Millest alustada kommunikatsioonistrateegia koostamist?

Lugemisaeg 2 min

Kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine on kriitiline igale organisatsioonile, kes soovib oma sõnumeid tõhusalt edastada ning kommunikatsiooni abil seatud eesmärke saavutada. Kuigi tihti tuntakse strateegia koostamisel survet lisada sellesse kõikvõimalikud aspektid, millega organisatsioon tegeleb, siis tegelikult on oluline keskenduda vastupidisele – strateegia tuleb hoida võimalikult selge ja konkreetne. Ainult nii on kommunikatsioonistrateegia üle organisatsiooni kasutatav ja toimiv.

Üldiselt on kommunikatsioonistrateegia eesmärk määratleda, millist muutust kommunikatsioon organisatsioonis eest vedama peab. Strateegia sõnastamine annab suuna kõikidele kommunikatsioonitegevustele, aidates seeläbi vältida ressursside raiskamist ebaolulisele ja keskenduda tõeliselt mõjusatele sammudele, mis viivad organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni.

Siin on viis lühikest soovitust, kuidas alustada kommunikatsioonistrateegia loomist:

1. Määratle selgelt strateegia eesmärk.

Enne strateegia kirjutamist on oluline mõelda läbi, millist põhieesmärki see teenima peaks. See tähendab mõistmist, millist muutust peab kommunikatsioon organisatsioonis tooma, olgu see teadlikkuse tõstmine, hoiakute muutmine või tegevusele kutsumine. Selge eesmärgi olemasolu aitab kogu strateegia loomise protsessi hoida fokuseerituna ning valmiv strateegia on kasutatav tegevuste mõtestamisel üle organisatsiooni.

2. Analüüsi hetkeseisu ja vajalikku muutust.

Tee põhjalik analüüs organisatsiooni praegusest kommunikatsiooniseisundist ja tuvasta valdkonnad, mis vajavad esmajärjekorras muutust või parandamist. See hõlmab nii sisemist kui ka välist kommunikatsiooni, olemasolevate sõnumite tõhusust ja sihtrühmade mõistmist.

3. Kaardista siht- ja sidusrühmad.

Täpsusta, kes on su peamised siht- ja sidusrühmad, keda oma kommunikatsioonistrateegiaga kõnetada soovid. Mõtle läbi, millised grupid on strateegia eesmärkide saavutamiseks kõige olulisemad ja kuidas nende eripärasid arvestades kommunikatsiooni kujundada.

4. Sõnasta peamised sõnumid ja kohanda need siht- ja sidusrühmade vajadustele.

Pärast siht- ja sidusrühmade kaardistamist sõnasta selgelt peamised sõnumid, mis kajastavad sinu strateegia eesmärke. Seejärel kohanda need sõnumid iga siht- ja sidusrühma eripärasid ja eelistusi silmas pidades. See tagab, et su sõnumid resoneerivad tõhusalt erinevate rühmadega, suurendades kommunikatsiooni mõju.

5. Vali sobivaimad kanalid ja meetodid.

Lähtuvalt eesmärkidest ja sihtgrupi analüüsist, vali kõige tõhusamad kanalid ja meetodid, kuidas oma sõnumeid levitada. See võib tähendada traditsiooniliste meediakanalite kasutamist, sotsiaalmeedia strateegia väljatöötamist või isegi otseturundust, olenevalt sellest, mis toimib sihtrühmade jaoks kõige paremini.

Kõige halvem strateegia on see, mille koostamisele kulutatakse palju aega ja ressurssi, kuid mida peale valmimist keegi ei kasuta. Seetõttu väldi laialivalguvust ja liigsete tegevussuundade kuhjamist, mille elluviimiseks tegelikult ressursid puuduvad. Kommunikatsioonistrateegias keskendu ainult sellele, mis on organisatsiooni järgmise perioodi eesmärkide saavutamiseks oluline või kus kommunikatsioonil on võtmeroll.

Lugemisaeg 4 min

Kuidas koostööst agentuuriga võimalikult palju võita?

PR-agentuuri kasutamine võib tuua suurepäraseid tulemusi, aga seda vaid juhul, kui agentuuri osatakse hästi kaasata. Kuidas muuta koostöö mõlema poole jaoks võimalikult efektiivseks?

Viis aastat kogemust Eesti juhtivas PR-agentuuris erinevates rollides on näidanud, et on ettevõtteid, kes saavad tänu agentuurile teistest oluliselt paremaid tulemusi. Need õppetunnid võimaldavad uusi kliente koostöö alguses nõustada, kuidas kohe koostööle õige alus laduda.

Väga palju oleneb tulemuste saavutamisel just inimesest, kes vastutab agentuuriga koostöö eest. Olgu ta siis tegevjuht, kommunikatsiooni-, turundus- või harvemini ka personalijuht – viimast näiteks mõne CSR või tööandja-brändinguarendusprojekti puhul. Kui ta on osa juhtkonnast või tal on juhtkonnaga kooskõlastatud selge ülesandepüstitus ja olemas mandaat tegutsemiseks; ta mõistab ise oma tööandja äri, eesmärke ja visiooni ning oskab seejuures ka agentuuriga koostööd teha, siis on tulemused sellised, mis investeeritud eurod kuhjaga tagasi toovad.

Kui klient on agentuuri juurde tulnud ning sõlmitakse kokkulepe, et agentuur asub toetama ettevõtte kasvu, värbamist või mainejuhtimist tervikuna, siis järgmised sammud eduka koostöö loomiseks võiksid olla:

Eesmärgid: mida me üheskoos saavutada tahame?

Edukas koostöö saab alguse konkreetsetest eesmärkidest. Mida ettevõte koos agentuuriga saavutada tahab ja mis on need KPId (tulemuslikkuse põhinäitajad), mida me jälgime? Kuidas me saame aru, et koostöö toimib? Milles edu väljendub?

Olgu need siis üleüldine maine ja suuremahuline maineuuring, kajastuste arv kvartalis või teatud turunduskommunikatsiooni tegevuste mõju müügile – eesmärgid võiksid ideaalis olla mõõdetavad. Turunduskommunikatsioonis on tihti abi turundusega samade mõõdikute kasutamisest (brändi KPId) või konkreetsete kampaaniate puhul kommunikatsiooni tulemuslikkuse sidumisest müügieesmärkidega.

Eesmärkidest lähtuvalt saab agentuur luua kommunikatsioonistrateegia ja ehitada selle peale konkreetse ajaperioodi kommunikatsiooniplaani, mis aitab püstitatud eesmärke täita.

2. Koostöö: usaldus

Kui Sa oled oma äri eesmärkide täitmiseks sobiva agentuuri välja valinud, siis usalda neid. See on meeskond, kes koosneb oma ala spetsialistidest, neil on ideaalis aastate või aastakümnete pikkune kogemus ja nad teavad, mida nad teevad. PR-agentuur aitab Sinul keskenduda oma ärile, nemad keskenduvad Sinu ettevõtte kommunikatsioonile.

Suure ja pädeva agentuuri kogemus hõlmab inimsuhteid kõikide meediaettevõtete ja teiste võtmeinimestega äris, meelelahutuses, kultuuris ja poliitikas; agentuuri eluea jooksul võidetud kogemused õnnestumistest – ja paratamatult ka ebaõnnestumistest – ületavad mistahes ühe kliendi sarnaste kogemuste summa – vähemalt konkreetses tegevusriigis.

Siinjuures on oluline mõlemapoolne avatud ja aus suhtlus ning igakuine PR-plaanide ülevaatamine. Kui midagi õnnestus, siis mis oli edu alus ja kui midagi ei õnnestunud, siis mida me sellest õppisime, et järgmisel korral õnnestuda? Planeerimine toimib siis, kui sama rutiinselt mõõdetakse plaanide täitmist ning vaadatakse koos, mida saab järgmises planeerimistsüklis paremini teha.

3. Rutiinid, mis toovad tulemusi

Ükski koostöö ei saa olla edukas ilma koostöörutiinideta, mis on seatud lähtuvalt eesmärkidest. Konkreetsed eesmärgid ja ühises dokumendihalduses jagatud kvartaliplaan, mis aitab eesmärke täita, on kõige alus. Lisaks igakuised kokkuvõtted ja igapäevane meediaseire koos tegutsemissoovitustega.

METAs oleme näinud, et nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis iganädalased või igakuised koosolekud on vajalikud mõlemale osapoolele ning pandeemia-aegne võidurelvastumine virtuaalplatvormidega on ajakasutust ainult efektiivsemaks teinud.

Tihedamatel kampaaniaperioodidel on vaja vahel lausa iga päev lühikoosolekuid teha, aga efektiivselt juhitud koosolek annab tihtipeale mõlemale poolele ajalise võidu. Viimase aja kogemus on näidanud ka seda, et tasub võtta eeskuju iduettevõtetest, kes üldjuhul ei märgi kalendrisse kunagi üle 30 minuti kestvat koosolekut. Igal koosolekul peab olema juht, eesmärk ning selle tulemusena peab valmima memo, mille alusel saab vastutav inimene juhtida järgmiseid samme

4. Vii erinevad agentuurid kokku ja lase neil koostööd teha

Kõige edukamad kampaaniad sünnivad siis, kui kliendi esindaja on suutnud kokku viia loov-ja PR-agentuuri, vahel ka meediaagentuuri. Kaasaegne kommunikatsioon on ehitatud ärieesmärkide peale ning kui agentuurid on rakendatud loovalt neid eesmärke täitma ja teevad seda koostöös, siis tulevad ka tulemused.

Kui aga loovagentuurile on antud lähteülesanne, mille tulemuseks peaks olema kampaaniaidee, mida pole võimalik kommunikatsiooniga toetada, siis on tegemist pooliku kampaaniaga. Kõiki võimalusi edu saavutamiseks pole rakendatud. Just sellepärast on oluline võimalikult algses faasis kommunikatsioon ja turundus kokku viia. Nii, et sellest sünniks kampaania, kus on silmas peetud ka PR-võimekust.

Kriisikommunikatsioonis või kohtuesinduse kommunikatsioonis on täpselt sama oluline hoida koos õigusabi ja kommunikatsioon – neil on tihti vastupidised nõuanded, sest tegelevad eri tüüpi riskidega, ent lõpuks on kõigi eesmärk sama ning mõlema sisend juhtimisotsuste tegemiseks võrdselt oluline.

5. Kõneisikutest ja nende meediasuhtluse oskusest saab kõik alguse

Tore on töötada klientidega, kelle kõneisik on niivõrd hea, et iga kord kui ta eetrisse läheb, võib olla kindel, et tulemuseks on intervjuu, mille parimaid osasid tsiteeritakse hiljem nii meedias kui ka ettevõtte teiste klientide seas. Tugev kõneisik on PR-agentuurile ja ettevõttele endale kulla hinnaga. Ja tugevaid kõneisikuid pole sugugi palju.

Siinkohal on vana tõde ka see, et tugevaks kõneisikuks ei sünnita, vaid saadakse. Seepärast tasub investeerida meediakoolitusse ja enne iga intervjuud selleks valmistuda. On inimesi, kes vajavad kirjalikku valmistust, aga ka neid, kes sooviksid eelnevalt intervjuu erinevad osad suuliselt läbi mängida. Ettevalmistusele kulutatud minutite tasuvus on väga kõrge.

6. Olge valmis kriisideks

Agentuuri tugevus tuleb kõige paremini esile just kriiside ajal. Kriise läbivad kõige paremini aga ettevõtted, kes on nendeks valmis.

Juba koostöö alguses tasub kaardistada võimalikud kriisiohud ja teha kriisikommunikatsiooniplaan ning ideaalis ka kriisisimulatsioon. Nii ei pea ei juhtkond, PR-agentuur ega vastutav turundus- või projektijuht kartma, et kriisiks ei olda valmis. Agentuuri abil saad kriisideks valmis olla ja uue kriisiga vajadusel kiirelt kohaneda.

Lugemisaeg 4 min

Andreas Kaju: lahtiste kraanide poliitika on väga harva toonud pikaajalist edu

Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Äripäev 15. mail 2021.

Eestis pole olnud veel valitsust, kes oleks suutnud kraane avades teha lisaks jooksvate kulude katmisele pikaajalisi investeeringuid, mille nähtavad tulemused ei oleks käes enne järgmisi valimisi, kirjutab nõustamisettevõtte Andreas Kaju vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Mulle teeb muret riigieelarve ja riigivõla teemalise diskussiooni loosunglikkus. Sellest võib ainult ajakirjanduse kaudu infot saavale kodanikule jääda mulje, nagu oleks keskustelu ühel poolel eelarvekonservatiivid, kes kaitsevad kulude ja tulude tasakaalu põhimõtet, ja teisel poolel majanduskasvu kiirendamise ideoloogid, kellel on head ideed ja soov nende eluviimiseks raha leida.

Tegelik lähtekoht on aga järgmine. Eesti võlatase tõusis juba viimase kahe aastaga kolm korda: 8,4%-lt SKPst 23,6%ni SKPst. Sama sammuga on kasvanud ka valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon: 2,7% pealt -6,6% peale. Ilma igasuguste ideedetagi võtab Eesti iga sekund laenu olemasolevate seadustatud kohustuste finantseerimiseks. Ja pandeemia tõrjeks kehtestatud piirangutest (mis hoiavad tagasi pakkumist; nõudlust jagub) põhjustatud kunstlik majandussurutis pole veel läbi. Võibolla elame niimoodi veel aastaid, kus peame subsideerima tervete majandussektorite puhkamist palgatoetuste ja muuga. See kõik on ilmselt hädavajalik, sest ühiskond kannab solidaarselt ülekulu, et kaitsta kõige haavatamaid.

Teisisõnu: Eestis on eelarvepuudujääk kasvav juba enne igasugust debatti ja see on nii olnud juba mitu aastat enne kriisi, kus majanduskasvule vaatamata suudeti raha kulutada rohkem kui kokku koguda.

Betooniga piiratud fantaasia

“Lahtiste kraanide poliitika”, milles rahandusminister ja peaminister Otto Strandman Pätsu süüdistas ja mis viimase ka 1924 riigivanema ametist viis, on väga harva toonud pikaajalist edu. Lühiajaliselt on see pandeemilistes oludes muidugi vältimatu – euroala riigivõlg on samuti 100% SKP piirijoone ületanud ning sotsiaalse kollapsi vältimine on valitsuse esimene ülesanne. Probleem on ennekõike selles, et Eestis pole olnud veel valitsust, kes oleks suutnud kraane avades teha lisaks jooksvate kulude katmisele pikaajalisi investeeringuid, mille nähtavad tulemused ei oleks käes enne järgmisi valimisi.

“Lahtiste kraanide poliitika”, milles rahandusminister ja peaminister Otto Strandman Pätsu süüdistas ja mis viimase ka 1924 riigivanema ametist viis, on väga harva toonud pikaajalist edu.

Seetõttu valatakse nn investeeringuraha alati betooni ja asfalti. Näiteks Eesti tervishoius on pea kogu Euroopa Liidu liikmelisuse aja struktuurivahendeid ja investeeringute omafinantseeringuraha kasutatud betooniinvesteeringuteks.

Fantaasia on betooniga piiratud praegugi. Tallinna haigla suurprojekt võib olla õigustatud vanades majades tegutseva linnahaiglate konsolideerimiseks, aga oludes, kus on meil on piirkondlikud haiglad PERH ja TÜK ning juba täna pole ühes piisavalt residente ja teises patsiente, on meie kinnisvaramajandusele orienteeritud investeerimisfilosoofia lihtsalt imelik.

Hariduseski on investeeringud olnud alati ainult majade ehitamisse. Hariduse usku riigis on õpetajaameti populaarsus OECD riikide seas endiselt viimaste seas, sest kooli lõpetavad lapsed näevad, kui raske on õpetajal üksinda klassis ja kui vähe on tal tegelikku tuge.

Ehitamisse investeeritakse sellepärast, et selle protsess on lihtne, tulemus käegakatsutav. Tellime maju, pank oskab hinnastada, ehitaja ehitada, omanik amortiseerida ja korraks on kõigil tore, majandus kasvab.

Riik ei ole kehv investor mitte ainult sellepärast, et neid investeeringuid ei juhitaks nii nagu peaks, vaid et ei osata ka investeerida. Kuna riskiisu on madal (ajalooliselt on KredExi ettevõtluse toetusmeetmed olnud nii konservatiivsed, et nõudlus nende järele on kohati kehv olnud, kuigi viimastel kuudel on olukord paranenud) ning ajahorisont alati lähedal, siis ei investeerigi riik Eesti teaduse ja kaasaegse tootmise ristteel olevatesse ettevõtetesse või haridusse ja teadusesse, vaid ennekõike ehitustegevusse.

Vaadake Soome või Saksamaale – millised on seal avaliku sektori, keskvalitsuse või maakondade ning linnade investeeringud? Võisteldakse ettevõtete tootmiste ja tehnoloogiasiirde võimaluste pärast, rajatakse koos innovatiivsete teadus- ja arendusintensiivsete firmadega kompetentsikeskusi. Tervishoius rahastatakse uusi huvitavaid sekkumisi ja ennetuspoliitikaid, mis aitavad pikendada tervena elatud aastaid.

Ma ei hakka rääkima 6G-st, tehisintellektist, energiapöördest või võimatusest üldse väljaspool Ida-Virumaad mingitki tööstust arendada.

Meie üks suur arengupidur

Kui valitsus soovib investeerida, siis tuleks seda teha sinna, kuhu üldiselt erasektoriinvesteeringud ja nendest oodatav efekt muidu ei jõua. Tänases makrokeskkonnas saab iga turukõlbulik äriidee raha, sinna pole riiki tingimata vaja. Jah, Eesti kapitaliturg on veel nõrgukene, aga viimaste aastate tormiline areng on hõlmanud ka siinsete investeerimisettevõtete ja riskifondide kasvu. Eestis on võimalik lihtsasti alustada uut ettevõtet, kaasata raha, arendada ja ettevõte ka maha müüa ning alustada uuesti.

Tänases makrokeskkonnas saab iga turukõlbulik äriidee raha, sinna pole riiki tingimata vaja.

Kuhu Eestis erakapitali piisavalt ei jõua: alus- ja rakendusteadus, üldharidus, võrdse stardivõimaluse andmine kõikidele lastele, aga ka poliitiline konkurents suurinvesteeringute maaletoomiseks või Eestisse jätmiseks.

Eesti majandusel läheb praegu tegelikult hästi, isegi kui seda on keset pandeemiat raske uskuda. See ei vaja betooniraha. Eestis on, nagu paljudes teisteski riikides, üks suur arengupidur – erinevate oskustega inimeste krooniline puudus. Seda nii kõige kiiremini ja kõige suuremat lisandväärtust pakkuvas tehnoloogiaettevõtluses kui ka hädavajalikku toidujulgeolekut pakkuvas põllumajanduses ning toidutootmises, tervishoius, teenindussektoris. Igal pool. Inimesi ei ole, oskuseid ei ole. Kui suudame luua suurema kontsentratsiooni inimestest ja oskustest, tuleb ka kasvuhoog, innovatsioon (mis sõltub üheselt talentide kontsentratsioonist ja omavahelistest interaktsioonidest) ja kultuur.

Kaasettevõtjatest lugejaile lõpetuseks üks meenutus. Kohe, kui uue valitsuse maksurahu läbi saab, algab keskustelu, kuidas iga-aastast defitsiiti lisaks laenurahale ka kasvavate eelarvetuludega paigata. Raha saab võtta sealt, kus seda teenitakse. Reformierakond on Eestis alati armastanud tarbimise maksustamist, teistel suurerakondadel pole tõsiseid ideid üldse olnud lauda panna (Ratase kiituseks: ta küll prooviks maksudebatti alustada, aga pandeemia ja tegelik elu rikkusid selle ära). Kui inimeste toidulauda või kodusid täiendavalt maksustama ei hakata, tuleb raha ära tuua sealt, kus seda on. Teate küll.

Lugemisaeg 3 min

Uus trend – kommunikatsioonijuhi roll usaldatakse terviklikult agentuurile

Üha enam rahvusvahelisi ja Eesti ettevõtteid liigub seda teed, et kogu kommunikatsiooniosakonna töö võetakse sisse terviklikult agentuurist. Kas see otsus õigustab ennast ja mis on sellisel juhul võtmetähtsusega, et koostöö sujuks?

Kuigi COVID-19 kriisi alguses arvati, et väga paljud ettevõtted hakkavad kommunikatsiooni juhtima in-house inimeste abil, siis tegelikkus on osutunud vastupidiseks. Juba enne kriisi hakkas levima trend võtta kogu kommunikatsioonijuhtimise teenus agentuurist. Eelkõige just agentuurist, mis suudab pakkuda täisteenust – nii strateegilist kommunikatsiooni, igapäevast meediasuhtlust, sotsiaalmeediat kui ka sisekommunikatsiooni.

Selleks, et koostöö sujuks, vastutab majas sees turunduse-ja kommunikatsiooni eest üks inimene. On siis tegemist turunduse-või kommunikatsioonijuhiga, mõlemad valdkonnad on tänaseks üksteisest niivõrd läbi põimunud ja peaksid ideaalis üksteist toetama, seega ametinimetuse poolest polegi enam vahet kumb vastutab. Väga sageli on ettevõttes siiski ka kommunikatsiooni eest vastutavaks isikuks turundus-või brändijuht.

Agentuur vs. kommunikatsiooni- või turundusjuht

Eriti levinud on kogu kommunikatsiooniteenuse sisseost rahvusvaheliste ettevõtete puhul, kes väga sageli ühendavad Eesti, Läti ja Leedu turud ning võtavad ühest agentuurist kogu projektijuhtimise ja igapäevase kommunikatsiooni.

Juba aastaid on samamoodi tegutsenud näiteks Coca-Cola ja McDonalds, kes võtavad kogu kommunikatsioonijuhtimise agentuurist. Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku sõnul on see samal ajal nii kuluefektiivne kui ka vastutava isiku jaoks oluliselt mugavam töö tegemise viis. „Mõned aastad tagasi tegime strateegilise otsuse, et võimalusel koondame turundus-, PR- ja valitsussuhete kommunikatsiooni ühe agentuuri alla. Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgset kommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimate tulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakub uudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki,“ selgitas Normak.

„Erinevate brändide puhul on vaja väga mitmekülgsetkommunikatsiooni, et jõuda sihtrühmani ja parimatetulemusteni. Agentuuri kasutamine lisab värskust, pakubuudseid lähenemisi ja mitmekülgseid vaatenurki.“–
Nele Normak, Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juht

Sarnaseks näiteks on ka Citycon, kus turundustiim koosneb turundus-ja kommunikatsioonijuht Helina Leifist ja kaubanduskeskuste koordinaatorist. Viimane tegeleb valdavalt seejuures sisekommunikatsiooniga. Kommunikatsiooniteenus ostetakse terviklikult sisse META Advisory´st.

„Teistes Põhjamaa riikides, kus on Cityconi kaubanduskeskused on eraldi kommunikatsioonijuhid. Sarnaselt Taanile on Eestis Cityconil vaid kaks keskust (väga vähe võrreldes Norraga, kus on 24 keskust – H.L.), mille kommunikatsioonivajadused ja mahud ei tingi eraldi spetsialisti värbamist. Küll aga tunnen, et kuna Eestis on minu vastutusalas nii turundus kui ka kommunikatsioon, siis kõrghooajal on PR-agentuuri kasutamine lausa hädavajalik. Esiteks on see kuluefektiivne ja teiseks tunnen agentuuri tuge just kriisikommunikatsiooni teemade ja meediasuhete suunal. Tihtipeale mitmeid uudiseid ja vastuseid välja andes on hea kui on kaasatud erapooletu partner, kes ei oma sidet Cityconi ettevõttega. Nii saame näha laiemat pilti ning anda paremaid kommentaare, mis mõjutavad rohkem ka klienti, kes ei tea keskuse otsuste tagamaid,“ selgitas Leif.

Kumb on kuluefektiivsem?

Paljud pelgavad agentuuri palgata, sest kardetakse, et see on väga kallis. Tegelikult on agentuuri palkamine aga mõnelgi juhul kuluefektiivsem kui ühe professionaalsel tasemel kommunikatsioonispetsialisti värbamine. Eelkõige sellepärast, et agentuurist värvates saab oma käsutusse mitme erineva valdkonna spetsialistid, kes aitavad kasvatada nii ettevõtte mainet kui ka toote või teenuse müüki. Täna on kaasaegsest kommunikatsiooniagentuurist võimalik saada teenus, mis aitab ehitada üles toodete ja teenuste brände, planeerida nende turundust kliendisegmentidele, ehitada kliendi maine arhitektuur ja seda kuust kuusse arendada, aga ka juhtida ettevõtte suhteid avalikkuse, meedia, ettevõtte asukohta ümbritseva kogukonnaga.

Paljuski on agentuurist abi just kriiside ajal, sest seal töötavad kogemusega spetsialistid, kes on oma karjääri jooksul juhtinud mitmete ettevõtete kriisikommunikatsiooni ja sellest õppinud. Tänu sellele on võimalik tunda end iga päev kindlamalt.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud 2020. aasta tööturu-uuringust selgus, et turundus – ja kommunikatsioonispetsialisti brutopalga mediaan jääb Eestis 1400 euro ja tippspetsialistil 1850 euro juurde. Samas on tõsiasi see, et kogenud kommunikatsioonijuhti sellise rahaga tööle täna enam ei meelita. Küll aga on võimalik sama raha eest saada agentuurist igakuine leping, mis võib katta väiksema ettevõtte baasvajaduse.

Küsi juba täna META-lt pakkumist ja kirjuta ann.hiiemaa@metaadvisory.ee

Lugemisaeg 4 min

Rohepööre jõuab lõpuks kõigini

Kliimamuutus, plastireostus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine – kõik need probleemid on arenenud ühiskondades üha enam inimeste südames, mõjutades tarbimisotsuseid ja valitsusi ühe terve maailma.

Rohepööre ei ole enam ammu pelgalt intellektuaalne aruteluteema heal järjel hipsterlinnaosas elavate kodanike õhtusöögilauas – see toimub päriselt ja mõjutab otseselt igaühte meist, hõlmates sisuliselt kõiki ärivaldkondi ja kontinente, alates Euroopa Liidu roheleppest Green Deal kuni Joe Bideni ambitsioonikast kliimaplaani ning Jaapani ja Hiina üha suuremate pingutusteni rohepöörde elluviimisel.

Kuigi sageli jääb kliimadebatist mulje, et põhilist rolli mängib heidete vähendamisel energiasektor ehk fossiilkütuste põletamise lõpetamine, siis see on vaid pool tõde – kui sedagi. Kliimaneutraalsesse ühiskonda peavad panustama kõik: üksikisik igapäevases elus ja oma tarbimisotsustes; ettevõtja innoveerides oma teenuseid või tooteid ning ühiskond tervikuna, luues läbi demokraatliku protsessi raamistavaid poliitikaid.

Olen aastate jooksul nõustanud väga erinevates ärivaldkondades tegutsevaid ettevõtteid. Täna ei ole minu portfellis ühtegi, kelle jaoks poleks jätkusuutlikkus või roheline mõtteviis oluline teema. Ja seda mitte ainult kommunikatsiooni mõttes, vaid fundamentaalselt – strateegilisel tasandil. Siiski tundub mulle, et väga paljud ettevõtted pole veel sel suunal samme astunud. Kas teadmatusest või ükskõiksusest, ma ei tea, aga ühes olen kindel – varem või hiljem tuleb rohepöördest tõukuvate muutustega silmitsi seista kõigil, ja parem on nendega tegeleda varem kui hiljem.

Rohepööret võib tajuda erinevalt – ühest küljest on tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega, täiendavate kohustuste täitmisega ja piirangutega; teisalt aitab see kaasa parema ja kvaliteetsema elukeskkonna tekkele ja loob väga paljudele ettevõtetele ning majandustele uusi võimalusi, kuidas jõukamaks saada.
Mõlemad suhtumised kanduvad ka ettevõtete kommunikatsiooni. On üsna lihtne märgata, kes teeb kliima- või jätkusuutlikkuse kommunikatsiooni lihtsalt selle pärast, et teised teevad ka ja midagi peaks tegema. Teiste sisu ja kommunikatsioon käivad jällegi ühte jalga ning toetavad teineteist.

Üldiselt lähtun nõustades järgmisest: kui sa midagi ei tee, siis ära parem räägi või kui ikkagi tahad rääkida, siis hakka päriselt tegema.

Rohepüüdlused ei tohi jääda kinni vaid kommunikatsiooni. Sõnade taga peavad olema teod, sest uskuge mind, ajakirjanike ja tarbijate rohekirjaoskus on kõvasti paranenud ja pole mõtet neile puru silma ajada. See on väga läbinähtav. Kõige nõmedam on rohepesuga vahele jääda – ja neid ettevõtteid, kes on kolistanud mõlema jala otsas ämbreid, on nii kodumaal kui maailmas juba üksjagu. Mõisteid nagu keskkonnasõbralik, süsinikuneutraalne, looduslik, eetiline või jätkusuutlik tuleb kasutada vaid siis, kui need rajanevad päris tegudel. Lihtsalt sõnad enam ei tööta, teadlik tarbija on kursis ka rohepesu kõige peenemate nüanssidega.

Kui vundament on õigesti ehitatud, saab sellele rajada tugevad seinad ja katuse. Kaasaegse kommunikatsiooni väärtus peaks olema ettevõttele ärilise kasu tekitamine, mitte vaid tähelepanu püüdmine. Kommunikatsiooninõustaja põhitugevus seisneb selles, kuidas konverteerida jätkusuutlikkuse kommunikatsioon eduks põhilistes ärivaldkonnades.

Mis see tähendab? Erinevad uuringud on näidanud, et jätkusuutlikud ettevõtted on nii investorite kui ka koostööpartnerite jaoks üha atraktiivsemad ja nende väärtuste esile toomisel on väga suur roll just strateegilisel kommunikatsioonil. Ettevõtte jaoks olulistele sihtrühmadele on vaja selgitada, mida võidavad nemad sellest, et ettevõte kasutab keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja mida toob kaasa roheline mõtteviis ning uuendusmeelsus nii neile kui ka kliendile, koostööpartnerile, olemasolevale või tulevasele töötajale. Igale sihtrühmale on vaja selgitada, kuidas ettevõtte rohepüüdlused neid mõjutavad ja elu paremaks muudavad.

Olen tähele pannud, et paljud ettevõtted kardavad välja öelda ambitsioonikaid eesmärke, sest kardavad, et ei pruugi neid täita. See ei tohiks saada takistuseks. Isegi, kui ühel aastal ei õnnestu eesmärke täita, siis tuleks seda avalikult tunnistada ja öelda selgelt välja, mida tehakse selleks, et järgmisel korral õnnestuks. Selged ja mõõdetavad eesmärgid ning nende kommunikeerimine on alati hea viis, kuidas oma rohelistest püüdlustest teada anda.

On selge, et pead liiva alla peites on kõik ettevõtted varem või hiljem silmitsi olukorraga, kus tuleb uue reaalsusega kohanduda või muutuvas maailmas kaotajaks jääda.

Võtame juba täna eeskuju organisatsioonidest, kus astutakse suuremaid ja väiksemaid samme parema tuleviku suunas ja tervitame muutusi tänutundega. Kõike seda tehakse ju tegelikult meie kõigi ja järeltulevate põlvkondade heaolu silmas pidades. Lõpetame keskkonna arvelt elamise ja hakkame tegutseme koostöös loodusega. Uusi praktikaid kasutusele võttes saame tegelikult ruttu aru, kui loomulik ja loogiline see meie kõigi jaoks on. Rohepööret ei tasu vaadata sunnina. See on võimalus. Seda nii ärilisel tasandil kui kommunikatsioonis.

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

Lugemisaeg 3 min