A Lugemisaeg 1 min

Rail Baltica ärivõrgustiku loomine joonistas välja ärivõrgustike loomise eripärad Balti regioonis

Transiidi- ja logistikavaldkonna kommunikatsiooni ja valitsussuhete projektid on mind alati huvitanud.

Nendes projektides ristuvad reeglina strateegilise kommunikatsiooni planeerimise vajadus ning valitsussektori tunnetus kui eeldus.

Ligi 15 suhtekorraldusmaailmas tegutsetud aasta jooksul olen ma nõustanud väga erinevaid selle transiidi- ja logistikavaldkonna ettevõtteid. 1990. aastate lõpus, kui naftatransiit oli Eesti majanduse üks mootoreid, oli mul võimalus alustada oma tööd suhtekorraldajana selliste ettevõtete juures nagu N-Terminal ja Pakterminal. Aastate jooksul olen nõustanud ka Eesti Raudteed, Nordicat ja mitmeid teisi huvitavaid Eesti transiidi- ja logistikaettevõtteid.

Üks viimase aja huvitavamaid projekte selles valdkonnas on olnud Rail Baltica Ärivõrgustiku tegemistega seonduv. 2019. aastal lõpetasin kaheaastase projekti eesmärgiga rajada Rail Baltica Ärivõrgustikud Eestisse, Lätti, Leetu ning ka Poolasse ja Soome. Seda projekti finantseeris Euroopa Komisjon, projekti partneriteks olid ka lisaks META-le ka advokaadibüroo Triniti ning projektinõustamise ettevõte Innopolis.

Taust

Üleeuroopalisi megaprojekte – nagu Rail Baltica – on Euroopa Komisjoni toel rajatud mitmeid, ent tihtipeale ei ole ärikogukondade teadlikkus nendest projektidest enne vastava infrastruktuuri valmimist paraku piisavalt kõrge. Mitmel juhul on see tähendanud, et ettevõtjad, kellel oleks potentsiaalne huvi taristut kasutada, avastavad uued võimalused liiga hilja – see omakorda võrdub sisuliselt mahavisatud võimalustega ressursside kasutamisel.
Rail Baltica Ärivõrgustiku loomine oli kaheaastane projekt, kus META ülesandeks oli sihtriikides kommunikatsiooni korraldamine ning õigetele sihtrühmadele ürituste korraldamine, mis on eelduseks ärivõrgustike tekkimisele.

Järeldused

Projekt õpetas ka seda, et meie regiooni riikide arusaamad selliste mitteformaalsete ärivõrgustike loomisest on küllalt erinevad. Näiteks on Eestis Rail Baltica Ärivõrgustik väga elav organisatsioon, kuhu tänaseks kuulub üle 25 Eesti juhtivat transiidi-, logistika- ja ehitusvaldkonna ettevõtet. Samal ajal on näiteks Leedus ühiskonna traditsioonid on märksa korporatiivsemad ning vabakondlike ärivõrgustike loomise eeldused hoopis teistsugused.

Seetõttu tuli ettevõtjaskonna koondamiseks ning neile Rail Baltica tulevaste ärivõimaluste tutvustamiseks kasutada harjumuspärastest hoopis teistsuguseid meetodeid.

Euroopa Komisjon luges projekti õnnestunuks – loodame tulevikus Eesti Rail Baltica ärivõrgustikuga koostööd jätkata.

Meta team

Ott Lumi Asutaja ja partner

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

Lugemisaeg 3 min

A Lugemisaeg 1 min

Rakvere lihatööstuse töötüli tapamaja töötajate ametiühinguga

Probleem

2017. aasta oktoobris korraldasid Rakvere lihatööstuse tapamaja 64-st töötajast 27 töötajat ebaseadusliku tööseisaku, millega nõuti 50-100-protsendilist palgatõusu. Sellega alanud läbirääkimised ei viinud osapooli teineteisele lähemale, ka riikliku lepitaja sekkumisel mitte. 14.12.2017 teatas ettevõte, et tõstab kogu ettevõtte palgafondi järgmise aasta kevadel 5 protsenti, millele vastas ametiühing teatega, et alates 6. veebruarist 2018 alustatakse tähtajatut streiki. Streigis osales paarkümmend töötajat, kuid see kestis rohkem kui kaks kuud ja sellest sai pikim tööseisak Eestis. Plaaniline palgafondi suurendamine kevadel tõi lõpu ka streigile. Meedia kajastas ulatuslikult pool aastat kestnud kriisi igat sammu, sageli esiuudisena.

Lahendus

Kogu kriisi vältel oli ettevõttel suur surve täielikuks läbipaistvuseks ning detailsete palgaandmete avaldamiseks. Töötajate ametiühing süüdistas ettevõtet emotsionaalsetes sõnavõttudes, mh orjapidamises, kuigi palgad olid vastavalt üleriigilistele palgauuringutele üle turumediaani. Börsiettevõttele kohaselt sisaldavad paljud andmed ärisaladust ja on kaitstud töölepinguseadusega ning seetõttu ei saanud ettevõte neid avaldada.

Sellele vaatamata oli ettevõte meediale terve kriisi jooksul alati kättesaadav ja selgitas olukorda nii palju kui võimalik. See tähendas hüppelist töökoormuse kasvu ettevõtte kommunikatsioonijuhile. Siin sai META agentuurina appi tulla ja anda ettevõttele hädavajaliku lisaressurssi nii meedia kui ka sotsiaalmeedia monitoorimisel ja meediapäringutega tegelemisel. Levis palju valeinformatsiooni, mille kiire ümberlükkamine oli ülioluline.

Kõige kiirematel päevadel töötas meie konsultant ettevõtte kontoris.

Lisaks oli META-l oluline panus sõnumite seadmisel, ajakirjanikega suhtlemisel, liitlaste otsimisel ja meedias (sh sotsiaalmeedias) toimuva jooksval hindamisel.

Ettevõttega koos valitud kommunikatsioonistrateegia keskendus pikale perspektiivile: säilitada oma usaldusväärsus. Selleks tuli olla kättesaadav, rahulik, järjekindel, aupaklik kõikide oma töötajate (sh streikijate) suhtes ja töötada välja õiglased pikaajalised lahendused töötajate rahulolu tõstmiseks. Kogu kriisi vältel oli kesksel kohal sisekommunikatsioon. Ka streigi esimesel päeval, kui Rakvere tehase ees oli kohal kogu riigi meedia, veetis ettevõtte tippjuht suurema osa ajast tehases töötajatega suheldes.

Tulemus

Ettevõtte maine sai küll pika kriisi tõttu kannatada, kuid tugevaid brände see ei mõjutanud: Rakvere ja Talleggi toodete müügimaht ei kukkunud. Ettevõttel õnnestus pideva sisekommunikatsiooni abil vältida streigi levimist ettevõtte teistesse osakondadesse ja üksustesse. Ettevõte on jätkanud Eestisse investeerimist ja positiivsed uudised on jätnud kriisi minevikku. Toimunud on sisemised muudatused ettevõtte juhtimises, kus töötajatel on rohkem võimalusi ettevõtte töös kaasa rääkida, ning töösuhted on heas seisus.

Ettevõtte üldise maine parandamine on pikaajaline eesmärk, milleni jõudmiseks ollakse avalikkuses endiselt nähtav ja jagatakse ausalt nii uudiseid oma tegemistest kui ka valdkondlikke eksperthinnanguid.

Meta team

Kadri Hansalu Vanemkonsultant

A Lugemisaeg 1 min

Kuidas sai Haabersti sillast Rocca al Mare viadukt?

Ligi 40 tasuta meediakajastust, üle 700 nimepakkumise, 5%-ne külastajanumbrite kasv, üle 4500 unikaalse külastaja maandumislehel

SISSEJUHATUS

Miks kaubanduskeskuse külastajate arv väheneb? Uuringust selgus, et põhjuseks ei ole üksnes tihenenud konkurents kaubanduskeskuste turul, vaid tõsiasi, et pikalt kestnud uue viadukti ehitustööd ja muutunud liikluskorraldus on autoga liiklevaid kliente ehmatanud. Lähenesime probleemile täiesti ootamatust küljest – hakkasime otsima linna ühele olulisemale ning vastvalminud viaduktile uut nime.

EESMÄRGID

tõsta Rocca al Mare keskuse külastajate arvu;
tõsta ühiskonda panustava tegevuse kaudu keskuse brändimeeldivust;
arendada kogukonnasidemeid kohalike inimeste, ettevõtete ja linna(osa)valitsusega.

STRATEEGIA

Rocca al Mare keskuse külastatavuse numbrid olid aastatel 2018–2019 alla ootuste, seega otsustasime külajastatelt uurida, miks nad enam keskusesse ei tule. Konkurentsi kasvamine kaubandusturul on teada-tuntud põhjus, ent üllatava faktina ilmnes, et ehkki keskuse vahetus ümbruses olid teetööd valminud, oli paljude inimeste jaoks harjumuspärasest keerulisem ligipääs ning ümbruskonnas jätkuvad teetööd siiski probleemiks.

Otsustasime probleemile läheneda ootamatu nurga alt – paranenud liikluskorraldusele tähelepanu juhtimiseks alustasime koostöös linnavalitsuse ja kohalike ettevõtetega vastvalminud Haabersti viaduktile ja jalakäijate tunnelitele uute nimede otsimist.

Lisaks lõpetatud teetööde esile tõstmisele oli nimekonkurss ühtlasi keskuse jaoks hea viis arendamaks kogukonnasuhteid linnaosa inimeste, ettevõtete ja linna(osa)valitsusega. Samuti avanes võimalus arendada Rocca al Mare Keskuse brändituntust ja -meeldivust.

Strateegiliselt oli kõige olulisem saada partneriks Haabersti Linnaosa Valitsus, mis tähendas nende motivatsiooni defineerimist ning otsekohest ja läbipaistvat suhtlust. Seejärel haakisime projekti ümbritsevad meelelahutusettevõtted – Vabaõhumuuseumi, Loomaaia ja Saku Suurhalli.

Järgnes koostöös partneritega konkursi sõnumite ja korralduse disainimine, mille tulemusel valmis kampaania maandumisleht, teavitusmaterjalid, sotsiaalmeedia- ja PR-plaan. Viimases mängis märkimisväärset rolli koostöö linnameediaga, mida sageli alahinnatakse.

Rahvahääletuse tulemusena sai Haabersti silla nimeks Rocca al Mare viadukt ja jalakäijate tunnelite nimedeks Loomaaia ja Suurhalli. Siinjuures olgu selgelt öeldud, et konkursi korraldajad rahvahääletuste tulemustesse ei sekkunud.

TÖÖRIISTAD

  • Traditsiooniline meedia: pressiteated, artiklid ja teemapakkumised
  • Keskuse omakanalite (sotsiaalmeedia, sise- ja välisekraanide ning maandumislehe) oskuslik kasutamine
  • Otsepostitused linnaosa elanikele – see meetod osutus väga edukaks
  • Linnameedia kommunikatsioonikanalite oskuslik kasutamine (sotsiaalmeedia, linnaosa leht ja kodulehekülg)

PR-eelarve ligi 6000 €

Tulemused

38

meediakajastust – kajastusi nii eesti- kui venekeelses meedais

711

nimepakkumist konkursile (mille seas oli Rocca al Mare vaieldamatu liider)

4-5%

kasvas Rooca al Mare keskuse külastajate arv võrreldes eelneva (2018. aastaga)

4500+

unikaalset kasutajat külastas konkursi kodulehekülge

Eesti Ekspressi

toimetus tegi oma ettepanekud silla nimeks

Meta team

Jonatan Karjus Vanemkonsultant

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

Lugemisaeg 3 min

A Lugemisaeg 1 min

Kogukonnagrupp “Tark Tööstus” inspireerib Eesti ettevõtteid tööstust digitaliseerima

Probleem

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud oma digitaalse võimekuse poolest.

Eeskätt põhineb see avaliku sektori innovatiivsetele e-lahendustel, kuid meie ettevõtete üldine digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise tase on jätkuvalt ELi riikide keskmisest tasemest maas.

Seetõttu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse üks strateegilistest eesmärkidest tööstusettevõtete digitaliseerituse kasv, et aidata tööstussektoril kui riigi peamisel majandusarengu mootoril lõigata aegsasti kasu digitaalsetest tehnoloogiatest ja nende abil kogutavate andmete paremast kasutamisest.

Muude tegevuste hulgas on selles oluline osa ka kommunikatsioonil, et tõsta teadlikkust tööstuse automatiseerimise, robotiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnas ja suurendada valmisolekut vastavaid uuendusi oma ettevõttes ellu viia. Samuti on eesmärgiks aidata tööstusettevõtete juhtidel ja omanikel mõista terviklikku ökosüsteemi (EAS, KOV, pangad, ülikoolid, digitaliseerimist/automatiseerimist pakkuvad ettevõtted jne), kes digitaliseerimisel tööstusettevõtet toetavad.

Lahendus

Analüüsides täpsemalt tööstusettevõtete esindajate hoiakuid, kasutatavaid kanaleid ja senist kommunikatsiooni digitaliseerimise teemal, jõudis META koostöös EASiga järeldustele, et seatud eesmärkide poole liikumiseks tuleb esmalt tegeleda kahe olulisema fookusega:
a) sõnumite paremaks sihtrühmani toimetamiseks on vajalik parandada kanalite integratsiooni;
b) sihtrühma jaoks on vaja digitaliseerimise argumendid ja kasu muuta käegakatsutavaks.

Kommunikatsioonitegevustest kujunes keskseks lahenduseks tööstuse digitaliseerimise aruteludeks ja kogukonna loomiseks platvormi loomine – seda Facebooki grupi Tark Tööstus näol. Selle eesmärgiks on anda kogukonnaga liitunud inimesele asjakohast know-how’d, inspiratsiooni ja võimalusel ka abi. Grupi sisu toetub kuude lõikes väljavalitud teemadele, millest tulenevalt sünnivad gruppi postitused koostöös EASi, eksperdi või mõne ettevõttega. Samuti leiavad grupis kajastust teemadega seotud uudised ning saated. Lisaks on sisse viidud videoformaadis müüdimurdmise formaat, kus lahendatakse levinumaid digitaliseerimisega seotud eksiarvamusi.

Tulemused

Grupi edukuse peamiseks mõõdikuks on olnud kogukonna liikmete arv. Kui 2020. aasta juulis gruppi luues seadsime sihtrühma suurust ja sotsiaalmeedia tarbimise harjumust arvestades eesmärgi jõuda aasta lõpuks 500 liikmeni, siis seda eesmärki kohendamise kohe pärast grupi avamist – 500 liiget oli grupis juba 1,5 kuuga!

Liikmete arvu kasv on jätkunud stabiilses rütmis – igal kuul liitub grupiga umbes 100 uut liiget. Novembrikuu seisuga on aktiivsete liikmete arv üle 850. Samuti on stabiilselt suurenenud aktiivselt grupi aruteludesse panustajate arv ning engagement.

860+

liiget grupis

125

postitust (ca ¾ liikmete poolt ning vaid ¼ autoriteks toimetajad)

1099

reaktsiooni

61

kommentaari

61%

mehed grupi liikmetest

39%

naised grupi liikmetest

10

silmapaistvat ja kogemusterikast digitaliseerimise lugu

Meta team

Rainer Laurits Tiimijuht, vanemkonsultant

A Lugemisaeg 3 min

Kogumispäevik tõi Eestis kaasa laiahaardelise säästubuumi!

LÜHIKOKKUVÕTE

1 üleriiklik säästubuum, 15 500 liiget, kellest 90% on aktiivsed, üle 40 väga tugeva meediakajastuse, ligi 50 000 euro eest maksmata meediakajastusi ja seda kõike investeerides tasulisse meediasse 0 eurot – selline on Swedbanki loodud Kogumispäeviku jaanuarikuu kokkuvõte.

Kui veel 10 aastat tagasi oli eestlaste rahvussport suusatamine, siis täna on selleks säästmine.

Kogumispäeviku kampaania tõi grupi liikmetele kaasa nii reaalselt vajalikud oskused – eelarve planeerimise, kasulike säästunippide leviku, kümneid tuhandeid säästetud eurosid – aga kõige olulisem on hoopis see, et suutsime väga suure kogukonna rakendada ühise eesmärgi nimel tegutsema. Tegemist on millegi enama kui PR-kampaaniaga. See on grupp, mis mõjutab reaalselt inimeste elu.

LUGU ALGAB…

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on aastaid panustanud eestimaalaste rahatarkuse kasvatamisesse, kuid muutuste esilekutsumiseks jääb traditsioonilisest lähenemisest väheks. Aastal 2018 on kurb reaalsus see, et pea pooled Eesti pered elavad palgapäevast palgapäevani.
Et reaalseid muutuseid esile tuua, tuli läheneda probleemile teisiti. Esimese brändina Eestis õnnestus meil luua tõeliselt aktiivne kogukond Facebooki grupi Kogumispäevik näol. Me puhusime elu sisse liikumisele, mis mõjutab tuhandete inimeste finantskäitumist.

Eestlased pole kunagi varem oma rahaasjadest nii ausalt ja avalikult rääkinud.

Kuidas me seda tegime?

TAKTIKALINE PLAAN

  1. Seadsime täpse eesmärgi
  2. Leidsime põhjaliku analüüsi abil influencer’i, kes kõnetas väga täpselt just meie jaoks olulist sihtrühma
  3. Panime paika kommuunikatsioonistrateegia: millised teemad võiksid 2018. aasta jaanuarikuus inimesi kõige enam aktiveerida, millistes kanalites jagada artikleid, et kutsuda inimesi grupiga liituma ja kuidas teha seda nii, et inimestes tekiks reaalne huvi? Kaardistasime sihtrühmast lähtudes põhilised kanalid, kelle jaoks töötasime välja huvipakkuva sõnumistrateegia.
  4. Leidsime huvitava nurga, mis aitas meie poolt kaasatud influencer’ile esitada intrigeeriva väljakutse – kas 5-liikmeline perekond tuleb toime 50-eurose toidueelarvega nädalas? See väljakutse inspireeris inimesi ka enda majandamisoskuseid proovile panema ning tuhanded tulid väljakutsega kaasa.
  5. Lansseerisime projekti influencer’i videoga, kasutasime traditsioonilisi PR-võimalusi projekti võimendamiseks – artiklite pakkumine, kokkulepped telekanalitega, raadioga ja väga intensiivne ning järjepidev artiklite kirjutamine ning üldmeediasse suunamine.

EESMÄRGID

  • Rahatarkuse viimine inimesteni
  • Grupi liikmete arvu kasvatamine traditsioonilise meedia abil

SIHTRÜHM

  • 25+ naine, kes soovib igakuiselt raha säästa ja koguda ning huvitub kasulikest nõuannetest, kuidas seda lihtsate vahenditega teha

PERIOOD

6.01.2018.2017-31.01.2018

STRATEEGIA JA TEOSTUS

Kasutasime integreeritud kommunikatsioonikampaaniat, et olla meie jaoks olulise sihtrühma jaoks kõige efektiivsem. Kaasasime lisaks Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse kõneisikule oma tegemistesse tuntud blogija Mirjam Hundi, kelle pereblogi oli ka varasemalt samade väärtuste eest seisimisega silma paistnud. Üheskoos esitasime inimestele väljakutse vähendada jaanuaris oma toidukulusid vähemalt 10% võrra.
Kasutasime sõnumi levitamiseks sotsiaalmeediat ja traditsioonilisi meediasuhteid. Esimeses etapis aktiviseerisime kaasatud influencer’i jälgijaskonna tema poolt tehtud videoga. Seejärel tegime FB-ürituse, kus inimesed said liituda väljakutsega “Jaanuaris vähendan toidueelarvet 10% võrra!”. Paralleelselt sellele hakkasime väga intensiivselt suunama kampaania sisu, tõstatades erinevaid teemasid. Traditsioonilise meedia abil katsime samal ajal kogu Eesti media – televisiooni, online-ja printmeedia, raadio.
Kasutasime nii pressiteate formaati, teemapakkumisi kui ka intervjuusid. Iganädalaselt saatsime üks kuni kaks iseenda poolt initsieeritud teema kokkuvõtet üldmeediasse, mille abil tekitasime Eesti inimestes huvi grupiga liituda. Ja tulemused ei lasknud end kaua oodata…

TULEMUSED

Kogumispäevik on kasvas ühe kuuga 15 500 liikmeliseks, kellest üle 90% oli selle kuu jooksul grupi tegemistega aktiivselt suhestunud. Kuu jooksul tehti grupis üle 300 väärtusliku sisuga postituse, kirjutati üle 13 000 kommentaari ja jagati üle 30 000 laigi!
Grupi tegemised kogusid tänu strateegilisele kommunikatsioonile ühe kuuga üle 40 tasuta meediakajastuse ja huvi üha kasvab! Grupp ei jaganud lihtsalt väärtuslikke nõuandeid, vaid mõjutas reaalselt inimeste käitumist.

Esimese kuuga, mille fookusteemaks oli toidukulude optimeerimine, säästsid inimesed reaalselt üle 10 000 euro.

Säästetud summad ulatusid mõnekümnest eurost sadade eurodeni ühe leibkonna kohta!

LOOVUS, TULE MULLE APPI!

Kes võinuks arvata, et Eesti ühe suurima sotsiaalmeedia kogukonna loob pank? Seesama pank, mida paljud näevad igava, vanamoodsa ja kasuahnena ühendas inimesed ühise eesmärgi nimel liikuma sisuliselt 0-eelarvega. Aga see polegi oluline – oluline on see, kuidas suudeti inimesed aktiveerida reaalsete tulemuste nimel. See, kui paljusid perekondi aitab Kogumispäevik juba praegu, on ilmselt köömes selle ees, millist mõju avaldab see aastate pärast.

PR-eelarve ligi 1700 eurot

TULEMUSED

15 500 +

liiget, kasvab igapäevaselt paarisaja liikme võrra

90%

liikmetest on aktiivsed

40+

asjalikku tasuta meediakajastust

47 429

euro eest maksmata meediakajastusi

0

eurot kampaania meediainvesteering

Meta team

Ann Hiiemaa Uue äri juht

A Lugemisaeg 1 min

KAOTAMINE ON OKEI. RASVA KAOTAMINE. LOOMULIKULT.

Kaalu kaotamine on teema, mis kõnetab ilmselt igaüht. Kui kaalu kaotamise temaatika integreerib oma kommunikatsiooni lihatööstus, mis kaasab oma sõnumi levitamiseks tuntud personaaltreeneri ja teised sportlikud mõjuisikud, siis on tegemist kampaaniaga, mis hakkab silma ja motiveerib toodet proovima.

Rakvere LK uued proteiinisteigid „Extra Protein Power“ lansseeriti nii, et kõlama jäi sõnum –

“sealiha aitab langetada kaalu ja ka tipptreenerid söövad seda”

Eesmärk

Novembris tõi Rakvere aktiivse eluviisiga inimeste jaoks turule proteiinirikkad ja taised üliõhukesed Extra Protein Power sealihast steigid. Kampaania eesmärk oli lansseerida edukalt Extra Protein Power proteiinisteigid ja muuta need sihtrühma seas nähtavaks.

Strateegia

Strateegilisel lähenemisel oli kõige olulisem kõnetada oma kommunikatsiooniga võimalikult täpselt sihtrühma ja teha seda lihtsa ja selgesti arusaadava sõnumiga. Valisime selleks teema, mis kõnetab ilmselt igaüht – „kaalu kaotamine.“ Tegime järjepidevalt koostööd tuntud treeneri ja TLÜ tervisekäitumise eriala doktorandi Siim Kelneriga, kelle abil loodi uute toodete turule tulekuks fooni erinevate artiklite ja sõnavõttude näol juba aasta algusest. Just tema sai ka kampaania – „Kaotamine on okei. Rasva kaotamine. Loomulikult“ esindusnäoks.

Integreeritud kommunikatsioonikampaania

Et proteiinisteikide lansseerimist võimendada, valiti integreeritud kommunikatsioonikampaania, mis koosnes digimeediast, välimeediakampaaniast, spordiklubide pindade oskuslikust kasutamisest (kapid, peeglikleebised ja ekraanid), PRist ja mõjuisikutele korraldatud üritusest. Erinevalt Rakvere varasematest üritustest korraldati üritus seekord Tallinna kesklinnas Olümpia hotelli 26. korrusel asuvas terviseklubis, kuhu kutsuti sotsiaalmeedias aktiivsed treenerid.

„Sealiha teeb
paksuks!
Sealiha on
ebatervislik”

Loovus

„Sealiha teeb paksuks! Sealiha on ebatervislik“ Kes meist poleks kuulnud neid müüte? Kui aga kogu linn on kaetud sõnumiga – „Sealiha abil on võimalik kaalu kaotada,“ kampaanianägudeks on minu enda treener, kelle sõnumiga on kaetud kogu minu teekond spordiklubisse ja tagasi, siis ma lähen poodi ja proovin seda toodet.

Tulemused

  • PRi abil katsime kõik põhilised online-meediakanalid
  • Väherasvaste ja proteiinirikaste toodete müügikasv on olnud hüppeline

PR-eelarve koos üritusega ca 5000 eurot

1

õnnestunud üritus

439 600

kogutud kontakti

21%

enam müüdud tooteid (2018 vs 2019)

6 587 183

näitamist esimese laine ajal

14 298

Klikki esimese laine ajal

0.22%

Keskmine CTR esimese laine ajal

6 706 390

näitamist Teise laine ajal

8 690

Klikki Teise laine ajal

0.13%

Keskmine CTR teise laine ajal

3

Awards

Meta team

Helin Naska Nooremkonsultant

Ann Hiiemaa Uue äri juht

A Lugemisaeg 2 min

Kuidas saada nädalaga turule veerand miljonit inimest?

Balti Jaama Turu avamiskommunikatsioon sai mõned aastad tagasi rohkelt tähelepanu ja „Sündmuste kommunikatsiooni“ kuldse muna. Mis tõi (ja toob siiani) nii suure hulga inimesi turule? Õige vastus on omanäoline kontseptsioon ja planeeritud kommunikatsioon.

Balti Jaama Turul on pikk ajalugu – kireva kaubavalikuga turg on uudistajaid meelitanud juba aastast 1993. Lisaks soodsa hinnaga toidukraamile leidus turul kõike – alates nõukogudeaegsetest hilpudest, esmatarbekaupadest ja mänguasjadest kuni pruugitud sanitaartehnika, tööriistade ja torujuppideni.

2017. aasta mais sai turg täiesti uue näo ja hingamise – Balti Jaama Turg muutus Eesti kõige kaasaegsemaks universaalturuks, kus kokku kaupleb ligi 300 erinevat müüjat.

Peamine väljakutse

Kuna teadsime, et ajaloolisel turul oli eelnevalt maine, mille järgi sai sealt eksootilise elamuse, aga mitte värsket toitu, oli meie eesmärgiks näidata, et turg on saanud uue hingamise ja teist sellesarnast Eestis ei ole. Samuti oli eesmärgiks kinnistada, et Balti Jaama Turg ei ole ainult koht, kust saab toitu osta, vaid tegemist on Tallinna uue ja arvestatava ajaveetmise kohaga. Oluliseks väljakutseks oli meelitada turule ka need inimesed, kes senini ei olnud regulaarsed turulkäijad.

Eesmärgid

Avamiskommunikatsiooni planeerides oli meil peamiselt kolm eesmärki:

  • tekitada eellugudega turu uue tulemise ja avamise ümber elevust;
  • näidata inimestele, et turg ei ole ainult toidu ostmise koht, vaid ka omanäoline ajaveetmise paik;
  • saada võimalikult palju inimesi avanädalal turgu uudistama.

Mis me tegime?

Balti Jaama Turu kommunikatsioon algas tegelikult juba 1,5 aastat enne avamist. Hetkel, mil vana turg ehitustöödeks suleti, asusime rääkima uuest turust ja ajast, mil see avatakse. Samuti planeerisime eelkommunikatsiooniks erinevaid sündmusi – näiteks nurgakiviüritus ja sarikapidu, kuhu kutsusime ka meedia ning näitasime, kui kaugel on ehitustööd ning rääkisime turu tulevikust. Samuti kaasasime erinevad huvigrupid, näiteks Telliskivi Seltsi ja Kalamaja Seltsi, kes oma kogukonnas informatsiooni levitasid ja aitasid maandada eelarvamusi, mis sealsetel inimestel uue turu ehitamisega tekkisid.

Intensiivne eelkommunikatsioon algas kaks kuud enne avamist, millesse kaasasime kõik olulisemad meediakanalid. Kõigile kanalitele tegime turul personaalse “ekskursiooni”, kus näitasime, millises etapis on ehitustööd ning andsime ülevaate sellest, milline uus turg olema hakkab. Esimese külaskäigu tegi Eesti Rahvusringhäälingu üks populaarseim telesaade “Ringvaade”. Eelkommunikatsiooniga katsime kõik populaarseimad telekanalid, lisaks ka trüki- ja online-meedia olulisemad väljaanded. Samuti panime suurt rõhku vene meediale.

Vahetult enne avamist oli ilmunud 10 pikka ning põhjalikku lugu uue turu tulekust, mistõttu oli huvi avamise vastu oli väga suur. Avaüritusele kaasasime lisaks meediale ka kohalikke kuulsusi ning blogijaid, kes tootsid sisu enda sotsiaalmeediakanalitesse.

Tulemused olid suurepärased

Balti Jaama Turu uut tulemist kajastasid kõik Eesti- ja Vene meediakanalid. Meediakajastusi oli kokku ligi 64 – lisaks juurde sotsiaalmeediapostitused, mida oli keeruline kokku lüüa, kuna neid oli väga palju.

Avamispäeval ja sellele järgneval nädalavahetusel oli meedia täis Balti Jaama Turu avamisega seotud uudiseid. Alatest otse turult tehtud reportaažidest kuni galeriideni pealkirjaga “Vaata, kes kuulsustest Balti Jaama Turu avamist külastasid”.

Avapäeval külastas turgu 8 tunniga 37 000 inimest ja sellele järgnenud laupäeval 46 000 inimest. Tegemist oli selle nädalavahetuse suurima vaatamisväärsusega Tallinnas.

Avanädalal külastas turgu ligi 250 000 inimest, mis ületas kõik ootused!

Statistika

64

meediakajastust

250 000

külastajat avamisnädalal

Meta team

Riin Härma Vanemkonsultant

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.