Kuidas rääkida teemast, millest rääkida ei taheta?

Eesti majandust õitsele löövat kuldvitsa on alati taga otsitud, kuid mitmete ekspertide arvates seisavad lahendused meie ees juba aastakümneid. Kuidas siis ikkagi rääkida välistalentide ehk välistööjõu Eestisse toomisest avalikkuses ja teha seda nii, et sel oleks ka sisuliselt edasiviiv, mitte lahkuviiv, jõud?

Novembris aitasime Work in Estonia meeskonnal korraldada Eesti välistalendipoliitika foorumit, mille fookuses olid erinevate erialade ja valdkondade esindajate mõtted ning vajadused välistalendipoliitikas kvalifitseeritud tööjõu osas. Tulemuseks oli mitmekülgne, põhjalik, asjalik ja nauditav ning eelkõige lahendustele orienteeritud debatt, mis kandus edasi ka ajakirjandusväljaannete lehekülgedele ning ühiskonda laiemalt.

Vali sobivad kõneisikud ja ava teemat läbi lugude

Kommunikatsioonis on üldiselt üks võtmetegur, mis määrab alati ära järgmiste sündmuste jada – see on lugu. Loo hästi jutustamine sobivate kõneisikute abil aitab tihti keerukaid või mitmeid väljakutseid sisaldavaid teemasid arusaadavaks muuta. Oluline on, et teemast räägiksid inimesed, kes on oma valdkonna eksperdid, omavad laiemat pilti ning usuvad sellesse, mida nad räägivad. Viimane on ehk võibolla kõige olulisemgi – teemast rääkimiseks peab inimestel olema eelkõige usku – sest kui sina ise ei usu sellesse, mida sa teed või millest räägid, tekib küsimus, miks peaksid teised sellesse uskuma?

kui sa ise ei usu sellesse, mida teed, miks peaksid teised sellesse uskuma?

Välistalendipoliitika kohati keeruka temaatika avamiseks kaasasime nii foorumile esinema kui ka teemast rääkima erinevate valdkondade eksperte, alustades majandusest ja tööandjatest kuni tervishoiusüsteemini välja. Kõik need inimesed joonistasid oma lugude ja konkreetsete näidetega tervikliku pildi sellest, mis Eesti välistalendipoliitikas toimub ning mis seal veel ei toimi või ei toimu, kuid mille osas on suured ootused.

Vali sobiv lähenemine

Lugu aitavad alati kõige paremini jutustada päris inimesed või ettevõtted oma tegelike väljakutsete ja mõtetega. Suunasime foorumi kommunikatsioonis fookuse täielikult sisule ja lugudele. Seesuguste ühiskondlikult oluliste, mitmekülgsete teemade puhul on hea meedias tõstatada erinevaid vaatenurki ning avada probleemi ja lahendusi. Selleks võtsime tiimiga ka ise Eesti välistalendipoliitika n-ö tükkideks lahti:

• koostöös Work in Estonia tiimiga kaardistasime välistalendipoliitika erinevad väljakutsed ning soovisime just nende väljakutsete kaudu jutustada Eesti välistalendipoliitika lugu;

• vastavalt väljakutsetele (või hoopis rõõmudele) kaardistasime omakorda sobilikud kanalid ja väljaanded, kellele eksklusiivselt kõneisikutelt saadud väärtuslikku sisu ja lugu pakkuda.

Selleks oli tarvis erinevate valdkondade esindajatega – eelkõige talendid ise, aga ka perearstid, meretuuleparkide arendajad, tööandjad, ettevõtted, talentidega iga päev tegelevad inimesed jne – suhelda ning kuulata, mis on need puuduolevad pusletükid välistalendipoliitikas. Koos puudustega tulid mõistagi välja ka asjad, mida Eesti on hästi teinud ning me ei jätnud ka neid välja ütlemata, sest ka need on osa loost.

Taba momenti

On lihtne öelda, et tarvis on tabada õiget momenti millestki rääkimiseks, kuid paljudest teemadest ei ole paraku võimalik igal ajahetkel rääkida. Selleks ei pruugi olla soodsat pinnast maailmas toimuvate sündmuste või Eesti ühiskonnas toimuva tõttu.

Kui Eesti majanduse käekäigust ja lahenduste otsimisest räägivad nii poliitikud, eksperdid, tööandjad, erinevad erialaliidud ning inimesed sotsiaalmeediaavarustes, on selge, et see on üks inimesi huvitavaid teemasid praegu. Hindade kallinemine ja intressitõus on olnud vaid üks osa sellest, mis on paljud inimesed pannud varasemast rohkem majanduses toimuva mõtlema ning tõstnud nende huvi teema vastu laiemalt. Nii oligi võimalus ja õige hetk tuua majandust puudutavasse arutellu juurde välistalendipoliitika temaatika.

Elektroonikatööstuskontserni Incap president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Pukk ütles Delfi Ärilehes, et kui on soov olla maailmatasemel, on tarvis ka maailmatasemel oskustega inimesi. OSKA raporti järgi on Eestis praeguse taseme hoidmiseks vaja igal aastal juurde 2600 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti. Ka teistes valdkondades on talentidest puudus.

Nii üldine avalikkuse huvi majandusteemade vastu kui ka mõtlemapanevad faktid ja lood kinnitasid ka pärast foorumi toimumist, et välistalendipoliitikast ja seal peituvatest väljakutsetest rääkimiseks oli õige hetk. Valmisolek ja huvi oli olemas nii erinevate valdkondade esindajatel, poliitikakujundajatel kui ka meedial.

Mis sai pärast loo jutustamist?

Nagu öeldud, avanes foorumilt edasiviiv ja sisukas diskussioon, mis kandus edasi meediasse ja ajakirjandusväljaannete lehekülgedele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler lubas koos välistalendipoliitikaga üldiselt võtta sisserände kvoodiga tegelemise oma ametiaja eesmärgiks. Minister rääkis välistööjõu Eestisse toomisest ning sellest, et Eestil on tarvis välistalendipoliitika fookusesse võtta ning seda eeskätt talentide kvalifitseeritud tööjõu võtmes.

Jõudsime läbi inimeste ja ettevõtete lugude diskussioonis järgmisele ja Eesti majanduses kauaoodatud tasandile – viimaks on ühiskond valmis välistööjõust rääkima ning endale sobivaid lahendusi kraadima. Positiivne on, et suund on võetud ka Eesti majanduspoliitika, sealhulgas välistalendipoliitika sisustamiseks ja järgmiste vajalike sammude tegemiseks.

Meta tiim

Merilyn Säde Konsultant

Urmas Vaino Vanemkonsultant