Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2021 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Oled mõelnud praktikale minemisest, aga ei tea, kuhu, mida ja miks? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Aitame mõtted selgemaks saada – oma suvisele praktikakogemusele META tiimis vaatasid METAIQ praktikaprogrammi varasemad osalejad.

Praktika on ainulaadne võimalus vaadata sisse huvipakkuvasse valdkonda ning panna oma teoreetilised teadmised praktikas proovile. 2022. aastal korraldab META juba kolmandat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Selge see, et teekond koolist esimese erialasele praktikani ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et praktikakohaga seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega arvestada praktikakoha valimisel? Kuidas praktikast maksimum võtta? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks?

Kõige paremaid vastuseid ning põhjalikuma sissevaate nendesse küsimustesse saavad anda meie enda #METAIQ praktikandid. Oleme aastate jooksul kohanud mitmeid võimekaid noori, ent sel korral vestlesime neist neljaga ning palusime endistel praktikantidel oma kogemusele tagasi vaadata.

Karolina Kadak | turunduskommunikatsiooni praktikant 2020

“Praktika agentuuris on suurepärane alustala põnevale karjäärile. Sellist projektide mitmekesisust, silmaringi avardamise võimalusi ning arendavat töötempot pole lihtne leida.”

LOE KAROLINA PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Olen Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng. Nüüdseks olen jõudnud magistriõppesse, aga METAs käisin praktikal peale bakalaureuseõppe II kursust. Enne seda olin erialaselt peamiselt kokku puutunud ajakirjandusega, sest käisin aasta varem Tartu Postimehes suvereporterina kätt harjutamas ning jäin hiljem neile kaasautorina lugusid kirjutama. Enne praktikat olin saanud veidi juba kommunikatsiooniga kokku puutuda Tartu Tudengipäevade meediajuhina.

Mis teeb praktika agentuuris sinu jaoks ainulaadseks?
Praktika agentuuris on suurepärane alustala põnevale karjäärile. Sellist projektide mitmekesisust, silmaringi avardamise võimalusi ning arendavat töötempot pole lihtne leida. Kõige rohkem meeldiski mulle praktika puhul see, et sain kokku puutuda väga mitmekesiste klientide, projektide ja tööülesannetega – hiljem oli kogemust, teadmisi ja julgust oluliselt rohkem. Tekkis tunne, justkui oleksin kuu ajaga saanud teadmisi mitme praktika jagu.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Sain oma praktika jooksul kaasa lüüa kommunikatsiooniplaanide koostamises, kirjutada pressiteateid ja muid meediatekste, korrastada meedialiste ja teha klientide meediakajastuste kohta monitooringuid ning kokkuvõtteid. Lisaks sain oma juhendajaga kaasas käia kliendikohtumistel, mis andis põneva sissevaate sellesse, kuidas agentuuri ja klientide vaheline koostöö toimib ning kuidas jõuab projekt briifist ägeda kampaaniani. Võin julgelt öelda, et nautisin METAs praktikal olles kõiki mulle usaldatud tööülesandeid. See sära, mis minus praktikal süttis, andis mulle julguse ja kinnituse, et soovin oma karjääri teha just kommunikatsioonivaldkonnas ning agentuuris töötades – tänaseks olen projektijuht loovagentuuri Taevas Ogilvy PR tiimis.

Mida soovitaksid (Sinu eriala) tudengile, kes alles valib praktikakohta – mida praktikakoha valikul arvestada?
Proovi praktikate abil saada võimalikult mitmekesine pilt oma eriala võimalustest. Näiteks ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppides soovitaksin katsetada selle eriala mõlemat poolt, olenemata sellest, kus end esialgu tulevikus ette kujutaksid – toimetuses saadud praktikakogemus tuleb igal juhul kasuks ka kommunikatsioonis töötades ning vastupidi.

Kommunikatsioonis soovitaksin proovida praktikat nii era- kui ka avalikus sektoris. Nii suurendad oma teadmiste ja kogemuste pagasit ning õpid iga praktika läbi rohkem ka enda kohta. Julgen omast käest öelda, et sellise strateegiaga lähenedes on ka äsjalõpetanul esimesel töökohal alustamise ajaks tekkinud oma erialast üsna hea ülevaade, mis tuleb edasises töös tohutult kasuks.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
1. Enne praktika algust tee veidi eeltööd – uuri täpsemalt ettevõtte/asutuse kohta, kuhu praktikale oled suundumas. Vaata üle, millega nad silma on paistnud ja millised on olnud nende ägedaimad projektid, võimalusel uuri case study’sid ja meediakajastust. Eeltöö tegemine muudab sisseelamise lihtsamaks ning aitab kindlasti kaasa ka vastastikuse usalduse tekkimisele.
2. Mõtle enne praktikat läbi oma eesmärgid – millistes valdkondades ja tööülesannetes end proovile soovid panna? Milliseid kontakte luua? Kuidas praktika Su teadmisi ja oskusi arendada võiks? Eesmärkide seadmine aitab lisaks praktikast maksimumi võtmisele ka Sul endast parima anda, mis on üks suurimaid õppimise kiirendeid.
3. Hinda oma juhendajat ning aega, mis ta Sulle pühendab. Võta aega, et tema juhised ja tagasiside põhjalikult läbi töötada – see aitab Sul tohutult areneda ja loob seeläbi usalduse, mis toob praktikal ägedaid võimalusi ning aitab karjäärile tugeva vundamendi luua. Aitäh Sulle, Riin!

Eero SIld | valitsussuhete praktikant 2021

“Mina isiklikult üritan igal aastal midagi täiesti uut proovida – mõistagi erialaga seotut –, nii saan paremini aru, mida ma pärast õpinguid teha tahan ja mis mind päriselt huvitab.”

LOE EERO PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Poliitiline filosoofia ja rahvusvahelised suhted, varem olen praktikal käinud välisministeeriumis.

Miks valisid praktikakohaks META?
Puhtalt isiklikust huvist: mul polnud enne METAs töötamist õrna aimugi, mida PR-agentuuris tehakse, ja METAsse kandideerimist soovitasid tuttavad, kes olid seal varem praktikat teinud.

Mis teeb praktika agentuuris Sinu jaoks põnevaks või ainulaadseks?
Kui saab lahendada probleeme ning täita ülesandeid, millega tegelevad ka palgalised töötajad – sel juhul a) tunnen end meeskonna täieõigusliku liikmena ja b) tundub ka praktika kasulikum, sest näen, kuidas see töö päriselt välja näeb.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt-ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Kirjutasin raporteid ja turu-uuringuid uute trendide kohta PR-maailmas, samuti tegin tõlketööd ja uurisin taustinfot kliendi jaoks. Koostasin igakuised kliendiraporteid. Kõige rohkem meeldis info kogumine ja raportite kirjutamine, sest see ei olnud kunagi rutiinne, samas tundsin, et minu tööst on kasu (siinkohal bravo META partnerile Andreasele, kes oskas väga hästi ülesannete eesmärki ja vajalikkust praktikandile selgitada).

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast valitsussuhete ja PR-agentuuris kaasa võtsid?
Töökeskkonna olulisus – töö juures tundsin, et tööandja väärtustas mind, mis tekitas ka endas motivatsiooni rohkem. Alates külmikus olevast Coca-Colast kuni ühiste üritusteni – tundsin, et oled osa millestki suuremast.

PR-töö jaoks on oluline iseloom, mitte erialane taust. Kuna kliente on palju ja väga erinevaid, siis arvan, et selles maailmas võib endale koha leida igaüks. Aga ma kahtlustan, et psühholoogidel ja sotsioloogidel võib olla teatav eelis, sest mulle tundub, et PR on rohkem inimeste kui toodete tundmine. Suhtleva töö tegemisel on kõige olulisemad kontaktid. Ma kahtlustan, et ilma eelneva maine ja kontaktideta on PR-agentuuri asutada ning kliente leida praktiliselt võimatu.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Tööülesannete prioriseerimist ja ajaplaneerimist. Samuti oskust öelda „ei“.

Mida õpetas praktika METAs Sulle enda koha?
Õpetas, et mulle ei meeldi rutiinne töö.

Mida soovitaksid (Sinu eriala) tudengile – mille alusel praktikakohta valida?
Tasub mõelda, mida see praktika annab – kas ja kui palju sa ise selle praktika ajal arened. Mina isiklikult näiteks üritan igal aastal midagi täiesti uut proovida – mõistagi erialaga seotut –, nii saan paremini aru, mida ma pärast õpinguid teha tahan ja mis mind päriselt huvitab.

Iseloomusta kolme sõnaga META õhkkonda.
Positiivne, sõbralik ja megaäge. Ma olen tõesti kogu kollektiivile selle kogemuse eest äärmiselt tänulik.

Jaga kolme nippi, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Suhtle võimalikult palju kolleegidega (aga mitte töötegemise arvelt!).
Kui praktikal antud ülesanded saavad otsa – ning seda võib juhtuda – , siis tuleb minna ise juurde küsima. Vähemalt minu kogemuse põhjal ei pea seejuures METAs piirduma ainult enda juhendajaga, küsida saab kõigilt. Väga huvitav oli lisaks valitsussuhetele näha ka PR-poolt, arvan, et see täiendab praktikakogemust mitmekordselt.

Ning veel, mis on oluline: kui sulle midagi ei meeldi, siis ütle. Päriselt.

Keneli Pohlak | turunduskommunikatsiooni praktikant 2021

“Seda suurem oli mu rõõm pärast praktikat kliendi lõplikke reklaame ja visuaale näha – nii linnaruumis kui ka digimeedias. Täpselt siis tekkiski see mõnus tunne, et need ideed, mis minu peas tekkisid ja üheskoos kolleegidega viimase lihvi said, realiseerusid!”

LOE KENELI PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
METAsse praktikale asudes olin Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas kõigest esimest ülikooliaastat lõpetamas. Erialaks ärindus, kus hiljuti ehk 2022. aasta alguses spetsialiseerusin peaerialana turundusele. Seega polnud mul akadeemilises vaates turunduskommunikatsiooni valdkonnas suurt kogemust. Siiski olin just enne praktikasuve, kevadel, kandideerinud ka päikeseauto projekti Solaride turundusmeeskonda (tänaseks hariduslik programm Solaride Akadeemia), kus valituks osutudes oma ala parimate mentoritega suure hüppe erialases taustas tegin.

Siiski usun, et olles lõpetanud Väike-Maarja Gümnaasiumi kuldmedaliga, samal ajal väga aktiivselt osaledes õpilasesinduse tegevuses presidendina ja mitmetel võistlustel ja konkurssidel, sain kogemustepagasi, millega edukalt esimesed sammud turundusmaailmas astuda. Ajaplaneerimine, kriitiline mõtlemine, tegevuste prioriseerimine ja lahenduste leidmine on kindlasti olulised märksõnad, mis ka turundusvaldkonnas tegutsedes kasuks tulevad.

Täna aga töötan alates septembrist jätkuvalt turunduses – tegutsen SPARK stuudios sotsiaalmeedia spetsialisti ametikohal. Kindlasti andis sinna tööle asumiseks mõnusa tõuke ka praktikasuvi, sest armusin agentuuritöö võlusse ja valusse!

Miks valisid praktikakohaks META?
Kandideerides mul erilist aimu agentuuritööst polnud. Varasemalt olin kuulnud META töökultuurist ja projektidest oma sugulase Kristi käest, kes siin vanemkonsultandina umbes kolm aastat tagasi oli töötanud. Kuulutust praktikavõimaluse kohta nägin Facebookis, kui see mulle reklaamina mitmeid kordi ette tuli. Mõtlesin, et see on märk kandideerimiseks – uurisin kodulehelt ning sotsiaalmeediaplatvormidelt agentuuri kohta lisaks. Langetasin otsuse ja lõpuks kandideerisingi. Esimese kursuse lõpetanud tudengina mul erilisi ootuseid ei olnud, aga kogu protsess läks siiski hästi!

Miks valisin agentuuri, mitte ühe kindla ettevõtte turundusosakonna? Kindlasti laiapõhjalisuse tõttu. Tahtsin saada mitmekülgset kogemust ja just seda META praktika võimaldaski. Päeva jooksul tuli tegeleda näiteks nii logistikavaldkonnas kui ka moevaldkonnas tegutseva ettevõttega või siis kirjutada toiduvaldkonnas artiklit ning hiljem tegeleda kaubanduskeskuseid ühendava grupi kampaaniaga. Maailmapildi avardamine ja erinevate ettevõtete küsimuste lahendamine oli kindlasti üks paremaid kogemusi, mille praktikal sain.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt-ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Praktika jooksul puutusin kokku väga eriilmeliste küsimustega. Meedialistide koostamine ettevõtetele, kampaanideideede mõtlemine ning kliendile ettekannete koostamine, sisuturundusartiklite ja pressiteadete kirjutamine. Väga paljudega nendest ülesannetest polnud ma kokku puutunud, kuid juhendajad olid alati väga abivalmid ja toetasid igakülgselt. Peamiselt andsidki ülesannetest märku minu kaks juhendajat – Helin ja Riin –, kuid kui tundsin, et jõuan rohkem, siis küsisin ka teistelt assistentidelt tööülesandeid.

Kõige põnevamaks ülesandeks olid arvatavasti kaks suuremahulist kampaaniat. Olin mõlema puhul METAs just pigem ideestamise ja viimaste ideede formuleerimise etapis ning seetõttu ise neid realiseerida ei jõudnud. Seda suurem oli mu rõõm pärast praktikat kliendi lõplikke reklaame ja visuaale näha – nii linnaruumis kui ka digimeedias. Täpselt siis tekkiski see mõnus tunne, et need ideed, mis minu peas tekkisid ja üheskoos kolleegidega viimase lihvi said, realiseerusid!

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Praktikat agentuuris soovitan noorele, kes on õpihimuline ja valmis ootamatutes olukordades toimetama. Noorele, kes tahab saada eriilmelisi kogemusi läbi erinevate klientidega tegelemisele ja saadud õppetunde hilisemalt ka enda kasuks tööle panna. Noorele, kes ei karda eksida, vaid soovib proovida. Noorele, kes tahab uued loovad lahendused põimida juba varasemalt toimivate lahendustega.

Kindlasti ei tasuks praktikale minekut karta. Kes ei proovi, see ei saagi teada, mis sobib!

Jaga kolme nippi-nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
1. Kui praktika jooksul tunned, et jõuaksid ja tahaksid rohkemat proovida, siis ära karda teistelt kolleegidelt lisa küsida. METAs oligi vahva see, et kui igapäevaselt tegelesin klientidega, kelle kliendisuhet juhtisid minu mentorid, siis teistel kolleegidel olid hoopis teised kliendid ja tegevused, mida võimalusel proovida sain. Taas kord laiendas see silmaringi ja andis võimaluse ka teiste valdkonna ettevõtete telgitagustesse piiluda!
2. Käi võimalusel kontoris ja veeda lõunapausil teistega aega. Minu praktikakogemus poleks kindlasti selline olnud, kui oleksin terve aja kodukontoris veetnud. Saad nii paljudes silmi avardavates aruteludes osaleda ja põnevat infot teada, millest varem võib-olla kuulnud polegi. Muidugi, mis peamine, mida ka ülikoolis pidevalt räägitakse – suhtlusvõrgustik ja kontaktid on olulised! PS! Suhtle ka aktiivselt teiste praktikantidega – poleks kunagi osanud oodata, et praktikasuvel ka endale ägeda sõbranna leian, kellega siiani mõtteid vahetame.
3. Ära karda eksida! Paku oma nooruslikke ideid ja jaga enda saadud kogemusi. Mul oli üks tore olukord. Olime ühe vanemkonsultandiga köögis, kellega tuli juttu LinkedIni postitamisest. Nimelt oli ühel META kliendil just sellealast konsultatsiooni vaja. Solaride’i LinkedIni konto haldamise ja seal toimivate lahenduste osas olime just varem Solaride’is tegutsenud mentoriga suhelnud. Tema jagas ka vastavaid case study’isid ja videosid, kuidas platvormil tegutseda. Kui see teema jutuks tuli, jagasin kohe vanemkonsultandile oma ideid ja teadmisi – ning isegi tema jaoks tulid paar ideed üllatuse ja uue mõttena. See oli tõeline eduelamus! Lisaks pole turunduses kunagi midagi kindlaks määratud – käi alati kõik ideed lauale, et parimatele ideedele võimalus anda.

Saskia Bergmann | valitsussuhete praktikant 2021

“Üks üllatavamaid uusi teadmisi oli, kui positiivne saab olla valitsussuhete töö. Eeldasin – ja kohati ka kogesin –, et valitsussuhted on enamasti poliitika mõjutamine erasektori läbi, ent paljuski on valitsussuhete roll ka aidata firmadel kohaneda uute poliitikatega ja olla muutuste eesrindel.”

LOE SASKIA PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Õpin Amsterdami ülikoolis politoloogiat, enne METAt käisin praktikal ka Sotsiaalministeeriumis. Mulle pakub väga huvi vaade poliitilistele arengutele kui ühiskonna kujundajale – ehk kuidas jõuame muutusteni läbi poliitika. META praktika oli suurepärane koht selle avastamiseks.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
METAs koostasin ülevaadet EU Green Deal’i poliitikatest ja nende mõjudest. Alguses tundus see lihtne ülevaate koostamine, kuid tuli välja, et nii palju spetsiifilist terminoloogiat ja keerulist teksti töödelda on üpriski keeruline ja väga vahva! Õppisin palju Euroopa Liidu toimimise kohta ja sain ka häid ideid sektorite kohta, kuhu tuleks investeerida.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast valitsussuhete ja PR-agentuurist kaasa võtsid?
Kõige suurem õppetund oli professionaalsus ja korrapärasus. Ülesandeid tuli küll lahendada kiiresti, ent mitte ohverdades õigekirja, dokumendi visuaalset külje jms. Üks üllatavamaid uusi teadmisi oli, kui positiivne saab olla valitsussuhete töö. Eeldasin – ja kohati ka kogesin –, et valitsussuhted on enamasti poliitika mõjutamine erasektori läbi, ent paljuski on valitsussuhete roll ka aidata firmadel kohaneda uute poliitikatega ja olla muutuste eesrindel.

Mis oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Lisaks eelmainitud korrapärasusele õppisin palju paremini tundma valitsusasutustes kasutusel olevat terminoloogiat, dokumente ja protsesse, mida jälgida. Üks olulisemaid oskuseid oli keeruliste tekstide sünteesimine ülevaatlikeks. Samuti oli oluline oskus iseseisvus ja ettevõtlikkus, kaasa mõtlemine projektide osas ja isegi lihtsalt julgus endale uusi projekte juurde küsida.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Soovitaksin praktikat METAs kõigile! Isegi, kui tuleb välja, et see pole päris see, mida teha tahad, on kogemus iseenesest nii väärtuslik, õpetlik ja vahva, et kahju sellest kindlasti ei ole.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.
META töökeskkond on lõbus, avatud ja arendav.

Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.

Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily: Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.

META Advisory võitis piirkonna suurimal kommunikatsioonikonkursil peaauhinna

Lugemisaeg 2 min

Work in Estonia ja META Advisory koostöös loodud imagokampaania “Skip 2020. Step into the future.” sai Eventiada IPRA GWA kommunikatsiooniauhindade jagamisel parima tööandja turunduse kampaania eriauhinna. Piirkonna suurimal kommunikatsioonivaldkonna konkursil osales tänavu rekordarv osalejaid ühtekokku 15 riigist.

11. korda toimuva Eventiada IPRA GWA konkursi eesmärk on tunnustada aasta parimaid kommunikatsioonivaldkonna tegevusi. Work in Estonia ja META koostöös valminud “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania nomineeriti kahes suuremas kategoorias – esikoht pälviti parima tööandja turunduse kampaania loomise eest muutlikul ajajärgul. Kampaania sai peavõidu ka täiesti uues, säästvale arengule suunatud auhinnakategooorias.

Work in Estonia “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania keskendus Eestis asuvate IT-ettevõtete abistamisele välistööjõu leidmisega.

“Täna on tööandja turundus kasvava tähtsusega iga ettevõtte ja organisatsiooni jaoks. Võitlus talentide pärast on kestnud juba paar aastat, ent on alles saavutamas oma haripunkti. Väga suur mõju on just terviklikel kampaaniatel, kus digi pole eraldatud traditsioonilisest kommunikatsioonist, vaid on üksteist toetama pandud,” avaldas META äriarendusjuht ja Skip2020 projektitiimi liige Ann Hiiemaa, kelle sõnul on kaasaegse kommunikatsiooniagentuuri võtmeoskus liita omavahel meediasuhtlus, turundus, reklaam ja sotsiaalmeedia.

Skip2020 kampaania käigus lisandus Work in Estonia lehele 222 uut tööpakkumist, kampaanialehte külastas 17 242 inimest ning lehele kirjutati 124 “Võimalik ainult aastal 2020” lugu IT-sektori inimestelt 35 riigist. Kampaaniavideot vaadati kahe nädalaga rohkem kui 343 000 korda.

META Skip2020 tiimi kuulusid Maarja Karmin, Laura Põldma, Anni Türkson ja Ann Hiiemaa. Work in Estonia projektijuhiks oli Kristi Veskus, kampaania digipartneriks agentuur Age Creative.

Eventiada IPRA GWA konkurssi on korraldatud alates 2011. aastast Orta Communications Groupi ja International Public Relations Associationi poolt. Tänavusel aastal kuulus žüriiliikmete hulka 35 kommunikatsioonialast eksperti 17 eri riigist.

Kogemuslugu: https://metaadvisory.ee/case-study/skip-2020-step-into-the-future-ehk-murdsime-muuti-avaliku-sektori-imagokampaania-korraldamisest/

Lugemisaeg 6 min

Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?

Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis.

Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine.
Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis.
Väikese mõisakooli tegevuse jätkamise nimel järjepidev sisuloome kooli Facebooki lehel.

Need on mõned näited kogukonnaaktivismist sotsiaalmeedias, mida on viimastel aastatel ka Eesti ühismeediamaastikul üha enam näha. Internetti ei kasuta mitte ainult massiliikumised, vaid ka väikesed kogukonnapõhised liikumised, kellele pakub sotsiaalmeedia võimalust väljendada end nii kohalikes piirides kui ka väljaspool neid[i]. Kodanikuühenduste sisemise dünaamika seisukohalt on märkimisväärne sotsiaalmeedia kui võrgustumisvahendi tähtsuse kasv, leiavad Tanel Vallimäe ja Peeter Vihma Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Turu-uuringute ASi koostöös 2019. aastal valminud Eesti kodanikuühiskonna olukorda hindava uuringu tulemusi analüüsides.[ii]

Kriitikute silmis on online-aktivism seevastu lihtsalt slacktivism – tegevus, mis võib tekitada inimeses hea tunde, ent millel on tegelikult poliitilistele otsustele väike mõju (inglise keeles slack: loid, passiivne)[iii]. Kuidas siis sotsiaalmeedia-aktivismi suhtuda – on see tegevus, mis tõmbab kodanike tähelepanu kõrvale teistest ja tõhusamatest osalusvormidest? Või on sotsiaalmeedia eelkõige kraadiklaas, mis on kasulik vajalikul hetkel kogukonna meelestatuse mõõtmiseks? Ning kuidas suhtuda arvamusse, et peamiselt sotsiaalmeedias tegutsemine ja oma sõnumite seal levitamine muudab algatuse vähem tõsiseltvõetavaks?

Uurisin oma bakalaureusetöös “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel” kommunikatiivsete aspektide, aga eelkõige sotsiaalmeedia mõju kogukonnaaktivismile nii mobiliseerimis- kui ka mõjutustegevuste vaatenurgast Põlva Haigla sünnitusosakonna, Lüganuse lubjakivikarjääri ning Harmi kooli juhtumi näitel. Aruteludest algatuste eestvedajate ning kodanikuühiskonna ekspertide Hille Hinsbergi ning Martin Noorkõivuga koorusid välja mitmed tähelepanekud, mis võiksid aidata 21. sajandi aktivistil mõtestada sotsiaalmeedia rolli nii mobiliseerimise kui mõjutamise vaatepunktist.

Kogukondade arvamus nähtavaks. Sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle ja teeb pahameele nähtavaks. Ühe uuritud juhtumi eestvedaja leidis, et kodanikuühiskonna mõttes on sotsiaalmeedia teinud laiemalt tajutavaks, et Eestis on väga palju erinevaid arvamusi ühiselu korraldamise osas. Selle tulemusena tekkiv pluralism on küll hea, ent samas kaasneb pahameele nähtavaks tegemises ka sotsiaalmeedia kasutamise varjukülg, mida nimetaksin arvamuste paljususe efektiks. Nagu nendib üks eestvedajaist: kui arvamusi on palju, võib otsustavatel positsioonidel olevatel inimestel tekkida tunne, et kõikide arvamust ei olegi võimalik arvesse võtta. See pärsib aga kodanikuühiskonna tegevust. Sellisel üha “tihedamal turul” tavapärased meetodid – nii plakatiprotestid kui Facebooki protestiüritused – ühel hetkel devalveeruvad.

Toetuse kandumine päris tegevusteks. Sotsiaalmeedia kasutamine võib olla kasulik toetuse kaardistamiseks: üks eestvedajaist tajus, et Facebook töötas teatavas mõttes kraadiklaasi ning olukorra hindajana – kuna alguses ei teatud, kas kogukond on sulgemisotsusega rahul või mitte, andis see eestvedajaile hea sisendi meelestatuse mõistmiseks. Samas tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kogutud toetus ning tuhanded Facebooki grupiga liitujad lisavad algatusele ka reaalset väärtust? Kui paljud nendest inimestest, kes Facebookis aktiivselt kaasa elavad, on valmis ka päriselt midagi tegema? See küsimus tõstatus ka aktivistide endi jaoks. Online-aktivismi on peetud niiöelda laiskade aktivismiks, mis kõnetab neid kodanikke, kes ei leia oma elus aega aktiivseks kaasalöömiseks.[iv]

Samas võib näiteks Põlva sünnitushaigla juhtumi puhul näha, et aktivism Facebooki grupiga liitumise näol väljendus ka reaalses tegutsemises. Allkirju koguti väga palju – üle 9000 – ning ka paberil allkirjade kogumist ei algatanud mitte eestvedajad, vaid teised kogukonna liikmed. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik sõltub sellest, mida ühele või teisele meetodile lisaks veel kasutatakse – kombineerides on võimalik eri kanalite miinuspooli korvata. Võrrelda tuleb võrreldavaid asjaolusid – paljud inimesed, kes on ainult sotsiaalmeedia-aktivistid, ei teinud kogukonna heaks varem mitte midagi.[v] Seega on online-aktivism parem, kui üldse mitte kaasa löömine.

Digilõhe digiriigis. Sotsiaalvõrgustikega kaasneb risk süvendada ebavõrdsust, kui sotsiaalmeedia kasutajate populatsioon kaldub tehnoloogiliselt asjatundlike ning kõrge inim-, sotsiaalse ja majandusliku kapitaliga inimeste poole.[vi] Tasub tähele panna, et ainult sotsiaalmeedias tegutsemine võib jätta osa kogukonnast arutelust kõrvale – olgu nendeks vanemad inimesed või hoopis need, kes on teadlikult otsustanud sotsiaalmeediast eemale hoida.

Samas võib küsida, kas Eestis, mis on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse 2019. aasta raporti andmetel digitaalse õppimise poolest Euroopa Liidu riikide seas esimesel kohal ning mille elanikel on kõrge arvutialane kirjaoskus[vii], peaks digilõhe pärast üldse muret tundma? Ehkki probleem ei pruugi olla nii suur kui mõnes teises riigis, on mõistlik arvestada, et online-kanalite kaudu on teatud gruppideni keerulisem jõuda. Järelikult on eri kanalite ja vahendite kombineerimine asjakohane ka digilõhe kontekstis: Facebooki grupi loomise kõrvalt tasub oma sõnumeid viia ka meediasse, korraldada silmast-silma üritusi ning vajadusel luua otsekontakte.

Tõsiseltvõetavuse küsimus. Kui mingi tegevus jääb vaid sotsiaalmeediasse, siis selle mõjuvõim piseneb ning otsustajatel võib tekkida suhtumine, et “las nad siis arutavad seal kuskil omaette ja elavad oma pahameele välja, elu läheb edasi”. Tõepoolest: kas otsustajad tajuvad arutelu Facebooki grupis võrdväärsena näiteks üle-eestilise päevalehe juhtkirja või näost-näkku kohtumisega? Sotsiaalmeedia tõsiseltvõetavuse puudumise ohtu siiski pole – kanali nime asemel loeb rohkem see, kas osatakse sõnumit kanalist „esile tõsta“, leida õige platvorm sõnumi levimiseks ehk üldine sõnumi vormistamise ja pakendamises oskus.[viii] Meediaartikli mõju võib vahel olla sotsiaalmeediapostitusest hoopis väiksem ning suur hulk poliitiku valijaid ühes grupis otsustajate jaoks palju mõjukam.[ix]

Sotsiaalmeediapädevuse ja rollijaotuse puudumine. Nagu mainitud: sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle. Ent igaühe arvamus ei ole alati konstruktiivselt esitatud ning kui sotsiaalmeediakanalite kasutamine on läbi mõtlemata ja kui postitusi saavad läbisegi teha mitmed kogukonna liikmed, võib selline tegevus jätta algatusest halva mulje. Siinkohal ei ole vajalik mitte tsenseerimine, vaid nii nagu mujalgi, on sotsiaalmeedias eduka tegutsemise eelduseks rollijaotuse läbimõeldus. Kindlasti ei jookse mööda külgi maha teiste kogukondade teekonna ja kogemuste jälgimine, sest see võib anda olulisi õppetunde.

Kõlakambri efekt. Konfliktsete kogukonnaaktivismi juhtumite puhul on oluline, kuidas tajuvad aktivistid vastaspooli ning nende arvamust ja argumente. Sotsiaalmeedia omadused (näiteks inimeste sõbralistist eemaldamise lihtsus) soodustavad paraku kõlakambrite teket.[x] „Ühine reaalsus” saab kõlakambris sotsiaalselt valideeritud ning see võib tugevdada inimeste maailmavaateid.[xi] Tugevnev maailmavaade ning kirglikkus mingi teema suhtes kipuvad väljenduma ka aktiivsemas ja tihtipeale emotsionaalsemas sõnavõtus. Ehkki ägedad debatid aitavad inimesi mobiliseerida, on avalikud debatid üha sagedamini liiga emotsionaalsed, mis toob kaasa polariseerumise ega ole kasuks ühenduste huvikaitseliste pikaajaliste eesmärkide elluviimisele.[xii]

Mõjutustegevuse ja kõlakambri kontekstis on oluline mõista, et kogukonna teadlikkus sellest, millele tuginedes otsuseid tehakse – ning mis on teiste huvirühmade, muuhulgas ka otsustajate nägemus –, mõjutab otseselt huvikaitse edukust. Kõlakambris võib kergesti tekkida olukord, kus liigne emotsionaalsus takistab konstruktiivse argumentatsiooni teket ning seetõttu otseselt ka kogukonna edukust diskussioonis osalemises. Vältida tuleks olukorda, kus ametnikud teevad otsuseid majanduslikele kaalutlustele tuginedes, ent aktivistid löövad neid hoopis teistsuguste „vitstega“. Emotsionaalsuse aste peaks sõltuma kogukonna eesmärgist: suure rahvaliikumise korraldamiseks võib see olla tulemuslik, ent liiga agressiivne tegutsemine hoopis poliitikud välja vihastada ning kogukonna vastu töötada.[xiii]

Vaikuse spiraal. Vaikuse spiraali teooria järgi tsenseerivad inimesed arvamusi, mille puhul nad eeldavad, et need on ebapopulaarsed.[xiv] On selge, et mida “laiemana” hoida kogukonna sõnum, seda rohkem inimesi selle “laiema” sõnumi alla ka mahub. Liigselt polariseerudes ning äärmuslikuks minnes (mida soodustab kõlakambri efekt) võib kogukond seega hoopiski liikmeskonda kaotada, sest ühisosa jääb järjest väiksemaks. Samas on välja toodud, et sotsiaalsete keskkondade ümbert seinte ära kadumise tõttu peab iga ütleja arvestama sellega, et ta kas solvab kedagi või silub oma sõnumi nii lahjaks, et ei paku enam kellelegi huvi.[xv] Siin tuleb igal kogukonnal leida endale sobiv tasakaal, kaasamaks võimalikult suurt osa kogukonnast, ent kaotamata seejuures omanäolisust.

Laura Põldma kaitses sel aastal Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel”. Täismahus töö on kättesaadav TÜ digitaalarhiivis DSpace.

[i] Ruiu, M., Ragnedda, M. (2017). Empowering local communities through collective grassroots actions: The case of “No Al Progetto Eleonora” in the Arborea District (OR, Sardinia). The Communication Review, 20(1), lk 51. https://doi.org/10.1080/10714421.2016.127227

[ii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 185. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[iii] Christensen, H. S. (2011). Political activities on the Internet: Slacktivism or political participation by other means. First Monday, 16(2), lk 9. https://doi.org/10.5210/fm.v16i2.3336

[iv] Cammaerts, B. (2015). Social media and activism. R. Mansell, P. Hwa (toim). The International Encyclopedia of Digital Communication and Society, lk 7. Oxford: Wiley-Blackwell. https://eprints.lse.ac.uk/62090/1/Social_media_and.pdf

[v] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[vi] Valenzuela, S., Arriagada, A., Scherman, A. (2012). The Social Media Basis of Youth Protest Behavior: The Case of Chile. Journal of Communication, 62(2), lk 13. https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.2012.01635.x

[vii] Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas. (2019). HITSA, 11. detsember. Kasutatud 02.02.2020, https://www.hitsa.ee/uudised-1/eesti-on-koige-digiopihimulisem-riik-euroopas

[viii] Hinsberg, H. (2020). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[ix] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[x] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xi] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xii][xii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 182. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[xiii] Hinsberg, H., Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuud bakalaureusetöö raames.

[xiv] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology, 35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xv] Viik, K. (2019). Konteksti häving sotsiaalmeedias. Postimees, 17. oktoober. Kasutatud 11.01.2020, https://kultuur.err.ee/992749/kadi-viik-konteksti-having-sotsiaalmeedias

Lugemisaeg 5 min

5 nõuannet mõjuisikutele tulemuslikeks koostöödeks: PR-agentuuri vaade

Mõjuisiku ehk influencer’i tiitli võib endale omistada praktiliselt iga sotsiaalmeedias tegutsev inimene. Sotsiaalsed meediumid annavad hääle kõigile inimestele – sisu loomise võimalus on igal soovijail.

Olles PR-konsultandina teinud koostööd ülemaailmselt tuntud brändide ning paljude sisuloojatega, on mul aastate jooksul tekkinud mitmeid tähelepanekuid, mille järgimisel võidavad nii sisulooja kui klient. Millised võiksid siis olla mõjuisiku töö parimad praktikad ning kuidas panna paika rutiinid, mis aitavad tagada, et klient pöörduks mõjuisiku juurde tagasi?

1. Säilita lojaalsus

Üks suurimaid vigu, mida mõjuisikuna teha, on tormata kohe pärast koostöö lõppu uude koostöösse mõne konkurendiga. See ei jäta head muljet ei koostööpartneritele ega agentuuridele. Mõjuisikuna säilita oma autentsus ning ole lojaalne nendele brändidele, kellega on olnud hea koostöö ja kelle tooteid tõepoolest ka koostöö-väliselt kasutad.

Nii kindlustad nii enda professionaalset kuvandit, aga näitad ka autentsust oma jälgijatele. Seekaudu suurendad võimalust, et klient soovib sinuga uuesti koostööd teha – mine sa tea, ehk tehakse ettepanek pikemaajalisemaks koostööks või pakutakse võimalust koos täiesti uus toode välja arendada.

2. Ära muutu Top Shopi reklaamiks

See ja esimene punkt täiendavad üksteist. Brändidele meeldivad need näod, kes räägivad toodetest endale omase karakteri ja huumoriga ning kes ei ole juba „ülekasutatud“ ehk ei lähe kaasa iga ettejuhtuva koostööpakkumisega.

Enamasti kipuvad just isiklikele omadustele ja huvidele truuks jäävad mõjuisikud suurel hulgal koostööpakkumisi saama. Seega ongi mõjuisiku enda teha, kas temast saab reklaamtahvel Pirita teel või säilitab ta enda kanalile omase sisu ja sobitab brändid sellega, mitte ennast brändidega.

3. Tähtajad, tähtajad, tähtajad – need on tähtsad

Jah, tähtaegadest on oluline kinni pidada. Kampaaniad planeeritakse kindlatele perioodidele ja enamasti on koostöö mõjuisikuga ainult üks osa tervest suurest kampaaniast. See tähendab, et suhtumine „vahet ju pole, millal ma sisu üles panen“ ei ole kindlasti ideaalse koostööpartneri mõtteviis.

Tasub arvestada, et projektijuhtide jaoks on pidev tähtaegade meelde tuletamine ja arupärimine mingist hetkest juba üsna ebamugav. On vähetõenäoline, et kokkuleppeid mitte austavat inimest järgmisel korral kampaaniasse kaasatakse.

4. Ära musta potentsiaalset klienti läbi mõtlemata

Nii mõnedki mõjuisikud on avalikult teemaks toonud, et inimesed peaksid nende tööd tõsisemalt võtma – sisuloome võtab rohkelt aega ja ettevalmistamist. See vastab 100% tõele.

Ent seejuures on oluline, et mõjuisik ka endast tõsiseltvõetavat kuvandit hoiaks. Siit ka üks põhitõdesid: klientide – nii potentsiaalsete kui olemasolevate – avalik laimamine tõsiseltvõetavust ei tekita ning lükkab eemale. Tasub arvestada, et Eesti väiksus tähendab seda, et info nii headest kui halbadest kogemustest liigub kiiresti ning sellised kogemused ei jää märkamatuks teistelegi.

Muidugi ei tähenda see, et koostöö kohta ei peaks tagasisidet andma. Vastupidi: kui midagi ei meeldi või on mõtteid, kuidas edaspidi paremini teha, tuleb seda kliendile öelda. Täpselt nii teevad ka agentuurid enda klientidega.

5. Jaga statistikat ja tagasisidet

Ka brändid ise soovivad tagasisidet. Kui midagi nende toote juures on valesti või vajaks edasi arendamist, siis on otse tarbijalt saadav tagasiside on äärmiselt oluline.

Samuti on brändi jaoks väga kasulik ja informatiivne mõjuisiku statistika nägemine. Ehkki enamik ettevõtteid küsivad seda koostöö lõppedes – või vahel ka enne koostöö alustamist – ise, siis oleks eriti meeldib mõjuisiku kaasa mõtlev ja proaktiivne lähenemine. Kui ta ise olulise teavet jagab, näitab see kliendi jaoks professionaalsust ja avatust.

Lugemisaeg 3 min

Milleks kaubanduskeskusele podcast-saade? Trenditegijate esimesed sammud

2020. aasta suvel alustasime koostöös Kristiine ja Rocca al Mare keskuse ning stuudioga Kõrvauss podcast’i „Trenditegijad“ lindistamist. Eestis olid Kristiine ja Rocca al Mare esimesed kaubanduskeskused, kes endale sellise lisakanali lõid.

Podcast ei ole
lihtsalt keskuste
uus reklaampind,
vaid päris oma saade.

Saatejuhid vestlevad ägedate ja inspireerivate inimestega, kes kuulajate jaoks juba varasemast tuttavad võivad olla. „Trenditegijad“ tahavad pakkuda huvitavat sisu ja seekaudu noori inspireerida. Keskuste rentnike kaasamine aitab episoodide teemadele lisada eksperdivaadet ning rentnike jaoks on reklaam lihtsalt positiivne kõrvaltulem.

Ka Rocca al Mare ja Kristiine keskuste rentnikud väärtustavad podcast’i lisaväljundina väga. Pärast esimeste episoodide salvestamist saatsime need ka rentnikele kuulamiseks, et neil tekiks aimdus, mida podcast endast kujutab. Samuti andsime neile võimaluse pakkuda välja teemasid, millest mõnes episoodis kõneleda. Tõdesime, et mõlemas keskuses on omajagu rentnikke, kellel oleks palju põnevaid jututeemasid.

IDEE

Trenditegijate podcast’i idee sündis vajadusest jõuda noorte inimesteni, kes traditsioonilist meediat sisuliselt enam ei jälgi. Levinumatel sotsiaalmeediaplatvormidel – Instagramis, Facebookis, aga ka Snapchatis ja TikTokis – on konkurents üha kasvav.

Podcast annab võimaluse siduda kuulaja sisuga pikemaks ajaks, kui seda võimaldavad näiteks lühivideod või muu visuaalne graafika. Nagu juba mainitud, on see lisaks ka täiesti uudne väljund keskuste rentnikele, sest episoodidesse on kaasatud ka nende esindajad, kes saavad oma tegemistest rääkida. Parimad nopped vestlustest saatekülalisega on ilmunud ka meedias – seda nii Postimehe kui Delfi veebiportaalides.

ESIMENE SAMM

Turundajad teavad, et iga uue keskkonna ülesehitamine on suur töö, mistõttu on alati mõistlik endalt küsida, kas saadav tulu ületab kulu ja kas hiljem on uue formaadi haldamiseks ikka piisavalt inimressurssi?

Podcast’i tegemine on kahtlemata väljakutse, kuid vaev on seda väärt. Oleme andnud endale väga selgelt aru, et uue keskkonna ehitamine võtab aega. See on järjepidev töö ning populaarsus ja kuulajad ei tule üleöö. Ent algus on olnud paljulubav. Näeme iga uue episoodi pealt, et unikaalsete kuulajate arv kasvab – kaugemad kuulajad paiknevad näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

Juunikuus alustanud podcast’il on täna juba 10 episoodi. Külas on käinud lohesurfar ja treener Kristiin Oja, näitleja Kristjan Lüüs, jumestuskunstnik Gerda Miller, muusikud Sander Mölder, Eik Erik Sikk ja Maian Lomp, Joel Juht. Laulja Daniel Levi Viinalassiga on salvestatud isegi üks live-episood.

„Live-podcast’i tegime Rocca al Mare keskuse külastajate ees ja sidusime selle isadepäeva kampaaniaga Super-Paps. Kutsusime saatekülaliseks tuntud isafiguuri, kes oli ka kampaanianägu sotsiaalmeedias. Võtsime episoodi ka videona linti ning katsetasime sellega ühtlasi podcast’i toimimist video kujul,“ kirjeldab Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif. „Tuleb tunnistada, et see töötab üllatavalt hästi: praeguseks hetkeks on videot vaadatud juba rohkem kui Spotify’s vastavat episoodi on kuulatud. Ei saa salata: võib olla seisneb video edu saladus selles, et Daniel on niivõrd särav ja karismaatiline isiksus. Esimese katsetuse edukus on andnud julgust ka teiste kampaaniate korral live-podcast’i teha.“

VÄLJAKUTSED JA EELISED

Podcast’i tegemise üks suurimaid väljakutseid on ühise aja leidmise. Kuna saatejuhte on meil kolm, saatekülalisi kaks ja salvestamine toimub stuudios Kõrvauss, siis võtab ühise aja leidmine mõnikord aega isegi mitu nädalat. Lihtsustamiseks oleme nüüdseks läinud seda teed, et kõik kolm saatejuhti ei olegi alati kohal ning võimalusel paneme kaks saatekülalist korraga rääkima ja teeme veidi pikema episoodi.

Podcast’i eeliseks on, et see annab inimestele võimaluse tarbida infot samal ajal, kui nad teevad midagi muud – näiteks trenni, sõidavad autoga, jalutavad tänaval või koristavad. Seega tundus ainuõige võtta lisaks kõikidele visuaalsetele kanalitele kasutusele ka helimeedia.

Trenditegijate podcast’i on võimalik kuulata Spotifys, Apple Podcastist, Google Podcast’ist ja teistest populaarsematest meediumitest. Trenditegijate saatejuhid META Advisory konsultandid Jonatan Karjus ja Helin Naska ning Citycon Eesti keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Podcast’i on võimalik kuulata näiteks SIIN.

Error fetching content.

META liitus ülemaailmse PR-võrgustikuga Convoy

Lugemisaeg 1 min