Hea arvamuslugu on rohkem kui isiklik seisukoht
Arvamuslugudel on kommunikatsioonis ja oma sõnumi edastamisel kindel koht, kuid alati ei ole see parim lahendus. Arvamuslugu on raske žanr – see eeldab mõtet, struktuuri ja julgust. Selle kirjutamist ei tasu ette võtta kergel käel.
Tõeliselt hea arvamuslugu on selline, mis tõuseb lendu arvamusrubriigist ja liigub sealt diskussioonina edasi uudislugudesse, sotsiaalmeediasse või uutesse arvamuslugudesse. Miks aga väga paljud arvamuslood sellist mõju siiski ei avalda?
Enne arvamusloo kasuks otsustamist ja kirjutama asumist tuleks enda jaoks läbi mõtestada kaks küsimust:
1. Kas need inimesed, keda ma kõige rohkem oma arvamusega tahan kõnetada, leiavad selle loo üles?
Arvamuslugusid avaldatakse palju. Kas ja kui kaua on see mõne uudisteportaali esiküljel, sõltub sellest, kas see lugu on aktuaalne, konkreetse seisukohaga ja lugejaid just sel momendil kõnetav. On selge, et ka kõige suuremad meediatarbijad ei jõua iga päev külastada kõiki arvamuslugude portaale. Veel vähem kõiki huvipakkuvaid lugusid läbi lugeda. Seega on esmatähtis mõelda välja, kes on minu arvamusloo peamine sihtrühm, keda ma tahan kõnetada ja keda panna tegutsema. Seejärel tuleks mõelda, kas see sihtrühm leiab tee selle arvamusloo juurde. Kas ta loeb üldse arvamuslugusid?
2. Mis on see üks mõte või argument, mida ma tahan oma arvamuslooga öelda?
Arvamuslugu, nagu nimigi ütleb, peab sisaldama konkreetset arvamust millegi kohta. See arvamus peaks olema nii autorit ennast kui ka lugejat sütitav. Seejärel on oluline endalt küsida, mis on selle arvamuse keskne idee ehk peatees. Kui arvamuslool puudub selgroog, mille ümber hakata keha ehitama, on seda kirjutajal raske kirjutada ja lugejal keeruline lugeda.
Arvamuslugu ei ole sotsiaalmeediapostitus
Sageli lähevad segamini ka kaks erinevat žanri – arvamuslugu ja sotsiaalmeediapostitus. Viimane võib olla tunnetuslik, hüplik ja hetkeemotsioonist kantud – võib isegi öelda, et midagi, mis sobiks peaaegu repliigi rubriiki. Arvamuslugu aga eeldab sügavamat analüüsi, struktuuri ja vastutust. Kui lugu ei suuda lugejat kõnetada, temaga suhestuda, talle midagi mõtlemapanevat või isegi tegutsemissoovi andvat pakkuda, siis jääb selle mõju olematuks.
Hea arvamuslugu ei hakka peale selgitusega, miks mina otsustasin seda kirjutada. Hea arvamuslugu algab loost või faktist, mis paneb lugeja seisatama ja mõtlema: “See puudutab ka mind.”
“Hea arvamuslugu ei hakka peale selgitusega, miks mina otsustasin seda kirjutada. Hea arvamuslugu algab loost või faktist, mis paneb lugeja seisatama ja mõtlema: “See puudutab ka mind.””
Hea arvamuslugu vajab LUGU
Isegi kõige tugevam argument ei tööta, kui sellele ei järgne või eelne lugu, mis seda avab ja inimese kaasa haarab. Miks? Sest inimesi ei veena faktid, neid veenavad lood, mis neid puudutavad või kõnetavad. Lood, mille kaudu saab inimene end peegeldada, on arvamusloo kõige tugevam osa. Selleks võib olla isiklik kogemus, nähtud olukord või mõne olukorra põhjalik analüüs, mis haarab lugeja kaasa mõtlema.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et arvamuslugu ütleb oma nimetusega ära meile kaks juhatavat suunda: meil on vaja konkreetset arvamust ning seda toetavat lugu. Arvamusega lugu.
