Kuidas kogukonnale oluliste asutuste tegemistega meediasse pääseda?

Mis võimaldab jõuda meediapilti neil kogukondlikult olulistel asutustel, kes teevad oma igapäevast tööd väga hästi, kuid kellel ei ole võimalik kommunikatsioonitegevustele eraldi lisaraha ja palju aega kulutada? On selge, et meediasse pelgalt oma kohusetundlikult hästi tehtud tööga ei jõua. Kuid millega jõuaks?

Võtame näiteks raamatukogu. See on midagi palju enamat, kui lihtsalt koht, kust laenutada raamatuid. Raamatukogudest on saanud kogukonna kultuurilised ja hariduslikud keskused, mis toovad kokku nii noored kui ka vanad paljude eri huvide ja hobidega. Olles mitme sellise raamatukogu töötajaid koolitanud kommunikatsiooni ja meedia alal, julgen väita, et oma olulist rolli ühiskonnas võetakse neis väga tõsiselt ja tööd tehakse suure innu ja südamega.

Sealsamas ei ole ükski asutus kaitstud eelarvelistest kärbetest, kui majandusel läheb halvasti ning ka kohalik omavalitsus peab sellest lähtuvalt tegema keerulisi otsuseid. Nii võib saada asutusega seotud kommunikatsioonist oluline strateegiline tööriist, mille abil oma asutuse töö olulisust ja mõju ühiskonnale selgitada.

Aga kas oma kogukonnas kõrgelt hinnatud raamatukogu peaks üldse tegema lisapingutusi selleks, et olla laiemalt meediapildis? Vastus on: jah. Kas raamatukogu saab aga meediapilti asjade tegemise eest, milleks ta on ellu kutsutud? Vastus on: ei. Kuidas siis ikkagi tõstatada raamatukogude või teiste taoliste asutuste seinte vahel toimuvaid olulisi teemasid, väljakutseid ja ka võite, mis peegeldavad muu seas meie ühiskonnas toimuvat?

Tuleb võtta valdkonna eestkõneleja roll

Kuigi raamatukogud võivad oma kohalike elanike seas olla populaarsed, ei piisa ainult sellest avaliku positiivse kuvandi loomiseks. Tarvis on laiemat tuntust, ühiskondlikes aruteludes avalikult kaasa löömist ja arvamuse avaldamist. Meedia kaudu saavad erinevad väiksemad missioonitundega asutused kinnitada oma asendamatut rolli nii hariduses, kultuuris kui ka kogukonna arengus. Mida rohkem on inimestel teadmisi selle kohta, kuidas ja missugust rolli mängib see konkreetne asutus või näiteks raamatukogu ühiskonnaelus, seda keerulisem on nende asutuste eelarvet ka kärpida.

Kuidas meediasse pääseda?

Igas Eesti nurgas toimub iga päev ja igal nädalal huvitavaid ja hästi korraldatud üritusi. Nii ka näiteks raamatukogudes. Sealsamas on kindlasti erinevad MTÜ-d ja muud kogukondlikku elu vedavad asutused tundnud, et hoolimata kohalike inimeste poolt hästi võetud üritustest ei huvitu kohalik meedia neist ega nende tegemistest, üleriigilisest meediast rääkimata.

Vastus meediasse pääsemise küsimusele peitub selles, kuidas enda olemasolevat informatsiooni pakendada. On suur vahe, kas ajakirjanikule saadetakse lihtsalt kutse üritusele või lisatakse juurde ka uudisväärtuslikku informatsiooni ja andmeid. Just lisainfo ja andmed aitavad avada tervikpilti ning muuta ühe sündmuse mõne suurema ja laiema teema kajastamise põhjuseks. Nii võib näiteks raamatukogus toimuv ettelugemise päev anda koos statistikaga võimaluse rääkida Eesti laste lugemusest, lugemisraskustest, lugemisharjumustest või hoopis populaarsematest lasteraamatutest või raamatueelistustest.

Mis võiks olla lisaväärtus?

Kujutame ette, et  raamatukogu korraldab aruteluringi või konverentsi mõne tuntud kirjaniku sünniaastapäeva tähistamiseks. See toob kindlasti iseenesest kohale palju kuulajaid, kuid meedia ei kajasta arutelusid ega konverentse enamasti lihtsalt niisama.

Mis meediat kõnetaks?

• Too välja selle kirjanikuga seotud faktid ja statistika – kui palju on temalt raamatuid ilmunud, kui palju neid laenutatakse, mida laenutatakse enim ning kuidas on need arvud ajas muutunud.

Või kui tegemist on mõne sündmusega, mis on seotud hariduse ja eesti keele ja kirjanduse õppimisega, siis on peale sündmuse toimumise info tarvis kõrvale tuua mõni teemakohane uuring või põnev statistika kirjandusõpetajate, koolis loetavate raamatute vms kohta.

Kas alati on tarvis huvi äratamiseks sündmust?

Ei, avalikkust ja seega ka meediat võib mistahes muul ajal kõnetada kõikvõimalik huvitav ja eelkõige muutunud andmed. Seetõttu tasub silma peal hoida asutuse ja valdkonna trendidel ja statistikal – tõusudel ja langustel, demograafilistel muudatustel, klientide või lugejate eelistuste muutustel jne.