Lugemisaeg 3 min

Kuidas jõuda kolme nädalaga nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste rallifännideni?

Alates 2010. aastast on Eesti korraldanud Rally Estoniat – sündmust, mis on pugenud paljude eestlaste ja välismaiste motospordi fännide hinge. Tänaseks on suurüritus teinud märkimisväärset tööd, et vähendada nii pealtvaatajate kui ka sõitjate tekitatud keskkonnasaastet, olles saavutanud ka FIA Keskkonnaakrediteerimise Programmi kõige kõrgema taseme.

Veelgi keskkonnasõbralikuma ralli heaks sõlmis Rally Estonia koostöölepingu kliimaidu KWOTAga, kes aitas kompenseerida rallil tekkinud süsinikuheite hulka. Nende plaan ja eesmärk oli lihtne: julgustada võimalikult paljusid rallifänne ostma tokeneid. Fännid said tokenite ostmisega toetada materjalitootjaid, kellel rahaline toetus aitab kasutada rohkem taaskasutatavaid materjale oma tootmisprotsessis. Kui kasutada vähem toormaterjali kaupade tootmisel, väheneb süsinikuheite kogus vähemalt 50%.

Väljakutse

Sageli ei seostata autospordifänne keskkonnasõbralikkusega, sest see spordiala on suure süsinikujalajäljega. Meie väljakutseks oli panna sihtgrupp hoolima ralli jätkusuutlikusest ning tõsta teadlikkust sellest, kuidas nad saavad kompenseerida iseenda ja armastatud spordiürituse süsinikujalajälge, et lemmikspordiala jätkuks ka tulevikus.

Eesmärgid ja strateegia

Eesmärgid, millele keskendusime:

Teadlikkuse tõstmine. Selgitada inimestele, mis on token, kuidas aitavad need kaasa Rally Estoniale ja kuhu läheb rallifänni raha, kui ta ostab tokeni.
Müügi suurendamine. Julgustada ja suunata inimesi tokeneid ostma.

Meie kampaania strateegiaks oli kaasata ja innustada üksikisikuid, kasutades võtmeküsimust „Tulevikuks valmis?“ ja loosungit „Sinu panus loeb.“ Selle sõnumiga andsime fännidele võimaluse kaasa rääkida ning panime nad tundma, et nende panus selle motospordi sündmuse jätkumisse on oluline. Küsimusega kutsusime rallihuvilisi kaasa mõtlema Rally Estonia jätkusuutlikusele. Realiseerimaks keskkonnasõbralikumat rallit julgustasime fänne panustama tokenitesse, mis kompenseerivad Rally Estonia jalajälge. Nii aitab Rally Estonia Eesti väiketootjaid ning tõestab, et Rally Estonia fännid hoolivad keskkonnast.

Kõigepealt oli vaja kindlaks teha, kes on meie sihtrühm, millised on nende meediaeelistused ja millised on kõige tõhusamad kanalid nendega suhtlemiseks. Kui rallispordi fänni profiil oli olemas, saime aru, et kõige kiirem viis sihtrühmaga suhtlemiseks on raadio ja televisioon.

Tähelepanu püüdmiseks oli vaja leida tugev kõneisik, kes jagaks kampaania väärtusi, oleks valmis meediaga suhtlema ning on juba eelnevalt rallifännide jaoks tuttav ja oluline inimene. Kuna KWOTAl ja Rally Estonial olid omavahel head suhted, siis kasutasime kõneisikuna Urmo Aavat, kes on endine Eesti rallisõitja ja osalenud korduvalt autoralli maailmameistrivõistlustel. Ühtlasi on ta praegu ka Rally Estonia direktor.

Tulemused

Kolme nädala jooksul keskendusime tegevustele, mis tõid kiireid tulemusi ja andsid ettevõttele võimalikult palju positiivset mõju. Väljatöötatud strateegia viis meid rallifännide infoväljadele selge sõnumiga, mis kõnetas just nende kogukonda ning tõstis teadlikkust koostööst ka rahvusvahelistes autospordi meediaväljaannetes. Näiteks on veel eesootavas detsembris ilmumas tuntud spordiajakirjaniku Reiner Kuhni lugu KWOTAga World Rally Championships (WRC) uudises.

kajastust Eesti meedias

kajastust rahvusvahelises meedias

üle 200 tuhande

inimeseni jõudmine läbi meedia

Meta tiim

Lily Mägi Startuppide PR konsultant

Annabret Helena Järv Assistent

Video autor: KWOTA. Link nende YouTube’i kanalis olevale videole on siin.

Lugemisaeg 2 min

Kuidas läheneda turunduses traditsioonilistele tähtpäevadele?

Turunduskampaaniate planeerimisel pööratakse tihti tähelepanu iga-aastastele tähtpäevadele. Balti Jaama Turu halloween’i tähistamise kogemus näitab, et mittetraditsiooniline lähenemine ja palju loovust toovad soovitud tulemused. Lisaks suurele meediatähelepanule sai näituse kajastus Kuldmuna sündmuse kommunikatsiooni kategoorias pronksi.

Balti Jaama Turg oli eelmisel sügisel olukorras, kus piirangute tõttu oli tavapäraste ürituste korraldamine keeruline. Nii asutigi koguma mõtteid, kuidas hoida melu turul teisiti. Arvestades, et halloween seondub tugevalt kõrvitsatega, siis oli võimalusi turu dekoreerimiseks omajagu. Samas said kõik aru, et kõrvitsa ja hernehirmutiste lahendust kasutades jääb tähelepanu köitmiseks väheks. Ühtäkki tuli Balti Jaama Turu turundusspetsialistil Margaret Ištšenkol idee siduda halloween’i tähistamine keskkonnaprobleemidega. Koledate nägudega kõrvitsad võivad olla ju natuke hirmutavad, aga päriselt hirmsad asjad on need, mis juhtuvad meie ümber päris elus, just nüüd ja eriti noorema sihtgruppi jaoks.

Nii otsustasimegi väljendada keskkonnaprobleeme installatsioonide kaudu. Kampa tulid varem I Land Soundile installatsioone loonud projektijuht Taavet Bristol ja kunstnik Laura Pormeister, kes aitasid kokku panna kunstiliselt väga tugeva käsitluse.

KAMPAANIA EESMÄRGID

Pöörata tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja näidata, kuidas keskkonda paremini hoida.
Kõnetada oma igapäevaseid kliente ja tuua juurde uusi kliente.
Teenida meedia silmis suurt tähelepanu.
Tõsta teadlikkust Balti Jaama Turu brändist.
Näidata Balti Jaama Turu rolli vastutustundliku ettevõtluse arendamisel.

KAMPAANIA STRATEEGIA

Lähenesime turunduskampaaniale loovalt ja Balti Jaama Turule paigaldati 11 installatsiooni, millel igaühel oli tugev sõnum, mis viitas konkreetsele keskkonnaga seotud valupunktile.

Näituse läbivaks teemaks sai keskkond – alates masstootmise kahjulikkusest kuni jäätmemajanduse probleemideni. Kaubandusettevõttena on Balti Jaama Turul oluline roll vastutustundliku ettevõtluse arendamisel, mistõttu sobis näitus selleks väga hästi, andes olulise signaali, et tarbida tuleb mõistlikult.

Näituse toimumist toetasime meedia- ja sotsiaalmeedia tegevustega ning juba esimestel päevadel saime meedias palju tähelepanu. Suurema nähtavuse ja leviku tagamiseks võimendasime meediakajastusi Balti Jaama Turu Facebooki lehel. Lisaks veel Instagrami postitused, mis näitasid turu külastajate positiivseid emotsioone ja tutvustasid nii näituse ideed kui ka installatsioone.

*Balti Jaama Turu Instagrami postitused jõudsid kordades rohkem inimesteni.*

TULEMUSED

Saime tänu loovale lahendusele ja hästi tehtud kommunikatsioonile tähelepanu sellistes meediakanalites, kuhu me klassikalise turunduskampaaniaga ei oleks kunagi saanud. Näiteks „Ringvaade“, „Reporter“ ja venekeelne „Aktuaalne Kaamera“. Lisaks veel meediakajastused online meedias ja trükis.

Instagrami postituste reach oli keskmisest 10 korda kõrgem ja turul tehtud pildid levisid orgaaniliselt sotsiaalmeedias ja kommuunides. Samuti vahetu kontakt turu külastajatega, kes tulid kunstnikega rääkima ja installatsioonide kohta küsima.

korda kõrgem Instagrami postituste reach

90 000

näituse külastajat

50+

sotsiaalmeedia postistust Balti Jaama Turu külastajatelt

Meta tiim

Riin Härma Vanemkonsultant

Lugemisaeg 3 min

Eesti pürgib tähtede poole: kuidas korraldada edukalt rahvusvaheline konverents kosmosevaldkonnas?

Eestlaste digipädevused leiavad maailmas aina rohkem kasutust: rahvusvaheline kogukond hindab kõrgelt nii Eesti era- kui ka avaliku sektori praktilisi teadmisi kosmose küberturvalisuse valdkonnas. Seega oli ka aeg küps alustada ainulaadset konverentsiseeriat, mis tooks Eestisse kokku küber-ja kosmoseturvalisuse eksperdid üle maailma. Seejuures viidi konverentsi kommunikatsiooniplaan ellu vaid ühe kuuga!

Rahvusvaheline kosmosekonverents toimus 10.–11. november inglise keeles ning valitsuse piirangute tõttu ka hübriidformaadis, milles nägime ainult võimalusi. Järsku oli võimalus kutsuda rohkem osalejaid üle maailma. Kohapeal saime loa kaasata esinejad, korraldajad ja mõned huvilised, et muuta digitaalne ülekanne ning esinejate jälgimine tavapärasest zoomi koosolekust kordades huvitavamaks. Seega said teised osalejad üle kogu maailma võimaluse jälgida konverentsi virtuaalselt.

EESMÄRGID

1. Tekitada huvi Eesti esimese kosmose julgeoleku ning küberküsmusi kaasava konverentsi vastu ja toetada konverentsi piletite müüki.

2. Näidata integreeritud kommunikatsioonilahenduste abil, et Eesti on innovatsiooniliider ning meil on laialdane kompetents kosmose küberkaitse ja kosmoseliikluse korraldamise (STM) valdkonnas.

3. Luua ühiste huvidega kogukond, kes soovib osaleda ja kaasa rääkida konverentsi ning selles käsitletavate teemade osas ka järgmistel aastatel.

SIHTGRUPP

Kosmose küberturbe teenuse pakkujad (kosmosetehnoloogia ettevõtted, sh (kosmosetehnoloogia) iduettevõtted, küberturbe harjutuste pakkujad, ülikoolide eksperdid);
teenuse kasutajad (maajaamade operaatorid, satelliitide võrgustik, satelliitide integraatorid, kosmoseandmetel põhinevate teenuste pakkujad (kaugseire, IoT, side), andmekeskused);
kaitsevaldkond;
rahvusvahelised organisatsioonid – ESA, NATO, EUMETSAT, ÜRO, EUSPA;
riikide kosmoseagentuurid või kosmosebürood.

STRATEEGIA

Lõime integreeritud kommunikatsioonikampaania, mille põhirõhk oli innovaatilistel kommunikatsiooniplatvormidel ja viisidel, mis aitaks meil jõuda nišiauditooriumini, kellega meil eelnev kogemus puudus. Strateegia hoomas traditsioonilist meediat, Eesti kosmosebüroo partnerite ja esinejate omakanaleid, broadcastide sarja, hackathoni, sotsiaameediat (LinkedIn, Twitter, Facebook), koostööd kosmose valdkonnas tegelevate sisuloojatega ning digireklaame. Taktikalise plaani osana julgustasime kõiki konverentsiga seotud osapooli neile isikustatud sotsiaalmeedia sõbralikke visuaale jagama.

KUIDAS ME SEDA TÄPSEMALT TEGIME?

Partnerite aktiveerimine

Juba konverentsi korraldamise eelstaadiumites mõistsime, et suur osa kosmosevaldkonnas tegutsevatest ekspertidest on aktiivsed Twitteris – nii leidsime sotsiaalmeediavõrgustikust nii mõnegi partneri ja ajakirjaniku, kes muul viisil meie eeltöös poleks kajastunud. Kuna konverentsi korraldaja (EAS) andis meie käsutusse ka väga sotsiaalmeedia sõbraliku brandbook’i, saime isikustada koostööpartneritele visuaale, mida julgustasime nende omakanalites jagama, võimendades meie auditooriumi.

Digimeedia

Integreerisime EASi kosmosebüroo kanalitesse nii (showcase) üritusi kui ka konverentsiga seotud sagedasi postitusi, et pakkuda informatsiooni nii lehte juba jälgivatele kui ka uutele huvilistele. Samamoodi kaasasime LinkedIni, et tagada pidev infovoog ning luua konverentsi eel põnevust. Taaskord tuli abiks fakt, et esinejad, kes on harjunud oma tegemisi niigi LinkedInis jagama, jagasid ka nüüd rõõmuga üritust, ning selle all tehtavaid positusi, kus nad peatselt esinevad.

Nägime, kuidas sotsiaalmeedia postitused, mida esinejad jagasid, jõudsid palju suurema ja palju täpsemini just meie niššiauditooriumini, kui sätestatud digireklaamid. Orgaaniline kaasatus for the win!

KOSMOSE “SUUNAMUDIJA”

Nagu ka teistes tegevusalades, on ka kosmosevaldkonnas oma suunamudijad. Nii tegime koostööd kosmosevaldkonna eksperdiga Remco Timmermansiga, kes võimendas kosmosekonverentsiga seonduvat infot oma isiklikes kanalites (Twitteris ja LinkedInis). Jällegi leidsime, et parim viis, kuidas jõuda niššiauditooriumini, on teha koostööd ning rakendada omakanaleid, mis kuuluvad nendele, kellel on auditooriumiga eelnev suhe.

Broadcastid

Broadcasti sarja eesmärk oli tekitada eelnevat huvi konverentsi vastu, tutvustada üritusel käsitletavaid teemasid ning toetada konverentsi piletite müüki. META filmis koostöös Marathon Studiosega kokku kolm episoodi erinevatel konverentsiga haakuvatel teemadel.

– Cyber Exercises and Space – Silver Lodi (Spaceit), Lauri Kimmel (Spaceit), Silver Saks (NATO CCDCOE) – Cyber Security on Earth and in Space – Marily Hendrikson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), David Ferguson (ScotlandIS)

– Space Traffic Management –Paul Liias (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kai-Uwe Schrogl (ESA, Saksamaa majandus- ja energiaministeerium).

TULEMUSED

400

osalejat konverentsil

24 000

inimeseni jõudis info üritusest

erinevast riigist pärit osalejad

8419

inimeseni jõudis info Hackathoni üritusest

meeskonda osales hackathonil

Lugemisaeg 2 min

Kuidas McDonald’s ja Joel Ostrat tegid üheskoos ajaloolised burgerid?

Raske on leida inimest, kes ei teaks nii suurt hiidu nagu McDonald’s. Kuidas tuua niivõrd globaalne bränd kohalikule klientuurile lähemale ja luua kampaania, mis peegeldaks just kohalikke maitseid ja inimesi? Selleks lasime Joel Ostratil luua Maestro burgeri retseptid, mis ajasid inimesed pöördesse mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

See ei olnud lihtsalt hype. Tegu oli suurepäraselt läbi viidud meediasuhtlusega.

McDonald’s otsis Maestro burgeri projekti jaoks Eesti meisterkokka, kelle retseptide järgi tehtud burgerid inimesi vaimustaksid. Otsiti burgerit, mis teeks tõeliselt ajalugu. Mõisteti, et Eestis on selleks võimeline ainult rahva poolt armastatud tippkokk Joel Ostrat. Retseptid jõudsid Eesti piiridest kaugemalegi ning vallutasid ka Baltikumi McDonald’s restoranid.

Joel suhtles inimestega otse McDonald’s Eesti Instagrami konto kaudu, lasi televisioonis ja raadios saatejuhtidel burgereid maitsta ning andis enne lansseerimist Delfile eksklusiivintervjuu, mis oli loetavuse poolest Delfis esimesel kohal olev uudis. See ei olnud lihtsalt hype. Tegu oli suurepäraselt läbi viidud meediasuhtlusega.

Aga meie strateegia ei töötanud üksnes traditsioonilises meedias.

EESMÄRGID

Anda edasi sõnum, et tegemist ei ole lihtsalt järgmise McDonald’s burgeriga, vaid meisterkoka tasemel gurmeetoiduga.
Anda edasi sõnum, et burgeri retsepti on loonud Eesti kokk.
Rääkida vahetult ja läbipaistvalt retsepti loomisest ja koostisosade valimisest.

Panna inimesed rääkima McDonald’s restoranide uutest burgeritest.

Laulja Artijom Savitski nautimas Maestro burgerit.

STRATEEGIA

PEAMINE ÜLESANNE: Anda edasi sõnum, et burgeri on loonud eestlasest kokk.

KPI: Panna inimesed burgeritest rääkima.

Sihtgrupp:

Naised ja mehed vanuses 25–40 üle kogu Eesti
Toiduentusiastid – inimesed, kes armastavad head toitu, kuid ei ole tingimata kriitikud

LOOVLAHENDUS

Selleks, et luua tugev side globaalse brändi ja kohalike inimeste vahel, valisime Maestro burgerite valmistamiseks eestlaste poolt enim armastatud staarkoka Joel Ostrati. Lisaks burgerite retseptide valmistamisele sai temast kogu kampaania nägu terves Baltikumis. Tõime Joeli Eesti rahvale lähemale andes talle kasutada McDonald’s Eesti Instagrami konto. Saatsime ta telesse ja raadiosse koos saatejuhtidega burgereid sööma ning tegime Joelist kulleri ja lasime tal burgereid ka oma tuntud sõpradele viia. Tegime Joeli retseptidest uudise, mis oli loetavuselt Delfis esimesel kohal.

SÕNUM: Eesti tippkoka Joel Ostrati retseptidega burgerid on Baltikumi McDonald’s® restoranide menüüs

Joel Ostrat kullerdas ise oma värskelt valminud burgereid McDonald’s restorani klientidele.

TULEMUSED

Paar päeva pärast lansseerimist hakkasid burgeri koostisosad restoranis otsa saama ning nädal pärast burgerite lansseerimist olid müügieesmärgid kahekordselt ületatud.

120

orgaanilist meediakajastust

60+

sotsiaalmeedia-postitust restorani külastajatelt

TOP1

Delfi uudis intervjuu Joel Ostratiga

edukaim

Maestro burger kogu baltikumis

tasuta

Influencerite kajastused sotsiaalmeedias

40 min

järjekorrad Mcdrive aladel

Meta tiim

Helin Naska Vanemkonsultant

Lugemisaeg 2 min

Kuidas jõuda brändisaadikute lugudega kogukonna ja otsustajateni?

Igal aastal haigestub Eestis 1. tüüpi diabeeti umbes 200 inimest. Haigusest ei ole võimalik terveneda, kuid kaasaegne meditsiinitehnoloogia glükoosimonitoride näol aitab seda paremini kontrolli all hoida ning pikaajalisi tüsistusi tõhusamalt ennetada. Haigus on pälvinud meedias omajagu tähelepanu, sestap oli meie suurim väljakutse, kuidas tuua paljukajastatud diabeediteema värske nurga alt meediasse ning ka otsustajate lauale.

3-in-1 eesmärk

Septembris 2021 aitasime maailma juhtival sensortehnoloogia tootjal Dexcom tuua Eesti turule oma täiesti uue toote Dexcom ONE. Kuna tegemist on tervisetootega, oli väga oluline näidata uue toote usaldusväärsust. Samal ajal tuli tõsta teadlikkust sensortehnoloogiast laiemalt ning nügida arusaamist sellest kui diabeediravi eelistatud standardist.

Kampaania esimeses etapis oli meie sihtrühmaks 1. tüüpi diabeeti põdevad inimesed, keda on Eestis hinnanguliselt umbes 7000. Toote lansseerimise ajal olid Dexcomil käimas läbirääkimised ka Haigekassaga, eesmärgiga muuta diabeetikute elukvaliteeti oluliselt parandavad veresuhkru reaalajas jälgimist võimaldavat glükoosimonitooringu (CGM) seadmed Eestis kättesaadavamaks. Meta valitsussuhete tiim toetas ning nõustas Dextomi läbirääkimistel valitsuse ning Haigekassaga, eesmärgiga tuua rohkem tähelepanu diabeediravi tähtsusele ja vajalikkusele.

Kuidas jõuda nii kogukonna kui otsustajateni?

Strateegilises võtmes oli ülioluline leida üles lood ja inimesed, kes suudaks kõnetada nii diabeedikogukonda kui ka näidata otsustajatele, millist kvaliteedihüpet sensortehnoloogia diabeetikute elule tähendab.

Tõime kokku seitse silmapaistvat inimest, kes olid nõus jagama oma diabeedilugu. Valisime mõjuisikud, kes kõnetaks eri turusegmente: näitlejad, sportlased ja elustiiliblogijad. Läbi nende soovisime näidata, et diabeet ei ole põhjus oma unistustest loobumiseks.

Meediakajastused: kõneleti nii näitlejate, sportlste kui ka elustiiliblogijatega

Samaaegselt töötas valitsussuhete meeskond selle nimel, et arendada koostööd erinevate huvigruppide vahel. Korraldasime kohtumisi sidusrühmade esindajatega nii valitsuses kui ka tervishoiusüsteemis laiemalt. Selle alla kuulusid arutelud Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu ja paljude teiste osapooltega.

Taktika

tuua päriselu lood meediasse, et tõsta teadlikkust nii kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt;
keskenduda hetkedele, mis on meie mõjuisikute jaoks tähtsad, paludes neil sotsiaalmeedias jagada oma igapäevaseid diabeedihetki;
olla seal, kus on sihtrühm. Tuvastasime Facebookis diabeedigrupid, mis koondavad olulise osa meie sihtrühmast. Lisaks tegime aktiivset koostööd patsiendiorganisatsioonidega.

Ligi veerand sihtrühmast asus toodet esimestel kuudel kasutama

Meil õnnestus läbi päriselu lugude tõmmata tähelepanu diabeedile ja patsientide vajadustele, eesmärgiga muuta nende elukvaliteeti oluliselt parandav tehnoloogia Eestis kättesaadavamaks. Saime kuue kuu jooksul meediasse keskmiselt kord nädalas, sh 2 korda “Ringvaate” ja korra “Õhtu” saatesse, jõudes sadade tuhandete inimesteni.

Kokku ilmus kampaaniaperioodil 29 tasuta kajastust, millest 9 olid eksklusiivlood Dexcomi brändisaadikutest. Mõjuisikute tehtud või nendega seotud postitused sotsiaalmeedias kogusid üle 125K impressioni ja kaasasid ligi 2000 inimest.

Kohtumiste ning arutelude tulemusel lõime uusi sidemeid institutsioonide, agentuuride ning vabaühenduste vahel, mis võimaldab ka tulevikus viise osalemiseks ning koostööks. Läbirääkimiste tulemusena saavutasime kokkuleppe, mille kohaselt on Dexcom ONE üks kahest CGM tehnoloogiast, mida Haigekassa hüvitab neile, kel diagnoositud 1. tüüpi diabeet. Hinnanguliselt veerand sihtrühmast asus toodet juba esimeste kuude jooksul ka kasutama.

Näitleja Priit Pius jagamas oma diabeedilugu ja hüvitamissõnumit “Ringvaate” stuudios (20.01.22)

TULEMUSED

tasuta kajastust

prime-time telelugu

üle 1.4 MLN

inimeseni jõudmine läbi meedia

eksklusiivlugu mõjuisikutega

üle 125K

vaatamise sotsiaalmeedias

2000+

kaasatud inimest sotsiaalmeedias

Meta tiim

Andreas Kaju Juhtivpartner

Rainer Laurits Partner ja tiimijuht

Cairit Eit Vanemkonsultant

Lugemisaeg 2 min

Kuidas jõudis Ivo Nikkolo rebrändinguga sotsiaalmeedias 1,3 miljoni inimeseni?

Ikooniline Eesti rõivabränd Ivo Nikkolo janunes uuenduskuuri järele. Uuenduskuur ei tähendanud ainult muutust riiete disainis ja logos, vaid üleüldist imagoloogilist ning sihtgrupi-põhist muutust. Kuidas jõuda noorema sihtgrupini brändiga, mis seni on valdavalt kõnetanud vanemaid, keskmisest kõrgema sissetulekuga naisi? Kuidas viia rebränding ellu nii, et see päriselt töötaks? Nii, et „nooruslikkus“ ei oleks pelgalt omadussõna, vaid kumaks läbi kogu brändi kommunikatsioonikeeles?

Me ei rääkinud riietest, vaid naistest, kes neid riideid kannavad. Jõudsime läbimõeldud kommunikatsiooni ning loovlahendustega sotsiaalmeedias 1,3 miljoni inimeseni.

Väljakutse

Kommunikeerida uuenenud Ivo Nikkolo brändi nooremale sihtgrupile, hoides samal ajal brändile omast rafineeritud suhtluskeelt.

Eesmärgid

Jõuda uuenenud Ivo Nikkolo brändiga noorema sihtgrupini ehk naisteni vanuses 21-45.
Anda edasi sõnum, et Ivo Nikkolo ei ole üksnes riidebränd, vaid räägib nende naiste edulugusid, kes neid riideid kannavad.
Anda edasi sõnum: edukad naised kannavad Ivo Nikkolot.
Rääkida uuenenud brändist, kasutades samal ajal Ivo Nikkolo ajalugu ühe tugevusena.

KPI: Noorema sihtgrupini jõudmine ja nende kõnetamine.

“Kuidas viia rebränding ellu nii, et see päriselt töötaks?“

Sihtgrupp

Naised vanuses 21–45;
ambitsioonikas karjäärinaine, kes töötab turunduses, HR-juhina või mõnes tehnoloogiafirmas;
naine, kes tahab välja näha hoolitsetud, kuid mitte liiga pingutatud.

Strateegia ja loovlahendus

Kaasasime neli täiesti erineva profiiliga naist, kes kõnetasid eri segmente ja kes rääkisid oma eluloo ning jagasid oma elu õppetunde. Nendeks olid neli noort naist, kes on teinud edukat karjääri peamiselt start-up valdkonnas. Nad polnud lihtsalt influencer’id, vaid naised, kes kandsid kõige paremini Ivo Nikkolo brändi sõnumit.

“Nad polnud lihtsalt influencer’id, vaid naised, kes kandsid kõige paremini Ivo Nikkolo brändi sõnumit.“

Korraldasime nendega pildistamise ja video filmimise, kus nad rääkisid oma karjääriloo ja elus kogetud õppetundidest. Pilte ja videoid kasutasime Ivo Nikkolo sotsiaalmeedia kanalites, blogis ja klientidele saadetavates uudiskirjades. Kõik neli naist andsid ka intervjuud erinevates peavoolumeedia väljaannetes. Nende lugude juures kasutati Ivo Nikkolo poolt pildistatud pilte ja viidati Ivo Nikkolo kampaanias osalemisele.

Sõnum

Ivo Nikkolo on naiste moebränd, mis loob moodsaid ja kvaliteetseid rõivaid ja aksessuaare, võimestades samal ajal neid riideid kandvaid naisi läbi moe.

Tulemused

Tulemusena jõudsime sotsiaalmeedias enam kui 1,3 miljoni inimeseni ja traditsioonilises meedias 914 500 inimeseni, kellest 63,1% olid naised vanusegrupis 21-34 ja 35-44 eluaastat.

7500

uut jälgijat sotsiaalmeedias

1.3 mln

inimest märkas kampaaniat sotsiaalmeedias

üle 70 000

blogipostituse ja uudiskirja lugemise

tasuta kajastust meedias

914 500

inimeseni jõudsime meediakajastustega

63,1%

brändi jälgijatest oli uue demograafilise taustaga

Meta tiim

Helin Naska Vanemkonsultant

Lugemisaeg 2 min

Kuidas Tele2 oma uhke jõulukampaania ära jättis

Jõulud on aeg, mil ettevõtted kulutavad raha nii ettevõtte-sisestele kingitustele kui ka suurtele ostukampaaniatele. Ent mis juhtub siis, kui jätta jõulukampaania sootuks ära ning suunata raha hoopis heategevusse? Just sellise julge teoga sai Tele2 hakkama möödunud jõuluperioodil, annetades 55 000 eurot hoopis õdedele ja hooldustöötajatele.

Tele2 väljakutseks oli näidata, et suurettevõtete jõulukampaanial võib olla suurem mõju nii ettevõtte-siseselt kui ka ühiskonnas laiemalt. Lisaks omapoolsele annetusele, mis Tele2 oma klientide nimel tegi, avasid nad ka jõuluperioodiks annetusliinid, jagasid kohvitasse tervishoiutöötajatele Olerexist tasuta kohvi haaramiseks ning käisid ise ka abis 1247 infoliinil, et vähendada sealsete töötajate koormust.

Kuidas kogu jõuludega kaasneva müra sees paista oma brändiga teiste seas silma ning tõsta meeldivust?

EESMÄRGID

Kinnistada Tele2 kui challenger-brändi kuvandit ja rõhutada nii sisekommunikatsioonis kui ka üldmeedias Tele2 väärtuseid (julgus, hoolivus, kirg ja usaldus). Kaudselt tõsta positiivse kampaania abil brändi meeldivust.
Kutsuda inimesi üles mõtlema nende peale, kes kriisis igapäevaselt kandvat rolli on mänginud, kuid keda piisavalt ei ole märgatud. Eesmärk polnud anda õdede ja hooldustöötajate toetuseks pelgalt toetussumma, vaid kutsuda inimesi üles nende peale mõtlema ning neid igakülgselt toetama. Koguda kampaania tulemusel õdede toetuseks lisaraha.
Ühendada CSR-kampaania abil sisekommunikatsioonis ettevõtte töötajad ehk tele2lased nii, et väärtused poleks üksnes sõnad seinal, vaid et need oleksid integreeritud ettevõtte igapäevategevustesse ja töötajad tunneksid, et nende tööandja hoolib ning panustab ühiskonda tagasi.

“Ühendada CSR-kampaania abil sisekommunikatsioonis ettevõtte töötajad ehk tele2lased nii, et väärtused poleks üksnes sõnad seinal, vaid et need oleksid integreeritud ettevõtte igapäevategevustesse.”

Tele2 turundusdirektor Ines Estrin käis 1247 liinil abiks (Autor: Markus Mikk)

STRATEEGIA

Strateegia puhul mängis tugevat rolli kahe eraldi suuna loomine (üldmeedia ja omakanalid), mis mõlemad olid toetatud tugeva sõnumistrateegia ning kommunikatsiooniplaaniga.

Üldmeedias keskendusime õdede ja hooldustöötajate igapäevastele väljakutsetele – väsimus, kurnatus, ajapuudus ja vaimne tervis – tähelepanu toomisele. Andsime üldmeedias kommunikatsiooniteavituse PAI kampaania 55 000 euro suuruse ning ühtlasi suurima annetuse kohta. Samuti rõhutasime üldmeedias Tele2 väärtuseid ning kutsusime inimesi üles annetama.

Sisekommunikatsioonis oli põhirõhk Tele2 oma inimesteni jõudmisel ning nende kaasamisel heategevusprojektidesse.

Tele2 kampaania algas 6. detsembril 2021. Integreeritud kampaania laiemaks levikuks kasutati PRi kõrval nii digi- kui sotsiaalmeediat, välimeediat, aga ka omakanalites otseülekande ehk live’i tegemist.

LOOVUS JA UUDSED LÄHENEMISED

Jõulud on annetamise, heategude ja rõõmu jagamise aeg. Ent tihtilugu on see periood siiski stressirohke ja närvesööv, sest aega napib ning kingituste tegemine pigistab rahakotti. Tele2ga suutsime vähendada müra ja pinget kingituste tegemise ümber ning tegime annetuse kõikide klientide nimel. Kõik see kinnitas ja tugevdas Tele2 challenger-brändi olemust, võideldes tavapäraste tarbimisühiskonnale iseloomulikule jõulukampaaniate vastu.

“Kõik see kinnitas ja tugevdas Tele2 challenger-brändi olemust, võideldes tavapäraste tarbimisühiskonnale iseloomulikule jõulukampaaniate vastu.”

PARTNERID

Täname imelisi Tele2 koostööpartnereid: PAI algatus, Not Perfect Tallinn, Mediabroker, VAAS ning Tele2 turundus- ja kommunikatsioonitiim: Eveli Paalberg ja Tiina-Mall Vannastu.

TULEMUSED

üldmeedia kajastust

erinevas meediakanalis

445 500

levik tiraaži põhjal

127 297

näitamist makstud meedias

56 000

inimeseni jõudmine sotsiaalmeedias

379

klikki

8245

kaasamist

KULDMUNA ’22 tunnustus (Hõbemuna)

Meta tiim

Ann Hiiemaa Partner ja tiimijuht

Lily Mägi Konsultant

Lugemisaeg 4 min

Koroona kiuste — rahvusvaheline pressireis tõi 17 kajastust rahvusvahelises premium-meedias

Kuidas kirjutada välisajakirjanikule pitch, mis võtaks kokku Eesti — maailma ühe kõige digitaalsema riigi, kus igal nurgal on sama palju rohelust kui häid ideid, tarku inimesi ning unikaalseid võimalusi investeerimiseks? Pressireisi idee sündis läinud kevadel koostöös meie hea kliendi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (täpsemalt Invest Estonia, e-Estonia, e-residency, Trade with Estonia ja Visit Estonia). Isegi suurte võlude ja rohke uudismaterjaliga riiki nagu Eesti on päeva lõpuks keeruline vaid e-kirjaga kokku võtta. Miks mitte hoopis näidata, mis paik see selline on, kust sirgub sedavõrd palju ükssarvikuid?

Miks mitte hoopis näidata, mis paik see selline on, kust sirgub sedavõrd palju ükssarvikuid?

Kontekst oli vastuoluline – kui eestimaalased nautisid 2021. aasta suvel peaaegu et piirangutevaba elu, siis enamikus teistes riikides sellist vabadust ei olnud. Kui tegime juuli alguses esimesed kontaktid välisajakirjanikega, vastati meile hämmeldusega – kas tõesti korraldab keegi praegusel ajal pressireisi? Nii mõnedki välisajakirjanikud olid selleks hetkeks pikalt omi mõtteid paberile pannud vaid oma koduseinte vahel. Kuid kui on loodud piirangud, on loodud ka võimalused nende kontekstis toimetada, kas pole? Nii jõudsidki augustikuus Eestisse 10 ajakirjanikku rahvusvahelistest väljaannetest, kelle sulest sündis hiljem 17 kajastust rahvusvahelises premium-meedias.

Peamine väljakutse

Kuidas ehitada üles paeluv programm, mis kõnetaks eri valdkondadele keskenduvaid ajakirjanikke, ja tagaks kõigile ka turvalise reisi?

Laiahaardelise programmi loomine

Osalejate turvalisuse tagamiseks olime reeglites ranged: Eestisse reisijailt eeldasime vaktsineeritust, tegime maskid kohustuslikuks, kuigi Eestis tol hetkel seda ei nõutud – seda kõike selleks, et eri riikidest ja viiruskontekstist tulijad tunneksid end turvaliselt. Tegime kindlaks, et igas programmi osas oleks alati võimalik inimesi hajutada ning pakkusime ajakirjanikele võimalust osaleda ka üle veebi. Pressireisile tuli füüsiliselt kohale 10 ajakirjanikku Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast ja Lätist, lisaks liitus üks ajakirjanik pressireisiga veebi vahendusel.

Koostöös EASiga loodud programm kattis mitmeid erinevaid valdkondi. Kutsutud ajakirjanike ühiseks nimetajaks oli business lifestyle, mis lubas haarata ajakirjanikke nii tehnoloogia, startup– kui ka reisimis- ja elustiiliväljaannetest – ning sel sihtrühmal tugines ka programm. Nii said ajakirjanikud ülevaate meie digiühiskonna arengutest, ärivõimalustest, iduettevõtetest ja ettevõtluskeskkonnast, pöörates seejuures tähelepanu ka siinsele eluolule – loodusele ja linnaruumile.

Kohtumised kõneisikutega avalikust sektorist tehnoloogiatippudeni

Kolme päeva vältel tutvustasime Eesti ainulaadset kombinatsiooni looduslähedusest ja digitaalsusest – viimasest sündis ka pressireisi kandev pealkiri “Digitally Wild”, mille sisu oleks pelgalt e-kirja või telefonikõnega olnud keeruline välisajakirjanikele edasi anda.

Reisi vältel viisime ajakirjanikud sauna, lõime võimaluse vestelda, kohvitass näpus president Kersti Kaljulaidiga, kuulata Stenbocki majas peaminister Kaja Kallase mõtteid digiriigi kui ka trenni tegemise kohta, tellida Starshipi robotite abil kamašokolaadi, avastada Eesti startup-maastikku nii Telliskivis kui ka Ülemiste Citys, õhtustada ministritega ning maitsta Eesti tippkokkade valmistatud roogasid. Kirsiks tordil sai ootamatu kohtumine elava legendi, helilooja Arvo Pärdiga isiklikult.

Julgus asjaoludega kohaneda ning oskus piiratud tingimuste kontekstis võimalusi leida tasus end igati ära.

Julgus asjaoludega kohaneda ning oskus piiratud tingimuste kontekstis võimalusi leida tasus end igati ära – pressireis tõi kohale ajakirjanikud väljaannetest nagu The Economist, Bloomberg, The Washington Post, Forbes, Sifted, Computer Weekly, Tech.eu, ID Connect, US Today, Handelsblatt jt. Kiideti nii äärmiselt huvipakkuvat programmi kui ka tipptasemel organiseeritust. Siinkohal sügav kummardus kõigile külalistele ja kõneisikutele, kes olid varmad tõendama oma nakkusohutust ning järgima kokkulepitud eripiiranguid.

päeva

ajakirjanikku

kajastust rahvusvahelises meedias

Eesti kõneisikut

Meta tiim

Mirjam Mäesalu Projektijuht, vanemkonsultant

Lugemisaeg 1 min

Kuidas me terve Eesti interneti hinnast rääkima panime

Väljakutse

Euroopa Komisjoni statistika kohaselt on Eestis kiire ja ülikiire fikseeritud lairibaühenduse jaehinnad Euroopa ühed kõrgeimad, olles sageli lausa kordi kõrgemad võrdluses meie lähinaabritega. Tõime strateegia keskmesse telekommunikatsiooni ettevõtete kliendid ja nende pakettide maksumused. Palusime sõltumatul nõustamisettevõttel Civitta uurida, miks on ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt Eestis oodatust kordi madalam. Kasutasime analüüsi tulemusi probleemi tõstatamisel meedias. Just ülikõrged hinnad suurematel kiirustel on peamiseks põhjuseks, miks Eestis on ülikiire interneti kasutatavus Euroopa madalaimate seas (11%).

Just ülikõrged hinnad suurematel kiirustel on peamiseks põhjuseks, miks Eestis on ülikiire interneti kasutatavus Euroopa madalaimate seas (11%).

Tele2 väljakutse oli tõsta teadlikkust sellest, et mitmed operaatorid võtavad internetipakettide eest ebamõistlikku hinda: teenusekvaliteet on TTJA mõõtmistulemuste alusel kõikidel operaatoritel võrdne, kuid kõige soodsama hinnaga internetti pakub Tele2. Panna inimesed mõtlema oma kulutustele ning tõstatada laiem diskussioon sellest, kui palju on mõistlik oma internetiteenuse eest maksta.

Eesmärgid

Kampaanial oli kolm peamist eesmärki:

Kinnistada Tele2 kui hinnaliidri mainet.

Näidata, et Tele2 on organisatsioonina õhem, mis tähendab, et kulud ja teenuse hinnad on väiksemad. Näidata, et interneti hinna kujunemise tekkepõhjused on ajaloolised, ent muudetavad.

Tõsta teadlikkust selle osas, et TTJA mõõtmistulemuste alusel on teenuse kvaliteet kõikidel operaatoritel võrdselt hea, kuid hinnaerinevused on arvestatavad.

Strateegia

Lõime laiema konteksti, tõstatades kõrgema hinna juurpõhjuseid laialdaselt meedias. Mõjususe saavutamiseks suunasime kommunikatsiooni inimeste otsesele valupunktile: igapäevastele kuludele.

↓
Kui palju maksad sina oma internetiteenuse eest rohkem kui peaksid?

Tõstatasime kaablitaristu hulgihinnastuse probleemi juurpõhjused laialdaselt meedias, jagades analüüsi tulemusi ajakirjanikega, kes aitasid meil katta kõige suurema osa auditooriumist. Kirjutasime artikleid inimeste kogemuslugudest, mis andsid soovitusi, kuidas oma kulutusi vähendada – üheks punktiks ka mõistlikuma hinnaga teleoperaatori valimine.

Ilmunud artiklite tuules tõstatasime teema foorumites ning erinevates üle 30 000 liikmega säästuteemalistes sotsiaalmeediagruppides, küsides kasutajate kogemusi sellest, kui palju oleks mõistlik interneti eest maksta ning uurisime, kui palju teised samade kiiruste eest maksavad.

Koostöös loovagentuuriga lõime reklaamikampaania, mille keskmes oli maandumisleht hinnavõrdlusega teenusepakkujate vahel, mis näitas, et Tele2 pakub võrdse kvaliteediga, ent soodsaima hinnaga internetti. Omakanalitesse lõime kaasahaaravat „Kui palju on mõistlik maksta. Mille eest Sa maksad?“ motiividest lähtuvat sisu – eesmärgiga panna tarbijaid mõtlema, kas sama kvaliteedi eest tasub üle maksta.

Tulemused

Suutsime tõsta Tele2 pakettide müüki 20% ja näidata Tele2 hinnaliidrina, kes pakub oluliselt odavama hinna eest samaväärset kiirust. Järelküsitlusest selgus, et 81% Tele2 klientidest peab oma operaatori hindu mõistlikeks ning hindab, et hinna-kvaliteedi suhe on paigas.

Kampaaniaperiood: 25.05-30.06.2020.

20%

Tele2 pakettide müügi kasv

81%

Tele2 klientidest peab järelküsitluse järgi oma operaatori hindu mõistlikeks

1500

eurot PR-eelarveks

Kuldmuna ’21 tunnustus (hõbemuna)

Meta tiim

Ann Hiiemaa Partner ja tiimijuht

Lugemisaeg 1 min

Prisma odavdas püsivalt hindu

Prisma tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Tallinnas, Tartus ja Narvas on ühtekokku üheksa kauplust ning lähiaastatel plaanib Prisma Peremarket jõuliselt laieneda Eesti eri piirkondadesse. Toiduhinnad on juba aastaid diskussiooni tekitanud: kas need ei ole võrreldes naaberriikidega liiga kõrged – eriti. kui arvestada Eesti inimeste palgataset? Kas kvaliteetne toit saab olla soodne? Kas hinnakampaaniad on vajalikud või saab nende pealt kokku hoides hoopis püsivalt hindu langetada? Prisma näitas, et saab, ning Prisma ostukorv on viimasel poolaastal olnud püsivalt soodsaimate hulgas.

EESMÄRGID

Näidata, et Prisma on kõige soodsama ostukorviga jaekaubanduskett Eestis
Kõnetada oma igapäevased kliente ja tuua juurde uusi kliente
Teenitud meedia suur tähelepanu
Tõsta teadlikkust brändist
Tõstatada diskussioon toiduhindade osas ja saada laiem avalikkuse tähelepanu

Strateegia

Kampaania oli jaotatud strateegiliselt kahte kategooriasse: brändimata eelkampaania ja bränditud kampaania.

Brändimata eelkampaania eesmärk oli tõstatada diskussioon toiduhindade osas. Väga paljude perede eelarvest läheb suur osa toidule. Meie soov oli teada saada, kui palju inimesed raha toidu peale kulutavad ja kui suure osa see eelarvest moodustab ja mida üldse Eesti inimesed toiduhindadest arvavad ja kuidas nad oma eelistusi teevad.

Alustasime Kantar Emori uuringuga, kus küsisime eelkõige hinnangut toiduhindade osas ja summat, mis pere toidu peale kulub. Selgus, et üle poolt vastanutest peab toidukaupade hindu liiga kõrgeks. Selle infoga liikusime edasi erinevatesse pere- ja toidufoorumitesse, kus tõstatasime sama teema – kas toidukaubad on Eestis liiga kallid ja kas inimesed eelistavad stabiilseid soodsaid hindu või hinnakampaaniaid. Vastustest sai päris kiiresti selgeks inimeste meelsus ning mida nad jaekettidelt ootavad.

Prisma bränditud kampaania algas 18.01.2021 ja kaasatud olid kõik meediumid: print, välimeedia, raadio ja televisioon, lisaks sotsiaalmeedia. Koos bränditud kampaaniaga algasid ka meediakajastused Prisma hinnastrateegia muudatuse osas. Seega oli Prisma nähtavus kõigis meediakanalites väga suur.

Loovus ja uudsed lähenemised

Uudse lähenemisena kasutasime erinevaid foorumeid ja toidugruppe – just selleks, et saada teada oma sihtgrupi meelsus ja eelistused. Lisaks tegime eelnevalt Kantar Emori uuringu, mis aitas meid statistiliselt ja ka meediakajastuste puhul oli hea numbreid välja tuua ning oma väidetele statistikat juurde lisada. See tõstis kindlasti sõnumite usaldusväärsust. Pärast kampaania lõppu kaasasime ka toiduteemalised podcast’id, kus Prisma töötajad jagasid nõuandeid, kuidas toidukuludelt kokku hoida, aga samal ajal toituda tervislikult ja kvaliteetselt.

Tulemused

Kampaaniakuul oli Eesti meedias 40 erinevat kajastust, mille reach oli ligi 250 000 inimest. Podcast‘e ja foorumeid, kus Prisma sõna võttis, oli kokku 6. Kokku erinevaid kajastusi teenitud meedias oli 46.

meediakajastust

250 000

reach

eri foorumis ja podcast’is sõnavõtud

kajastust teenitud meedias (earned media)

Meta tiim

Riin Härma Vanemkonsultant

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.

Palun lae alla mõni moodne veebilehitseja: