Lugemisaeg 2 min

R-kiosk: bränd, kellel on julge hääl, mõju ja tulemused

R-kiosk on kujundanud terava sotsiaalse närviga brändi, kes ei jää ühiskonnas kõrvaltvaatajaks. Järjepidev kommunikatsioonistrateegia, mille aluseks on arusaam, et usaldus ja relevantsus ei sünni turvalisest vaikimisest, vaid julgusest võtta seisukoht.

Seetõttu võttis R-kiosk sõna nii naiste- kui ka meestepäeva puhul. Naistepäeval rääkis R-kiosk menstruaaltoodete ebaõiglasest käibemaksust ning kannab seda edaspidi ise, meestepäeval avas arutelu meeste vaimse tervise üle.

Kuna soovisime rääkida teemadest, mis on päriselt olulised ja mis vajavad avalikku arutelu, siis tegime seda kanalites, kus päris vestlus saab sündida. Meie kommunikatsioonistrateegia lähtus kanalist, kus inimesed julgevad olla ausad ja kaasa mõelda – Reddit. See oli kampaaniate kese, mille sidusime digi- ja üldmeediaga.

“Kes oleks osanud aastaid tagasi arvata, et Eestis üks kõige teravama sotsiaalse närviga kampaaniaid tuleb igal aastal R-kioskilt?“ – Kristi Saare

Naistepäeva kampaania “naine olla on 22% liiga kallis”

R-kiosk otsustas möödunud aasta naistepäeval tuua esile menstruaaltoodete ebaõiglase maksustamise. Menstruaalhügieeni tooted on hädavajalik esmatarbekaup, kuid Eestis kehtis neile 22% käibemaks – üks kõrgemaid Euroopas. See on ebaõiglane lisakulu, mida peavad kandma ainult naised. Lausa 64% koolinoortest on menstruaaltoodete piiratud kättesaadavuse tõttu pidanud koolist või trennist puuduma.

R-kiosk otsustas kanda menstruaaltoodete käibemaksu ise, vähendades hindu mõningate toodete puhul üle 50%.

Algatasime avaliku arutelu ja saime rohkelt positiivset tagasisidet.

See polnud ajutine hinnamuutus, soodustus kehtib seni, kuni sünnib muutus riiklikul tasandil ja menstruaaltooted muutuvad naistele igas poes kättesaadavamaks.

Meestepäeva kampaania “mehed vangistavad oma tundeid”

2025. aasta meestepäeval tõi R-kiosk fookusesse meeste vaimse tervise. Tõime tähelepanu sellele, et ühiskond ootab meestelt tugevust, mitte tundeid. Selle tagajärjeks on kuni 8 aastat lühem elu.

Et muuta see varjatud probleem nähtavaks, paigutasime ühte Tallinna kõige rahvarohkemasse kaubanduskeskusesse puuritaolise skulptuuri, mis kujutas lilledega täidetud meest.

Samuti lõime läbi Redditi ruumi ausaks aruteluks, kus rohkelt mehi jagas enda isiklikke lugusid.

Usaldus, mis peegeldub müüginumbrites

Kuigi müük ei olnud kampaaniate eesmärk, kasvas menstruaaltoodete hinnateemalise kommunikatsiooni järel kampaaniakategooria toodete müük kuuga 95% ning püsib ka pärast kampaaniat 67% kasvutempos.

Just selline töö – kus brändi julgus, ühiskondlik mõju ja mõõdetavad tulemused kokku saavad – on põhjus, miks pälvisime tänavu Kuldmunal aasta kommunikatsiooniagentuuri tiitli.

550 000

MEEDIAKONTAKTI

SAJAD

INIMESED JAGASID OMA MÕTTEID REDDITIS

67%

püsiv müügikasv menstruaaltoodete kategoorias

Meta tiim

Janet Õunapuu Konsultant

Karin Järvet Vanemkonsultant

Agneta Pukk Nooremkonsultant

Lugemisaeg 2 min

Argine nurgakivisündmus debatilavaks ehk kuidas Reterra sõnumid jõudsid Tallinna koalitsioonilepingusse

Meedia on uusarendusteemadest küllastunud – nurgakivi- ja sarikasündmused on kinnisvaravallas argised ja teenivad reeglina 3-5 kajastust valdkondlikus meedias. Kliendi ootus oli tuua niigi paljukõneldud uuslinnakule värsket tähelepanu teles, raadios ja kirjutavas meedias.

Nägime võimalust valimiseelset ajastust ära kasutades. Rakendasime meedia huvi valimiste vastu ning tõime kohalike valimiste valguses ehitusplatsile debateerima 7 suurema erakonna Tallinna kandidaadid, nende seas esinumbrid, endised ministrid ja abilinnapead.

Eesmärk

  1. tõstatada meedias kinnisvaravaldkonda painav mure arendusprotsesside aeglasest menetlusest, mis kergitab kinnisvarahindu ja pärsib linna majanduslikku arengut;
  2. kõnetada proaktiivselt linnavalitsusse pürgivaid tipp-poliitikuid, positsioneerides klienti teema eestvedajana sihiga edendada koostöiseid sidemeid arendaja ja poliitikute vahel.

Eesmärkide saavutamiseks lõime PRi ja valitsussuhete koostoime. Läbi debati lõime proaktiivselt sideme tulevase linnavalitsuse ja arendajate vahel ning rakendasime kliendi sõnumid debati lähtekontadena, et anda poliitikutele selge sõnum valdkonna murekohtadest.

Tulemused

  • Teenisime tähelepanu nii teles, raadios kui ka kirjutavas meedias. Erinevates kanalites – ERR, TV3 “Uudised”, Postimees, Delfi jt – avaldati kahe nädala jooksul kokku 22 kajastust.
  • Kajastuste hinnanguline ulatus – ligi 700 000 potentsiaalset meediakontakti.
  • Valimiseelne aeg tõi ootuspärase iseenesliku leviku ka poliitikute ja külaliste sotsiaalmeediakanalites.
  • Isamaa esimees Urmas Reinsalu viis kaks teemapunkti koalitsioonikõnelustesse ning need sedastati ka koalitsioonilepingus:
    • Kas ja kuidas tuleks linnal panustada eluasemete kättesaadavuse lahendamisse?
    • Milliseid samme tuleks astuda Tallinnas planeeringute menetluse kiirendamiseks?

22

meediakajastust

700 000

potentsiaalset meediakontakti

2

teemapunkti jõudsid koalitsioonilepingusse

Meta tiim

Mirjam Mäesalu Projektijuht, vanemkonsultant

Janet Õunapuu Konsultant

Patrik Saksus Assistent

Gregor Sibold Vanemkonsultant

Lugemisaeg 3 min

Meie aeg. Meie mäng. Kuidas me korvpalli EM2029 Eestisse tõime?

EuroBasket 2029 Eesti kandidatuuri kommunikatsioonikampaania “Meie aeg. Meie mäng” oli projekt, mille eesmärk oli toetada Eesti kandidatuuri EuroBasket 2029 korraldajariigina ja tugevdada selle veenvust Rahvusvahelise Korvpalliliidu (FIBA) liikmete silmis. Koostöös Korvpalliliiduga oli eesmärk näidata, et Eesti on tugev ja usaldusväärne korraldaja, kelle kandidatuuril on olemas riiklik tugi, tugev korvpallifännide baas ning varasem suurürituste korraldamise kogemus. Samal ajal oli eesmärk visualiseerida avalikkuse ja fännide toetus, et anda kandidatuurile tugev emotsionaalne ja ühiskondlik mandaat.

VÄLJAKUTSED

  • Eesti kandideeris EuroBasket 2029 korraldajaks olukorras, kus konkurentsis olid suuremad ja oluliselt suuremate võimalustega riigid.  
  • Oli vaja tõestada, et väiksest riigist hoolimata on Eestil olemas piisav korralduskogemus ja professionaalne võimekus nii suure sündmuse võõrustamiseks.    
  • Kuna häälte arv ise ei mänginud valimisprotsessis olulist rolli, tuli leida viis, kuidas muuta avalikkuse toetus strateegiliselt tähenduslikuks ja kõnekaks signaaliks FIBA liikmetele.

Strateegia

Ehitasime kogu strateegia üles kolmele sambale.

  • Meie sündmusel on riiklik tugi, rahastus ja riiklik valmisolek Presidendi, linnapea ja Kultuuriministreeriumi põhjal.

Kersti Kaljulaid koostas personaalsed videopöördumised kõikidele 28le FIBA liikmele. Kaasasime linnapea ja kultuuriministri esitlusprotsessi.

  • Eestis on suur korvpalli fännkond, kes oleks mängudel kohal ning tooks saalid täis.

Käivitasime EM2029 häältekampaania “Meie aeg. Meie mäng” visualiseerides fännide ja avalikkuse toetust.

  • Suur korralduskogemus. Ehk tõime esile varasemad korvpalli ja ka teised Eestis korraldatavad suursündmustele.

Kommunikeerisime lõppesitluses korralduskomitee tugevust ning kogemust seoses erinevate sündmustega. See aitas struktureerida kogu kandidatuuri narratiivi usaldusväärseks, emotsionaalseks ja hästi põhjendatuks.

Projekti keskseks ideeks lõime häältekampaania “Meie aeg. Meie mäng”, mille kaudu visualiseerisime fännide ja avalikkuse toetuse.

Kuigi kampaania ei olnud suunatud lihtsalt häälte kogumisele, aitas see muuta toetuse nähtavaks ning andis Eesti kandidatuurile tugeva emotsionaalse mandaadi.  

Tulemused

Kampaania aitas kasvatada Eesti kandidatuuri nähtavust ning tugevdada selle kuvandit tugeva, toetatud ja emotsionaalselt laetud korraldajariigina. Selle tulemusena tõime võidu koju: Eesti korraldab 2029. aastal korvpalli Euroopa meistrivõistluseid.

14

meediakajastust

179 000

vaatamist Instagramis ja Facebookis

16 740

Häältekampaania allkirja

Meta tiim

Ergo Kukk Konsultant

Ann Hiiemaa Partner ja tiimijuht

Lugemisaeg 5 min

100 aastat tööstust. 100 kunstiteost. Juubel kui panus tulevikku

Viru Keemia Grupi peamine kommunikatiivne väljakutse on tegutsemine valdkonnas, mida avalikus ruumis tajutakse kas tehnilise, kauge või tugevalt polariseerivana. Traditsiooniline juubelikommunikatsioon oleks kõnetanud eeskätt valdkonnateadlikku ringi, poleks loonud usaldust ega mõistmist laiemas ühiskonnas.


Strateegiline otsus oli loobuda kontrollitud sõnumitest ning luua platvorm avalikuks diskussiooniks läbi kultuuri. Seega otsustas VKG põlevkivitööstuse 100. aastapäeva puhul tavapärase korporatiivkommunikatsiooni asemel avada end ühiskondlikule dialoogile, tuues esmakordselt tööstuse ja kunsti kokku biennaali-mõõtmes näitusel. Kunst valiti teadlikult vahendiks, mis tõlgib keerulise ja vastuolulise tööstusharu inimlikku, emotsionaalselt mõistetavasse keelde ning tuua see uute sihtgruppideni. 


Loovidee tuum seisnes julges formaadivalikus: ettevõtte juubel realiseerus biennaali-mõõtmes näitusena. Enam kui 60 tudengit osalesid suvepraktikal VKG-s ja Ida-Virumaal, kogedes tööstusmaastikke vahetult ning tõlgendades nähtut oma isikliku ja sõltumatu pilgu kaudu. Tulemuseks oli enam kui 100 kunstiteosest koosnev näitus koostöös EKAga, mis avas põlevkiviõlitööstuse minevikku, olevikku ja tulevikku.

Tulemused

  • Näitus ühendas tööstusliku Ida-Virumaa ja Tallinna kunstiskeene ning tõi kokku kogukonnad, kellel tavapäraselt ühisosa napib.
  • Projekt tõi põlevkiviõlitööstuse kultuurilise ja avaliku diskussiooni keskmesse ning nihutas arutelu tooni vastandamiselt mõtestamisele.
  • Näitus jõudis üleriigilises meedias hinnanguliselt 706 538 kontaktini.
  • Kokku ilmus 21 teenitud meediakajastust teles, raadios ja kirjutavas meedias hinnangulise meediaväärtusega 318 811 eurot (ROI arvutus). Teemat kajastasid kõik suuremad telekanalid saadetes AK, OP, K2 Telehommik, TV3 Uudised.
  • Sotsiaalmeedias jõuti enam kui 170 000 kontaktini, digireklaamide kaudu enam kui 752 000 kontaktini.
  • Projekt pakkus 14 juhendajale ja 65 EKA kunstitudengile praktikakogemuse ning paljudele esmakordse võimaluse osaleda suurel avalikul näitusel.
  • Näitust külastas ligi 1000 inimest, toimusid ka erisündmused lastele ning noorte kunstnike teosed jõudsid eraettevõtte ja kollektsionääride kunstikogudesse.

21

teenitud meediakajastust

706 538

kontakti üleriigilises meedias

922 000

kontakti läbi sotsiaalmeedia ja digireklaamide

Meta tiim

Stina Pley Vanemkonsultant

Janet Õunapuu Konsultant

Lugemisaeg 4 min

Kuidas panime Eesti inimesed oma tervise peale mõtlema?

Kuidas on lood Eesti inimeste tervisega, kus on murekohad ning mida peaks tervishoiusüsteemis muutma? Need on vaid osa küsimustest, millele otsivad 2025. aasta maist kuni aasta lõpuni läbi Eesti terviseuuringu vastuseid Statistikaamet, TAI ja Sotsiaalministeerium. 

Eesti terviseuuringut on läbi viidud alates 1996. aastast ja see on kõige suuremahulisem terviseuuring riigis. Riiklikult ja Euroopa Liidu tasandil kogutaksegi suuremahulisi terviseandmeid läbi seesuguste uuringute, kus inimesed peavad küsitlusankeetidele veebis või telefonitsi vastama. 2025. aasta mais sai alguse terviseuuringu viies laine, kus töötasime ühes Statistikaametiga, et uuringule laiemat kõlapinda leida.

Väljakutsed

  • Ajakirjandus on tulemustele ja vastustele orienteeritud: miks peaks tegema ajakirjanik uudise uuringust, millel veel ühtegi tulemust pole? 
  • Kuidas jõuda mõjukalt nii 15- kui ka 85-aastase inimeseni ja panna nad reaalselt uuringust osa võtma?
  • Kuidas kaasata ka mehi, kes naistest proportsionaalselt vähem terviseuuringutele vastavad?

Strateegia

Esialgu plaanisime kasutada PR-is varasemate aastate uuringutulemusi, et luua mõjuv aegrida. Samas on uuringu metoodika ajas niivõrd palju muutunud, et statistiliselt polnud andmelünkade tõttu võimalik tulemusi sellisel kujul esitada.

Seega pidime oma plaani ümber vaatama ja keskenduma terviseuuringu alateemadele, valisime välja liikumise, alkoholi tarvitamise ja suitsetamise, noorte tervise ning ebavõrdsuse. Koostasime strateegilise kommunikatsiooniplaani, kaasates eri kanaleid, meediume, kõneisikuid ja integreerides eelmainitud teemasid. 

Esmalt oli meie eesmärk luua uuringule taustafoon: mis see on, milleks on seda vaja, kes peab küsitlusele vastama, kuidas uuringut läbi viiakse, mida see endast kujutab? Sihitud meediategevuste tulemusel ilmusid uuringut tutvustavad intervjuud ja artiklid nii raadios, teles kui ka veebis. Saime teenitud meediakajastused EPL-is, “Reporteris”, Kuku Raadios, Retro FM-is, Tervisegeeniuses, Rus Delfis ja Äripäeva Meditsiiniuudistes. Noorte tervis, ebavõrdsus ja alkoholi tarvitamine tulid teemaks R2-s, Delfi Tervis Plussis ja Tervisegeeniuses.

Küll aga oli selge, et kui soovime jõuda rohkemate inimesteni eri vanuses ja sotsiaalmajanduslikes gruppides, peame sihtima ka muid kanaleid ja kasutama lisaks klassikalistele intervjuudele ja artiklitele ka teisi lahendusi. 

Seega võtsime liikumise teema luubi alla läbi terviseuuringu avatrenni, kui kutsusime tuntud Eesti meesnäitlejad reformer pilatese trenni. Seeläbi juhtisime tähelepanu ka meeste tervise olulisusele ja sellele, et terviseuuringutele vastavad enamasti hoopis naised, kuigi on hädavajalik ka meeste tervise kohta andmeid koguda. Avatrenni kajastas “Ringvaate” reporter Kaidor Kahar, kes ka ise trennist osa võttis.

Klipp leidis tee edasi ka ERR-i veebi, sotsiaalmeediakanalitesse ning Kroonikasse, kus läks luubi alla ennekõike näitlejate alkoholi tarvitamine ja suitsetamine. 

Oma õla pani uuringule alla ka noorte seas populaarne Europarlamendi saadik Jüri Ratas, kes tegi sotsiaalmeedias videoklipiga üleskutse uuringust osa võtta. Kuna uuringu sihtgrupp on Eesti inimesed alates 15-aastastest, oli sotsiaalmeedia just kõige efektiivsemaks viisiks, kuidas ka nooremat elanikkonda kõnetada.

Ainuüksi PR-ist ei piisa

Kindlasti ei saa selliseid suuri kampaaniaid teha vaid PR-iga, vaid vaja on ka otsest reklaami ja sotsiaalmeediaklippe. Seega valmistas meie hea koostööpartner Loovagentuur VAAS terviseuuringu videoklipid.

Videoprojekti tuumik laskus lihtsale kontseptsioonile, mis kirjeldas tänapäeva kiireloomulist ühiskonda ja koputas inimeste südametunnistusele, et nad vaataksid oma ninadest kaugemale. Video peategelane oli noor poiss, kes astus nii pensionäri, tööealise kui ka teismelise kingadesse. Ja seda sõna otseses mõttes. Ebatavaliste ja humoorikate olukordade kaudu näitas ta, kuidas sihtgrupi esindajad käituvad, kui saavad kutse osaleda küsitluses: „Vastaks, kui oleks aega.“ Seetõttu astus poiss video lõpus tagasi omaenda kingadesse ja pani inimestele südamele: „Palun leidke see aeg.“ Kui mitte enda, siis tulevaste põlvede pärast. See mõjutab just neid kõige rohkem. 

Videod olid väga laia levikuga, jõudes läbi Facebooki, Instagrami ja YouTube’i 632 168 unikaalse kasutajani ja kogusid lausa 4 miljonit vaatamist, mis ületas püstitatud eesmärki pea neljakordselt. Märkamata ei jäänud ka inimeste positiivne tagasiside reklaamide kommentaariumites, kus märgiti kontseptsiooni värskust ja uudsust. Väga paljud nõustusid ühiskonnas valitseva murega ning toetasid kampaania sõnumit.

Tulemused

Ületasime kahekordselt

ettenähtud unikaalsete kajastuste eesmärgi

Üle 4 000 000 korra

vaadati sotsiaalmeediaklippe

Iga teise eestlaseni

jõudis kampaania kumulatiivselt

Meta tiim

Grete-Liina Roosve Konsultant

Janet Õunapuu Konsultant

Lugemisaeg 2 min

Kuidas me IT-inimesed koodikeeles rääkides ära võlusime

Eesti IKT-sektor seisab silmitsi terava tööjõupuudusega: prognooside kohaselt on vaja sektoris 2027. aastaks 40 200 spetsialisti, kuid haridussüsteemist jõuab täna tööturule vaid osa vajalikest inimestest. Kuigi igal aastal lõpetab sobiva eriala umbes 1300 õppijat, katkestab kutsehariduses õpingud viiendik ning paljud ei jõua kunagi valitud alal tööle.

Haridus- ja Noorteameti IT Akadeemia programm soovis sellele trendile varakult pidurit tõmmata ning lahendus pidi algama juba koolipingist – tuua noorte ette tänased praktikud, et siduda haridus ja päris maailmas toimuv tihedamalt kokku. Arendajad ja IT-spetsialistid tuli tuua klassiruumi, et nad jagaks oma kogemust noortele inspiratsiooniloengute formaadis või osalise koormusega õpetajana.

Kuid selleks, et see juhtuda saaks, tuli leida viis kõnetada sihtrühma, kes on lugematu hulga kampaaniate sihtmärk ning kes on niivõrd digipädev, et suudab lihtsasse ja massi sulanduvast sõnumist efektiivselt mööda vaadata. 

Eristuv lähenemine

Soovitud tulemuste saavutamiseks töötasime välja integreeritud kampaania KooliToodiKoodi, mille ehitasime üles kolmele teineteist toetavale tugisambale:

  1. Intervjuud ja standardne meediatöö, mis aitas luua üldist teadlikkust ja tõi esile kampaania olemust.
  2. Persoonide-põhine sisuloome, mille keskmes olid praktikute endi kogemuslood, eesmärgiga tuua kampaaniasse inimlähedust.
  3. Eristuv ja keeleliselt sihtrühmale kohandatud digikampaania, mis rääkis IT-inimestega nende emakeeles – koodikeeles.

Terviklik strateegia hõlmas seega nii laiahaardelist meediakajastust kui ka taktikalisi digikanaleid, mis olid valitud täpselt selle järgi, kus sihtrühm päriselt liigub. Niisamuti pidasime läbivalt silmas, et ühes kanalis tehtavad tegeuvsed aitaks toetada järgmiseid. Selle kõrval pöörasime tähelepanu massist eristumisele – selleks, et haarata keerulise sihtrühma tähelepanu, tuli pakkuda neile midagi, mida nad tahtsid tähele panna.

Julged ja silmapaistvad sõnumid

IT-spetsialisti tähelepanu võitmine on midagi, mis on klassikaliste massi sulanduvate kampaaniatega sisuliselt võimatu. IT-talendid on harjunud värbamisreklaamide tulvaga ja nende digipädevus on niivõrd kõrge, et nad filtreerivad igapäevases meedia- ja veebitarbimises juba automaatselt kõik üleliigse välja.

Seetõttu lõime ühtekokku kümme erinevat reklaamivariatsiooni, mis olid üles ehitatud omapärasele IT-sõnavarale. Kõik sõnad said valitud viisil, mis säilitasid nende algse mõtte IT-maailmas, kuid mis töötasid selgelt ka meie sõnumi edasiviimiseks: tule kutsekooli inspiratsioonikõnelejaks. Sõnumeid esitlesime nii tekstiliselt, kui ka pseudokoodina, et seeläbi veelgi enam IT-inimeste tähelepanu püüda.

Reklaamid jooksid kampaaniaperioodi vältel kolmes peamises kanalis. Facebookis ja Instagramis üldkatvuse jaoks (olles jätkuvalt Eesti enimkasutatud üldsotsiaalmeediakanalid), DigiPRO portaalis idusektoris tegelevate juhtivtöötajate kõnetamiseks ning Redditis, et püüda spetsiifilisemalt IT-valdkonna spetsialistide tähelepanu.

Ühtekokku kuvati digireklaame ligi 1,8 miljonit korda.

Meedia

Digikampaania toetamiseks viisime ellu ka hulga meediategevusi, mille eesmärgiks oli kampaaniat laiemalt selgitada, tõsta esile juba täna kutsekooli õppuritega oma teadmisi jagavaid praktikuid ning panna sihtrühma kuuluvad inimesed mõtlema, kas ka nemad võiksid klassi ette sobida.

Kampaaniaperioodil pälvisime meediakajastusi riigi juhtivas meedias:

  • Intervjuu “Terevisioonis”
  • Intervjuu Vikerraadio “Huvitaja” saates
  • Kaks eksklusiivselt ilmunud persoonilugu praktikutega
  • Pressiteate kajastused

Meediategevused jõudsid meediaväljaannete lugejaandmete põhjal ligi 700 000 inimeseni.

Tulemused

Kampaania tulemusel saavutas IT Akadeemia soovitud eesmärgi ning kaasas piisava hulga huvitatud praktikuid. Kampaania sai valdkonnas sooja vastuvõtu osaliseks ning sektoris töötavad inimesed tõid esile selle eristuvuse ja silmatorkavuse.

Numbrites:

1,8 miljonit

Digikanalite reklaamide näitamise hulk

8

Meediakajastuste hulk

700 tuhat inimest

Meedia levi ulatus

Lugemisaeg 3 min

Kuidas üks lihtne küsimus Prisma seni kõige tulemuslikuma hinnakampaaniani viis

„Siit poest odavad kartulid, teisest poest soodushinnaga liha ja kolmandast allahinnatud juust.“ … Kõlab tuttavalt?

Eesti ajaloo pikima majanduslanguse tõttu on inimeste fookus säästmisel. Samal ajal püüavad jaeketid hoida igat klienti trumbates üksteist üle erinevate allahindluste ja kollaste hinnasiltidega. Nii võib aga tunduda, et kogu aeg on igas poes kampaania ja iga pood on parima hinna pakkuja.

Probleem: hinnakampaaniate üleküllus ja väärtuspakkumise hajumine

Kui jaeketid võistlevad suurimate soodustuste pakkumises, ei suuda inimesed tegelikult jaekette ning nende väärtuspakkumisi eristada. Veelgi enam, säästusurve tõttu on umbes 25-40% inimestest hakanud lisaks oma põhipoele ka mõnes teises kaupluses käima. 67% inimestest on valmis sooduspakkumiste nimel kulutama rohkem aega ehk oma kõige väärtuslikumat ressurssi (Norstat, 2024).

Selles virvarris on raske eristuda. Veel raskem – meelde jääda.

Infoga pommitamise asemel me hoopis küsisime

Prisma eristus jaekaubanduse konkurentsitihedas reklaammöllus nutika sõnumiga „Miks me lihtsalt Prismas ei käi?“ ja sihtgruppide kaasamisega. Ühiskonnas valitseva mure võimendamise asemel panime inimesed PR-i abil oma käitumismustreid märkama ning pakkusime samas ka lahendusi.

Lükkasime käima hinnahääletuse ja andsime inimestele esmakordselt võimaluse ise öelda, mis tooteid Prisma sooduspakkumistesse soovitakse. Veebipõhine hinnahääletus toimus nii Prisma omakanalites kui ka Postimehes ja Delfis.

Kaasasime sihtgruppe kõnetavad püsiinfluencerid, kes jagasid isiklikke säästunippe, ning erinevate valdkondade spetsialistid, kelle teadmiste najal teha muudatusi oma tarbimisharjumustes. Näiteks Karmo Nigula võttis koos oma perega ette eksperimendi külastada 100 päeva jooksul vaid Prismat ning jagas jooksvalt oma isiklikke tähelepanekuid, võite ja ka väljakutseid.

„Miks me lihtsalt Prismas ei käi?“

Sisulised tegevused andsid võimalusel teenitud meedia kajastusi saada. Ühtlasi käivitas kampaaniasõnum “Miks me lihtsalt Prismas ei käi?” 2024. aasta viraalseima ja väga kaasahaarava turundusarutelu, mis liitis nii konkurente kui ka tarbijaid. Nii õnnestus klientidele meelde tuletada, et Prisma on üks vähestest jaekettidest, mis pakub püsivalt soodsaid hindu.

Tulemused numbrites ja ärilises mõttes

Inimestelt mõtlema panemine ja kaasamine ning keerulisel ajal lahenduste pakkumine toimis – selle tulemusel sündis Prisma seni edukaim hinnakampaania, mis märgiti 2025. aasta Kuldmuna konkursil ära korporatiivkommunikatsiooni kategooria pronksmunaga. Sotsiaalmeedias kujunes kampaaniast aasta viraalseim nähtus

ligi 1000

Inimest osales hinnahääletuses

Üle 18 000 korra

Loeti Postimehes eksperimenti „100 päeva Prismaga“

üle 500 000 vaatamise

Said mõjuisikute postitused erinevatel platvormidel

Üle 15

Teenitud meediakajastuse, millega säästeti ligikaudu 12 000 € meediakuludelt

75% (+14 protsendipunkti)

Kampaania märgatavus sihtrühmas

84% (+15 protsendipunkti)

Märgatavus konkurentide klientide seas

  • Investeeringu efektiivsus: 3,7× väiksem investeering kui konkurendil, kes samal perioodil enim meediasse panustas.
  • Iga märgatavuse punkt maksis 2,2× vähem kui enim meediasse investeerinud konkurendil.

Õppetunnid

  • Lihtsus pääseb mõjule. Meeletus konkurentsis ja infokülluses tasub katsetada lihtsaid lahendusi, kuigi võib olla kiusatus mina vooluga kaasa.
  • Kordused-kordused-kordused. Võta aega, et leida enda sihtgruppe kõnetavad mõjuisikud ja koostööpartnerid ning kaasa neid pikema perioodi vältel. Nii tekib samastumine ja sinu sõnumid jõuavad kinnistuda.
  • Viraalseid fenomene ei saa planeerida. Aga saab luua sisu ja konteksti, kus need on võimalikud.

Meta tiim

Stina Pley Vanemkonsultant

Anett Veske Konsultant

Lugemisaeg 3 min

Kuidas me 13 erinevat koostööpartnerit südamekuu nimel kokku tõime

… ja Tallinna kõrghooned südamelöökide taktis tuksuma panime

Eestis on aprill olnud Südamekuu juba aastakümneid ning just kevadeti on rohkem tähelepanu pööratud südametervisele. Seetõttu tundus südametervisest rääkimine eriti suure väljakutsena: kuidas rääkida teemast, millest on juba 32 aastat järjest igal aastal räägitud? Kuidas jõuda sihtrühmani?

Igal aastal on südametervisega seotud erinevad asutused toimetanud kas koostöös või paralleelselt, kuid sel aastal otsustasime, et kutsume kõik erinevad osapooled ühise laua taga ning teeme koos midagi eestlaste südametervise heaks.

Kampaania „Numbrid, mis murravad su südame“ tõi ühise eesmärgi nimel kokku 13 erinevat partnerit: Amgen, Synlab, Eesti Kardioloogide Seltsi, Tervisekassa ning Radisson Collection Hotel Tallinna, Skyoni, LHV ja Swedbanki ning Arteri kvartali. Samuti loovlahenduse idee autori, kunstnik Marta Vaariku ning valgusinstallatsiooni elluviija Global Productionsi ja tehnikute meeskonna.

Loovidee: Tallinna kesklinn tuksus südame taktis

Selleks, et 32 aastat räägitud teemast hoopis teisiti rääkida ning sellele pisut teise nurga alt tähelepanu tõmmata, otsustasime abi ja nõu küsida kunstnik Marta Vaarikult. Marta on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab väga paljudes erinevates žanrides ja vormides ning kes on tuntud ka traditsiooniliste narratiivide lõhkumise poolest.

Koos sündis idee tuua südamelöögid linnaruumi – süda, mis töötab iga päev meie sees ja meie heaks, väärib ka ise tähelepanu. Nii nagu süda töötab vaikselt, märkamatult, toimub ka linnas palju sellist, millele me pilku ei pööra.

Tulemuseks oli valgusinstallatsioon Tallinna kesklinna kõrghoonetel, mis oli kindlasti esimene omataoline ja seesugune Eestis.

Marta Vaariku sõnul oli tegemist visuaalse ja emotsionaalse koreograafiaga, kus valgus ja liikumine said elu endaga võrreldavaks metafooriks. „Linn hingas, tuksus ja jutustas meile salahilju oma lugusid,“ sõnas kunstnik.

Numbrid, mis murravad su südame

Kampaania keskendus karmidele faktidele:

  • Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis peamine surmapõhjus, moodustades ligi 50% kõikidest surmadest.
  • Kõrge kolesteroolitase, üks peamisi riskitegureid, esineb hinnanguliselt pooltelt Eesti inimestel.

Kuid me ei valinud lihtsalt statistika edastamise strateegiat, vaid tahtsime luua ühenduse numbrite ja igapäevaeluliste emotsioonide, pärisjuhtumite vahel. Seetõttu kaasasime oma lugudest rääkima inimesi, kes on ise südamehaigustega silmitsi seisnud ning ka neid, kes iga päev inimesi ravivad.

Näiteks jagas tuntud telenägu Kristjan Jõekalda oma lugu sellest, kuidas ta sai 51-aastaselt infarkti ning missugust elu elab ta nüüd, ligi kolm aastat hiljem.

Kardioloogid Margus Viigimaa ja Martin Serg panustasid mitmetesse tele- ja raadiointervjuudesse oma kogemuste ja mõtetega igapäevatööst ning sellest, mida tuleks teha, et meie inimeste südamed ei oleks nii kehvas seisus. Peale arvukate tele- ja raadioesinemiste ilmus artikleid ka erinevates Eesti väljaannetes ja veebiportaalides.

Selleks, et jõuda otsustajate ja poliitikakujundajateni, aga et kutsuda kaasa mõtlema ka eksperdid ja asjatundjad, otsustasime korraldada aprilli alguses ka Riigikogus Südamekuu konverentsi. Konverentsiga samal päeval pakkus Synlab Riigikogu liikmetele ja töötajatele võimalust oma kolesterooli testida. Kokku käis sel päeval kolme tunni jooksul enda kolesterooli testimas üle 70 inimese.

Aeg:

Aktiivsed tegevused: 1.-20. aprill  

Ettevalmistusperiood: jaanuari keskpaik kuni märtsi lõpp ehk ca 2 kuud

Kanalid:

  • Südamekuu konverents Riigikogus
  • Synlabi testimisbuss kolesterooli testimiseks Riigikogus
  • Valgusinstallatsioon Tallinna kesklinna kõrghoonetel
  • Tele- ja raadiointervjuud
  • Sotsiaalmeedia postitused ja kajastused (Marta Vaariku sotsiaalmeedia, LHV, Synlabi, Radissoni jt koostööpartnerite sotsiaalmeediakajastused valgusinstallatsiooni osas)

Sihtgrupp:

Mehed ja naised vanuses 40+

VÄLJAKUTSED

  • Paljuräägitud teema: Südamekuud on Eestis korraldatud aastakümneid, mis tähendab, et teemast räägitakse ja kampaaniaid tehakse igal aastal. Kuidas eristuda ja millega sel korral tähelepanu teemale tõmmata?
  • Osapoolte rohkus: Südametervisega tegelevaid osapooli on väga palju, igaüks vastutab ja tegeleb oma fookusteema ja selle kommunikeerimisega
  • Uuendusliku idee elluviimine: Korraldada Tallinna südalinna kõrghoonetel valgusinstallatsioon, mida ei ole kunagi varem tehtud

TULEMUSED

Südamekuust räägiti sotsiaalmeedias (poliitikute postitused, projektipartnerite postitused nt LHV Instagrami kontol, postitused Marta Vaariku sotsiaalmeedias).

Südamekuu case-study video.

30+

teenitud meediakajastust (portaalides, trükimeedias ning teles ja raadios)

Üle 70

inimese testis oma kolesterooli Riigikogus

Ligi 300 korda

Vaadati Riigikogus toimunud konverentsi paari nädala jooksul järele

Lugemisaeg 4 min

Kuidas olla brändina kohal ja relevantne kohalikus popkultuuris? McDonald’s x villemdrillemi eine

Mis juhtub, kui panna kokku Eesti popkultuuri üks säravamaid tähti ja maailma armastatuim restoranikett? Tulemus on rohkem kui lihtsalt maitsev eine – see on kampaania, mis pani noored rääkima, jagama ja looma. Villemdrillemi eriline eine oli osa McDonald’s restorani ülemaailmsest Famous Orders kampaaniast, mis kohandati Eestile. Artisti ja toidu täiuslik kooskõla muutis selle sündmuseks, millest räägiti igal platvormil. Miks on sellised koostööd ettevõtetele olulised ja kuidas need tegelikult sünnivad?

Väljakutse

McDonald’s soovis jõuda oma kommunikatsiooniga veelgi lähemale nooremale sihtrühmale – TikToki-põlvkonnale, kes ootab brändidelt enamat kui lihtsalt reklaame. Nende tähelepanu võitmiseks oli vaja midagi autentset ja kaasahaaravat, mis annaks neile põhjuse kaasa lüüa ja oma kogemust jagada. Edu võti oli leida partner, kelle hääl kõlaks noorte hulgas tõetruult ja inspireerivalt. 

Eesmärk 

  • Tõsta McDonald’s brändi nähtavust ja usaldusväärsust noorema auditooriumi hulgas.
  • Positsioneerida McDonald’s restorani kui brändi, mis mõistab ja suhestub kohaliku popkultuuriga.
  • Luua ikooniline koostöö ja jõuda sihgtrupini usaldusväärse kõneisiku abil. 
Kampaania video

Loovlahendus – ikooninimeline eine

Kampaania keskmeks võtsime universaalse tõe – kõigil on McDonald’s restoranis oma lemmiktoit. Sihtgrupi analüüsis nägime, et personaliseeritus on noorte jaoks oluline, mistõttu tuli luua midagi, mis tunduks nii isikliku kui ka tähenduslikuna.

Selle tõe elavdamiseks oli oluline leida autentne koostööpartner, kes jagaks brändi väärtusi ja armastust McDonald’s toitude vastu. Just seetõttu kaasasime 2024. aasta hip-hop artisti villemdrillemi, kes on noorte hulgas ääretult populaarne ja kellel on siiras side brändiga. Koostöös valmis piiratud ajaks saadaval olnud villemdrillemi eine.

Villemdrillemi koostöö McDonald’s restoraniga ei olnud lihtsalt einekombo loomine – see oli tema isikupära ja McDonald’s brändi harmooniline sulandumine. 24-aastane artist sai ka loomingulise vabaduse, et tema kui artisti stiil säiliks ka suure brändi kampaanias – seda nii eine kombineerimisel kui ka kampaania visuaalsete lahenduste loomisel. Läbi selle kampaania rõhutasime, et McDonald’s pole ainult toit – see on osa kultuurist ja kogemusest, mida igaüks saab kohandada enda jaoks tähendusrikkaks.

Läbi selle kampaania rõhutasime, et McDonald’s pole ainult toit – see on osa kultuurist ja kogemusest, mida igaüks saab kohandada enda jaoks tähendusrikkaks.

Villemdrillem x McDonald’s. Foto autor: Kaarel Metssalu

Mida tegime?

  • Artist kui loovpartner. Me ei palunud villemdrillemil lihtsalt poseerida McDonald’s restorani kõrval – ta oli selle kampaania süda. Alates eine loomisest kuni sotsiaalmeediasisu tootmiseni väljendas iga detail tema isikupära ja armastust brändi vastu. See autentsus tõi loomuliku usalduse ja elevuse noorte hulgas.
  • TikToki ja UGC jõud. Kampaaniaga oli oluline jõuda sinna, kus noored oma elu elavad – TikTokis ja Instagramis. Villemdrillem jagas energilisi ja humoorikaid postitusi, mis ärgitasid tema fänne einet proovima ja oma kogemust jagama. TikToki kasutajad vastasid üleskutsele, luues orgaanilisi reaktsioonivideoid, mis aitasid kampaaniale veelgi rohkem hoogu anda.
  • Brändist kaugemale ulatuv koostöö. Kampaania suur rõhk läks sotsiaalmeediale, kuid see jõudis omal teel ka traditsioonilisse meediasse – erinevatesse Eesti raadiotesse ja suurematesse väljaannetesse.

Tulemused, mis räägivad enda eest

McDonald’s restorani ja villemdrillemi koostöö ei jätnud kedagi külmaks. Kampaania tõeliseks pärliks kujunes TikTok, kus muuhulgas üks Eesti tuntuim sisulooja Evert Poom tegi orgaaniliselt neli videopositust – kõik seotud villemdrillemi einega!

8

teenitud meediakajastust

1.3M+

inimeseni jõudsime meediakajastustega

Üle 350K

vaatamise TikToki UGC videotel

13.5%

tõusu restorani tootekategoorias kampaaniaperioodil

Üle 2M

inimese märkas kampaaniat meedias

Villemdrillemi ja McDonald’s restorani koostöö näitas, et tänapäeva tarbijat ei kõneta ainult toode, vaid terviklik kogemus ja lugu, mida bränd suudab edasi anda. Edu peitub mitte ainult pakkumiste uuendamises, vaid ka õige partneri leidmises – kellegi, kelle väärtused ja autentsus kõnetavad sihtrühma loomulikul ja mõjusal viisil. Just selline siiras ja mõtestatud koostöö loob mõlemale osapoolele usalduse, tugevdab kogukonnatunnet ning paneb inimesed brändiga kaasa elama.

Lugemisaeg 5 min

Rahvusvaheline meediaanalüüs kui strateegilise üritusturunduse alustala

Rahvusvaheliste konverentside korraldamine on rohkem kui lihtsalt sündmuse elluviimine – see on võimalus kujundada valdkonna trende ja tõsta esile nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi edulugusid. Õigesti valitud teemad, kõneisikud ja PR-strateegia aitavad muuta ürituse valdkonna võtmesündmuseks, mis köidab nii ekspertide kui ka laiema avalikkuse tähelepanu. 

Mullu oktoobris korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koosseisu kuuluv Eesti Kosmosebüroo rahvusvahelise konverentsi “Software Defined Space Conference” (SDSC), keskendudes tarkvaraarendusele ja küberturvalisusele kosmosetööstuses. Konverentsi PR-partnerina aitas Meta Advisory tõsta konverentsi rahvusvahelist ja kodumaist nähtavust ning laiemalt tugevdada Eesti positsiooni kosmosevaldkonnas. 

Meie tegevused olid seetõttu ka kolme peamise fookusega:  

  • meelitada välismaa ajakirjanikke konverentsil osalema,  
  • tõstatada Eesti ettevõtetega seotud lugusid nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias, 
  • aktiveerida kosmosekogukonda sotsiaalmeedias. 

Meediamonitooringu roll strateegia ülesehitamisel 

Kommunikatsioonitegevustes mängis võtmerolli Eesti Kosmosebüroole konverentsi eel tehtud põhjalik meediaanalüüs. Kasutasime rahvusvahelist meediamonitooringu tööriista Meltwater, et analüüsida Euroopa ja Põhja-Ameerika meedias kajastatud kosmoseinfrastruktuuri ja küberturvalisusega seotud teemasid perioodil 2020–2024.  

Välismeedia 

Nii nagu Eestis on keeruline nišiteemadega meediasse jõuda, on veelgi keerulisem leida teed tier 1 väljaannetesse. Kuidas leida suurema vaevata üles kosmoseteemadest huvituvad ajakirjanikud ja väljaanded? Kasutasime selleks taaskord Meltwateri abi.  

Monitooringu tööriist aitas meil kaardistada potentsiaalsed ajakirjanikud, keda konverentsile kutsuda. Saatsime neile personaalsed kutsed, milles rõhutasime konverentsi unikaalsust, tutvustasime paneele, mis haakusid ajakirjanike huvidega, ning tõime esile nii Eesti kui ka rahvusvahelised eksperdid, kes üritusest osa võtsid. Huvi tõstmiseks tõime esile Eesti ettevõtete edulugusid kosmosesektorist. 

Konverentsile tulnud ajakirjanikele pakkusimegi võimalust külastada Eesti kosmosetehnoloogia ettevõtteid. Ühe intervjuu tulemusena ilmus kosmoseväljaandes space.com artikkel, mida refereeriti enam kui kümnes rahvusvahelises väljaandes. 

Eesti meedia  

Kosmosesektor on keeruline ja süvenemist nõudev valdkond, mille teemad köidavad eelkõige kindlat auditooriumi. Erinevalt rahvusvahelisest meediast puuduvad Eestis kosmosevaldkonnale spetsialiseerunud väljaanded ja ajakirjanikud. Seetõttu oli vaja leida põnevaid ja trendikaid teemasid, mis seoksid kosmosevaldkonda laiema ühiskondliku mõjuga, oleksid esitatud huvitava nurga alt ja pakuksid huvi ka tavalugejale.  

Lisaks soovisime selgitada, miks on kosmosevaldkond Eesti-suguse väikeriigi jaoks oluline ning milline on valdkonna tänane olukord. Selleks julgustasime Eesti ettevõtete esindajaid osalema raadiosaadetes ja pakkusime neile intervjuuvõimalusi, et suurendada huvi ning teadlikkust valdkonna arengutest. 

Elon Musk on nimi, mis meedias müüb. Nii näiteks sidusimegi Eesti ettevõtete kosmosekogemuse ära Muski Starlinki tegemistega ning arutlesime, mida ühe ettevõtte haarde suurenemine kosmosetööstuses tähendab küberturvalisuse seisukohtalt. 

Kosmosekogukonna aktiveerimine sotsiaalmeedias 

Konverentsi osalejad tõdevad, et SDSC on hea kohtumispaik valdkonna kolleegidega – näha millega tegeletakse, jagada kogemusi ning vahetada mõtteid kosmosevaldkonna tuleviku üle. Meie soov oli neid sõnumeid aktiveerida konverentsi eel ka sotsiaalmeedias. Selleks palusime Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvamusliidritel jagada LinkedInis enda varasemat kogemust konverentsiga. 

Rahvusvaheline meediaanalüüs ja sihitud kommunikatsioon aitasid tuua Eesti kosmosevaldkonna edulood nii kodumaisesse- kui ka välismeediasse kasvatades seeläbi huvi nii konverentsi kui ka Eesti vastu laiemalt. Tulemuseks oli Eesti ettevõtete esiletõstmine ning kosmosetööstuse arengu toetamine.

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.