2023. aasta oli idufirmadele muutusterohke. Nii mõnigi pidi uksed sulgema, teised aga silmitsi seisma karmide koondamistega. Kuid õnneks leidus ka neid ettevõtteid, kellele möödunud aasta tõi edu tänu investorite järjepidevale toetusele.
META Alpha tiim otsustas edu väljaselgitamiseks istuda maha investorite Siim Telleri, Tim Vaino, ja Yrjo Ojasaarega, kes on viimastel aastatel aktiivselt panustanud idufirmade kasvu. Koos arutati, millele peaksid idufirmad 2024. aastal meediasuhtluses rõhku panema, millised teemad on nende jaoks olulised ja kuidas investoritega kõige kiiremini jutule saada.
Ettevõtte lool on kandev tähendus
Investoritega suheldes tuli teravalt esile idufirmade loo tähtsus, mis kannab edasi ettevõtte visiooni ja missiooni. See võib tunduda lihtne ülesanne, ent tegelikult kipuvad ettevõtete lood jääma liiga tehniliseks, mistõttu ei teki emotsionaalset sidet ega usaldust asutaja, meeskonna ja investori vahel.
“Ettevõtte lugu on üks kõige olulisem osa,” rõhutas Teller. Tema sõnul on see eriti oluline neile, kes on kaasamas oma esimest või teist investeeringut ning müüvad eelkõige tulevikku, mitte viimistletud lõpp-produkti. Karismaatiline juht ja veenev lugu mõjutavad oluliselt positsioneeringut ja äratavad tähelepanu.
Hea loo aluseks on tarvis mõista sihtrühma emotsionaalseid valupunkte ja vastavalt sellele luua lihtne ning arusaadav narratiiv. Tasub mõelda probleemile, mis ajendas juhti idufirmat asutama, miks see teema teda ennast kõnetab ning millist suuremat muutust peaks toode või teenus ühiskonnas looma. Siinkohal võib kasulikuks osutuda erapooletu partner, kes pakub tuge õigete küsimuste esitamise kui ka laiemate vaatenurkade pakkumisega, et lugu sünniks hingelähedasena nii tiimile kui ka investoritele.
Üldmeedia või sotsiaalmeedia?
Meediakanalid tekitasid investorites eriarvamusi. Kuigi enamik intervjueeritutest tunnistas, et jälgivad siiani ajakirjanduslikke väljaandeid nagu TechCrunch, TechEU ja Sifted, siis juurdepääs tasulistele artiklitele on muutnud olukorra keerulisemaks. Selle tulemusena on sotsiaalmeediaplatvormist LinkedIn saanud peamine info- ja suhtluskanal. Teisalt tõdeti, et üks ajakirjanduslik artikkel võib olla hindamatu väärtusega. “Sinu ettevõtte väärtus võib olla 3 või 5 miljonit ning see võib sõltuda ainult ühest hästi ajastatud meediaartiklist,” ütles Ojasaar.
Samas on investorite sõnul parim lähenemine just erinevate kanalite kombineerimine. Väiksemaid uuendusi võib jagada sotsiaalmeediakanalites LinkedIn või X (endine Twitter), kuid suurema uudisväärtusega lugusid tuleks siiski jagada ka üldmeediaga.
Hari oma publikut
Investorid ei ole igas valdkonnas eksperdid, mistõttu on asutaja ja meeskonna kohustus oma potentsiaalseid investoreid harida alates turu võimalusest kuni meekonnaliikmete kompetentsini. See aitab eristuda konkurentidest.
Hea näide on siinkohal Woola, kes harib oma kliente ja investoreid fossiilsete kütuste keskkonnakahjulikkusest, räägib turust, näitab oma tiimi ja tutvustab inimlikus võtmes nende toote laiemat missiooni.
Kuidas navigeerida konkurentsitihedal turul?
Idufirmade sektoris valitseb tihe konkurents, mistõttu määravad investeeringute edukuse ettevõtte lugu, tiim, kasum kui ka raha kulutamise kiirus. Kuidas aga tabada investorit, kelle tähelepanu nimel võitlevad mitmed iduettevõtted korraga?
Investorite sõnul on kõige lihtsam viis kutsuda neid kohvile, et arutada koostöövõimalusi ning rääkida iduettevõtte potentsiaalist ning mõlema osapoole ootustest. Alternatiiv on kohtuda ka investorite portfellis olevate ettevõtete juhtidega, et kuulda nende kogemust ning paluda sissejuhatust investoriga kohtumiseks. Samuti tasuks rääkida investori portfelli ettevõtetega, kellega investeering ei õnnestunud.
Riskikapitali fondides töötab ka erineva profiiliga inimesi. Kui üldiselt soovitakse kohe kohtuda fondis pikaajaliselt tegutsenud inimestega, siis investorite endi sõnul tasub läheneda hoopis ka uuematele nägudele, kelle põhitöö on uute huvitavate ettevõtete otsimine. Nii on suurem võimalus võita mitme osapoole usaldus fondis.
10 küsimust, millele järgmise aasta alguses mõelda:
- Milline on ettevõtte narratiiv ja kui selgelt on sõnastatud missioon ning visioon?
- Kas me oleme valmis otsima abi kolmandalt osapooltelt, et saada uut perspektiivi meie kommunikatsioonivõimalustele ja kitsaskohtadele?
- Millised meediakanalid on meie sektoris kõige olulisemad ja milliseid kanaleid jälgivad meie potentsiaalsed investorid?
- Kas peaksime eelistama traditsioonilisi meediaväljaandeid või keskenduma sotsiaalmeediaplatvormidele?
- Kuidas saame tasakaalustada üld- ja sotsiaalmeediat, et olla võimalikult palju pildis?
- Millised on peamised teemad, mida investorid peavad turgu ja võimalusi arvesse võttes mõistma?
- Kas tiimi kompetents on piisavalt nähtavalt?
- Kas oleme proovinud õppida investorite portfellis olevate idufirmade kogemustest, et suurendada oma eduvõimalusi?
- Kas oleme suhelnud riskikapitali fondide nooremate kolleegidega, et laiendada oma võrgustikku?
- Kas meie kommunikatsioonistrateegia on vastavuses ka tänaste valdkonna trendidega?
