Rohepööre jõuab lõpuks kõigini
Kliimamuutus, plastireostus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine – kõik need probleemid on arenenud ühiskondades üha enam inimeste südames, mõjutades tarbimisotsuseid ja valitsusi ühe terve maailma.
Rohepööre ei ole enam ammu pelgalt intellektuaalne aruteluteema heal järjel hipsterlinnaosas elavate kodanike õhtusöögilauas – see toimub päriselt ja mõjutab otseselt igaühte meist, hõlmates sisuliselt kõiki ärivaldkondi ja kontinente, alates Euroopa Liidu roheleppest Green Deal kuni Joe Bideni ambitsioonikast kliimaplaani ning Jaapani ja Hiina üha suuremate pingutusteni rohepöörde elluviimisel.
Kuigi sageli jääb kliimadebatist mulje, et põhilist rolli mängib heidete vähendamisel energiasektor ehk fossiilkütuste põletamise lõpetamine, siis see on vaid pool tõde – kui sedagi. Kliimaneutraalsesse ühiskonda peavad panustama kõik: üksikisik igapäevases elus ja oma tarbimisotsustes; ettevõtja innoveerides oma teenuseid või tooteid ning ühiskond tervikuna, luues läbi demokraatliku protsessi raamistavaid poliitikaid.
Olen aastate jooksul nõustanud väga erinevates ärivaldkondades tegutsevaid ettevõtteid. Täna ei ole minu portfellis ühtegi, kelle jaoks poleks jätkusuutlikkus või roheline mõtteviis oluline teema. Ja seda mitte ainult kommunikatsiooni mõttes, vaid fundamentaalselt – strateegilisel tasandil. Siiski tundub mulle, et väga paljud ettevõtted pole veel sel suunal samme astunud. Kas teadmatusest või ükskõiksusest, ma ei tea, aga ühes olen kindel – varem või hiljem tuleb rohepöördest tõukuvate muutustega silmitsi seista kõigil, ja parem on nendega tegeleda varem kui hiljem.
Rohepööret võib tajuda erinevalt – ühest küljest on tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega, täiendavate kohustuste täitmisega ja piirangutega; teisalt aitab see kaasa parema ja kvaliteetsema elukeskkonna tekkele ja loob väga paljudele ettevõtetele ning majandustele uusi võimalusi, kuidas jõukamaks saada.
Mõlemad suhtumised kanduvad ka ettevõtete kommunikatsiooni. On üsna lihtne märgata, kes teeb kliima- või jätkusuutlikkuse kommunikatsiooni lihtsalt selle pärast, et teised teevad ka ja midagi peaks tegema. Teiste sisu ja kommunikatsioon käivad jällegi ühte jalga ning toetavad teineteist.
Üldiselt lähtun nõustades järgmisest: kui sa midagi ei tee, siis ära parem räägi või kui ikkagi tahad rääkida, siis hakka päriselt tegema.
Rohepüüdlused ei tohi jääda kinni vaid kommunikatsiooni. Sõnade taga peavad olema teod, sest uskuge mind, ajakirjanike ja tarbijate rohekirjaoskus on kõvasti paranenud ja pole mõtet neile puru silma ajada. See on väga läbinähtav. Kõige nõmedam on rohepesuga vahele jääda – ja neid ettevõtteid, kes on kolistanud mõlema jala otsas ämbreid, on nii kodumaal kui maailmas juba üksjagu. Mõisteid nagu keskkonnasõbralik, süsinikuneutraalne, looduslik, eetiline või jätkusuutlik tuleb kasutada vaid siis, kui need rajanevad päris tegudel. Lihtsalt sõnad enam ei tööta, teadlik tarbija on kursis ka rohepesu kõige peenemate nüanssidega.
Kui vundament on õigesti ehitatud, saab sellele rajada tugevad seinad ja katuse. Kaasaegse kommunikatsiooni väärtus peaks olema ettevõttele ärilise kasu tekitamine, mitte vaid tähelepanu püüdmine. Kommunikatsiooninõustaja põhitugevus seisneb selles, kuidas konverteerida jätkusuutlikkuse kommunikatsioon eduks põhilistes ärivaldkonnades.
Mis see tähendab? Erinevad uuringud on näidanud, et jätkusuutlikud ettevõtted on nii investorite kui ka koostööpartnerite jaoks üha atraktiivsemad ja nende väärtuste esile toomisel on väga suur roll just strateegilisel kommunikatsioonil. Ettevõtte jaoks olulistele sihtrühmadele on vaja selgitada, mida võidavad nemad sellest, et ettevõte kasutab keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja mida toob kaasa roheline mõtteviis ning uuendusmeelsus nii neile kui ka kliendile, koostööpartnerile, olemasolevale või tulevasele töötajale. Igale sihtrühmale on vaja selgitada, kuidas ettevõtte rohepüüdlused neid mõjutavad ja elu paremaks muudavad.
Olen tähele pannud, et paljud ettevõtted kardavad välja öelda ambitsioonikaid eesmärke, sest kardavad, et ei pruugi neid täita. See ei tohiks saada takistuseks. Isegi, kui ühel aastal ei õnnestu eesmärke täita, siis tuleks seda avalikult tunnistada ja öelda selgelt välja, mida tehakse selleks, et järgmisel korral õnnestuks. Selged ja mõõdetavad eesmärgid ning nende kommunikeerimine on alati hea viis, kuidas oma rohelistest püüdlustest teada anda.
On selge, et pead liiva alla peites on kõik ettevõtted varem või hiljem silmitsi olukorraga, kus tuleb uue reaalsusega kohanduda või muutuvas maailmas kaotajaks jääda.
Võtame juba täna eeskuju organisatsioonidest, kus astutakse suuremaid ja väiksemaid samme parema tuleviku suunas ja tervitame muutusi tänutundega. Kõike seda tehakse ju tegelikult meie kõigi ja järeltulevate põlvkondade heaolu silmas pidades. Lõpetame keskkonna arvelt elamise ja hakkame tegutseme koostöös loodusega. Uusi praktikaid kasutusele võttes saame tegelikult ruttu aru, kui loomulik ja loogiline see meie kõigi jaoks on. Rohepööret ei tasu vaadata sunnina. See on võimalus. Seda nii ärilisel tasandil kui kommunikatsioonis.
