Euroopa Liit on ajalooliselt tuntud bürokraatia ja rohkete regulatsioonide poolest. Ursula von der Leyeni teine ametiaeg lubab aga keskenduda bürokraatia vähendamisele ning tegeleda majanduskasvu ja investeeringute toetamisega. Tema eesmärgiks on vähendada ettevõtete aruandluskohustusi ja kohandada suuri poliitikaid nagu tehisintellekti seadus ja rohelepe majanduslikele reaalsustele. Volinikele saadetud missioonikirjadesse lisas ta isegi eraldi peatüki: “Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmine”. Siiski kardetakse, et Komisjon tekitab rohkem bürokraatiat üritades seda mitte teha.  

Enne kui uus Komisjon ametisse saab asuda, toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mis on tänaseks lõppenud. Kõik tulevased volinikud ei ole küll tänaseks Parlamendi heakskiitu saanud, kuid poliitikavaatlejad on seisukohal, et järgmisel nädalal siiski kogu kolledž ametisse nimetatakse. Et volinikke eelseisvaks ametiajaks paremini ette valmistada, saatis president von der Leyen kõigile volinikukandidaatidele missioonikirjad, millele tuginedes võib aimu saada, milliseks kujunevad uue Komisjoni poliitikad. Volinikele seatud ülesanded toetuvad paljuski septembris avaldatud Mario Draghi raportile ELi konkurentsivõimest, mis maalis konkreetsete sammude tegematajätmisel Euroopa tulevikust üsna traagilise pildi.  

Kuigi missioonikirjad on üpriski üldsõnalised ning üksikasjad selguvad ametiaja käigus, on selge, et nn katuspoliitikaks saab „puhta tööstuse leping“, mille sisus pööratakse rohkem rõhku investeeringutele ja riigihangete reeglite lihtsustamisele.  

Puhta tööstuslepingu esitamise eest vastutab prantslane Stéphane Séjourné, kes on esitatud heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema peamiseks ülesandeks ongi Euroopa uue tööstusstrateegia arendamine. Tal tuleb luua tingimused, et tööstused saaksid investeerida, mille tulemusel saavutaks Euroopa suurema (tehnoloogilise) suveräänsuse. Innovatsioon, teadus ja tehnoloogia on tema portfellis kesksel kohal. 

Séjourné vastutab osaliselt ka Euroopa Konkurentsivõime fondi eest ja riigihangete direktiivide läbivaatamise eest, et kindlustada Euroopale elutähtsate tehnoloogiatega varustatus. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja edasiarendamine on samuti üks tema ülesandeid. Konkreetsetest uutest ettepanekutest tuleb prantslasel välja tulla ringmajanduse seadusega, uue keemiatööstuse paketiga, biotehnoloogia seadusega, terase ja metallide tegevuskavaga ja standardiseemise regulatsiooniga. 

Suurima ampsu Komisjoni uutest ülesannetest sai endale kahtlemata hispaanlanna Teresa Ribera Rodríguez, kes on esitatud õiglase ja konkurentsivõimelise puhtale energiale ülemineku eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. 

Tema ülesanne on ajakohastada ELI poliitikaid nii, et need toetaks Euroopa ettevõtteid ülemaailmses konkurentsis ning aitaks kaasa laiemale konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd von der Leyeni idee uues Komisjonis on anda vähem isiklikku lääniõigust ja tagada seeläbi kolledži suurem koostöö, on volinike ülesanded ja isegi tiitlid paljuski kattuvad.  

Nii peab Ribera puhta tööstuse lepingu raames samuti keskenduma uue riigiabi reeglite lihtsustamise raamistiku väljatöötamisele, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, tegeleda tööstuslike süsinikuheidete vähendamisega ning tagada piisavad tootmisvõimsused. 

Tema hallata on ka VKEde väljakutsed, Euroopa Konkurentsifondi loomine ja selle raames ka nn olulise ühishuvi projektide ettepanekute tegemine strateegilistes sektorites. Ka klassikaline konkurentsiportfelli osa ehk suuremate koondumiste mõju konkurentsile jääb tema analüüsida, kusjuures arvesse tuleb võtta ka muutunud olukorda kaitse- ja julgeolekukeskkonnas. 

Muutunud julgeolekuolukorra tuules on loodud ka kaitsevoliniku koht, mida hakkab täitma endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Tema ülesanne on tihedas koostöös liikmesriikide ja NATOga luua Euroopa Kaitseliit. Esimese 100 päeva jooksul oodatakse temalt koostöös kõrge välisesindaja Kaja Kallasega valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, mis kujundaks kaitsele uue lähenemise ja teeks kindlaks investeerimisvajadused. Kubilius vastutab kaitsetoodete ja -teenuste ühtse turu loomise eest, et suurendada Euroopas toomisvõimsusi ja soodustada ühishankeid. Komisjon pöörab uuel ametiajal erilist tähelepanu ka VKEdele ja teeb ettepanekuid parandada nende integreerimist tarneahelatesse. 

Kubiliuse vastutada jääb ka Euroopa küberkaitse ühisprojekti väljatöötamine, Euroopa kaitsetööstuse strateegia rakendamine ja järelevalve ja Euroopa Kaitsefondi tugevdamine, et suurendada investeeringuid kõrgetasemelistesse kaitsevõimetesse kriitilistes valdkondades nagu merevägi, õhulahing, kosmosepõhine varajase hoiatamise süsteem. Kosmose valdkonnas tuleb tal edendada kosmosetööstust, luua selleks ühised standardid ja reeglid.  

Eestlaste lemmikteema ehk digi eest vastutab soomlanna Henna Virkkunen, kes on esitatud tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema ülesanne laiemalt on tuua Euroopa välja olukorrast, kus maailma 50 suurima tehnoloogiaettevõtte hulgas on Euroopast vaid neli.  

Virkkunen peab arendama tehisintellekti innovatsiooni ja esimese 100 päeva Tehisintellektitehaste initsiatiivi kaudu tagama alustatavatele ettevõtetele ja tööstusele ligipääsu superarvutivõimsustele. Samuti tuleb üles seada AI-uuringute nõukogu.

Uutest ettepanekutest on Virkkunenile tehtud ülesandeks kujundada ELi pilve- ja tehnisintellekti arendamise seadus ja ELi andmeliidu strateegia. Edasi tuleb arendada juba kehtivat kiibimäärust, kuid välja käia ka ELi kvantkiipide plaan. 

Töö Euroopas jätkub turvalise, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega – selleks tuleb esitada uus digitaalvõrkude seadus. Eelmise mandaadi ajal loodud digiteenuste seadus, digiturgude seadus ja ELi digikukru kasutuselevõtu seaduseid tuleb paremini jõustada. Eraldi jääb tema vastutada ka Komisjoni kui institutsiooni suurem digitaliseeritus ja vastupidavus küberrünnakutele.   

Energeetikaga hakkavad tegelema hollandlane Wopke Hoekstra, kes on esitatud kliima, nullheite ja puhta majanduskasvu voliniku ametikohale ja taanlane Dan Jørgensen, kes on esitatud energeetika ja elamumajanduse voliniku ametikohale. Kui Hoekstra keskendub dekarboniseerimisega seotud küsimustele – Euroopa Kliimaseaduse raames heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine, tööstuse dekarboniseerimise kiirendi loomine, nullheite infrastruktuuri loomine, fossiilkütuste toetuste kaotamine, siis Jørgensen peab lõpule viima Energialiidu loomise. Muuhulgas peaks Energialiidu loomiseks loodavad reeglid alla tooma energiahinnad, suurendama investeeringuid puhta energia tootmisesse ja võrgutaristu arendamisse. Esitada tuleb ka tegevuskava Venemaalt energia importimise lõpetamiseks. Euroopa tahab kiirendada ka väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu ning tegeleda süsiniku sidumise ja säilitamise probleemidega.  

Volinikele halduskoormuse vähendamise ja õigusaktide lihtsustamise eesmärgi seadmine on muidugi ühiskondliku surve tulemus. Ka suured ettevõtted, kellel on ressursid oma tegevus regulatsioonidega kooskõlla viia, on Brüsselile ette heitnud killustamist, ettearvamatust ja innovatsioonivastasust. Ka paljuviidatud Mario Draghi tõi välja, et alates 2019. aastast on EL vastu võtnud 13 000 õigusakti, USA sama ajaga umbes 3000. Samas, nagu näha, siis juba 27st nimetatud ainuüksi kuuel volinikul on ees üksjagu tööd nii olemasolevate kui ka uute seadustega. Regulatsioonide loomine koos kõigi sellega kaasnevate strateegiliste dialoogide, mõjuhinnangute ja konsultatsioonidega ongi Komisjoni töö. Mitte millegi tegemisega oleks ilmselt edaspidi raske silma paista.