Käimasolevatelt EOK presidendi valimistelt paistab, et taaskord taandub kõik rahale, õigemini selle puudumisele. Kui aga vaadata suuremaid sponsorluskoostöid spordis, tundub pilt vastupidine: Eesti ettevõtetel paistab raha olevat küllaga. Küll aga pannakse suured summad lihtsalt mängu koostöövõimalusi maksimaliseerimata.
Kujutage ette, et investeerite 15% oma turunduseelarvest mõnda kampaaniasse, kuid tulemusi ei mõõda ega ka jooksvalt korrigeeri. Tundub ebamõistlik? Kahjuks on see sponsorluskoostööde puhul jätkuvalt üsna levinud.
Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”. Sponsorluse täielik potentsiaal saavutatakse siis, kui bränd mitte ainult ei näita oma logo, vaid kaasab publikut, loob väärtust ja mõõdab, kuidas investeering tegelikult tulemusi toob.
Joonistub välja kurb tõsiasi, et ollakse lihtsalt “kohal”.
Koostöö erinevate sündmuste või isikutega koosneb peamiselt kolmest etapist:
- Koostööprojektide valimine ja eeluuring.
- Sponsorluse aktiveerimisstrateegia väljatöötamine ja elluviimine.
- Tulemuslikkuse mõõtmine.
Kellega koostööd teha?
On väga tähtis valida koostööpartnerid, kes jagavad ettevõtte väärtusi ja eesmärke. Sageli algavad halvad koostööd kehvast planeerimisest ja ootuste juhtimisest. Siinkohal on suur roll ka sponsorlust otsival sündmusel või isikul, kelle ülesanne on koostada konkreetne väärtuspakkumine koos sihtgrupi ülevaatega. Mõnikord ei tea isegi sündmuskorraldajad ise, milline on nende osalejate profiil ja keda nad tegelikult/tegelikkuses kõnetavad.
Lisaks on oluline hoida fookust. Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist. Ka sponsorluses on võtmesõnaks fookus.
Nii nagu me ei usalda influencer‘eid, kes teevad koostöid kõigi ja kõigega, ei teki ka sümpaatiat ettevõtete vastu, kes näiliselt toetavad kõike, kuid tegelikult ei paku midagi sisulist.
Initsiatiiv peab tulema mõlemalt poolt
Olen pikalt vastutanud erinevate spordisündmuste ja kogukondade turunduse eest (nt IRONMAN Tallinn ja laskesuusatamise MK etapp Otepääl), mille üheks osaks on olnud ka sponsorluskoostööde haldamine. Sageli leidsin, et tahaksin teha koostööd ettevõtetega, kes ehk annavad isegi vähem raha, aga on hingega asja juures. Kahjuks oli 70% koostöödest pigem formaadis “kurgid sulle, raha mulle”. Suurim väljund piirdus mõne bänneri ja logo paigutamisega võistlusjuhendisse ning reklaamvideoga sotsiaalmeedias.
Pakutavas listis oli tihti rohkem teemapunkte, kuid kahjuks jäid need võimalused sageli kasutamata. Seda seetõttu, et nende jaoks oleks ettevõte pidanud täiendavalt panustama. Põhjuseid oli erinevaid, kuid peamiselt seisnesid need väheses pühendumuses või ajapuuduses. Võis juhtuda ka nii, et toetamisotsus tuli kuskilt kõrgemalt ning turundusjuhil ei jäänud muud üle, kui lihtsalt aktsepteerida , et nende ettevõte on nüüd X sündmuse või isiku sponsor.
Mis väärtust saab sponsorluskoostööst?
Kliendile suunatud brändikoostöö:
- brändi tuntuse suurendamine;
- brändi positsioneerimine konkurentide seas ja kuvandi hoidmine;
- brändi kogukonna areng;
- ostusoovi suurendamine ja otsene toodete/teenuste reklaam sihtgrupile.
Heaks näiteks on laskesuusatamise MK ajal koostöö Farmiga, kes soovis jõuda noorema sihtgrupini. Seega toetasid nad lasteala ehitamist, korraldasid erinevaid tegevusi ja varustasid seda kõigi oma uute toodetega, jõudes seeläbi oma sihtrühmani.
Tööandja kuvand ja sisekommunikatsioon:
- näidata oma töötajatele, et ettevõtte jaoks on oluline aktiivne eluviis;
- ettevõtte kuvandi loomine tööturul;
- oma töötajate kaasamine sponsorluskoostöödesse;
- lisaväärtuse pakkumine nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele töötajatele.
Swedbank on näidanud võimsat kasu spordiprojektides, tõstes Tallinna Maratoni koostööga oma kuvandit kui atraktiivsest tööandjast. Seda nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt.
Partnerlussuhete arendamine:
- pühendumuse näitamine ja kuvandi tõstmine partnerite seas;
- erinevate sündmuste VIP-alad on suurepärane võimalus korraldada partner- ja kliendisündmusi.
On tõestatud, et sponsorid, kes investeerivad oma sponsorluse efektiivsetesse aktiveerimisstrateegiatessse, suudavad saavutada rohkem nähtavust ning seeläbi ka kõrgemat teadlikkust oma sponsorlusest (Quester & Thompson, 2001; Wakefield et al., 2007).
Kogukond ja pühendunud fännid
Fännid hoolivad brändidest, mis on sügavalt seotud kohalike kogukondadega ja mitte ainult suurte hetkede ajal. Kohalikul tasandil on aga meeletu potentsiaal, mis on hetkel täiesti kasutamata. Näiteks spordiüritustel pakutakse sponsorluskorras võimalust rajada bränditud emotsioonipunkte. Piisab, kui püstitada mõned lipud või bännerid, panna muusika käima ja kutsuda kollektiiv kokku – rohkem polegi vaja. Emotsioon, mida osalejad saavad, on aga hindamatu. See tunne, et keegi elab neile kaasa ja toetab neid maratoni kõige keerulisemal hetkel, jääb meelde. Kui see on seotud mõne brändiga, siis on edasises käitumismustris soodumus kasutada selle brändi teenuseid ja tooteid.
IRONMANi sündmusel pakuti neid kohti lausa tasuta, sest ka korraldajate jaoks on oluline, et raja ääres oleks palju rahvast ning osalejad saaksid väärt emotsioone. Ettevõte seevastu saab oma brändiga ilusti pildis olla.
Ehk sponsorid peavad pingutama, et nende nähtavus ka päriselt rolli mängiks. Ainuüksi bännerist enam ei piisa: ettevõte peab ka päriselt oma huvi näitama.
Ka sponsorluskoostöödes saab tulemusi mõõta
Kuigi seda teevad väga vähesed. Turu-uuringute agentuuri MKTG läbiviidud uuring näitas, et vaid veidi alla 20% küsitletud ettevõtete sponsorlusjuhte oli suutnud välja töötada meetodi, kuidas mõõta oma sponsorluste investeeringute tasuvust (ROI). 73% neist kinnitas, et peamine eesmärk on “brändituntus”, ning ROI ei olnud sponsorluse peamine fookus. See suundumus viitab sellele, et kuigi investeeringud suurenevad, ei pruugi paljud ettevõtted täielikult ära kasutada oma sponsorlusvõimalusi.
Taaskord on siin oluline tulemuslikkuse mõõtmisel koostöö ürituskorraldajaga. Sageli tekib korraldajaga proaktiivselt suheldes erinevaid võimalusi, kuidas täiendavalt tulemuslikkust mõõta. Loomulikult on võimatu kogu koostööd numbritesse panna, kuid öelda, et see kõik on vaid brändi levitamiseks, on lihtsalt laisk. Koostöö ei piirdu enam vaid logo paigutamisega bänneritele. Nagu eelnevalt artiklis mainisin, on olemas mitmeid viise, kuidas koostööst maksimumi võtta. Ka otsereklaami osas leidub lahendusi, alustades kasvõi juba infokirjadest, mis on ühed kõrgema loetavusega e-kirjad üldse (ca 80-85% osalejatest tutvub tavaliselt kirja sisuga).
Eestis on sponsorsuhted pigem lapsekingades, olgu see siis erinevate sündmuste või sportlaste toetamise osas. Sageli sõltuvad need sellest, kas turundusjuhil on seda fanaatilist jõudu projekte eest vedada. Head koostööd sünnivad mõlemapoolsest initsiatiivist. Sponsorlus ei ole heategevus, vaid kahepoolne strateegiline koostöö!
