Eduka intervjuu alus on hea ettevalmistus

Pealtnäha võib tunduda, et osal inimestel on loomulik anne anda veenvaid intervjuusid. Tegelikult on hea intervjuu aluseks korralik ettevalmistus. Seda ka juhul, kui intervjueeritav on oma valdkonna täielik professionaal, sest üks asi on selgitada konkreetse teema detaile, kuid oskus omaette on anda edasi veenev ja selge sõnum. 

Harjutamisega on võimalik ettevalmistuse osa muuta efektiivseks ja kiiresti tehtavaks, kuid ära ei tohiks seda kunagi jätta. Hea ettevalmistus võimaldab edukalt toime tulla ka ootamatute ja väga kriitiliste küsimustega.

Kuidas intervjuuks ette valmistada?

Enne intervjuu andmist tasub ajakirjanikuga eelnevalt suhelda, et mõista tema loo fookust ja selgitada välja, millist teavet ta ootab. Eelnev dialoog võimaldab intervjueeritaval oma sõnumeid paremini fookusseerida, kontrollida üle olulised faktid ja statistika ning vajadusel neid ajakirjanikuga jagada. Ehkki ajakirjanik ei ole kohustatud saatma küsimusi ette, on see vahel siiski võimalik. Eesmärk on mõlemal, nii ajakirjanikul kui intervjueeritaval, tegelikult ühine – koostada aktuaalne, huvitav ja selgete sõnumitega lugu.

“Intervjuuks valmistamisel tuleb enda jaoks läbi mõelda maksimaalselt kolm põhisõnumit.”

Intervjuuks valmistamisel tuleb enda jaoks läbi mõelda maksimaalselt kolm põhisõnumit. Selge fookuseta võib intervjuu minna hajali ning seda ei soovi ka ajakirjanik, kes konkureerib tähelepanu nimel mitmete väljaannetega. Nii kõneisiku kui ajakirjaniku peamine huvi on konkreetne ja selge seisukoht. Seega pane põhisõnumid kirja ning mõtesta need valju häälega enda jaoks lahti.

Vastamisse ei tohiks uppuda

Intervjuu toimub kahe inimese vahel, võrdsetel alustel. See tähendab, et ajakirjanik küsib küsimusi, mis pakuvad talle huvi lähtuvalt loo fookusest, taustainfost ja teiste, samal teemal intervjuu andnute öeldust. Seejuures võib juhtuda, et ajakirjaniku küsimustele vastates ei saa vastusena konkreetselt öelda varem paika pandud põhisõnumit. Kuidas siis ikkagi oma põhisõnumit välja öelda ka juhul, kui seda otseselt ei küsita?

Illustreeriv näide

Jõustunud uus liikluskord piirab konkreetses piirkonnas oluliselt inimeste parkimisvõimalusi. Ajakirjanik küsib liikluskorra muudatuse eest vastutavalt inimeselt ainult ühe küsimuse: “Miks selline muudatus tehti?”

Vastus ilma põhisõnumita: “Nimetatud piirkonnas on parkimisega väga palju probleeme ja tänavad on kitsad. Samas peavad sõidukid mööda seda tänavat liikuda saama, mistõttu otsustasime, et sellel tänaval enam parkida ei tohi.”

Vastus, koos põhisõnumitega, fookuses ohutus ja inimeste murega tegelemine: “Nimetatud piirkonnas on parkimisega olnud väga palju probleeme ja see on ohtu seadnud ka piirkonnas elavate inimeste elu ja tervise. Kitsastes oludes ei pääsenud lisaks prügiautodele inimesteni piisavalt kiiresti ja lähedale ka kiirabi-, pääste- ja politseiautod. Alarmsõidukid vajavad juurdepääsuks rohkem ruumi, kui tänane parkimislahendus seda võimaldab ja seetõttu on muudatused hädavajalikud. Me mõistame, et piirkonnas elavatele inimestele võivad muudatused olla ebamugavad, kuid meie jaoks on kõige olulisem tagada piirkonnas elavate inimeste ohutus. Peagi tutvustame piirkonnas ka uusi parkimislahendus ning parima lahenduse leidmiseks kaasame arutellu ka piirkonna inimesed ja suhtleme nendega sel teemal otse ja vahetult.”

“Kui intervjuule eelneb korralik ettevalmistus, aitab intervjuu tõsta ettevõtte nähtavust ning mõjutab ka avalikku arvamust.”

Ajakirjaniku küsimusele vastates on oluline sellest mitte kõrvale hiilida või sellele vastamata jätta, vaid hoopis juhtida kohe tähelepanu ka enda põhisõnumile. 

Kuidas tulla toime ootamatute olukordadega intervjuu andmisel?

Ootamatu küsimus võib tähendada nii seda, et intervjueeritaval ei ole võimalik peast öelda teatud andmeid kui ka olukorda, kus tegu pole tema pädevusalaga. Sellisel juhul on oluline seda ka selgelt väljendada, sest tegemist ei ole pahatahtlike küsimustega, vaid sooviga koguda võimalikult palju informatsiooni loo tegemiseks. 

Kui intervjueeritaval ei ole võimalik küsitud andmeid kohe esile tuua, on variant need hiljem järgi saata. Samuti võib paluda teha intervjuus pausi, et neid andmeid järgi vaadata. Juhul kui tegemist pole intervjueeritava vastutusalaga, tuleks küsijat suunata õige inimese poole. 

“Ka väga kriitilised küsimused on intervjuude tavapärane osa.”

Ka väga kriitilised küsimused on intervjuude tavapärane osa. Neile vastamata jätmine ei ole hea praktika, samamoodi ei ole seda ka mitte aus olemine. Kriitilisele küsimustele ausalt vastamine eeldab aga taaskord vastuste eelnevat läbimõtlemist ja olulise fookusesse seadmist.

Miks intervjuusid anda?

See on küsimus, mida küsivad endalt paljud. Lihtne on sellises olukorras mitte intervjuud anda, kuid seda tuleks tõsiselt kaaluda. Kui intervjuule eelneb korralik ettevalmistus, aitab intervjuu tõsta ettevõtte nähtavust, kõnetada olemasolevaid ja potentsiaalselt uusi kliente ning mõjutab suures plaanis ka avalikku arvamust. Samuti aitab valdkonna eestkõneleja avalikult kõnelemine kaasa  teatud sektoris probleemide lahendamisele ning tõstab samal ajal usaldust ettevõtte vastu.