Uus aasta uus olukord: kuidas olla valmis uuteks seadusteks?

Lugemisaeg 5 min

“Mida!? Uuest aastast tulevad jälle mingid uued nõuded ja reeglid? Miks ma sellest alles nüüd kuulen!”

Kuigi ministeeriumid teevad kaasamisprotsessides üha paremat tööd, siis selline ehmatus uudiseid lugedes pole midagi harukordset. Eelkõige puudutab see alustavaid ja väikeettevõtjaid, kes on täismahus keskendunud oma äri üles ehitamisele või igapäevatööle, mis leiva lauale toob. Paraku pole see ainult algajate muremaa, seda juhtub ka parimates peredes, et mingid täiendavad regulatiivsed protsessid on kahe silma vahele jäänud. Igati aus on tunnistada, et kõigega ei saagi kursis olla – ei peagi olema – kuid kindlasti tekitab see frustratsiooni.

Mõistlikum olekski, kui õiguskeskkonna muutustel hoiaks silma peal asjatundjad, nii nagu kliimamuutustegi puhul. Olgu selleks siis ettevõtte enda jurist, erialaliit või mõni agentuur, kelle igapäevatööks on valdkondlike arengute pidev jälgimine. Neil kõigil on omad meetodid ja parimad praktikad, kuidas olulistel asjadel silma peal hoida.

“Mingi eelnõu jõudis just Riigikogusse, mis meid puudutab – peame nüüd kiirelt tegutsema ja kellegi appi võtma! (PS: Kes neid sinna üldse valis!?)”

Ka see olukord on ilmselt nii mõnelegi tuttav, kus postkastist tuleb hiljem välja mõni kahe silma vahele jäänud erialaliidu infokiri või hüüumärgiga teavitus, et Riigikogus on mõni eelnõu lugemisel. Ja juhtumisi on see veel midagi sellist, mis hakkab senist äritegevust oluliselt mõjutama. Olgu selleks siis uus kohustus, norm või maks. Kahjuks tuleb sel puhul tõdeda, et juba Riigikogu menetluses olevate eelnõude muutmiseks või ümber pööramiseks on sageli liiga hilja.

Kuigi META Advisory pikaajalisest kogemusest leidub ka viimase hetke huvikaitse positiivse tulemuse näiteid, vajavad valitsussuhted pikemat ja läbimõeldumat strateegiat kui protsessiahela viimases etapis rapsimine. See võib pigem tekitada kahju kui kasu, eelkõige edasisi suhteid silmas pidades. Kuna Eesti on demokraatlik ja suhteliselt sirgjooneliste õigusloome eeskirjadega riik, on piisavalt aega ja momente, kus otsustajatele selget sõnumit edastada, soovitavalt varasemates faasides. Seda nii kriitilises kui toetavas võtmes, kus õigusruum võibki vajada suuremat selgust või reegleid, et mänguväli oleks võrdsete võimalustega.

“Jah, midagi seal ministeeriumis jälle leiutatakse, aga kui konkurentidele kehtivad samad reeglid, siis ausalt öeldes vahet pole – meid niikuinii ei kuulata.”

Eesti ettevõtjate (ja meie inimeste puhul üldiselt) jookseb läbi suur leplikkus. Kuniks konkurendi elu on sama kibe, võib vintsutused üle elada. Eestis pole eriti kombeks rahulolematuse väljenduseks pikettida, piima maha valada või autosid kummuli keerata. Aga ka ebakonstruktiivne ükskõiksus ei ole hea. Kuigi reeglid võivad kõigile olla ühised, siis lähtekoht ja konkurentsivõime on kindlasti kõigil erinev.

Eestit iseloomustab ka horisontaalsus. Lisaks küllaltki lamedale looduslikule pinnavormile on meie riigile omane võimuaparaadi suhteliselt hea ligipääsetavus kõigi jaoks. Hea tahtmise ja põhjendusega võib igaüks meist saada kohtumise ministri või mõne muu kõrge ametnikuga. Küsimus aga jääb, kas seda võimalust osatakse ka eesmärgipäraselt kasutada. Kuna mitmed META konsultandid on ka ise kunagi riigiametniku rollis olnud, on meile üldiselt hästi teada, mida, millal ka kellega rääkida, et ettevõtjate põhjendatud huvid oleks kaitstud.

“Kuulsin, et Euroopa Liit kehtestas meie tegevusvaldkonnale taaskord mingid rumalused, mida me peame nüüd siin järgima hakkama. Harva, kui sealt midagi mõistlikku tuleb, aga vähemalt saab sealt toetusi.”

Meie kompetents ei piirdu siiski vaid Eestiga. Tunneme hästi ka Euroopa Liidu tasandi protsesse ning institutsioone, kes selles osalevad. Ükski ELi nõue või reegel ei tule üle öö, mida siis palehigis meie riigiametnikud Eesti õigusesse sobitama hakkavad. Jah, viimasel ajal on seda kõike kuidagi väga palju ning meie väikeriigi haldusvõimekus on proovile pandud. Fakt on aga see, et iga Euroopa Liidu õigusakti heakskiitmisele ja jõustumisele eelneb pikk protsess, milles saab erineval moel osaleda ning kaasa rääkida. Kõige targem on seda teha juba siis, kui EL ise läbi avaliku konsultatsiooni arvamust küsib.

Euroopa Liidu masinavärk ongi keeruline, kuid META konsultantide jaoks on selle tundmine igapäevase töö osa. Ka sealsed protsessid on keerukad (kuid läbimõeldud) ning sageli jääb mulje, et otsuseid langetatakse mingis mustas kastis, mida pole võimalik mõista ega mõjutada. See pole nii. Seejuures tasub meeles pidada, et ametnike näol pole Euroopas ega Eestis sageli tegemist praktilise valdkondliku kogemusega inimestega. See tähendab, et valitsussuhted on ühtviisi nii vajalikud kui ka olulised, sest huvikaitset ei peaks tegema pelgalt huvikaitse pärast, vaid ka parema õigusruumi nimel.

„Mu META tiim tegeleb sellega!“

Kokkuvõttes on ka teine võimalus: jätta see kõik kellegi teise hooleks. Tegelikult ongi kõige optimaalsem, kui ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, juhid hoolitsevad äriplaani elluviimise eest ning valitsussuhete konsultandid kannavad hoolt, et mõlemal pool lauda istuvate otsustajateni jõuab asjakohane info, õigel ajal ja õiges kohas. Oleme arvestanud sellega, et iga ettevõtja on omanäoline ning avatud maailmas on konkurents tihe. Seetõttu tulebki lasta inimestel tegeled sellega, milles nad on parimad: kes ettevõtet juhtides, kes pealtnäha ebamääraseid protsesse jälgides või suunates. Üks on kindel: me ei kohku ühegi proovikivi ees, vaid haarame sellest kinni ja tegeleme sellega. Võta meiega ühendust!

5 asja, mida iga idufirma kommunikatsiooni kohta teadma peaks

Lugemisaeg 4 min

Idufirmade edu taga peitub tihti strateegiline kommunikatsioon, mis aitab brändi nähtavaks teha ja seeläbi usaldusväärsust kasvatada. Tugevas konkurentsis on selge ja kindla sihiga kommunikatsioon iduettevõtte jaoks üks peamisi eeliseid, mis firmat turul eristab. Strateegia loomisel on iga samm oluline: alates investori mõtteprotsessi mõistmisest kuni brändituntuse saavutamiseni.

Tunne investorit ja tema ootusi

Kommunikatsioon peab olema selge, läbimõeldud ja soovitud sihtrühmade jaoks kohandatud. Kui üheks peamiseks sihtrühmaks on investorid, on oluline end panna nende kingadesse ja mõista, mis on see, mida nad peavad teadma. Mida nad sinu ettevõtte kohta juba täna teavad? Mida nad võiksid teada? Kuhu nad seda infot otsima lähevad? Kuidas nad leitud infot tõlgendada võiksid?

Leides neile küsimustele õiged vastused, on võimalik paika panna strateegia, mis aitab silma paista ja rahakaasamissihti toetada. Tasub meeles pidada, et ühe PR-tegevusega ei saa enamasti korraga tabada kõiki soovitud sihtrühmasid – see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid enamasti on ühele põhisõnumile ja sihtrühmale konkreetse tegevuse (näiteks sotsiaalmeediapostitus või artikkel) raames keskendumine tõhusam ja selgem.

“Tasub meeles pidada, et ühe PR-tegevusega ei saa enamasti korraga tabada kõiki soovitud sihtrühmasid – see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid enamasti on ühele põhisõnumile ja sihtrühmale konkreetse tegevuse (näiteks sotsiaalmeediapostitus või artikkel) raames keskendumine tõhusam ja selgem.”

Strateegia peab olema sisukas ja läbimõeldud ning sõnumid keskenduma sellele, mis on päriselt oluline. Põhisõnumid peaksid olema läbivad ja selged, pidevalt kommunikatsioonist läbi jooksma ja toetama ärilisi eesmärke. Iga päev millegi uue ja teistsuguse tegemine ei ole see, mis aitab äri kohta selget ja üheselt mõistetavat narratiivi ehitada.

LinkedIn kui ärimaailma Google

LinkedIn on muutumas järjest olulisemaks kanaliks, mistõttu ei saa seda ignoreerida. Tänase seisuga kasutab Eestis LinkedIni enam kui 370 000, ülemaailmselt aga enam kui 830 miljonit inimest. See on järjest enam muutumas “ärimaailma Google’iks”, mida ettevõttest huvitatud osapooled vaatavad. Seetõttu on äärmiselt oluline, et firma profiil oleks viimistletud, asjakohane ja sisukate postitustega täidetud. Kindlasti peaks viisakad olema ka võtmetöötajate enda kontod – mida selgemini tuleb sealt välja, mida nad teha oskavad, millist väärtust nad loovad ja mis missiooni nad esindavad, seda lihtsam on ka potentsiaalsel investoril seda mõista.

Tõsta meedia kaudu usaldusväärsust

Heaks viisiks suurele hulgale potentsiaalsetele investoritele silma paista ja oma usaldust tõsta on figureerida (valdkonna)meedias. Uudisteportaalide kajastused tulevad otsingumootorites esimeste seas esile; piisavalt pildis olema toetab top of mind positsiooni ja aitab investorite mõtetes püsida; ajakirjanduse kajastused aitavad tekitada usaldusväärsust.

“Heaks viisiks suurele hulgale potentsiaalsetele investoritele silma paista ja oma usaldust tõsta on figureerida (valdkonna)meedias.”

Kui eesmärgiks on silma paista just investoritele, on väga oluline mõelda ka sellele, millistes kanalites ja mis riikide meedias nähtaval olla. Kui sihiks on näiteks USA investorid, siis tuleb pildis olla ka USA väljaannetes. Kui realistlikult tuleb järgmine investeering aga Eestist, tasub põhirõhk panna siinsele turule.

Omakanalid peegeldavad ettevõtte efektiivsust

Kommunikatsioonitegevuse raames ei tohi kunagi unustada omakanaleid. Kui ettevõtte kodulehte või sotsiaalmeediat uuendati viimati aasta tagasi, see on täidetud vananenud infoga ja ammu lahkunud töötajate piltidega, on see selgeks signaaliks sellest, et ettevõte ei ole eriti aktiivne ega agiilne. Omakanalid tuleks regulaarselt üle vaadata, lisada hiljutised uudised ja tagada, et kogu leitav info on ajakohane ja vastavuses kommunikatsioonistrateegiaga.

Usaldusväärse brändi loomine on maraton, mitte sprint

PR-tegevuste juures ei tohi kunagi võtta eelduseks, et sihtrühm teab sinust juba kõike või saab su lahendusest lõpuni aru. Päevast-päeva oma teema sees olemine võib tekitada tunde, et kõik juba teavad seda, millega tegeled, kuid reaalsus on enamasti midagi muud. Brändituntuse tekitamine ja kellelegi meelde jäämine nõuab pikaajalist strateegilist tööd ning enamasti ei piisa ühe korra suurima uudisteportaali uudisvoost läbi jooksmisest selleks, et kõikidele soovitud inimestele meelde jääda. Hea kommunikatsiooni aluseks on läbimõeldus, püsivus ja sihtrühmaga neile mõistetaval viisil suhtlemine.

Kolm nõuannet rahvusvaheliseks meediasuhtluseks

Lugemisaeg 4 min

Oma esimesed kogemused rahvusvahelises meediasuhtluses sain aastate eest Prantsuse saatkonnas pressiatašeena töötades. Prantsuse ajakirjanikud, kes olid Eestisse tulemas lugu tegema, palusid tihtipeale abi heade kõneisikute leidmiseks. Uuriti ka täiendavat konteksti huvipakkuva teema osas. Nägin lähedalt, kui palju eeltööd välisajakirjanikud teevad enne, kui asuvad lugu tegema.

Eestist väljapoole suunatud meediasuhtlust tuleb ka agentuuritöös üha enam teha. Meie ettevõtted tegutsevad aina hoogsamalt välisturgudel ning vajavad abi enda ja oma toodete, teenuste tutvustamiseks. Mida pidada silmas, kui tahta jõuda mõne rahvusvahelise väljaande veergudele?

1. Tunne ajakirjanikku (ja väljaannet)

Ajakirjaniku kirjutamisstiili ja huvide tundmine on loomulikult oluline ka Eesti meediaga suhtlemisel, aga rahvusvahelisel tasandil on see ekstra oluline. Mastaabid ja sellega seoses ka kirjade arv, mis ajakirjaniku postkasti potsatavad, on niivõrd palju suuremad kui oleme harjunud. Spray and pray taktika rahvusvahelises meediasuhtluses üldjuhul liiga hästi ei toimi. Selleks, et silma paista on oluline teada, mis konkreetsele ajakirjanikule korda läheb.

“Spray and pray taktika rahvusvahelises meediasuhtluses üldjuhul liiga hästi ei toimi. Selleks, et silma paista on oluline teada, mis konkreetsele ajakirjanikule korda läheb.”

Tähtis on tunda ka väljaannet, mille heaks ajakirjanik töötab. On suur vahe, kas tegemist on majandusuudisteportaaliga või hoopis populaarteadusliku ajakirjaga. Sellest sõltub, millise nurga alt oma teemat ajakirjanikule presenteerida. Mida geneerilisem on sõnum, seda suurem on tõenäosus, et kiri jõuab rämpsposti.

Kuidas aga leida üles õige väljaanne ja ajakirjanik? Google’i otsingumootor ja ChatGTP ei pruugi selleks kuigi tulemuslikud tööriistad olla. Oleme Meta Advisorys kasutusele võtnud rahvusvahelise meediamonitooringu süsteemi Meltwater. See tööriist võimaldab analüüsida globaalselt rohkem kui 270 000 meediaväljaannet, lisaks kaardistada rohkem kui 15 erineval sotsiaalmeediaplatvormil, podcastides ja ka printväljaannetes toimuvat.

Meltwateri abiga saab teemapõhiselt otsida üles relevantsed väljaanded ja ajakirjanikud. Eriti oluline on täpsus ja kiirus kriisiolukordades. Meenub üks hiljutine juhtum, kus meie kliendi äri potentsiaalselt kahjustav info hakkas kulutulena levima rahvusvahelises meedias. Meltwater võimaldas meil operatiivselt neid kajastusi monitoorida. Lisaks saime sealsest andmebaasist kätte teemat kajastanud ajakirjanike kontaktid – nii oli meil võimalik saata omapoolne selgitus kiiresti paljudele väljaannetele.

2. “Go big or go home” mõttelaad ei pruugi rahvusvahelises meediasuhtluses kõige parem taktika olla

Financial Times, Bloomberg, The Guardian jt nimekatesse globaalse ulatusega väljaannetesse jõudmine on kahtlemata eesmärk, mille poole püüelda, ent sageli pole see kuigi tulemuslik. Selleks, et pakkuda maailma mainekamatele väljaannetele lugu, mis ka nende uudisväärtustele vastab, peab meil siin Eestis juhtuma midagi erakordset. Väikeste riikide kohalike uudiste kajastamine pole nende tase.

“Selmet järjepidevalt saata TIER 1 väljaannetele teemapakkumisi, millega midagi ei juhtu, tasub end kurssi viia erialaväljaannetega.”

Mõned kuud tagasi suhtlesin ühe eelnevalt mainitud TIER 1 väljaande Põhja-Euroopa korrespondendiga. Teemaks oli meie kliendi mitmesaja miljoni euro suurune investeering Lääne-Euroopasse. „Huvitav, aga see pole piisavalt suur uudis meie jaoks,“ tõdes ta. Eesti meedias oli see avalikustamise päeval aga üks silmapaistvamaid uudiseid.

Selmet järjepidevalt saata TIER 1 väljaannetele teemapakkumisi, millega midagi ei juhtu, tasub end kurssi viia erialaväljaannetega. Jah, need on sageli väiksema lugejaskonnaga (ehkki need numbrid on siiski väga arvestatavad!), ent neid jälgivad ka paljud ihaldatud suured väljaanded.

Hiljaaegu aitasime kliendil jõuda välisajakirjanikuni, kes kajastab kosmoseteemasid. Intervjuu ilmuski kosmoseteemadele pühendatud väljaandes. Sealt aga sai lugu tuule tiibadesse ning seda refereeriti enam kui kümnes rahvusvahelises väljaandes. Sisenemisbarjäär erialaväljannetesse on madalam ja kvaliteet – kuivõrd väljaanne ja ajakirjanik on pühendunud just konkreetsele valdkonnale – üldiselt kõrge.

See ei tähenda, et suurte väljaannete veerud Eesti tegijate jaoks püüdmatud oleks. Kindlasti mitte. Ent selle nimel tuleb teha järjepidevat tööd. Pressiteate saatmine kord-kaks aastas seda pole. Kindlasti ei tasu oodata, et pressiteated läheksid copy-paste uudisena rahvusvahelistesse väljaannetesse üles. Pressiteade on üks tööriist paljudest, mille abil süsteemselt rahvusvahelist meediasuhtlust üles ehitada.

3. Varu aega

Olles viimastel aastatel toetanud mitme rahvusvahelise sündmuse kommunikatsiooni, olen õppinud kannatlikkust. Lood ei sünni päevade ega ise nädalatega. Mul on kogemus, kus esimesest kontaktist ajakirjanikuga kuni kajastuseni läks neli kuud. Sealjuures esialgse vastuse sain ajakirjanikult sisuliselt samal nädalal, kui talle kirjutasin. Intervjuu kokku leppimine ja ettevalmistus, toimetuse sisemised protsessid ja kokkulepped, toimetamine – kõik võttis omajagu aega.

“Lood ei sünni päevade ega ise nädalatega. Mul on kogemus, kus esimesest kontaktist ajakirjanikuga kuni kajastuseni läks neli kuud.”

Pikk ettevalmistusaeg kipub olema rahvusvahelises meediasuhtluses reegel, mitte erand. Tähtsa teema või sündmuse puhul on mõistlik alustada meediatööd juba mitu nädalat või isegi kuud ette. Aga selleks, et esimene kontakt saaks olla üldse viljakas, tuleb teha eeltööd, et üleüldse õige inimese ja väljaandeni jõuda. Ehk kõik algab ikkagi ajakirjaniku tundmisest.

EL-i uus lubadus: vähem bürokraatiat, tugevam tööstus

Lugemisaeg 7 min

Euroopa Liit on ajalooliselt tuntud bürokraatia ja rohkete regulatsioonide poolest. Ursula von der Leyeni teine ametiaeg lubab aga keskenduda bürokraatia vähendamisele ning tegeleda majanduskasvu ja investeeringute toetamisega. Tema eesmärgiks on vähendada ettevõtete aruandluskohustusi ja kohandada suuri poliitikaid nagu tehisintellekti seadus ja rohelepe majanduslikele reaalsustele. Volinikele saadetud missioonikirjadesse lisas ta isegi eraldi peatüki: “Euroopa lihtsamaks ja kiiremaks muutmine”. Siiski kardetakse, et Komisjon tekitab rohkem bürokraatiat üritades seda mitte teha.

Enne kui uus Komisjon ametisse saab asuda, toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mis on tänaseks lõppenud. Kõik tulevased volinikud ei ole küll tänaseks Parlamendi heakskiitu saanud, kuid poliitikavaatlejad on seisukohal, et järgmisel nädalal siiski kogu kolledž ametisse nimetatakse. Et volinikke eelseisvaks ametiajaks paremini ette valmistada, saatis president von der Leyen kõigile volinikukandidaatidele missioonikirjad, millele tuginedes võib aimu saada, milliseks kujunevad uue Komisjoni poliitikad. Volinikele seatud ülesanded toetuvad paljuski septembris avaldatud Mario Draghi raportile ELi konkurentsivõimest, mis maalis konkreetsete sammude tegematajätmisel Euroopa tulevikust üsna traagilise pildi.

Kuigi missioonikirjad on üpriski üldsõnalised ning üksikasjad selguvad ametiaja käigus, on selge, et nn katuspoliitikaks saab „puhta tööstuse leping“, mille sisus pööratakse rohkem rõhku investeeringutele ja riigihangete reeglite lihtsustamisele.

Puhta tööstuslepingu esitamise eest vastutab prantslane Stéphane Séjourné, kes on esitatud heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema peamiseks ülesandeks ongi Euroopa uue tööstusstrateegia arendamine. Tal tuleb luua tingimused, et tööstused saaksid investeerida, mille tulemusel saavutaks Euroopa suurema (tehnoloogilise) suveräänsuse. Innovatsioon, teadus ja tehnoloogia on tema portfellis kesksel kohal.

Séjourné vastutab osaliselt ka Euroopa Konkurentsivõime fondi eest ja riigihangete direktiivide läbivaatamise eest, et kindlustada Euroopale elutähtsate tehnoloogiatega varustatus. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja edasiarendamine on samuti üks tema ülesandeid. Konkreetsetest uutest ettepanekutest tuleb prantslasel välja tulla ringmajanduse seadusega, uue keemiatööstuse paketiga, biotehnoloogia seadusega, terase ja metallide tegevuskavaga ja standardiseemise regulatsiooniga.

Suurima ampsu Komisjoni uutest ülesannetest sai endale kahtlemata hispaanlanna Teresa Ribera Rodríguez, kes on esitatud õiglase ja konkurentsivõimelise puhtale energiale ülemineku eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale.

Tema ülesanne on ajakohastada ELI poliitikaid nii, et need toetaks Euroopa ettevõtteid ülemaailmses konkurentsis ning aitaks kaasa laiemale konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse eesmärkide saavutamisele. Kuivõrd von der Leyeni idee uues Komisjonis on anda vähem isiklikku lääniõigust ja tagada seeläbi kolledži suurem koostöö, on volinike ülesanded ja isegi tiitlid paljuski kattuvad.

Nii peab Ribera puhta tööstuse lepingu raames samuti keskenduma uue riigiabi reeglite lihtsustamise raamistiku väljatöötamisele, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, tegeleda tööstuslike süsinikuheidete vähendamisega ning tagada piisavad tootmisvõimsused.

Tema hallata on ka VKEde väljakutsed, Euroopa Konkurentsifondi loomine ja selle raames ka nn olulise ühishuvi projektide ettepanekute tegemine strateegilistes sektorites. Ka klassikaline konkurentsiportfelli osa ehk suuremate koondumiste mõju konkurentsile jääb tema analüüsida, kusjuures arvesse tuleb võtta ka muutunud olukorda kaitse- ja julgeolekukeskkonnas.

Muutunud julgeolekuolukorra tuules on loodud ka kaitsevoliniku koht, mida hakkab täitma endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Tema ülesanne on tihedas koostöös liikmesriikide ja NATOga luua Euroopa Kaitseliit. Esimese 100 päeva jooksul oodatakse temalt koostöös kõrge välisesindaja Kaja Kallasega valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta, mis kujundaks kaitsele uue lähenemise ja teeks kindlaks investeerimisvajadused. Kubilius vastutab kaitsetoodete ja -teenuste ühtse turu loomise eest, et suurendada Euroopas toomisvõimsusi ja soodustada ühishankeid. Komisjon pöörab uuel ametiajal erilist tähelepanu ka VKEdele ja teeb ettepanekuid parandada nende integreerimist tarneahelatesse.

Kubiliuse vastutada jääb ka Euroopa küberkaitse ühisprojekti väljatöötamine, Euroopa kaitsetööstuse strateegia rakendamine ja järelevalve ja Euroopa Kaitsefondi tugevdamine, et suurendada investeeringuid kõrgetasemelistesse kaitsevõimetesse kriitilistes valdkondades nagu merevägi, õhulahing, kosmosepõhine varajase hoiatamise süsteem. Kosmose valdkonnas tuleb tal edendada kosmosetööstust, luua selleks ühised standardid ja reeglid.

Eestlaste lemmikteema ehk digi eest vastutab soomlanna Henna Virkkunen, kes on esitatud tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava juhtiva asepresidendi ametikohale. Tema ülesanne laiemalt on tuua Euroopa välja olukorrast, kus maailma 50 suurima tehnoloogiaettevõtte hulgas on Euroopast vaid neli.

Virkkunen peab arendama tehisintellekti innovatsiooni ja esimese 100 päeva Tehisintellektitehaste initsiatiivi kaudu tagama alustatavatele ettevõtetele ja tööstusele ligipääsu superarvutivõimsustele. Samuti tuleb üles seada AI-uuringute nõukogu.

Uutest ettepanekutest on Virkkunenile tehtud ülesandeks kujundada ELi pilve- ja tehnisintellekti arendamise seadus ja ELi andmeliidu strateegia. Edasi tuleb arendada juba kehtivat kiibimäärust, kuid välja käia ka ELi kvantkiipide plaan.

Töö Euroopas jätkub turvalise, kiire ja usaldusväärse ühenduvusega – selleks tuleb esitada uus digitaalvõrkude seadus. Eelmise mandaadi ajal loodud digiteenuste seadus, digiturgude seadus ja ELi digikukru kasutuselevõtu seaduseid tuleb paremini jõustada. Eraldi jääb tema vastutada ka Komisjoni kui institutsiooni suurem digitaliseeritus ja vastupidavus küberrünnakutele.

Energeetikaga hakkavad tegelema hollandlane Wopke Hoekstra, kes on esitatud kliima, nullheite ja puhta majanduskasvu voliniku ametikohale ja taanlane Dan Jørgensen, kes on esitatud energeetika ja elamumajanduse voliniku ametikohale. Kui Hoekstra keskendub dekarboniseerimisega seotud küsimustele – Euroopa Kliimaseaduse raames heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine, tööstuse dekarboniseerimise kiirendi loomine, nullheite infrastruktuuri loomine, fossiilkütuste toetuste kaotamine, siis Jørgensen peab lõpule viima Energialiidu loomise. Muuhulgas peaks Energialiidu loomiseks loodavad reeglid alla tooma energiahinnad, suurendama investeeringuid puhta energia tootmisesse ja võrgutaristu arendamisse. Esitada tuleb ka tegevuskava Venemaalt energia importimise lõpetamiseks. Euroopa tahab kiirendada ka väikeste moodulreaktorite kasutuselevõttu ning tegeleda süsiniku sidumise ja säilitamise probleemidega.

Volinikele halduskoormuse vähendamise ja õigusaktide lihtsustamise eesmärgi seadmine on muidugi ühiskondliku surve tulemus. Ka suured ettevõtted, kellel on ressursid oma tegevus regulatsioonidega kooskõlla viia, on Brüsselile ette heitnud killustamist, ettearvamatust ja innovatsioonivastasust. Ka paljuviidatud Mario Draghi tõi välja, et alates 2019. aastast on EL vastu võtnud 13 000 õigusakti, USA sama ajaga umbes 3000. Samas, nagu näha, siis juba 27st nimetatud ainuüksi kuuel volinikul on ees üksjagu tööd nii olemasolevate kui ka uute seadustega. Regulatsioonide loomine koos kõigi sellega kaasnevate strateegiliste dialoogide, mõjuhinnangute ja konsultatsioonidega ongi Komisjoni töö. Mitte millegi tegemisega oleks ilmselt edaspidi raske silma paista.

Idufirmade investeerimisvõidud algavad läbimõeldud kommunikatsioonist

Lugemisaeg 5 min

Idufirma edu investeeringute kaasamisel sõltub sageli sellest, kuidas ettevõte end avalikult esitleb ja kui nähtaval ta on. SmartCapi investeeringute juhi Robert Martini ja META Alpha vanemkonsultandi Gregor Siboldi sõnul annab strateegiline kommunikatsioon ettevõtetele raha kaasamisel eelise.

Investeeringute kaasamine on pikk protsess, mis võib alata erinevalt, aga kui iduettevõte on investori radarile jäänud või esmane kontakt on juba loodud, algab taustatöö, täpsemalt firma taustakontroll. Martini sõnul on esimeseks sammuks lihtne Google’i otsing. “Kui kuulen mõne mulle tundmatu ettevõtte nime, guugeldan seda kõigepealt, et saada aimu, kes tiimis on ja mida nad teevad. Selle info saab kodulehelt või LinkedInist, Eesti ettevõtete puhul ka Äriregistrist,” ütles ta.

Järgmise sammuna hindab investor, kuidas ettevõte investeerimistrateegiaga sobitub. “Kui tegu on süvatehnoloogiaettevõttega, vaatan, kas ettevõttel on varasemaid meedia- või blogikajastusi, mis selgitavad, mida tehakse ja kuhu tahetakse jõuda,” sõnas Martin, kes vaatab meediakajastusi pisut kriitilisema pilguga, kuna need on sageli suunatud laiemale publikule.

LinkedIn ja koduleht on ettevõtte digitaalsed visiitkaardid

Koduleht mängib Martini sõnul investorite esmamulje loomisel suurt rolli. “Halvasti üles ehitatud või puuduliku infoga koduleht tekitab kahtlusi,” lausus ta, lisades, et professionaalne esindatus sotsiaalmeedias on investori jaoks tugevaks signaaliks, et ettevõte teab, mida teeb. “Kui näen, et pingutatakse teadlikult pildil püsimiseks, tajun, et tegu on strateegiliselt mõtleva meeskonnaga. Eestis ei ole sageli piisavalt rõhku pandud persoonibrändingule ehk eneseturundamisele, see võiks olla palju levinum,” märkis ta.

Lisaks kodulehele on Martini sõnul oluline LinkedIni profiili. “Kui firma on LinkedInis hästi esindatud, näitab see, et mõistetakse oma kuvandi tähtsust,” ütles investeeringute juht. Ta lisas, et kui profiilil olev info on napp või ebatäpne, tekib küsimus, kas ettevõttel on midagi varjata.

Sageli näeb varajases faasis idufirmade LinkedIni kontodel tühja ruumi. “Profiil on kiirustades tehtud – olemas on one-liner ja ettevõtte asutaja on lisanud, et ta on töötanud firmas näiteks alates 2023. aastast. Ülejäänud profiil ja uudistevoog on tühi,” märkis ta. See peegeldab Martini sõnul, et ettevõte pole kas jõudnud veel aktiivselt LinkedInis tegutsema hakata või pole see nende jaoks oluline. “Selline nähtus on minu jaoks pigem neutraalne, kuid positiivset signaali see kindlasti ei anna,” sõnas ta.

Olukordi, kus idufirma omakanalite või PR-i kehv kvaliteet on pannud investoreid aja kokkuhoiuks teiste ettevõtetega edasi liikuma, on korduvalt ette tulnud. Martin selgitas, et seda juhtub tihti idufirmadega, kes pole varem kapitali kaasanud. “Kui omakanalid on halvasti üles seatud ja info on raskesti kättesaadav, on see punane lipp. Isegi, kui ettevõtte ärimudel on huvitav. Kui investoril on valida kahe sarnase ettevõtte vahel ja ühel on kõik kanalid professionaalsed, siis on tõenäoline, et valitakse viimane,” sõnas ta.

SmartCapi investeeringute juht Robert Martin.

“Kui omakanalid on halvasti üles seatud ja info on raskesti kättesaadav, on see punane lipp. Isegi, kui ettevõtte ärimudel on huvitav. Kui investoril on valida kahe sarnase ettevõtte vahel ja ühel on kõik kanalid professionaalsed, siis on tõenäoline, et valitakse viimane.”

Selge kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Siboldi sõnul mängib idufirma esindatus üld- ja sotsiaalmeedias raha kaasamisel olulist rolli. “Pane end investori kingadesse ja mõtle, mida ta sinu ettevõtte kohta teab, ei tea, peaks teada saama ja kust infot otsima hakkab. Sõnumite koostamisele tuleb läheneda strateegiliselt,” selgitas ta.

Esmajoones peab Sibold investorite tähelepanu püüdmisel tähtsaks idufirma aktiivset tegevust LinkedInis, kus on Eestis ligikaudu 370 000 kasutajat, lisaks sellele veel pea kõik välisinvestorid. “Tugev narratiiv, selged sõnumid, töötajate persoonibränd – need illustreerivad firma väärtuspakkumist ja näitavad usaldusväärsust,” sõnas ta.

Sama oluline on end ajakirjanduses pildil hoida. “Regulaarne meedianähtavus on investoritele signaaliks, et tegu on oma valdkonna asjatundja ja arvamusliidriga. Meediakajastused avavad iduettevõtetele uksi, mis muidu võivad jääda suletuks,” lausus Sibold. Ta lisas, et kinni tuleb haarata nii ettevõttega seostuvatest päevakajalistest teemadest kui ka võimalusel uudiseid ise tekitada. Kui investorid kindla valdkonna idufirmasid kaardistavad, on igale asutajale oluline, et just tema ettevõtte nimi ja lugu tuleks guugeldades esimesena ette. Meediakajastused suurendavad seda tõenäosust.

Edukas kommunikatsioon tugineb alati pikaajalisele strateegiale, mis peab kajastuma ettevõtte kõikides sõnumites, märkis Sibold. Seetõttu keskenduvadki PR-agentuurid oma töös igapäevaselt sellele, et nende klientide sõnumid eristuksid ja pakuksid ajakirjandusele väärtust. “Kokkuvõttes kehtib idufirmade igasuguse avaliku tegevuse puhul sama põhimõte – selge ja mõjus kommunikatsioon algusest peale on investeeringute kaasamise alustalaks,” ütles ta.

Soovitused idufirmale strateegiliseks kommunikatsiooniks:

Loo läbimõeldud ja informatiivne koduleht
Hoia LinkedIni profiil aktiivse ja inforikkana
Püsi meedias regulaarselt pildil
Koosta selge ja ühtne kommunikatsioonistrateegia, mis kajastub ettevõtte avalikes sõnumites

Kuidas LinkedInis oma persoonibrändi ehitada

Lugemisaeg 5 min

LinkedIni ja persoonibrändi vahele ei saa tõmmata ühest võrdusmärki, ent kui selle kanali võimalusi targalt ära kasutada, siis on võimalik oma eksperdikuvandit väga jõuliselt kasvatada.

Linkedini kohta on väga vastakaid arvamusi. On neid, kes leiavad, et tegu on eneseimetlejate ühe lemmikplatvormiga, sest seal on muretult võimalik rääkida oma saavutustest, läbitud koolitustest, mikrokraadidest ja ettevõtte aasta töötaja tiitli saamistest. Selle tulemusel on ilmselt üsna palju ka neid, kes LinkedInist eemale hoiavad.

Aga on ka neid, kes kasutavad LinkedIni teadlikult oma persoonibrändi tugevdamiseks, oma ettevõtte toote või teenuse müügiks ja iseenda arvamusliidriks kujundamiseks.

Kahe erineva grupi vahe on sisu: ühed räägivad iseendast, teised aga sellest, mis on nende auditooriumile väärtuslik. Häbitu enesepromo võiks jääda minevikku, sest seda kanalit saab kasutada hoopis oskuslikumalt.

Millest LinkedIni sisuloomet alustada ja kuidas?

1. Otsusta, mille poolest tahaksid tuntud olla

Persoonibränd on see, mida räägitakse sinu kohta siis, kui sind ennast ruumis pole. See kõik algab sinu oskustest, väärtustest ja sellest, kuidas inimesed sind tajuvad. Meil kõigil on persoonibränd. Nii neil, kes on sellega teadlikult tegelenud kui ka neil, kes sellega üldse tegelenud pole.

Hea uudis on see, et sul on võimalik oma persoonibrändi ise kujundada. Küsi endalt: mille poolest tahaksid eelkõige tuntud olla? End eksperdina positsioneerida on keeruline ja esmalt peaksid selgusele jõudma, milles sa asjatundja oled. Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid sind uskuma? Milliseid tulemusi oled juba saavutanud? Mida oled selle käigus õppinud? Isikupära annab kahtlemata edumaa.

2. Kes on Sinu auditoorium

Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahad. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Pärast auditooriumi defineerimist, peaksid mõtlema nende tänastele väljakutsetele, et Sinu pakutav sisu aitaks neil oma tänaste väljakutsete lahendamisel edukam olla. Selle eelduseks on oma auditooriumi mõistmine, mõistmise eelduseks on aga aktiivne kuulamine.

Et luua head sisu on oluline mõista, mis on sinu auditooriumi valu, eesmärgid, probleemid ja võimalused. Alles siis on võimalik kvaliteetse sisuloomega alustada.

3. Ole originaalne

Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood, ka möödapanekud ja vead. Julge ka neist rääkida. LinkedInis saadab edu neid, kes on leidnud oma unikaalse hääletooni ning oskavad lugu jutustada.

On selgelt äratuntav, kui inimesed lähevad mõnevõrra lihtsama vastupanu teed ja toetuvad oma sisuloomes täielikult tehisintellektile. Ja ma ei pea silmas seda, et postituste ideed on põrgatatud ChatGPTga või postituse tekst on lastud keeleliselt üle kontrollida. See on väga tervitatav ja aitab luua tugevamat sisu. Aga kantseliitlikust keelest, veidrast eneseväljendusest, sisutühjadest lausetest ja veelgi enam: sisutühjadest postitustest ja tehisintellekti poolt genereeritud kommentaaridest tuleks võimalusel hoiduda.

4. Kirjuta nii, nagu räägid

Pea meeles, et sotsiaalmeediapostitused ei pea olema pikad ja keerulised. Need võiksid olla sellised, millest sinu auditoorium pingutamata aru saab. Mida selgem on sõnum, seda kiiremini see kohale jõuab. Tasub meeles pidada, et inimeste tähelepanuvõime on aina lühem, seepärast ära kirjuta pikki ja lohisevaid tekste. Proovi oma sisu liigendada, pikemad artiklid koonda LinkedIni artikli formaati.

5. Sinu profiil peaks kandma sama sõnumit

Ebaselged sõnumid on üks suurimaid barjääre, miks LinkedIni profiilid ja sisuloome ei tööta. Optimeeri oma profiili: veendu, et see kajastaks seda, mida soovid. Kas sinu auditoorium mõistab, mida sa neile pakud? Vaata üle oma profiilipilt, pööra tähelepanu profiilil olevale pealkirjale ja bännerile. Kasuta kõiki võimalusi oma kogemuste esitlemiseks, eriti oluline on “minust” sektor, mis võimaldab su enda loo terviklikult kokku võtta.

6. Järjepidevus on edu võti

Väga paljud loobuvad LinkedInist pärast kolme kuni nelja kuud katsetamist. Anna endale aega edu saavutamiseks. LinkedIni jälgijaskonna kasvatamine võtab aega. Ole järjepidev ja ole pildis, nii oma postituste tegemisel kui ka oma jälgijate postituste kommenteerimisel.

Sponsorlussuhted aastal 2024: kuidas see päriselt äri toetama panna

Lugemisaeg 8 min

Käimasolevatelt EOK presidendi valimistelt paistab, et taaskord taandub kõik rahale, õigemini selle puudumisele. Kui aga vaadata suuremaid sponsorluskoostöid spordis, tundub pilt vastupidine: Eesti ettevõtetel paistab raha olevat küllaga. Küll aga pannakse suured summad lihtsalt mängu koostöövõimalusi maksimaliseerimata.

Kujutage ette, et investeerite 15% oma turunduseelarvest mõnda kampaaniasse, kuid tulemusi ei mõõda ega ka jooksvalt korrigeeri. Tundub ebamõistlik? Kahjuks on see sponsorluskoostööde puhul jätkuvalt üsna levinud.

Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”. Sponsorluse täielik potentsiaal saavutatakse siis, kui bränd mitte ainult ei näita oma logo, vaid kaasab publikut, loob väärtust ja mõõdab, kuidas investeering tegelikult tulemusi toob.

Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”.

Koostöö erinevate sündmuste või isikutega koosneb peamiselt kolmest etapist:

Koostööprojektide valimine ja eeluuring.
Sponsorluse aktiveerimisstrateegia väljatöötamine ja elluviimine.
Tulemuslikkuse mõõtmine.

Kellega koostööd teha?

On väga tähtis valida koostööpartnerid, kes jagavad ettevõtte väärtusi ja eesmärke. Sageli algavad halvad koostööd kehvast planeerimisest ja ootuste juhtimisest. Siinkohal on suur roll ka sponsorlust otsival sündmusel või isikul, kelle ülesanne on koostada konkreetne väärtuspakkumine koos sihtgrupi ülevaatega. Mõnikord ei tea isegi sündmuskorraldajad ise, milline on nende osalejate profiil ja keda nad tegelikult/tegelikkuses kõnetavad.

Lisaks on oluline hoida fookust. Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist. Ka sponsorluses on võtmesõnaks fookus.

Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist.

Initsiatiiv peab tulema mõlemalt poolt

Olen pikalt vastutanud erinevate spordisündmuste ja kogukondade turunduse eest (nt IRONMAN Tallinn ja laskesuusatamise MK etapp Otepääl), mille üheks osaks on olnud ka sponsorluskoostööde haldamine. Sageli leidsin, et tahaksin teha koostööd ettevõtetega, kes ehk annavad isegi vähem raha, aga on hingega asja juures. Kahjuks oli 70% koostöödest pigem formaadis “kurgid sulle, raha mulle”. Suurim väljund piirdus mõne bänneri ja logo paigutamisega võistlusjuhendisse ning reklaamvideoga sotsiaalmeedias.

Pakutavas listis oli tihti rohkem teemapunkte, kuid kahjuks jäid need võimalused sageli kasutamata. Seda seetõttu, et nende jaoks oleks ettevõte pidanud täiendavalt panustama. Põhjuseid oli erinevaid, kuid peamiselt seisnesid need väheses pühendumuses või ajapuuduses. Võis juhtuda ka nii, et toetamisotsus tuli kuskilt kõrgemalt ning turundusjuhil ei jäänud muud üle, kui lihtsalt aktsepteerida , et nende ettevõte on nüüd X sündmuse või isiku sponsor.

Mis väärtust saab sponsorluskoostööst?

Kliendile suunatud brändikoostöö:

brändi tuntuse suurendamine;
brändi positsioneerimine konkurentide seas ja kuvandi hoidmine;
brändi kogukonna areng;
ostusoovi suurendamine ja otsene toodete/teenuste reklaam sihtgrupile.

Heaks näiteks on laskesuusatamise MK ajal koostöö Farmiga, kes soovis jõuda noorema sihtgrupini. Seega toetasid nad lasteala ehitamist, korraldasid erinevaid tegevusi ja varustasid seda kõigi oma uute toodetega, jõudes seeläbi oma sihtrühmani.

Tööandja kuvand ja sisekommunikatsioon:

näidata oma töötajatele, et ettevõtte jaoks on oluline aktiivne eluviis;
ettevõtte kuvandi loomine tööturul;
oma töötajate kaasamine sponsorluskoostöödesse;
lisaväärtuse pakkumine nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele töötajatele.

Swedbank on näidanud võimsat kasu spordiprojektides, tõstes Tallinna Maratoni koostööga oma kuvandit kui atraktiivsest tööandjast. Seda nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt.

Partnerlussuhete arendamine:

pühendumuse näitamine ja kuvandi tõstmine partnerite seas;
erinevate sündmuste VIP-alad on suurepärane võimalus korraldada partner- ja kliendisündmusi.

On tõestatud, et sponsorid, kes investeerivad oma sponsorluse efektiivsetesse aktiveerimisstrateegiatessse, suudavad saavutada rohkem nähtavust ning seeläbi ka kõrgemat teadlikkust oma sponsorlusest (Quester & Thompson, 2001; Wakefield et al., 2007).

Kogukond ja pühendunud fännid

Fännid hoolivad brändidest, mis on sügavalt seotud kohalike kogukondadega ja mitte ainult suurte hetkede ajal. Kohalikul tasandil on aga meeletu potentsiaal, mis on hetkel täiesti kasutamata. Näiteks spordiüritustel pakutakse sponsorluskorras võimalust rajada bränditud emotsioonipunkte. Piisab, kui püstitada mõned lipud või bännerid, panna muusika käima ja kutsuda kollektiiv kokku – rohkem polegi vaja. Emotsioon, mida osalejad saavad, on aga hindamatu. See tunne, et keegi elab neile kaasa ja toetab neid maratoni kõige keerulisemal hetkel, jääb meelde. Kui see on seotud mõne brändiga, siis on edasises käitumismustris soodumus kasutada selle brändi teenuseid ja tooteid.

IRONMANi sündmusel pakuti neid kohti lausa tasuta, sest ka korraldajate jaoks on oluline, et raja ääres oleks palju rahvast ning osalejad saaksid väärt emotsioone. Ettevõte seevastu saab oma brändiga ilusti pildis olla.

Ehk sponsorid peavad pingutama, et nende nähtavus ka päriselt rolli mängiks. Ainuüksi bännerist enam ei piisa: ettevõte peab ka päriselt oma huvi näitama.

Ka sponsorluskoostöödes saab tulemusi mõõta

Kuigi seda teevad väga vähesed. Turu-uuringute agentuuri MKTG läbiviidud uuring näitas, et vaid veidi alla 20% küsitletud ettevõtete sponsorlusjuhte oli suutnud välja töötada meetodi, kuidas mõõta oma sponsorluste investeeringute tasuvust (ROI). 73% neist kinnitas, et peamine eesmärk on “brändituntus”, ning ROI ei olnud sponsorluse peamine fookus. See suundumus viitab sellele, et kuigi investeeringud suurenevad, ei pruugi paljud ettevõtted täielikult ära kasutada oma sponsorlusvõimalusi.

Taaskord on siin oluline tulemuslikkuse mõõtmisel koostöö ürituskorraldajaga. Sageli tekib korraldajaga proaktiivselt suheldes erinevaid võimalusi, kuidas täiendavalt tulemuslikkust mõõta. Loomulikult on võimatu kogu koostööd numbritesse panna, kuid öelda, et see kõik on vaid brändi levitamiseks, on lihtsalt laisk. Koostöö ei piirdu enam vaid logo paigutamisega bänneritele. Nagu eelnevalt artiklis mainisin, on olemas mitmeid viise, kuidas koostööst maksimumi võtta. Ka otsereklaami osas leidub lahendusi, alustades kasvõi juba infokirjadest, mis on ühed kõrgema loetavusega e-kirjad üldse (ca 80-85% osalejatest tutvub tavaliselt kirja sisuga).

Eestis on sponsorsuhted pigem lapsekingades, olgu see siis erinevate sündmuste või sportlaste toetamise osas. Sageli sõltuvad need sellest, kas turundusjuhil on seda fanaatilist jõudu projekte eest vedada. Head koostööd sünnivad mõlemapoolsest initsiatiivist. Sponsorlus ei ole heategevus, vaid kahepoolne strateegiline koostöö!

Kriisikommunikatsioon: kuidas panna ennast valmis tormiks ja kaitsta mainet

Lugemisaeg 6 min

Kujutlege olukorda, kus teie ettevõte on sattunud ootamatu skandaali keskmesse. Võib-olla on toode osutunud ohtlikuks, töötaja on käitunud ebaeetiliselt või on toimunud andmeleke. Ükskõik, milline on kriisi olemus, üks on kindel: usalduslik suhe sidusrühmadega on ohus ja seeläbi ka kogu organisatsiooni maine.

Kriiside sagedus ja ulatus on kasvanud. Seda mitmel põhjusel. Sotsiaalne aktiivsus on suurenenud ja meediakeskkond on muutunud. Huvirühmad on aina rohkem teadlikumad oma õigustest ning ühiskondlikud ootused organisatsioonide suhtes on tõusnud. Meediastumise tagajärjel on suurenenud kriiside kiirus ja ulatus – informatsioon levib kiiresti, mis muudab kriiside eskaleerumise üha tõenäolisemaks. Ülemaailmne pandeemia, loodusõnnetused, tehnoloogilised rikked ja isegi sotsiaalmeedia skandaalid võivad kõik ettevõtte tegevuse hetkega rööpast välja viia.

Kriisid on tänapäeva ärimaailmas paratamatus. See, mis on juhtunud, on juhtunud. Oluline on see, kuidas kriisiolukorras tegutsetakse ning kui palju suudetakse tähelepanu pöörata oma auditooriumiga suhtlemisele. Miks on see kriitiline?

See, mis on juhtunud, on juhtunud. Oluline on see, kuidas kriisiolukorras tegutsetakse ning kui palju suudetakse tähelepanu pöörata oma auditooriumiga suhtlemisele.

Läbimõeldud kommunikatsioon ehk suhtlus peamise auditooriumiga muudab kriisi lahendamisele suunatud tegevused neile nähtavaks ja arusaadavaks ning aitab peegeldada pingutust kriisi lahendamisel. Rääkimata õnnetusjuhtumite puhul hädavajadusest anda edasi täpseid juhiseid, et inimestel oleks võimalik ennast või oma vara kaitsta. Seega võib hästi korraldatud kriisikommunikatsioon aidata ettevõttel kaitsta oma mainet, taastada usaldust ja isegi väljuda kriisist veel tugevamana. Oluliste siht- ja sidusgruppide, nagu töötajad, kliendid, koostööpartnerid, infosulgu jätmine võib olukorra muuta hoopiski hullemaks, põhjustades pöördumatut kahju ettevõtte mainele ja finantstulemustele.

Kus jookseb piir kriisi ja keskmisest keerulisema tööpäeva vahel?

Kriis on ootamatu sündmus või olukord, mis ohustab organisatsiooni tegevust, mainet või sidusrühmi. See võib olla loodusõnnetus, tööõnnetus, toote rike, küberrünnak, finantskriis või isegi negatiivne meediakajastus. Kriisidele on iseloomulik selle ootamatus, kiire areng ja potentsiaalselt suur mõju.

Kui õnnetusjuhtumite puhul on kriisi võimalikud mõjud tihti palju selgemad – tekib oluline rahaline kahju, tarneahelad katkevad või tekib tööseisak –, siis keerulisem on kriisi algfaasis tajuda ära võimalikku mõju nn mainekriiside puhul, ehkki võivad nende mõjud olla isegi palju ulatuslikumad. Kaasneda võivad tööstreigid, brändikahju mõjul järsult muutuv turupositsioon või hoopis regulatiivsed muudatused, mis kahjustavad oluliselt ettevõtte ärilisi eesmärke.

Eeltöö ja valmisolek

Kriisi ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Parim viis kriisiks valmistuda on selleks valmistuda. See tähendab kriisijuhtimisplaani väljatöötamist, meeskonna moodustamist ja regulaarseid koolitusi ja simulatsioone. Kriisijuhtimisplaan peab sisaldama selgeid rolle ja vastutusalasid, kommunikatsiooniprotokolle ja kriisiolukordades kasutatavad sõnumeid.

Praktilisest ettevalmistumisest vähemoluliseks ei tohiks pidada ka vaimset valmisolekut. Kriisiolukorrad on stressirohked ja on oluline, et meeskond oleks võimeline säilitama rahu ning tegema kiireid ja efektiivseid otsuseid ka surve all. Regulaarsed koolitused ja simulatsioonid aitavad kriisimeeskonnal arendada vaimset valmisolekut – harjutada vajalikke oskusi ja säilitada enesekindlust.

Regulaarsed koolitused ja simulatsioonid aitavad kriisimeeskonnal arendada vaimset valmisolekut – harjutada vajalikke oskusi ja säilitada enesekindlust.

Kiire ja läbipaistev kommunikatsioon

Esimesed 24 tundi on kriisis kriitilise tähtsusega ning organisatsiooni esialgne reageering võib oluliselt mõjutada kriisi kulgu ja selle mõju. Organisatsioonide ja inimeste peamine probleem kriisides on paraku osavõtmatus. Käituda tuleb vastupidiselt – haarata initsiatiiv ning tegutseda mõttega, et kriisi mõjud võivad olla organisatsiooni jaoks halvimad. Reeglina ei anta avalikku hinnangut organisatsioonile kriisi põhjuse pinnalt, vaid selle võimekusele olukorrale reageerida.

Esimene samm on kriisi ulatuse hindamine ja kriisimeeskonna kokkukutsumine. Kriisimeeskond peaks koguma kogu olemasoleva teabe, hindama olukorda ja otsustama edasise tegevuse üle. Samuti on oluline teavitada kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas töötajaid, kliente, partnereid ja meediat.

Läbipaistev suhtlus on kriisi ajal ülioluline. Organisatsioon peab andma asjakohast teavet, isegi kui kõik faktid ei ole veel teada. Oluline on tunnistada probleemi, väljendada oma vastutusega proportsionaalselt kahetsust ja selgitada, mida tehakse olukorra lahendamiseks. Tihtipeale on ettevõtete esmane reaktsioon kriisis olukorda eitada või pisendada oma vastutust, siis valetamine teeb olukorra alati hullemaks ja põhjustab mainekahju.

Oluline on tunnistada probleemi, väljendada oma vastutusega proportsionaalselt kahetsust ja selgitada, mida tehakse olukorra lahendamiseks.

Kriise pole võimalik ära hoida. Vaja on valmistuda kriisi mõjudeks – usalduse kaotuseks – ja selle tagasivõitmiseks. Oskus kriisiolukorras tegutseda ja oma auditooriumiga suhelda määrab, kas pärast olukorra laabumist saab jätkata nii nagu varem või jääb ebapiisav kriisikommunikatsiooni juhtimine organisatsiooni pikalt saatma või mõjub isegi fataalselt.