Nagu uute valitsuste ametisseastumisel, on ka Euroopas kombeks hinnata Komisjoni tööd 100 esimese päeva möödumisel. Kahtlemata on seda aega suuresti kujundanud geopoliitiline olukord, mis on tähelepanu keskmesse toonud kaitsepoliitika ja tööstuse arendamise.
“6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse.”
Kaitse: oodatud otsustavad sammud
6. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid ELi juhid heaks ulatusliku “ReArm Europe” algatuse, mille eesmärk on oluliselt tugevdada Euroopa kaitsevõimet liikudes iseseisva kaitsevõimekuse suunas.
Algatuse eesmärk on mobiliseerida kuni 800 miljardit eurot järgmise nelja aasta jooksul järgmiste sammudega:
- Fiskaalne paindlikkus kaitsekulude suurendamiseks – ELi juhid leppisid kokku Stabiilsuse ja kasvu pakti riikliku erandi aktiveerimises, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi ilma liigse eelarvepuudujäägi menetlust käivitamata. Kui riigid suurendavad kaitse-eelarvet keskmiselt 1,5% võrra SKPst, võib see luua 650 miljardi euro suuruse täiendava rahalise ruumi nelja aasta jooksul.
- 150 miljardi eurone kaitse laenuprogramm – Riigipead kiitsid heaks ka 150 miljardi euro suuruse laenuprogrammi, mille raames jagatakse Komisjoni kogutavad vahendid laenudena liikmesriikidele, et toetada suurtükiväe, rakettide, laskemoona, droonide ja vastudroonisüsteemide soetamist. Lisaks võimaldab see liikmesriikidel saata Ukrainale rohkem sõjalist abi.
- ELi eelarve suunamine kaitsesse – Komisjon teatas ka uutest stiimulitest, et liikmesriigid saaksid kasutada ühtekuuluvuspoliitika fonde kaitsekulutuste jaoks. See võimaldab riikidel suunata olemasolevaid ELi vahendeid julgeolekule.
- Erakapitali kaasamine – Euroopa Investeerimispank laiendab oma mandaati, et suurendada erainvesteeringuid kaitsesse, hõlbustades Euroopa pankade kaudu täiendavat rahastamist.
Lisaks sellele valmib lähinädalatel kauaoodatud Euroopa kaitse tuleviku valge raamat, mida esitlevad ELi välispoliitika juht Kaja Kallas ja kaitsevolinik Andrius Kubilius. Selle eesmärk on analüüsida Euroopa sõjalist valmisolekut võimalike konfliktide puhul ning pakkuda välja mehhanisme ühishangete korraldamiseks ja NATO strateegiate toetamiseks. Kubilius on rõhutanud ka vajadust liikmesriikidel ühiselt laskemoona varuda, et tugevdada ELi kaitsetööstust ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.
Oma 100 päeva pressikonverentsil teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ka “Julgeolekukolledži” loomisest. Selle algatuse eesmärk on tagada, et Euroopa volinikud saaksid regulaarselt julgeolekuülevaateid, sealhulgas luurearuandeid uute ohtude, nagu küberrünnakud, hübriidsõda ja geopoliitilised riskid, kohta.
Tööstuspoliitika: Puhas tööstuslepe ja büroktaatia vähendamine
Paralleelselt kaitsepoliitika ambitsioonidega on Euroopa Komisjon välja tulnud ka Puhta tööstusleppega. See on 100 miljardi euro suurune strateegia, mis aitab ühelt poolt traditsioonilistel tööstusharudel vähendada süsiniku jalajälge ja teiselt poolt edendab konkurentsivõimelist puhta tehnoloogia sektorit. Algatus hõlmab 50 miljardi euro suuruse tööstuse dekarboniseerimise panga loomist ja ühiselt kriitiliste toorainete nagu liitiumi ja koobalti hankimist. Tööstusvaldkonna esindajad on algatust kiitnud ning nimetanud seda ajalooliseks nihkeks ELi poliitikas, kuna see tagab konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse. Keskkonnaühendused aga on algatust kritiseerinud kui kliimaeesmärkide nõrgestajat ning süüdistanud Komisjoni energiaintensiivsetele tööstusharudele ja reostajatele järeleandmises.
Komisjoni kestlikkusaruandluse lihtsustamise pakett on samuti Tööstuspoliitika põhielement, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. Paketiga vähendatakse ettevõtete halduskoormust ja aruandluskohustust vabastades 80% ettevõtetest jätkusuutlikkuse aruandlusest. Ettevõtjad tervitasid seda sammu kui olulist leevendust, kuid kliimapoliitika ja jätkusuutlikkuse eestkõnelejad leidsid, et ettepanek nõrgendab ettevõtete vastutust.
“Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele.”
Euroopa Komisjoni esimesed 100 päeva on kahtlemata loonud aluse pikaajalistele poliitilistele võitlustele. 800 miljardi eurose kaitseinvesteeringu, lõdvendatud fiskaalreeglite ja ühishangete plaanidega teeb EL pöörde strateegilise autonoomia suunas, kuid samas võib paindlikum eelarvepoliitika tekitada küsimusi Euroopa majanduspoliitika jätkusuutlikkuse kohta.
Ees on otsustavad kuud nägemaks, kas EL suudab pärast raputusi teha otsustavaid samme ja tasakaalustada julgeolekukaalutlusi, omaenda majanduse konkurentsivõimet ja jätkuvat toetust Ukrainale.
