatselt esinevad.

Nägime, kuidas sotsiaalmeedia postitused, mida esinejad jagasid, jõudsid palju suurema ja palju täpsemini just meie niššiauditooriumini, kui sätestatud digireklaamid. Orgaaniline kaasatus for the win!

KOSMOSE “SUUNAMUDIJA”

Nagu ka teistes tegevusalades, on ka kosmosevaldkonnas oma suunamudijad. Nii tegime koostööd kosmosevaldkonna eksperdiga Remco Timmermansiga, kes võimendas kosmosekonverentsiga seonduvat infot oma isiklikes kanalites (Twitteris ja LinkedInis). Jällegi leidsime, et parim viis, kuidas jõuda niššiauditooriumini, on teha koostööd ning rakendada omakanaleid, mis kuuluvad nendele, kellel on auditooriumiga eelnev suhe.

Broadcastid

Broadcasti sarja eesmärk oli tekitada eelnevat huvi konverentsi vastu, tutvustada üritusel käsitletavaid teemasid ning toetada konverentsi piletite müüki. META filmis koostöös Marathon Studiosega kokku kolm episoodi erinevatel konverentsiga haakuvatel teemadel.

– Cyber Exercises and Space – Silver Lodi (Spaceit), Lauri Kimmel (Spaceit), Silver Saks (NATO CCDCOE) – Cyber Security on Earth and in Space – Marily Hendrikson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), David Ferguson (ScotlandIS)

– Space Traffic Management –Paul Liias (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kai-Uwe Schrogl (ESA, Saksamaa majandus- ja energiaministeerium).

TULEMUSED

400

osalejat konverentsil

24 000

inimeseni jõudis info üritusest

erinevast riigist pärit osalejad

8419

inimeseni jõudis info Hackathoni üritusest

meeskonda osales hackathonil

Lugemisaeg 2 min

Kuidas McDonald’s ja Joel Ostrat tegid üheskoos ajaloolised burgerid?

Raske on leida inimest, kes ei teaks nii suurt hiidu nagu McDonald’s. Kuidas tuua niivõrd globaalne bränd kohalikule klientuurile lähemale ja luua kampaania, mis peegeldaks just kohalikke maitseid ja inimesi? Selleks lasime Joel Ostratil luua Maestro burgeri retseptid, mis ajasid inimesed pöördesse mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

See ei olnud lihtsalt hype. Tegu oli suurepäraselt läbi viidud meediasuhtlusega.

McDonald’s otsis Maestro burgeri projekti jaoks Eesti meisterkokka, kelle retseptide järgi tehtud burgerid inimesi vaimustaksid. Otsiti burgerit, mis teeks tõeliselt ajalugu. Mõisteti, et Eestis on selleks võimeline ainult rahva poolt armastatud tippkokk Joel Ostrat. Retseptid jõudsid Eesti piiridest kaugemalegi ning vallutasid ka Baltikumi McDonald’s restoranid.

Joel suhtles inimestega otse McDonald’s Eesti Instagrami konto kaudu, lasi televisioonis ja raadios saatejuhtidel burgereid maitsta ning andis enne lansseerimist Delfile eksklusiivintervjuu, mis oli loetavuse poolest Delfis esimesel kohal olev uudis. See ei olnud lihtsalt hype. Tegu oli suurepäraselt läbi viidud meediasuhtlusega.

Aga meie strateegia ei töötanud üksnes traditsioonilises meedias.

EESMÄRGID

Anda edasi sõnum, et tegemist ei ole lihtsalt järgmise McDonald’s burgeriga, vaid meisterkoka tasemel gurmeetoiduga.
Anda edasi sõnum, et burgeri retsepti on loonud Eesti kokk.
Rääkida vahetult ja läbipaistvalt retsepti loomisest ja koostisosade valimisest.

Panna inimesed rääkima McDonald’s restoranide uutest burgeritest.

Laulja Artijom Savitski nautimas Maestro burgerit.

STRATEEGIA

PEAMINE ÜLESANNE: Anda edasi sõnum, et burgeri on loonud eestlasest kokk.

KPI: Panna inimesed burgeritest rääkima.

Sihtgrupp:

Naised ja mehed vanuses 25–40 üle kogu Eesti
Toiduentusiastid – inimesed, kes armastavad head toitu, kuid ei ole tingimata kriitikud

LOOVLAHENDUS

Selleks, et luua tugev side globaalse brändi ja kohalike inimeste vahel, valisime Maestro burgerite valmistamiseks eestlaste poolt enim armastatud staarkoka Joel Ostrati. Lisaks burgerite retseptide valmistamisele sai temast kogu kampaania nägu terves Baltikumis. Tõime Joeli Eesti rahvale lähemale andes talle kasutada McDonald’s Eesti Instagrami konto. Saatsime ta telesse ja raadiosse koos saatejuhtidega burgereid sööma ning tegime Joelist kulleri ja lasime tal burgereid ka oma tuntud sõpradele viia. Tegime Joeli retseptidest uudise, mis oli loetavuselt Delfis esimesel kohal.

SÕNUM: Eesti tippkoka Joel Ostrati retseptidega burgerid on Baltikumi McDonald’s® restoranide menüüs

Joel Ostrat kullerdas ise oma värskelt valminud burgereid McDonald’s restorani klientidele.

TULEMUSED

Paar päeva pärast lansseerimist hakkasid burgeri koostisosad restoranis otsa saama ning nädal pärast burgerite lansseerimist olid müügieesmärgid kahekordselt ületatud.

120

orgaanilist meediakajastust

60+

sotsiaalmeedia-postitust restorani külastajatelt

TOP1

Delfi uudis intervjuu Joel Ostratiga

edukaim

Maestro burger kogu baltikumis

tasuta

Influencerite kajastused sotsiaalmeedias

40 min

järjekorrad Mcdrive aladel

Lugemisaeg 2 min

Kuidas jõuda brändisaadikute lugudega kogukonna ja otsustajateni?

Igal aastal haigestub Eestis 1. tüüpi diabeeti umbes 200 inimest. Haigusest ei ole võimalik terveneda, kuid kaasaegne meditsiinitehnoloogia glükoosimonitoride näol aitab seda paremini kontrolli all hoida ning pikaajalisi tüsistusi tõhusamalt ennetada. Haigus on pälvinud meedias omajagu tähelepanu, sestap oli meie suurim väljakutse, kuidas tuua paljukajastatud diabeediteema värske nurga alt meediasse ning ka otsustajate lauale.

3-in-1 eesmärk

Septembris 2021 aitasime maailma juhtival sensortehnoloogia tootjal Dexcom tuua Eesti turule oma täiesti uue toote Dexcom ONE. Kuna tegemist on tervisetootega, oli väga oluline näidata uue toote usaldusväärsust. Samal ajal tuli tõsta teadlikkust sensortehnoloogiast laiemalt ning nügida arusaamist sellest kui diabeediravi eelistatud standardist.

Kampaania esimeses etapis oli meie sihtrühmaks 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed, keda on Eestis hinnanguliselt umbes 7000. Toote lansseerimise ajal olid Dexcomil käimas läbirääkimised ka Haigekassaga, eesmärgiga muuta diabeetikute elukvaliteeti oluliselt parandavad veresuhkru reaalajas jälgimist võimaldavat glükoosimonitooringu (CGM) seadmed Eestis kättesaadavamaks. Meta valitsussuhete tiim toetas ning nõustas Dextomi läbirääkimistel valitsuse ning Haigekassaga, eesmärgiga tuua rohkem tähelepanu diabeediravi tähtsusele ja vajalikkusele.

Kuidas jõuda nii kogukonna kui otsustajateni?

Strateegilises võtmes oli ülioluline leida üles lood ja inimesed, kes suudaks kõnetada nii diabeedikogukonda kui ka näidata otsustajatele, millist kvaliteedihüpet sensortehnoloogia diabeetikute elule tähendab.

Tõime kokku seitse silmapaistvat inimest, kes olid nõus jagama oma diabeedilugu. Valisime mõjuisikud, kes kõnetaks eri turusegmente: näitlejad, sportlased ja elustiiliblogijad. Läbi nende soovisime näidata, et diabeet ei ole põhjus oma unistustest loobumiseks.

Meediakajastused: kõneleti nii näitlejate, sportlste kui ka elustiiliblogijatega

Samaaegselt töötas valitsussuhete meeskond selle nimel, et arendada koostööd erinevate huvigruppide vahel. Korraldasime kohtumisi sidusrühmade esindajatega nii valitsuses kui ka tervishoiusüsteemis laiemalt. Selle alla kuulusid arutelud Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu ja paljude teiste osapooltega.

Taktika

tuua päriselu lood meediasse, et tõsta teadlikkust nii kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt;
keskenduda hetkedele, mis on meie mõjuisikute jaoks tähtsad, paludes neil sotsiaalmeedias jagada oma igapäevaseid diabeedihetki;
olla seal, kus on sihtrühm. Tuvastasime Facebookis diabeedigrupid, mis koondavad olulise osa meie sihtrühmast. Lisaks tegime aktiivset koostööd patsiendiorganisatsioonidega.

Ligi veerand sihtrühmast asus toodet esimestel kuudel kasutama

Meil õnnestus läbi päriselu lugude tõmmata tähelepanu diabeedile ja patsientide vajadustele, eesmärgiga muuta nende elukvaliteeti oluliselt parandav tehnoloogia Eestis kättesaadavamaks. Saime kuue kuu jooksul meediasse keskmiselt kord nädalas, sh 2 korda “Ringvaate” ja korra “Õhtu” saatesse, jõudes sadade tuhandete inimesteni.

Kokku ilmus kampaaniaperioodil 29 tasuta kajastust, millest 9 olid eksklusiivlood Dexcomi brändisaadikutest. Mõjuisikute tehtud või nendega seotud postitused sotsiaalmeedias kogusid üle 125K impressioni ja kaasasid ligi 2000 inimest.

Kohtumiste ning arutelude tulemusel lõime uusi sidemeid institutsioonide, agentuuride ning vabaühenduste vahel, mis võimaldab ka tulevikus viise osalemiseks ning koostööks. Läbirääkimiste tulemusena saavutasime kokkuleppe, mille kohaselt on Dexcom ONE üks kahest CGM tehnoloogiast, mida Haigekassa hüvitab neile, kel diagnoositud 1. tüüpi diabeet. Hinnanguliselt veerand sihtrühmast asus toodet juba esimeste kuude jooksul ka kasutama.

Näitleja Priit Pius jagamas oma diabeedilugu ja hüvitamissõnumit “Ringvaate” stuudios (20.01.22)

TULEMUSED

tasuta kajastust

prime-time telelugu

üle 1.4 MLN

inimeseni jõudmine läbi meedia

eksklusiivlugu mõjuisikutega

üle 125K

vaatamise sotsiaalmeedias

2000+

kaasatud inimest sotsiaalmeedias

Meta tiim

Andreas Kaju Juhtivpartner

Rainer Laurits Partner ja tiimijuht

Cairit Rebane Vanemkonsultant

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.

Palun lae alla mõni moodne veebilehitseja: