Vaktsineerimine paneb ettevõtete ja töötajate suhted tõsiselt proovile

Juba mitmeid aastaid üleüldises töökäte nappuses tegutsevate ettevõtjate jaoks on olnud koroonakriisis töö korraldamise erakordselt keeruline, kuid hoopis vaktsineerimine on teema, mis võib väga paljude tööandjate suhted oma töötajatega täiesti pea peale keerata.

Muidugi on möödunud aasta keeruline olnud kõigile, nii isiklikult kui ka tööalaselt. Kuid sellele, kuidas tööandjad on pidanud oma töökorraldust pea iga päev ümber tegema, pole palju mõeldud. Töötajad jäid pidevalt eneseisolatsiooni ja haiguslehele, tekkisid ettevõttesisesed kolded, mis viisid nädalateks töölt eemale terveid osakondasid. Nõudlust ettevõtte teenuse või toodete järele mõjutas aga kriis erinevalt – võib öelda, et enamik ettevõtete puhul jäi see sisuliselt samaks või isegi suurenes.

Vaktsineerimine tähendab tööandjate jaoks tunneli lõpus paistvat valgust, mille poole joostakse suisa ummisjalu.

Vaktsineerimine tähendab tööandjate jaoks tunneli lõpus paistvat valgust, mille poole joostakse suisa ummisjalu. Ettevõtjad koostavad usinalt nimekirju elutähtsate teenuste osutajate kategooria alla kuuluvatest töötajatest ja pommitavad valitsust soovidega, et just nende ettevõte saaks eelisjärjekorras võimalikult palju töötajaid ära vaktsineerida.

Kuid nagu sel nädalal avalikkuse ette jõudnud Olerexi juhtum näitas, siis töötajate soov oma käised üles kerida ja süsti saada pole kaugeltki sama suur ning teema võib kaasa tuua väga suure töötüli. Töötajate jaoks on tegemist äärmiselt isikliku otsusega, mida nad ei ole valmis uisapäisa tegema. Veel vähem tööandja või isegi riigi käsul. Teame ju, et isegi kõik meditsiinitöötajad ei olnud vaktsineerimisega nõus.

Vaktsineerimise teema on ühiskonda lõhestanud juba ammu enne koroonaviiruse saabumist ja vaktsiinide suhtes ollakse skeptilised. „Kas sa oma lapse vaktsineerida lased,“ on küsimus, mida lapsevanemad omavahel isegi teemaks ei julge võtta, sest selle peale võivad väga kiiresti tülli minna ka parimad sõbrad.

Seega ettevõtjad peavad täna koroonaviiruse vastu vaktsineerimise teemaga tegelema palju läbimõeldumalt ja ettevaatlikumalt, kui neile esmapilgul tunduda võib. Töötajatele saab jagada neutraalset informatsiooni, korraldada infopäevi ja arutelusid, kuid lõplik otsus jääb igal juhul töötaja enda teha.

Ettevõtted peavad juhatuse tasemel läbi mõtlema, kas nende ettevõttes on ametikohti, mille puhul on vaktsineerimine hädavajalik. Eesti õiguskeskkond võimaldab vastava töökeskkonna riskianalüüsi olemasolu korral seada ametikohtadele kvalifikatsiooninõue, mis sisaldab ka vaktsineerimist. Loomulikult pole välistatud, et sellise nõude mittetäitmisele järgnev töösuhte lõpetamine võib jõuda sellegipoolest kohtusse, aga esialgsetel hinnangutel on sellise piirangu seadmine teatud ametikohtade puhul võimalik.

Kui koroonaviiruse risk ärile on märkimisväärne, aga erinevatel põhjustel ei ole vaktsineerimise kvalifikatsiooninõudena seadmine hea lahendus, siis tuleks suunata ressurssi inimeste julgustamisele vaktsineerimises osalemiseks. Edukas sisekommunikatsioon on siin kombinatsioon informeerimisest, kompenseerimisest ja suhete hoidmisest.

Mõtlematu tegevusega on siin lihtne tõmmata vesi peale paljude aastate jooksul saavutatud tööandja maine loomisele.

Selge on aga see, et ettevõtte tegutsemine selles kriisis jätab töötajatele pikaks ajaks konkreetse mulje väärtustest, mis ettevõttes valitsevad ning liidritest, kes seda juhivad. Mõtlematu tegevusega on siin lihtne tõmmata vesi peale paljude aastate jooksul saavutatud tööandja maine loomisele.