LinkedIni ja persoonibrändi vahele ei saa tõmmata ühest võrdusmärki, ent kui selle kanali võimalusi targalt ära kasutada, siis on võimalik oma eksperdikuvandit väga jõuliselt kasvatada.
Linkedini kohta on väga vastakaid arvamusi. On neid, kes leiavad, et tegu on eneseimetlejate ühe lemmikplatvormiga, sest seal on muretult võimalik rääkida oma saavutustest, läbitud koolitustest, mikrokraadidest ja ettevõtte aasta töötaja tiitli saamistest. Selle tulemusel on ilmselt üsna palju ka neid, kes LinkedInist eemale hoiavad.
Aga on ka neid, kes kasutavad LinkedIni teadlikult oma persoonibrändi tugevdamiseks, oma ettevõtte toote või teenuse müügiks ja iseenda arvamusliidriks kujundamiseks.
Kahe erineva grupi vahe on sisu: ühed räägivad iseendast, teised aga sellest, mis on nende auditooriumile väärtuslik. Häbitu enesepromo võiks jääda minevikku, sest seda kanalit saab kasutada hoopis oskuslikumalt.
Millest LinkedIni sisuloomet alustada ja kuidas?
1. Otsusta, mille poolest tahaksid tuntud olla
Persoonibränd on see, mida räägitakse sinu kohta siis, kui sind ennast ruumis pole. See kõik algab sinu oskustest, väärtustest ja sellest, kuidas inimesed sind tajuvad. Meil kõigil on persoonibränd. Nii neil, kes on sellega teadlikult tegelenud kui ka neil, kes sellega üldse tegelenud pole.
Hea uudis on see, et sul on võimalik oma persoonibrändi ise kujundada. Küsi endalt: mille poolest tahaksid eelkõige tuntud olla? End eksperdina positsioneerida on keeruline ja esmalt peaksid selgusele jõudma, milles sa asjatundja oled. Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid sind uskuma? Milliseid tulemusi oled juba saavutanud? Mida oled selle käigus õppinud? Isikupära annab kahtlemata edumaa.
2. Kes on Sinu auditoorium
Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahad. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Pärast auditooriumi defineerimist, peaksid mõtlema nende tänastele väljakutsetele, et Sinu pakutav sisu aitaks neil oma tänaste väljakutsete lahendamisel edukam olla. Selle eelduseks on oma auditooriumi mõistmine, mõistmise eelduseks on aga aktiivne kuulamine.
Et luua head sisu on oluline mõista, mis on sinu auditooriumi valu, eesmärgid, probleemid ja võimalused. Alles siis on võimalik kvaliteetse sisuloomega alustada.
3. Ole originaalne
Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood, ka möödapanekud ja vead. Julge ka neist rääkida. LinkedInis saadab edu neid, kes on leidnud oma unikaalse hääletooni ning oskavad lugu jutustada.
On selgelt äratuntav, kui inimesed lähevad mõnevõrra lihtsama vastupanu teed ja toetuvad oma sisuloomes täielikult tehisintellektile. Ja ma ei pea silmas seda, et postituste ideed on põrgatatud ChatGPTga või postituse tekst on lastud keeleliselt üle kontrollida. See on väga tervitatav ja aitab luua tugevamat sisu. Aga kantseliitlikust keelest, veidrast eneseväljendusest, sisutühjadest lausetest ja veelgi enam: sisutühjadest postitustest ja tehisintellekti poolt genereeritud kommentaaridest tuleks võimalusel hoiduda.
4. Kirjuta nii, nagu räägid
Pea meeles, et sotsiaalmeediapostitused ei pea olema pikad ja keerulised. Need võiksid olla sellised, millest sinu auditoorium pingutamata aru saab. Mida selgem on sõnum, seda kiiremini see kohale jõuab. Tasub meeles pidada, et inimeste tähelepanuvõime on aina lühem, seepärast ära kirjuta pikki ja lohisevaid tekste. Proovi oma sisu liigendada, pikemad artiklid koonda LinkedIni artikli formaati.
5. Sinu profiil peaks kandma sama sõnumit
Ebaselged sõnumid on üks suurimaid barjääre, miks LinkedIni profiilid ja sisuloome ei tööta. Optimeeri oma profiili: veendu, et see kajastaks seda, mida soovid. Kas sinu auditoorium mõistab, mida sa neile pakud? Vaata üle oma profiilipilt, pööra tähelepanu profiilil olevale pealkirjale ja bännerile. Kasuta kõiki võimalusi oma kogemuste esitlemiseks, eriti oluline on “minust” sektor, mis võimaldab su enda loo terviklikult kokku võtta.
6. Järjepidevus on edu võti
Väga paljud loobuvad LinkedInist pärast kolme kuni nelja kuud katsetamist. Anna endale aega edu saavutamiseks. LinkedIni jälgijaskonna kasvatamine võtab aega. Ole järjepidev ja ole pildis, nii oma postituste tegemisel kui ka oma jälgijate postituste kommenteerimisel.
Ann Hiiemaa: enne õnnestumisi on aastaid ebaõnnestumisi
META otsib tehnoloogiaettevõtete konsultanti
Kuidas tudengina oma esimene erialane töökoht saada?
PRAKTIKA VALITSUSSUHETE JA PR-AGENTUURIS #METAIQ 2022 PRAKTIKANTIDE SILME LÄBI
Soovid minna suvel praktikale, aga ei tea veel, kuhu, mida ja miks? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Mõtted aitavad selgemaks saada eelmisel suvel METAIQ praktikaprogrammis osalejad, kes jagavad nii oma suurimad saavutusi kui ka õppetunde.
Praktika aitab jõuda esmase kokkupuuteni huvipakkuva valdkonnaga ning võimaldab oma teoreetilised teadmised reaalses töökeskkonnas proovile panna. 2023. aastal korraldab META juba neljandat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.
Esimese erialasele praktikakoha leidmine ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et sellega seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega tuleb praktikakoha valimisel arvestada? Kuidas praktikast maksimum võtta? Milline kollektiiv ees ootab? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks?
#METAIQ varasemaltel praktikantidel on vastused! Tagasivaate oma kogemusele teevad viis endist praktikanti, kellega meil oli rõõm eelmine suvi kolm kuud koos töötada.
Karl-Ander Aleksius | valitsussuhete praktikant 2022
“META töötajad on oma ala eksperdid ning sellepärast tasub võimalikult palju uurida, et miks, kuidas ja millise lähenemisega erinevaid ülesandeid tehakse.“
LOE KARLi PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA
Milline on Sinu erialane taust?
Õppisin praktikale tulles Tartu Ülikoolis Riigiteaduste erialal. Lisaks olen osalenud mitmetes Euroopa programmides (nt MEU, MEP) ja töötanud Eesti ÜRO Noordelegaadina ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania ajal. Samuti aitasin üles ehitada Riigiteaduste Seltsi, mis on Eesti suurim riigiteadlasi koondav organisatsioon.
Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Mulle avanes võimalus teha praktikat valitsussuhete tiimis. Kahe kuu jooksul puutusin kokku paljude erinevate valdkondade tööga. Konkreetsete ülesannete osas tegin turuülevaateid, meediamonitooringuid, koostasin memosid ning muid kokkuvõtvaid dokumente. Näiteks moodustati praktikaga samal samal ajal Eestis uus koalitsioonivalitsus, mille jaoks koostasin ülevaate ministritest ning valitsuse võimalikest poliitilistest prioriteetidest. Lisaks sain osaleda koosolekutel ning proovida kätt artiklite kirjutamisel.
Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Ma usun, et kõige tähtsam on mõelda praktikale tulles läbi, mida iseenda juures arendada tahad. Lisaks annab praktikale väga palju juurde julgus küsida “rumalaid küsimusi”. META töötajad on oma ala eksperdid ning sellepärast tasub võimalikult palju uurida, et miks, kuidas ja millise lähenemisega erinevaid ülesandeid tehakse.
Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Kõige eredam mälestus on seotud Viljandi folgiga. META praktika annab võimaluse töötada nii kontoris kui ka kodukontoris. Valdava enamuse praktikast olin kontoris kohapeal, et võimalikult palju kolleegidega suhelda ja nõu küsida, kuid kaugtöö võimaldas ka suve nautida. Niisiis kirjutasin folgi ajal ühe artikli valmis oma maakodu rõdult. Ma olen siiani veendunud, et see on üks paremaid tekste, mis elus kirjutanud olen – elagu paindlikkus!
Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?
Minu jaoks oli kõige üllatavam see, et METAs töötab nii palju erinevate kogemustega inimesi. Enne praktikat eeldasin, et kommunikatsiooniagentuuris töötavad eelkõige ajakirjanduse ja kommunikatsiooni taustaga inimesed. Praktika jooksul sain teada, et kollektiivi seas on ka töötajaid, kes on õppinud näiteks juurat ning eesti keele filoloogiat.
Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Arvan, et META praktikakogemus tuleb kasuks kõigile, olenemata vanusest või erialasest taustast. Peamine on huvi – kui sind huvitavad kommunikatsiooni, turunduse ja/või valitsussuhetega seotud teemad, on META töötajatelt väga palju õppida. Samuti puutuvad praktikandid agentuuris kokku väga paljude erinevate valdkondade teemadega.
Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?
Õppetunde oli kindlasti rohkem kui kolm, kuid kõige tähtsamaks pean initsiatiivi. Tulles võõrasse keskkonda, kus on uued teemad ning inimesed, on loomulik jääda tagasihoidlikkuks. See on aga kõige suurem viga, mida saab praktikal teha. Praktika peamine väärtus seisneb uute teadmiste ja oskuste omandamises. Selle aluseks on julgus järjepidevalt küsimusi esitada ja töötajate kogemusi mõtestatult kuulata. Aktiivne suhtlus annab juurde enesekindlust ning võimaldab ka mentoritel praktikante paremini abistada ja suunata.
Georg-Marten Meumers ja Nele-Leit Teesalu| Turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse praktikandid 2022
“Sain hindamatu kogemuse sellest, milline peaks olema hästi juhitud ettevõte ja toetav töökeskkond. META seadis sellega teatava eeskuju ja lati, mida oma karjääri jooksul edaspidi silmas pidada.” – Nele
“Praktikat agentuuris soovitan neile, kes soovivad teada saada, mida tähendab kommunikatsioon päriselt ning kes tahavad omal nahal kogeda, milliseid väljakutseid see eriala võib esitada.” – Georg-Marten
Loe Georg-Marteni praktikakogemuse kohta
Milline on Sinu erialane taust?
Enne METAsse praktikale tulekut olin omandanud peamiselt akadeemilisi teadmisi koolipingis, praktilist erialast kogemust mul eriti all ei olnud. Olin õppinud kaks aastat Tartu Ülikoolis kommunikatsiooni ning siin ja seal natuke aidanud luua organisatsioonidele sotsiaalmeediasisu, kuid seda pigem vähesel määral.
Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Suurem osa ajast kulus mul erinevate tekstide toimetamisele, tõlkimisele ja loomisele. Näiteks sain tõlkida eesti keelde ühe McDonald’s restorani eduka case study, mida hiljem nii META ise kui ka McDonalds said eestikeelses kommunikatsioonis kasutada. Samuti oli minu ülesandeks toimetada ühe advokaadibüroo pressiteateid ja artikleid meediale sobivasse formaati, ise sain nullist luua pressiteate näiteks Viljandi eelarvamusfestivali kohta. Lisaks tekstidele puutusin kokku ka ürituste korraldamise ja mõjusikutega suhtlemisega, kui sain koos kolleeg Anettiga korraldada Fanta uute maitsetega joogi avalikustamisega seotud promoüritust, kuhu kutsusime mitmeid tuntud mõjuisikuid.
Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Esiteks tasub olla aktiivne ja kohusetundlik. Aktiivsuse all pean silmas julgust küsida asjade kohta, mis on arusaamatud ning kohusetundlikkuse all seda, et annad iga tööülesande täitmisel endast maksimumi. Kui need kaks kokku liita, suureneb tõenäosus, et saad iga uue ülesandega väga hästi hakkama ning Sinu panust hinnatakse kõrgelt.
Teiseks nõuandeks on näidata üles initsiatiivi. See tunnus käib iga eduka praktikakogemuse juurde, sest annab kolleegidele märku, et Sa oled valmis mitmekülgseks tööks ning tahad üha rohkem enda panust organisatsioonis suurendada. Selle tulemusena kasvab Sinust üha suurema väärtusega praktikant, keda ideaalis hakatakse nägema rohkem kui kolleegi, mitte praktikanti.
Kolmandaks soovitan olla avatud ning arendada suhtlust ka võõrate kolleegidega. Kommunikatsiooni valdkonnas loevad tutvused vahest kõige rohkem ning seetõttu tuleb alati proovida enda suhtlussidemeid maksimeerida.
Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Olen vist tulemustele orienteeritud inimene, sest kõige enam meeldis see, kui sain näha enda töö tulemust – kui pidev, pikaajaline ja lõpuks ka pisut väsitav suhtlus erinevate mõjusikutega tasus end ära ja nad meie korraldatud promoüritusele kohale tulid. See tekitas tunde, et lugematute meilide ja kirjade saatmine oli läinud asja ette ning omas tõesti suuremat eesmärki, mida sel hetkel ka visuaalselt nägin.
Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Praktikat agentuuris soovitan neile (noortele ja vanematele) inimestele, kes soovivad teada saada, mida tähendab kommunikatsioon päriselt ning kes tahavad omal nahal kogeda, milliseid väljakutseid see eriala võib esitada. Kuigi mitmed agentuuris töötamise tegevused ja tahud jäid ka minul ilmselt praktikaperioodi jooksul nägemata, sain siiski aimu, millise tempoga ja kui erinevate teemade vahel peavad konsultandid agentuuris tegutsema. Seega soovitan praktikat agentuuris neile, kes ei karda kiiret töötempot ja ajalisest survest tekkivat teatavat mõnusat pinget.
Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?
Toon välja kolm tähelepanekut, mis on osaliselt ka õppetunnid: töö tegemise kiirus, meilide saatmise hulk ja plaanide tegemise vajalikkus. Esimest kogesin kõige enam, sest olen pigem harjunud asju tegema põhjalikult ja seetõttu pisut aeglasemalt, et kvaliteet püsiks kõrge. Agentuuris sellist luksust reeglina ei ole, tekstide kirjutamisel või muude ülesannete täitmisel tuleb olla tempokas ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Meilide saatmise hulk oli üllatavalt suur, mistõttu võtan kaasa uue oskuse kirjutada ja saata meile kiiremini, et jääks aega ka sisuliste ülesannete tegemiseks. Plaanide tegemise vajalikkus on rohkem kui tähelepanek, sest nägin, et ühtegi tegevust ei tehta eraldiseisvalt, kõigil tegevustel on mõte ja eesmärk, mis tulenevad kindlast plaanist.
Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?
Mind üllatas kui palju on erinevaid koosolekuid tiimiliikmete endi vahel. Erinevates projektides on vaja enne kliendiga kohtumist panna paika kindel plaan ja selged seisukohad, mis nõuavad ühiseid arutelusid ja kohtumisi. Iseenesest on see loogiline ja mõistetav, kuid siiski oli pisut üllatav näha, et suur hulk plaane tehakse ära ja räägitakse läbi ühises ruumis. Millegipärast arvasin, et mitmed plaanidega seotud tegevused tehakse ära siiski individuaalsel tasandil ning ühiselt räägitakse läbi ainult peamine, kuid tegelikult on iga viimne kui liigutus agentuuris väga põhjalikult planeeritud.
Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Ma arvan, et kõige enam arendas praktika minus rööprähklemise (multitasking) oskust. Sageli oli üks ülesanne veel pooleli, kui tuli hakata otsast tegelema juba teisega, mõnel juhul ka kolmandaga. Kuigi seda ei tulnud ette kogu aeg ja üldiselt sain keskenduda korraga siiski ühele tegevusele, oli see miski, mida tajusin olevat sisse kodeeritud agentuuri konsultandi töösse.
Miks valisid praktikakohaks META?
Sarnaselt mitmetele teistele erialase karjääri alguses olevatele noortele ei teadnud ka mina eriti paljusid PR-agentuure, kuid META oli üks neist, mis oli mulle erinevate kanalite ja väljundite kaudu silma jäänud. Lisaks sellele, et META vanemkonsultant Riin käis meile agentuuritööst rääkimas ühes ülikooli loengus, olin lugenud ka paari META juhtivpartneri Andreas Kaju kirjutatud artiklit meedias ja TULI lehel. Koos selgelt mõistetava infoga kodulehel organisatsiooni eesmärkide kohta, andis see kõik kokku mulle kindlustunde, et META näol on tegu tipptasemel PR-agentuuriga, kus praktika sooritamine oleks mulle isikliku arengu poolest suur kordaminek.
Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.
Ühtehoidev, kaasav ja professionaalne. Ühtehoidvuse all pean silmas mitmeid tiimiüritusi ja ühiseid kohvinurgavestlusi, mis kuulusid tavalise töörutiini hulka ning suurendasid tiimitunnet. Ei tea küll kindlalt öelda, kuid ma ei usu, et igas agentuuris on kollektiiv sedavõrd kokkuhoidev ja ühiselt toimetav. Ometigi annab see üliolulise väärtuse juurde ning loob kõigi töötajate jaoks turvalise ja nii tiimi- kui ka isiklikku arengut soodustava keskkonna.
Loe Nele praktikakogemuse kohta
Milline on Sinu erialane taust?
Õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ja kõrvalerialana ajakirjandust. Kommunikatsiooni- ja agentuuritööga polnud ma varem õieti kokku puutunud.
Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Mulle usaldati väga eriilmelisi ülesandeid. Otsisin ja koondasin taustainfot ja meediakajastusi erinevate klientide ja nende projektide kohta. Aitasin koostada meediaplaani, pressilisti, hankeid, õppematerjale, kokkuvõtteid uuringutest. Sain ette valmistada, kõrvalt jälgida ja hiljem töödelda erinevate ekspertide intervjuusid. Üks lemmikutest töödest oli kokkuvõtte tegemine viimase pooleteise aasta tuumaenergia teemalistest kajastustest, sest teema köitis mind ja sain sellesse põhjalikult süüvida.
Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Esiteks soovitan kontoris kohapeal töötada nii palju kui võimalik. Kaugtöö suhtes ollakse väga vastutulelikud, kuid sain ruttu aru, et mu mentoritel oli õigus, kui nad ütlesid, et kontoris saab ikka tõelise agentuurielu maigu suhu.
Teiseks uuri erinevate klientide ja projektide kohta, millega parasjagu tegeletakse ja küsi julgelt endale ülesandeid, mis ennast kõige rohkem huvitavad. Ka selles osas tullakse praktikantidele vastu.
Kolmas – kui mõte jookseb kokku või miski jääb segaseks, on hea kohe lisaküsimusi küsida ja kasvõi lõunalauas mõtteid põrgatada, nii META töötajate kui ka teiste praktikantidega. Mitu pead on ikka mitu pead ja valjult arutades läheb mõte kiiresti liikuma.
Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Käisin elus esimest korda pressikonverentsil, mida oli väga äge kõrvalt jälgida. Praktika META-s sisaldas ka hulganisti põnevaid külaskäike partnerite juurde ja kasulikke vestlusi mitmete kommunikatsiooniekspertidega ka väljastpoolt ettevõtet. Need andsid kogemusele väga palju juurde!
Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Neile, kellele meeldib töös vaheldus ja paralleelselt erinevate teemadega tegelemine. Ja kõigile, kes huvituvad turundusest, meediast, suhtekorraldusest ja kõigest sellega seonduvast.
Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?
Sain hindamatu kogemuse sellest, milline peaks olema hästi juhitud ettevõte ja toetav töökeskkond. META seadis sellega teatava eeskuju ja lati, mida oma karjääri jooksul edaspidi silmas pidada. Teisalt avastasin, kui oluline on initsiatiivi näitamine, kui palju võib see edasi viia. Loodan end selles edaspidi veelgi arendada. Viimane õppetund on see, et ma nägin METAs, kuidas kommunikatsioon peaks põhinema terviklikul strateegial ja igal tegevusel peaks olema selge eesmärk, sõnum ja sihtgrupp.
Kätriin avarlaid | turunduskommunikatsiooni praktikant 2022
“Agentuuris praktika läbimisel ei ole mugavustsooniga mingit pistmist, selles võid kindel olla! Samuti on META mitmekülgne – mitte kunagi pole kaht ühesugust päeva.”
Loe Kätriini praktikakogemuse kohta
Milline on Sinu erialane taust?
Lõpetan kevadel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala, mis on andnud mulle üsna hea (seejuures ka teadusliku) ülevaate kogu meediamaastikust. Lisaks teoreetilistele teadmistele olen ka tudengiaktivist, töötanud Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses, olen Solaride haridusprojekti vilistlane ja samuti läbinud enne META praktikat ka praktika ühes teises kommunikatsiooniagentuuris. Peale META praktika lõppu sain pakkumise teha 2023. aasta Riigikogu valimisteks kampaaniat Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, mille kindlustundega vastu võtsin.
Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Oma praktika läbisin turunduskommunikatsiooni tiimis, kus minu juhendajateks olid väga armsad Karin Maandi ja Ann Hiiemaa. Tänu neile ning ka kõigile teistele META konsultantidele sain laiapõhjalise kogemuse, töötades väga eriilmeliste klientidega. Võis juhtuda, et ühe päeva jooksul tuli kirjutada arvamusartikkel, mis räägib koduse autopesu keskkonnamõjudest, käia kliendi juures filmimas reklaamklippe ning panna paika strateegiaid suurte avaliku sektori projektide kommunikatsiooni jaoks. Just see mitmekülgsus mulle META juures meeldibki – mitte kunagi pole kaht ühesugust päeva.
Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Julge pealehakkamine on pool võitu! Ära karda küsida rumalaid küsimusi, sest täpselt sellistest olukordadest õpibki kõige rohkem. Isegi, kui sa kunagi varem midagi teinud pole, siis META konsultandid on kõik meeletult abivalmid ja valmis jagama oma suurepäraseid ideid ning mõnikord isegi põnevaid lisaprojekte pakkuma. Ka kontoris kohal käimine annab palju juurde, sest seal on väga mõnus õhkkond, kus saab kolleegidega eriti mugavalt erialastel teemadel arutada ja vaade Tallinna pilvelõhkujatele annab palju inspiratsiooni juurde!
Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Ühel päeval arutasid kolleegid lõunalauas, et nad pole juba pikka aega saanud oma klientide lugusid ühte konkreetsesse väljaandesse, sest nad saadavad väga palju pakkumisi tagasi. Mõned päevad hiljem tuli mul leida ajakirjanik, kes kajastaks minu kliendi teemasid ja minu silmis ideaalne ajakirjanik töötas just eelnimetatud väljaandes. Lihvisin oma pitchi peaaegu pool päeva ning helistasin sellele ajakirjanikule, kes oli minu pakkumisest kohe huvitatud ja paar päeva hiljem ilmus seal minu kliendist suur lugu. Eriti uhke tunne oli siis, kui peale loo ilmumist küsis mu käest üks konsultantidest, et kuidas mul see üldse õnnestus!
Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Ma arvan, et agentuuri praktika sobib kõige paremini just neile noortele, kes on uudishimulikud, ei karda uusi väljakutseid ja soovivad saada kommunikatsioonivaldkonnas tõelisteks ekspertideks. Just sellele viimasele aitab META praktika kaasa üsna kiire stardihüppe tegemisel. Agentuuris praktika läbimisel ei ole mugavustsooniga mingit pistmist, selles võid kindel olla!
Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?
Kolme õppetundi välja tuua on üsna keeruline, kuid minu jaoks oli ilmselt kõige suurem õppekoht see, et mida rohkem sa ise initsiatiivi ülesse näitad, seda kaugemale on võimalik jõuda. Sa saad läbida praktika tagasihoidlikult, tehes vaid ülesandeid mis sulle ette antakse, aga ise oma ideid ja huvi ülesse näidates kaasatakse sind oluliselt rohkematesse projektidesse ning nii on sul võimalus võtta oma praktikast oluliselt rohkem.
Mis on kõige üllatavam teadmine, mida praktika jooksul said?
Tõenäoliselt see, et kui paljude erinevate teemade vahel tuleb konsultantidel oskuslikult orienteeruda. Ühe hea konsultandi eeliseks on kindlasti tema lai maailmapilt ja tänu sellele õppisin ka ise teadlikult jälgima meedias neid teemasid, millega muidu nii hästi kursis ei olnud.
Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Tõenäoliselt arenesin kõige enam just analüüsivõime osas. Mulle sattus palju uusi kliente, kelle puhul META analüüsis hoolikalt nende varasemat kommunikatsiooni ja seejärel asuti selle põhjal paika panema uut strateegiat. Taoline läbimõtestatus, et miks, kuidas, milliseid ja kellele kommunikatsioonitegevusi suunatakse, aitab minu arvates suurepäraselt kaasa ka kommunikatsiooni tulemuslikkusele.
Miks valisid praktikakohaks META?
Kuna õpin ajakirjandust ja kommunikatsiooni, siis olid mulle mõned META konsultandid tuttavad juba õpingute ajast ja tänu oma professionaalsusele tekitasid nad minus huvi ka META kui agentuuri vastu. META on minu arvates avalike suhete üks lipulaevasid ja seetõttu tahtsin sellest ka ise osa saada.
Karoliine Olle | mainekujunduse praktikant 2022
“Isegi kui midagi tundub keeruline või mitte nii põnev, siis tasub meeles pidada, et töö agentuuris kipub pidevalt üllatama. Kõik META konsultandid on abivalmid ja toetavad, seega hätta jäämist kartma ei pea.“
Loe Karoliine praktikakogemuse kohta
Milline on Sinu erialane taust?
META-sse tulles olin Tartu Ülikooli riigiteaduste ja kommunikatsiooni teise aasta tudeng. Eelnevatel suvedel panin ennast praktikandina proovile ERR-is “Aktuaalse kaamera” uudistes ja Välisministeeriumis.
Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Praktika ajal sain töötada tegelikult nii mainekujunduse kui ka turunduskommunikatsiooni tiimis. Eredaimalt jääb kindlasti meelde näiteks ühele kliendile terve aasta kommunikatsiooniplaani koostamine. Tegelesime sellega päris pikalt ning tore oli ka pärast praktika lõppu meedias või LinkedInis näha, et osad välja pakutud ideed läksid päriselt ka kasutusse.
Eriti nautisin ka loo kirjutamist välismaiste talentide palkamisest. Sain kogu artikli kirjutamise protsessi kaasa teha – küsimused koostada, sisendiks kolme ettevõte personalijuhiga intervjuu teha, artikli kokku kirjutada ja seda ka meediale pakkuda. See oli üks pikemaid projekte, mille kallal praktika ajal töötasin, mis arendas mind väga mitmest küljest.
Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Soovitan võimalikult palju kontoris käia. See annab võimaluse lisaks oma juhendajale ja praktikantidele ka teiste META kolleegidega suhelda, omavahel mõtteid vahetada ning nende töö kohta uurida.
Kindlasti tasub oma juhendajale (aga ka teistele kolleegidele) mainida, millised teemad sind kõige rohkem sütitavad ning mis on sinu tugevused. Nii oskavad ka nemad sulle põnevaid ülesandeid anda ning saad praktika jooksul omale südamelähedaste teemadega tegeleda. Näiteks kohe kui mainisin, et olen suur filmihuviline, oldi valmis mind koosolekule kaasa võtma ning sain ka eri riikide filmiinstituutide sotsiaalmeedia analüüsi teha. Seega, julgus küsida ja oma arvamust avaldada tuleb kindlasti kasuks!
Samas julgustaks tulevasi praktikante üldiselt kõigisse ülesannetesse avatud meelega suhtuma. Isegi kui midagi tundub keeruline või mitte nii põnev, siis tasub meeles pidada, et töö agentuuris kipub pidevalt üllatama. Kõik META konsultandid on abivalmid ja toetavad, seega hätta jäämist kartma ei pea. Samuti ei anta praktikantidele ülesandeid, mida ise lihtsalt ei taheta teha, kõigi tööde eesmärk on noorte kolleegide arengut toetada ning näidata potentsiaalset tulevast tööd võimalikult erinevatest nurkades.
Milline on sinu kõige eredam mälestus praktikaperioodist?
Kohe tulevad meelde mitmed ühisüritused, koolitused ja külaskäigud META klientide juurde. See kui palju praktikantidega lisaks tööülesannete juhendamisele tegeleti oli minu arust nii vahva! Saime näiteks käia vaatamas “Ringvaate” salvestust, kohtuda Swedbanki kommunikatsioonitiimiga, külastada Tele2 kontorit jne. Kõik need kohtumised andsid uut perspektiivi ka käsil olevatele tööülesannetele.
Meeldejääv oli ka päev, kui esitlesime praktikantidega kogu META tiimile oma ühisprojekti tulemusi. Terve praktika jooksul olime muude ülesannete kõrvalt valmistanud ette ka suuremat ühist uurimust ja ettekannet ideedega, kuidas Gen Z-le turundada. Kogenud konsultantide ees oma ideid esitleda oli natuke närvesööv aga samas ka väga põnev. Ettekandest jäi tegelikult väga positiivne tunne sisse, sest kõik kuulasid huviga mis meil öelda oli ning küsisid ka küsimusi.
Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast kaasa võtsid?
Võtan praktikast META-s kindlasti kaasa julguse küsida kui mõni ülesanne keeruline tundub või arusaamatuks jääb. Kiiresti saab agentuuris selgeks, et kaks pead on ikka kaks pead ning omavahelised arutelud on tihti need, mis viivad kõige parema tulemuseni. Samuti ei oota keegi praktikantidelt, et nad oleksid osavad meediaga suhtlejad, teaksid kõiki Eesti influencereid või oskaksid koostada põhjalikku ning pikaaegset kommunikatsiooniplaani. Selleks ju praktikale tullaksegi, et õppida ja areneda.
Samas õppisin praktika jooksul ka “ei” ütlema. Enamikel praktikantidel on ilmselt tunne, et tuleb teha kõike, mida juhendajad või teised kolleegid paluvad. Praktika lõpus olid aga vähemalt minult mitu suuremat ülesannet vaja lõpuni viia ning uute kohustuste võtmine ei olnud kuidagi realistlik. Siis võtsin julguse kokku ja ütlesin, et ma tõesti hetkel midagi omale juurde võtta ei saa. Ma loodan, et see näitas minu oskust oma võimete piire adekvaatselt hinnata ning seda, et ma ei taha kolleege alt vedada läbimõtlemata ja kiiruga tehtud tööga. Keegi pahane selle peale vähemalt küll ei tundunud! Õppetunniks või avastuseks võib lugeda ka praktikalt saadud tõdemust, et mulle meeldib PR-agentuuri töö! 🙂
Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Kuna töö tempo agentuuris on kiire ning päevas tuleb sageli tegeleda mitme väga erineva projektiga, õppisin praktikal kindlasti oma aega paremini planeerima. Mõistsin, et oluline on seada omale ajavahemikud, millal mingi projektiga töötan ja ka realistlikud tähtajad.
Samuti hindan kõrgelt praktika jooksul saadud laia ülevaadet Eesti meediamaastikust ning selle toimimisest. Töö META-s andis mulle oskused ja teadmised selles valdkonnas paremini orienteeruda ning uue perspektiivi, mille läbi meedias toimuvat jälgida ja analüüsida.
Metaversum: PR-i ja turunduse uus väljund
Metaversum on termin, mida kasutatakse virtuaalse universumi kirjeldamiseks, kus inimesed saavad üksteise ja teiste digitaalsete objektidega reaalajas suhelda. See on füüsilise maailma simulatsioon, aga virtuaalses keskkonnas. Kuigi laiemalt on sellest juttu olnud viimasel kahel aastal, siis on metaversum juba aastakümneid olnud populaarne ulmekontseptsioon, mis tehnoloogia arenguga on muutumas päris reaalsuseks.
Nendele, kes arvavad veel, et see on arvutimängude keskkond lastele, siis tegelikult on metaversum erinevat moodi rakendatav meelelahutuse, hariduse, kaubanduse ja sotsiaalse suhtluse valdkonnas. PR- ja turundusmaailmas pakub metaversum kaubamärkidele ainulaadse võimaluse suhelda oma sihtgrupiga täiesti uuel viisil.
Kuidas kasutada metaversumit PR-is ja turunduses?
- Virtuaalsed tooteesitlused. Metaversum loob täiesti uue platvormi toodete tutvustamiseks virtuaalses keskkonnas. Brändid saavad pakkuda ja ise luua kaasahaaravaid kogemusi, mis võimaldavad klientidel vahetult suhestuda toodetega ja näha, kuidas need töötavad. Selline lähenemine võib tekitada toote turuletuleku ümber elevust ja põnevust, pakkudes oma klientidele samal ajal interaktiivset ja meeldejäävat kogemust.
- Virtuaalse sündmuse korraldamine. Metaversum pakub uue lahenduse ürituste, sealhulgas messide, konverentside ja tooteesitluste korraldamiseks. Brändid saavad luua virtuaalseid ürituste ruume, millele osalejad pääsevad ligi kõikjal maailmas. See võib märkimisväärselt vähendada füüsiliste üritustega seotud kulusid ja süsinikujalajälge, pakkudes samas ka kaasavamat ja globaalselt kättesaadavamat auditooriumi.
- Interaktiivne reklaam. Metaversum annab ettevõtetele võimaluse luua interaktiivset ja kaasahaaravat reklaami. Reklaamijad saavad luua virtuaalseid keskkondi, mis võimaldavad klientidel suhelda toodetega, tutvuda päriselt teenustega ja kogeda brändi täiesti ainulaadsel viisil. Selline lähenemine reklaamile suurendab kaasatust ja brändi tuntust.
- Influencer turundus. Metaversum pakub ka platvormi influencer ehk sisulooja turunduseks. Sisuloojad saavad luua virtuaalseid keskkondi, kus nad saavad suhelda oma jälgijatega, tutvustada koostöö tooteid ja teha demo tutvustusi. See pakub ettevõtetele uut võimalust jõuda publikuni ja suurendada nähtavust.
- Müügi edendamine. Metaversumit saab kasutada ka müügi edendamiseks ja tulude suurendamiseks. Poed saavad luua virtuaalseid kauplusi ja ostukogemusi, mis annavad klientidele võimaluse proovida tooteid ja teha oste virtuaalses keskkonnas. See võib olla eriti kasulik ettevõtetele, kes müüvad tooteid, mida on raske visualiseerida, näiteks mööblit või kodukujundust.
Üldiselt pakub metaversum kaubamärkidele ainulaadset võimalust suhelda oma publikuga väga uuenduslikul viisil. Kasutades virtuaalreaalsuse võimalusi, saavad ettevõtted ja brändid luua interaktiivseid kogemusi, mis tekitavad elevust, aitavad tõsta brändi teadlikkust ja suurendada kaasatust.
Kuna metaversum on pidevas arengus, mängib see tulevikus tõenäoliselt veel olulisemat rolli PR-i ja turunduse tegevustes.
Antud artikkel on 80% ulatuses ChatGPT kirjutatud. Samuti on see artikkel avaldatud TULI portaalis.
Kuidas valida enda brändile õige sisulooja?
Kui Facebook ja Instagram viimasel kümnendil lansseeriti, muutis see reklaami, suhtekorralduse ja turunduse maailma märkimisväärselt. Algselt olid need platvormid mõeldud inimesi ühendama, kuid väga kiiresti kogusid nad endale juurde populaarsust ka äriliste eesmärkidega ettevõtete seas.
Pole saladus, et üks parimaid turunduse liike on suust-suhu turundus (word-of-mouth marketing) ning eriti selle alaliike soovitusturundus (referral marketing). Seetõttu on üha enam brände kaasanud oma turunduskampaaniatesse Instagrami sisuloojaid, et rääkida oma brändist personaalsemalt ja siiramalt. On suur vahe, kas tutvustad oma toodet/teenust läbi telereklaami või soovitab seda mõni mõjuisik, kes sellesse ka ise usub. Seepärast on ülimalt oluline teha sisuloojat valides teadlik ja kaalutletud otsus.
Et selgitada paremini mõjuisiku turundust, toon välja mõned korduma kippuvad küsimused, millega igapäevaselt kokku puutun.
1. Kas tema platvormi sisu ja väärtused klapivad minu ettevõttega?
Ettevõtte bränd ja kuvand on olulised, eriti äriliste eesmärkide saavutamiseks. Seepärast on vaja hoolega valida, kes on see, kelle enda brändist rääkima valid. Oletame, et tegemist on näiteks keskkonnasõbraliku ettevõttega, kelle jaoks on igasugused roheteemad võtmeküsimusega. See ettevõte ei saa endale valida mõjuisikuks inimest, kes on küll näiteks paaril korral maininud, et sorteerib prügi, kuid samal ajal teeb aktiivselt koostööd kiirmoe brändidega. Parimad koostööpartnerid on mõjuisikud, kelle väärtushinnangud klapivad ettevõtte omaga.
näide: rõivabränd boohoo x kourtney kardashian
Üks viimase aja näiteid sellest vallast on Ameerika kiirmoebrändi Boohoo koostöö Kourtney Kardashianiga, kes valiti brändisaadikuks arendamaks välja jätkusuutlikku moesuunda. See aga tõi Boohoole palju negatiivset vastukaja. Eelkõige seepärast, et tuntud multimiljonärist avaliku elu tegelane ei ole oma eluviisidelt ise kuidagi keskkonna heaolusse panustav (sõites tihti eralennukitega ning olles suur tarbija). Kuigi Boohoo on avalikkuse surve all keskkonda kahjustava tegevusega juba pikalt olnud, siis oleksid nad õige mõjuisiku valikul saanud enda kuvandit jätkusuutlikel teemadel hoopis parandada. Vale mõjuisiku valik tõi neile hoopis suurema kahju.
Lähemalt saad juhtumist lugeda siin.
2. Miks on omavaheline kommunikatsioon oluline?
Oma varasema kogemuse puhul olen näinud, et eduka koostöö aluseks on ootuste juhtimine. Hea koostöö saab alguse võimalikult detailsest sisendist, kus on kirjas täpne koostöö sisu, see kui palju vabadust on mõjuisikul postituse juures ning milliseid tingimusi peab ta jälgima. See on edasises etapis kriitilise tähtsusega, sest, kui tellija poolt ei tule piisavalt täpset sisendit, siis on raske ka mõjuisikul ootusi täita. Kui ootusi ei saa täita, siis pole ka kumbki osapool hiljem koostööga rahul.
Tööriistakast edukaks koostööks
- Koostöö peab olema võimalikult täpse kirjeldusega.
- Selgita kohe algul, et sisuloome tuleb enne postitamist kliendiga kinnitada. See on oluline vältimaks faktivigu ja veendumaks, et idee kontseptsioonist on ühtselt aru saadud.
- Lepi kokku postituse täpne sisu ning sotsiaalmeedia kanalid, kus sisu jagatakse.
- Too esile, mida konkreetne koostöö sisaldab ehk mitut postitust ja mitut story‘t sisuloojalt ootad. Professionaalsematel sisuloojatel on ka ühe story maksumus hinnastatud. Seega on oluline vahe, kas räägite neist mitmuses või ainsuses. See on tähtis, et hilisemal arveldamisel poleks ebameeldivaid üllatusi.
- Veendu, et mõistate hinnakirja ja selle sisu ühtmoodi.
- Kui postituses kasutatakse muusikat ning tegu on tasustatud koostööga, pööra tähelepanu autoriõigustele.
- Toote reklaamimisel on alati parem, kui sisulooja seda postituses ise ka kasutab. Näiteks kui koostöö on mõne ilutoodete brändiga, on usaldusväärsem ikka see, kui sisulooja kasutab postituses näokreemi, mitte ei hoia näokreemi topsi lihtsalt käes.
- Lisa täpsed kasutajanimed ning hastag’id, mida sisulooja peab postituses esile tooma.
3. Miks on mõjuisikutega koostöö tegemine nii kallis?
Mõjuisiku Instagrami võib kõrvutada online-meediaga, kus lisaks tavapärasele sisule on igati aktsepteeritav, et reklaamid paralleelselt artiklitega jooksevad. Kui meediamajadele reklaami eest maksmine ei ole taunitav, siis miks peaks see olema mõjuisiku puhul teisiti? Ka tema kasutab oma kanali võimalusi ja teenib nii tulu. Kuna postituse mõtlemisele ja teostamisele kulub omajagu mõjuisiku aega, siis on igati loogiline, et ta selle eest ka tasu saab. Lisaks annab see ettevõttele südamerahu (ja lepingu või kirjalikud kokkulepped), et postitus võtab arvesse ettevõtte ootuseid.
Vahel on võimalik teha ka tootepõhist reklaami, kuid üldiselt on mõjuisikud seda nõus tegema vaid juhul, kui toode ise on kallis.
Kui aga rääkida sellest, miks Eesti mõjuisikutega koostöö on kallis, siis sellele ühest vastust on keeruline anda. Näiteks Läti ja Leedu mõjuisikud küsivad koostöö eest märkimisväärselt vähem tasu. Kui toote või teenuse kliendid asuvad üle kogu Baltikumi, siis võiks kindlasti proovida koostööd ka Läti ja Leedu mõjuisikutega.
4. Millal teha pikaajalist koostööd?
Brändilojaalsus on üks parimaid asju, mida ettevõte võib saavutada. Brändilojaalsust aitavad kasvatada just pikaajalised koostööd, mis näitavad hea koostöö tulemust ja püsivust. Kõige halvem variant on see, kui mõjuisik vahetab pidevalt sama valdkonna koostööpartnerit. Näiteks ühel kuul teeb koostööd ühe teleoperaatoriga ja järgmisel kuul juba kolmandaga. Seepärast on hea teha koostööd kasvõi ainult ühe kindla mõjuisikuga terve aasta vältel ja panustada omavahelisse koostöösse.
Pikaajaline koostöö säästab aega ja raha. Sellisel juhul ei pea iga kord aega panustama, et selgitada brändi põhiväärtusi ja eesmärke, vaid mõjuisik tunnetab iga korraga brändi juba paremini, mis loob põhja ka üha loomulikumale koostööle.
Näide: tele2 x mihkel raud
Siinkohal on suurepäraseks näiteks meie klient Tele2, kellel on pikaajaline koostöö Mihkel Rauaga. Ta kirjutab aktiivselt põnevaid ja mahlakaid postitusi Tele2 blogi “raudvara” rubriiki, testib rõõmuga Tele2 uusi tooteid või teenuseid ja annab nendest ülevaate. Lisaks osaleb teistes toredates koostööprojektides, mis ettevõttel parasjagu käimas on. Tänu sellele ootab Mihkel Raua jälgijaskond põnevusega tema sisuloomet ja teab, et pikaajalise Tele2 kliendi ja mõjuisikuna on ta usaldusväärne. Nii on bränd tegelikult kujunenud justkui osaks mõjuisiku elustiilist – see omakorda mõjub sihtgrupile autentselt ja kindlalt.
5. Millised numbrid toovad edu?
Tundub hea mõte võtta endale koostööpartneriks mõjuisik, kellel on palju jälgijaid. Tegelikult ei ütle jälgijate arv väga midagi, seda nimetatakse edevusmõõdikuks. Kuigi numbreid ja erinevaid teisi faktoreid, mida sotsiaalmeedias jälgida, on küllaga, siis üks neist on kindlasti engagement rate ehk kaasatus. Kui ettevõttel endal pole näiteks influencer turunduse platvormi, kus mõjuisikute statistilisi andmeid mõõta, siis on mõistlik enne koostöö alustamist mõjuisikult endalt neid numbreid küsida.
Engagment rate näitab, kui kaasatud on mõjuisiku auditoorium tema postitustega, st kui paljud jälgijatest aktiivselt postitusi meeldivaks märgivad ja kommenteerivad. Eestis on nii mõnigi mõjuisik, kellel on kümneid tuhandeid jälgijaid, kuid kelle kaasatus on seejuures 0%.
Instagrami algoritmid on pidevas muutuses ning nendega kursis olemine on omaette väljakutse. Seepärast on oluline kursis olla ka päevakajaliste teemadega. Üks probleemkoht Instagramis on hetkel jälgijate juurde ostmine. Võib juhtuda, et keegi on parasjagu sinu välja valitud mõjuisikule jälgijaid juurde ostnud ja seetõttu on potentsiaalsel mõjuisikul madal kaasatus. See aga ei tähenda, et koostöö ainuüksi seepärast välistama peaks, kuna ta võib siiski väga hästi sinu sihtgruppi kõnetada. Seega arvesse tuleb alati võtta laiemat pilti.
Näide: maria rannaväli x jälgijate ostmine
Näiteks juhtus Maria Rannaväljal, Eesti ühe suurema jälgijakonnaga mõjuisikul, lugu, kus keegi pahatahtlik inimene oli tema juba olemasolevale 64 000 jälgijale juurde ostnud 400 000 jälgijat. Kui jagada postituste meeldivaks märkijate, kommenteerijate ja vaatajate arvu suhe jälgijate arvuga, siis on tulemus protsendiliselt väga väike. Mis võib tähendada, et kui enne oli engagement rate hea, siis peale jälgijate juurde ostmist, see kindlasti seda enam pole.
Lähemalt saad juhtumist lugeda siin.
6. Kuidas analüüsida koostöö tulemuslikkust?
Kui koostöö mõjuisikuga on tehtud, on oluline tulemusi analüüsida. See on kommunikatsiooni valdkonna üks väheseid päriselt numbritega mõõdetavaid võimalusi. Kõige paremini mõõdetavad tulemused ilmnevad kindlasti näiteks e-poodide (ja sooduskoodide) puhul, ent erinevate brändidel on mõjuisiku turunduses erinevad eesmärgid. Mõned nädalad peale postituse avaldamist on hea küsida mõjuisikult postituse numbreid ja statistilisi näitajaid. Vaadata, mille peale inimesed klikkisid, kas üldse klikkisid ja kas lingid, sooduskoodid töötasid. Eriti hea on numbreid kõrvutada pikaajalise koostöö puhul, et näha mis töötab ja mis mitte.
5 LinkedIni kasutamise viga, mis on omased enamikule inimestele
Värbajate ning uute tööalaste väljakutsete otsijate jaoks on LinkedIn juba pikalt tuntud platvorm, ent viimastel aastal kogub sotsiaalvõrgustik suuremat populaarsust ka äriinimeste seas, kes soovivad tõsta oma usaldusväärsust, kujundada persoonibrändi ning oma valdkonna ideid teistega jagada. Järjest kasvav sisu toob aga teravamalt nähtavale ka tüüpilised eksimused. Millised on levinuimad vead LinkedIni sisuloomes ja kuidas neid vältida?
Organisatsioonid on ettevõttes toimuva edastamiseks ning brändisaadikute kujundamiseks hakanud järjest enam kasutama asutajate või töötajate isiklikku LinkedIni kontot. See on igati õigustatud taktika, sest töötajate isiklikud postitused koguvad platvormil kaheksa korda rohkem vaatamisi ning kaasatust kui korporatiivsed (ehk ettevõtte ametliku konto) postitused.
Ent kahjuks on siiski rohkelt neid organisatsioone, kes pole LinkedIni brändisaadikute loomise võimalust veel enda kasuks rakendanud või ei ole ettevõtte töötajatele jagatud piisavalt teadmisi ja ressurssi oma profiilist maksimumi võtmiseks. Platvormi põhitõdesid tundmata luuakse aga läbimõtlemata sisu ning esile tulevad vead, mis võivad inimese või ettevõtte lõppeesmärgist hoopis kaugemale viia ning kasutaja usaldusväärsust vähendada.
5 viga, mida tasub vältida:
1. Eesmärkide seadmata jätmine
Kui algusaastatel oli LinkedIn peamiselt suunatud värbajatele ja tööotsijatele, siis nüüdseks on sellel mitu otstarvet: investorite otsimine, suhtlusvõrgustiku laiendamine, persoonibrändi ehitamine, valdkonna uudistega kursis püsimine ning tööalaste partnerite leidmine. Kui ettevõtte saadik ei tea, mis on tema sihtpunkt, siis on ühtlasi keeruline platvormist maksimum võtta. Tasub mõelda, mis on konto loomise eesmärgid ning kuidas võiks see toetada karjääri ehitamist.
2. Vale sihtrühma kõnetamine
Sihtrühma määramine on turunduses peaaegu kõikide tegevuste aluseks. Kui me ei tea oma auditooriumit, siis ei ole võimalik luua tabavaid sõnumeid, mis aitavad soovitud auditooriumi valupunkte lahendada. LinkedIn annab meile võimaluse minna oma sihtrühmaga võimalikult täpseks, uurida erinevaid profiile ning määratleda just need küsimused, millest kindla valdkonna või sektori inimesed võiksid huvitatud olla. Auditooriumi määramine on oluline ka uute tutvuste loomisel – kui eesmärgiks on leida investoreid, siis pole tarvis endale sihtrühma hulka lisada insenere, kellele profiili sisu ilmselt huvi ei paku.
3. Profiili korrastamata jätmine
LinkedInis on võimalik vahet teha passiivsel ja proaktiivsel sisul. Kui proaktiivne sisu viitab inimese loodud postitustele, siis passiivseks sisuks võib pidada kogu kasutaja profiilil olevat infot, mis sihtrühma jaoks oluline teave – alates kaanefotost kuni töökogemusteni välja. Paljude jaoks on profiil võrdne elulookirjeldusega, kuid tegelikult see päris nii ei ole.
Profiilil on igaühel võimalik jutustada oma lugu ja kõnetada sihtrühma, ilma, et astutaks liiga pealetükkivaid samme või saadetaks sisutühje privaatsõnumeid. Profiilil on võtmetähtsusega elementideks pealkiri ja kirjeldus, kus on võimalik sihtrühmale täpselt kirjeldada, kuidas profiili omanik teisi aitab, neile tulemusi toob ning millised on inimese tööpõhimõtted ja -protsessid.
4. Postitustes kandva sõnumi puudumine
Kes on LinkedInis rohkem aega veetnud, on küllap ühel hetkel sattunud postituste otsa, mis tunduvad liiga pingutatud või sisutühjad – või kui ühel inimesel ilmub mitmes järjestikune postitus, kus puudub meeldejääv või uudne sisu. Kui paljud LinkedIni turundajad soovitavad nähtavuse tõstmiseks keskenduda kvantiteedile ehk postituste rohkusele, siis tegelikult võib see profiili omanikule teha karuteene, sest taoline sisu muutub jälgijate jaoks kiiresti tüütuks ja pealiskaudseks.
Kvaliteetsete ja sisukate postituste jaoks tasub võtta aega, tutvuda valdkonna trendidega ning planeerida oma samme pikemalt ette. Alustavatel kirjutajatel tasub oma esimesi postitusi ka sõpradele või kolleegidele näidata – ausat tagasisidet tasub arvesse võtta ning enne postituse avalikustamist vajalikud muudatused ellu viia.
5. Connect vs. follow nupu kasutamine
Üks LinkedIni viimase aja trende on tavakasutaja-tüüpi konto muutmine sisulooja-tüüpi profiiliks. See tähendab, et inimese kontol muutub nupp connect hoopis follow-nupuks. Kui laiema kõlapinnaga sisuloojate puhul on follow-nupu vajutamine ehk profiili jälgijaks asumine mõistetav, sest vastasel juhul upub populaarsem kasutaja sõbrakutsete merre, siis väiksema jälgijaskonnaga sissuloojad võiksid enne nupu kasutuselevõttu seda otsust tõsiselt kaaluda. LinkedInis annab connect-nupp võimaluse mõlemal osapoolel üksteise uudiste ja tegemistega kursis olla ning seeläbi suhtlusringkonda laiendada.
NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.
Palun lae alla mõni moodne veebilehitseja: