Kuidas me linna jagu inimesi matemaatikat lahendama panime?

Peopesad on higised, süda puperdab ja peas valitseb segadus – hakkamas on matemaatika kontrolltöö. Miks nii paljud meist matemaatikat kardavad? Tee teadmiste juurde ei tohiks olla hirmutav, tänane maailm vajab aina rohkem matemaatilist mõtlemist. Kuidas murda hirmu arvude ees, kuidas parandada suhtumist matemaatikasse, kuidas tuua noored õppima gümnaasiumis laia matemaatikat? Need peamised küsimused taskus pani META Advisory koos partneritega püsti ajaloo suurima e-rehkenduse Eestis. Kuidas see käis ja mida me ise teada saime?

Esiteks vastame küsimusele, miks meil matemaatikat vaja on. Lisaks praktilistele oskustele, nagu rahatarkus või statistiline analüüs treenib see meie aju ja arendab loogilist mõtlemist. Matata meie ühiskond lihtsalt ei toimiks. Samal ajal on matemaatika saanud endale külge sildid: keeruline, tüütu ja ebavajalik. Seda teavad kõige paremini Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kes märkavad aasta-aastalt sisseastujate seas järjest kehvemaid matemaatikatulemusi. 

Eriti suured käärid tulevad sisse gümnaasiumi laia ja kitsa õppekava vahel. Just kitsast õppivad noored ei saagi sageli endale kolme aasta möödudes täisväärtuslikke matemaatikateadmisi. Lisaks ei saa kitsa matemaatika eksamit sooritanud koolinoored TalTechi isegi kandideerida. Ülikooli kogemus näitab, et üha rohkem on ka laial õppekaval õppinud esmakursuslasi, keda tuleb matemaatikas kõvasti järele aidata. Kahjuks ei saa me endale lubada insenere, kelle ehitatud sillad kokku kukuks või programmeerijaid, kes nullid ja ühed segamini ajaks.  

Et TalTechi mure avalikkusega jagada, tekkis mõte läbi viia üleriigiline kampaania, mis kulmineeruks ühise matemaatikaülesannete lahendamisega. Võtsime eeskuju e-etteütlusest ning tulime lagedale ideega korraldada e-rehkendus. Plaanis oli kaasata kooliõpilasi, kuid ennekõike nende vanemaid, kes saavad näiteks värskeid gümnasiste kitsa vs laia õppekava valikul toetada.  

Eesmärgid 

• tuua matemaatika teemana Eesti ühiskonnas päevakorda; 

• mõjutada lapsevanemaid ja õpilasi valima kooliprogrammis laia matemaatikat; 

• parandada potentsiaalsete sisseastujate keskmist matemaatika riigieksami tulemust. 

Mida tuli enne PR-i teha? 

Esmalt oli vaja kampa saada partnerid, kes meie ettevõtmisega kaasa tuleks. Oluline oli leida usaldusväärne meediapartner ja ka suurem toetaja. Õnneks mõistsid kohe nii ERR kui ka SEB meie kampaania sisu ning jagasid kirge matemaatika propageerimise osas. Ennekõike oli ERR-il olemas ka väärtuslik e-etteütluse kogemus, mis meie elu kõvasti lihtsamaks tegi.  

Järgmise sammuna tuli luua e-rehkenduse platvorm ehk see “toode”, mida me turundama hakkame. Siinkohal võtame mütsi maha platvormi arendajate Reiven Solutionsi ja ülesanded loonud matemaatikaõpetajate ees. Need töö- ja ka öötunnid, mis selle alla läksid, saatsid meie meeskonda terve augusti ja septembri. Asjaga oli võrdlemisi kiire, sest kuigi idee oli meil olemas juba kevadel, said esimesed koodiread kirja alles augusti lõpus. Seega oli ka meil sügise alguses sees kerge ärevus, just nagu ootaks ise matemaatika kontrolltööd.  

Strateegia 

Enne kui e-rehkenduse reklaamid jõudsid raadiosse, sotsiaalmeediasse ja kaubanduskeskustesse, oli meie PR-plaani raames TalTechi rektori Tiit Landi sulest ilmunud juba kaks arvamusartiklit, mis matemaatikale tähelepanu pöörasid. Nendest lugudest saime ka fraasi, mis meie kampaaniale tuule tiibadesse puhus: “Matemaatikast võiks saada teine riigikeel”. Jõudsime e-rehkendusega promoga “Terevisiooni”, “Vikerhommikusse”, “Huvitajasse”, “Ringvaatesse” ja “Hommik Anuga” saatesse. Lisaks meie välja pakutud kõneisikutele otsustas meid omal initsiatiivil toetada ka Metrosert, mille juht Aigar Vaigu “Ringvaates” matemaatikat lahendas. Vikerraadio eetris kõlas e-rehkenduse kõll ning ERR-i veebis rippus suurena meie bänner.  

Suhtlesime otse ka koolidega, läbi koolijuhtide ja matemaatikaõpetajate. SEB saatis kõikidele oma klientidele teavituse toimuvast rehkendamisest ning jutt läks levima ka suusõnaliselt. Saatsime ürituse hakul välja ka pressiteateid ning siis jõudiski kätte tähtis päev: 2. oktoober.  

Vahetult enne kella 10, mil avati kõikidele soovijatele e-rehkenduse platvorm, sai Vikerraadio eetris sõna president Alar Karis, kes inimesi e-rehkendust lahendama kutsus. Kindlasti oli presidendi toetus erakordselt oluline ning tema osalemine meie jaoks üks suur töövõit. Seejärel saigi üritus avapaugu ning esimese poole tunni sees ilmus andmebaasi ka hulk õigesti vastatud teste. Algus oli paljulubav, lõpptulemus pöörane. Mõne tunniga selgus, et oma vastuse saatis ära üle 10 000 inimese.  

Tulemused 

• kokku osales ligi 30 000 inimest; 

• oma vastuse saatis ära 11 019 inimest; 

• kokku üle 60 meediakajastuse nii üleriigilises kui ka kohalikus meedias. 

Õppetunnid 

Mida peaks tegema aga teisiti? Kindlasti peaksime koolidega rääkima varem, sest paljude õpetajate ja õpilasteni e-rehkendus õigeaegselt ei jõudnud. Lisaks PR-strateegia loomisel peaksime olema kõneisikute valimises laiahaardelisemad ning kaasama rohkem inimesi, kes oskaks matemaatikas erinevates eluvaldkondades rääkida. Sh ka humanitaar- ja sotsiaalvallas.  

Mis saab edasi? E-rehkendus ei ole ühekordne asi, sest matemaatika jääb meile tähtsaks ka homme, järgmisel aastal ning kümnendite pärast. Hoiame kätt pulsil ning töötame järjepidevalt selle nimel, et matemaatika tõesti saaks Eesti teiseks riigikeeleks. Kohtume uuesti e-rehkendusel 9. oktoobril! 

Lõpetuseks ka üks e-rehkenduse ülesanne, mis peegeldab teise klassi taset. Head nuputamist! 

Mis on kell, kui ööpäeva lõpuni on jäänud neli tundi rohkem aega kui on möödunud ööpäeva algusest?