Ann Hiiemaa: AI tappis keskpärase persoonibrändi

Lugemisaeg 4 min

Veel mõni aasta tagasi oli persoonibrändi kujundamise loogika üsna lihtne: tee korda LinkedIni profiil, ole nähtav, räägi oma valdkonnast ja kasvata võrgustikku. Kui Google sinu nime otsides õige pildi kokku pani ja inimesed oskasid sind kindla teemaga seostada, oli suur osa tööst tehtud.

Siis tuli AI ja muutis mängu. Ühtäkki muutus professionaalselt kõlamine väga lihtsaks. Mõne minutiga saab kirjutada terava LinkedIni postituse, teha korraliku presentatsiooni, võtta kokku kümme uuringut ja kõlada nagu ekspert.

Tasub meeles pidada, et persoonibränd ei teki ainult internetis. See tekib kõigis kokkupuutepunktides sinuga. Milliseid tulemusi sa tood? Millise tunde tekitad inimestes? Kas nad soovitavad sind edasi?

Kui sinu digitaalne kuvand lubab teravat strateegi, peab terav strateeg ka koosolekule ilmuma. Kui kohtumisel on kaks erinevat inimest, siis on oht, et päriselu ja digitaalse identiteedi vahele tekib lõhe.

Mida rohkem tehisintellekti, seda olulisemaks muutub päris inimene

AI ei lähe sinu eest kliendikohtumisele, ei loe ruumi, ei vasta ootamatule küsimusele ega võida sinu eest kellegi usaldust.

Seetõttu lähevad hinda oskused, mida on keeruline tehisintellekti abil genereerida: oma mõtlemine, suuline eneseväljendus, julgus, kohalolu, võrgustik ja võime tekitada usaldust. Üha rohkem on tunda väsimust täiuslikkuseni poleeritud sisust. Kui kõik kõlab ühtmoodi korrektselt, hakkame jälle märkama seda, mis eristab inimest: värsket mõtet, ootamatut vaatenurka ja julgust midagi päriselt arvata.

Eestis on see eriti oluline. Me oleme väike turg ja üks tugevamaid persoonibrändi kanaleid on endiselt word of mouth. Tugev persoonibränd tähendab, et õiged inimesed oskavad sinu nime õigel hetkel õige teemaga seostada ka siis, kui sind ennast ruumis ei ole.

Nüüd on sellesse soovitusringi lisandunud veel üks osaline: millise järelduse teeb sinu kuvandist AI? Kui keegi küsib tehisintellektilt, kes on mingi valdkonna ekspert, ei piisa enam sellest, mida sina ise oma LinkedIni profiilil enda kohta ütled.

AI-l ei ole üht maagilist eksperdiskoori. Kui ta kasutab vastuse koostamiseks veebi, saab ta tugineda avalikele ja leitavatele signaalidele sinu kohta. Kas sinu nimi seostub järjepidevalt mingi teemaga? Kas sul on tõendatav kogemus? Kas sind tsiteeritakse meedias? Kas sinu ekspertsust kinnitavad ka sinust sõltumatud allikad?

Inimesel võib olla LinkedInis 20 000 jälgijat ja ta ei pruugi sellest hoolimata ilmuda AI vastustes oma valdkonna soovitatud ekspertide hulka.

Eesti turu eelis

Ettevõtted investeerivad täna jõuliselt sellesse, et inimesed oskaksid AI-d kasutada. Tundub justkui on käimas võidujooks, kes suudab kiiremini oma töötajad AI-revolutsiooniga kaasa viia. Loomulikult on see efektiivsuse ja äri seisukohalt oluline, aga me ei tohiks unustada küsimust: kes arendab inimestes oskusi, mida AI nende eest ära teha ei saa? Kas teie ekspertidel on oma seisukoht? Kas nad oskavad need kliendile, juhatusele või laval selgelt välja öelda? Kas nad jäävad inimestele meelde? Kas nad oskavad võrgustikku ehitada?

Parimate inimeste nähtavus ei ole enam pelgalt kommunikatsiooni küsimus. See toetab müüki, tugevdab tööandja mainet ja annab tugevatele inimestele võimaluse oma professionaalset kapitali kasvatada ka ettevõtte sees.

Ja siin on Eesti ettevõtetel üks suur eelis: meie turg on väike. Selleks, et saada Eestis mõne valdkonna tuntud eksperdiks, ei pea jõudma miljoni inimeseni. Sageli piisab sellest, et õiged paarsada või mõni tuhat inimest oskavad sinu nime järjepidevalt õige teemaga seostada.

Meil on vähe turuosalisi, vähe erialameediat, vähe konverentse ja paljudes teemades üllatavalt vähe inimesi, kes on võtnud endale selge eksperdipositsiooni. See tähendab, et konkurents tähelepanu pärast võib olla suur, aga konkurents selge eksperdipositsiooni pärast on sageli palju väiksem, kui arvame. Me kõik tahame värskust ja uusi nägusid.

Kui sa oskad oma persoonibrändi teadlikult ja strateegiliselt ehitada, julged öelda välja oma selge arvamuse ning teed seda eesmärgipäraselt, võib tugev eksperdikuvand Eestis tekkida üllatavalt kiiresti.

Anni arvamuslugu ilmus esimesene TULI portaalis.

Tiimituur: Teele Tammeorg

Lugemisaeg 3 min

META Advisorys teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et meie kliendid saaksid parima võimaliku nõu ja toe ning selle taga on alati meie inimesed. Järgnevatel kuudel tutvustame lähemalt meie konsultante – millega nad tegelevad, mida nad on teinud ja kuidas nad mõtlevad.

Teele Tammeorg

Sa oled kuus aastat ajakirjanduses töötanud, kuid viimased 10 aastat kommunikatsioonis – mis on olnud suurim muutus meedia valdkonnas selle aja jooksul? Mis enam ei toimi, aga mis toimis ajakirjanduses veel näiteks 2 aastat tagasi või vastupidi?

Alustasin noore reporterina Eesti Päevalehes 2008. aasta suvel. Ühest küljest oli see veel üsnagi trükiajakirjanduse tippaeg, sest siis ilmusid veel ajalehtede paksud nädalalõpulehed, teisalt pidid kogenud kolleegid leppima üsnagi enneolematute palgakärbetega, sest olime keset enneolematut finantskriisi (tookord ütlesime “masu” söögi alla ja söögi peale – naljakas, kuidas see on nüüdseks unustuse hõlma vajunud). Eks muretseti ajakirjanduse tuleviku pärast siis, aga ka enne ja loomulikult pärast seda. Tehniliselt ongi palju muutunud – paberlehti tõepoolest ilmub nüüdseks palju vähem ning uudisvooga hoiame end kursis telefonist. Ma ei ole kindel, et seda arengut peaks tohutult leinama, sest olgem ausad, ega tookord ka iga lugu tegelikult paberit ja trükimusta ei kannatanud. “AI slopiga” oleme hädas praegu, aga kehvasid ja tagasivaates jaburaid lugusid kirjutasime kunagi ka ise. Mahu tootmine lihtsalt tootmise fakti pärast on alati olnud probleem – ja just sellest asjatust tsüklist võiksime välja tulla, eelistada kvaliteeti ja elamust mahu tootmisele. See ihalus ei ole ka midagi uut, see on nüüdseks habemega teema; aga ikka ja jälle relevantne.

Mis viimase kümne aastaga on kindlasti muutunud – kommunikatsioonikanaleid on palju rohkem ja tähelepanumajanduses on veelgi tihedam rebimine. Eri kanalid toimivad oma spetsiifilise loogikaga, neil on oma üsnagi selged auditooriumid, reeglid sisuloome ja edu saavutamise jaoks. Väga paljud asjad konkureerivad inimeste tähelepanu pärast – ja need pole üksnes meediaväljaanded nende kitsas tähenduses. Samapalju updeite saadab meile ka osturakendus, kui oleme tal vähegi lubanud seda teha.

Arenguid nii kirjeldades võib jõuda välja päris karmide ja inimkonna jaoks tumedate väljavaadeteni – stiilis, kuidas keegi ei suuda enam keskenduda, oma eluga hakkama saada või kuidas kaob täielikult ühiskondlik sidusus ja teineteisemõistmine. Teine vaade on helgem – inimene ongi uudishimulik, katsetaja-avastaja-piirinihutaja, ning ühiskondlikult järgneb iga jõulise arengu järel korrektuur teises suunas. Kui oleme tüdinud “AI slopist” ja pingivast ostuplatvormist, siis hakkame neid vältima ja jätame need kõrvale. Tuletame meelde, mis meile tegelikult rõõmu valmistab ja millele me tegelikult oma aega soovime kulutada. Nii aeg kui ka tähelepanu on piiratud ja ammenduvad ressursid.

Ajakirjandus on üldiselt ligitõmbav inimestele, kes on olemuselt uudishimulikud, loomingulised, maailmaparandajad. Lugude jutustamine ja meid ümbritseva maailma lahtimõtestamine on ju endiselt ajakirjanduse põhiolemus. Arendame oma oskust eristada olulist mitteolulisest ning ärme püüa kommunikatsioonis enam saavutada mahtu, vaid püüame saavutada mõju. Kuidas? Sõnastame olulise, ja ka pühendume sellele (!), väldime nii AI kui ka inimloodud sloppi. Erinevalt aastatetagusest ajast on oluliseks riskiks saanud tüdimus – kui kõike on liiga palju ja liiga üheülbaliselt. Tähelepanumajanduses tuleb hakata säästlikumalt toimetama, et mitte oma ressursse asjatult ära raisata ilma tulemusi saavutamata.

“Mahu tootmine lihtsalt tootmise fakti pärast on alati olnud probleem – ja just sellest asjatust tsüklist võiksime välja tulla, eelistada kvaliteeti ja elamust mahu tootmisele.”

Milles seisneb sinu suurim tugevus? Kui täna vaatab keegi Meta Advisory poole ja mõtleb, et mul oleks jus selles “X” asjas ühe professionaali abi vaja, siis mis on see üks teema, milles sina ujud nagu kala vees?

Ma arvan, et kommunikatsioonis on oluline olla uudishimulik, osata märgata ja teha elu (ühiskonna) kohta tähelepanekuid. Seejärel suuta seda kokku panna teadmusega ning töötada iteratiivselt. Ühtlasi hoida käsi soojas ise kirjutamise, koostamise, arutlemisega, mitte üksnes arendada prompte. Neid pean tugevuseks ning neid pidevalt ka arendan. Kõneisikute ettevalmistus avalikuks esinemiseks ja intervjuu andmiseks on seejuures üks aspekt, millega olen toeks olnud mitmekümnel kliendil.

Vaadates tulevikku. Palju spekuleeritakse selle üle, kas gen-z ja nooremad põlvkonnad tulevikus üldse enam traditsioonilist meediat tarbivad – mida sina sellest teemast arvad? Kui kommunikatsiooniagentuuri roll seisneb täna suuresti meediasuhtluses, siis mis saab tulevikus PR-agentuuridest?

Ma kahtlen, kas meil on üldse kasulik enam püüda eristada teatavat “traditsioonilist” ja muud meediat. Pigem on olulised baasoskused igasuguse teksti, visuaali, ikonograafia lugemisel ja mõistmisel. Allikakriitika – ja küllap ka promptimisoskus, mida võib ju täiesti nimetada uurimisküsimuste esitamiseks ja tööülesannete ammendaval viisil delegeerimiseks.

Kui räägime kvaliteetsest uudismeediast, ajakirjandusest, siis see võib toimida ja hästi elada erinevatel platvormidel. Tähelepanumajanduse praeguses seisus ei ole see kindlasti lihtne; kuid tegelikult ei ole ajakirjandus kunagi kuigi rentaabel olnud. Tuletan meelde, et esimesed ajalehed juba sajandite eest olidki ennekõike tasulised ja tasuta kuulutused, mille lünkade täitmiseks tekkisid hiljem tekstid, millele omistati demokraatia püsimiseks vajalikke tunnuseid.

Ühiskondlik ja kogukondlik arutelu võib ju toimuda sotsiaalmeedias, miks mitte. See vahel meenutabki rohkem vanakreeka agoraad, kuhu rahvas nime ja näoga kohale ilmub. Mulle teeb muret sotsiaalmeedias lokkav tarbimiskeskne ja liiga individualistlik sisu ning suvaline ajuvamm, mis kuidagi ei tee inimest paremaks.

Ma ei tahaks kogu koormat ikka ja alati ainult koolidele panna, aga ma usun, et Eesti koolid teevad väga head tööd sellega, et mitmekesistada laste-noorte silmapiiri ja meediavalikuid. Ma arvan, et paljud lapsevanemad mõtlevad sellele ja loodetavasti arutlevad neil teemadel ka oma lastega. Minu meelest ei saa eestlasi väheste traditsioonide järgimises süüdistada.

Kommunikatsioonis kindlasti ei tasuks jääda meediumipõhiseks, vaid mõte on ju toetada ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevust ühiskonnas üldiselt. See võib eri ajahetkedel tähendada eri meediumide ja kanalite oskuslikku rakendamist. See võib tähendada sündmuste korraldamist, valitsussuhete tegevusi – kõikvõimalikke nn erilahendusi, mis tegelikult ei peaks meie peades enam olema midagi “erilist”. Võib-olla on iga uus asi ka mõnevõrra unustatud vana – näiteks AI-kokkuvõtetega otsingud ja meie uus harjumus küsida kõike “chatilt” võib tähendada seda, et jälle on ülioluline panustada omakanalite kvaliteetsesse sisuloomesse ning tegeleda oma tuumikkogukonnaga võimalikult hoidvalt ja kaasavalt sotsiaalmeedias ning jätta sealt “chat” heaga kõrvale.

#tiimituur

Tiimituur: Anett Veske

Lugemisaeg 2 min

anett veske

Kui liigud mõtteliselt ajas 4 aastat tagasi, ehk kui olid äsja METAga liitunud, siis mis sind tollal agentuuri kommunikatsioonitöö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna METAs tööd teed?

Kõige rohkem üllatas mind, kui palju õpitakse kolleegidelt. Agentuuris on koos väga erineva tausta ja kogemusega inimesed ning igapäevane koostöö on olnud sellel maastikul kindlasti üks suurimaid arenguhüppeid.

Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Eduelamus tekib alati siis, kui näed, et töö, mida teed, loob väärtust ja mille tulemusel soovitud eesmärgid täituvad.

Igasugused auhinnad on ka toredad, aga kõige lahedam on alati see, kui midagi saab väga hästi tehtud ja kõik osapooled on rahul ning õnnelikud.

Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled aastate jooksul PR-agentuuri töö käigus saanud?

Et kõik tuleb sada korda üle küsida ja eeldada ei tohi midagi!

Kuidas sinu hinnangul muutub PR-agentuuride töö sotsiaalmeedia kontekstis tulevikus? Millised platvormid võivad sinu arvates sealjuures domineerima hakata?

Ah, mu lemmikteema! Ma olen aastaid rääkinud, et traditsiooniline meedia on küll oluline, kuid üha enam konkureerivad sellega erinevad sotsiaalmeediaplatvormid. Sinna kolib iga aastaga üha rohkem brände ja inimesi, mistõttu on platvormidel tulevikus rohkem mõjuvõimu kui kunagi varem.

Meediamaastik on killustunud ning inimeste tähelepanu pärast konkureerivad traditsioonilise meedia kõrval sisuloojad, eksperdid, kogukonnad, taskuhäälingud ja erinevad sotsiaalmeediakanalid. Seetõttu peavad PR-agentuurid üha rohkem tegelema strateegilise juhtimisega.

Ma ei usu, et tulevikus domineerib üks konkreetne platvorm. Pigem näen, et mõju koondub sinna, kus on usaldusväärsed kogukonnad ja tugevad sisuloojad. Platvormid vahetuvad, kuid usaldus jääb alati kõige väärtuslikumaks valuutaks. Just selle usalduse loomisel ja hoidmisel näen ma PR-agentuuride kõige olulisemat rolli ka tulevikus.

#tiimituur

Tiimituur: Stina Pley

Lugemisaeg 2 min

Stina Pley

Kui liigud mõtteliselt ajas 3 aastat tagasi, ehk kui olid äsja METAga liitunud, siis mis sind tollal agentuuri kommunikatsioonitöö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna METAs tööd teed?

Kuna olin enne METAga liitumist agentuuris töötanud, siis otseselt suuri üllatusi kommunikatsioonitöö osas polnud. Lihtsalt kõik oli suuremal skaalal – kliendid, projektid, võimalused.

Sain siin töötama asudes esimese asjana enda lauale ühe suure hankepakkumuse koostamise, mis tegi väga kiiresti selgeks, et tiimitöös on METAs hinnas proaktiivsus, sihikindlus, küsimuste küsimine ja ka see, et julgetakse abi paluda, kui hätta jäädakse. Need väärtused kehtivad ja kannavad siiani.

Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Ma loodan, et mu suurimad saavutused on veel ees.
Aga kui enda karjääri praeguses ajahetkes tervikuna vaadata, siis ütleksin, et mu suurim saavutus on see, et olen saanud ning julgenud proovida kätt väga erinevates kommunikatsioonivaldkondades.

Eduelamused tulevad enamasti hetkedest, kus olenemata väljakutsetest saab töö heal tasemel tehtud ning endal on konkreetselt tunne, et selle tõttu on ka uusi oskusi või teadmisi omandatud.

Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled aastate jooksul PR-agentuuri töö käigus saanud?

Ma arvan, et eeldamine võib nii klienditöös kui ka kolleegidega omavahelises suhtluses kaasa tuua palju segadust.

Samuti püüan meeles pidada, et inimesed ei saa alati asjadest ühtemoodi aru. Mõnes olukorras on see hea, näiteks loovate ülesannete puhul, aga enamikes olukordades on oluline enne teele asumist üle kontrollida, kas kõigil on kaart samapidi käes.

#tiimituur

Tiimituur: Christman Roos

Lugemisaeg 2 min

Christman Roos

Kui liigud mõtteliselt ajas enam kui 5 aastat tagasi, 2021. aastasse, ehk kui olid äsja Rud Pedersen’iga liitunud, siis mis sind tollal valitsussuhete töö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna META-s tööd teed?

Rud Pederseniga liitumine tuli väga sobival ajal. Olin selleks ajaks juba arvestatava avaliku sektori staaži vöö vahele saanud ning oli paras moment võtta vastu uued väljakutsed. Ennekõike üllatas soe vastuvõtt uude kollektiivi – nagu oleksime vanad tuttavad. Olen seda kogemust endaga kaasas kandnud ka META kollektiiviga liitumisel ja nüüd rakendan seda ise uute kolleegide suhtes, et nende kogemus ja sulandumine METAsse oleks võimalikult sujuv.

Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Selle aja jooksul on olnud erinevaid eduelamusi ning saavutusi, nii suuremaid kui väiksemaid. METAs olen õppinud seda, et tuleb tähistada ka väikseid võite. Üheks hiljutiseks eduelamuseks oli kindlasti aasta PR agentuuri tiitli pälvimine Kuldmunal. Isiklikus plaanis olen uhke selle üle, et olen suutnud laiendada oma ekspertiisi ka nendesse valdkondadesse, millega mul varem puudus puutumus. Lisaks digi- ja tehnoloogiavaldkonnale olen valmis kaasa rääkima nii toidu-, joogi- kui põllumajandust puudutavates küsimustes. Uhkust võib tunda ka selle üle, et oleme klientide huvikaitse kaudu hoidnud kaine mõistuse häält kuuldaval ja seeläbi ettevõtlust ohustavaid riske maandanud.

Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled 5+ aasta jooksul valitsussuhete ja agentuuritöö käigus saanud?

Õppetunnid tulevad ennekõike läbi positiivsete ja negatiivsete kogemuste. Kui alustada viimasest, siis üha enam on selle tööga kinnistunud, et eeldus on kõikide jamade ema – mida vähem eeldad, seda parem on. Ikka ja jälle tuleb ette seda, et loogikal ja päris elul on sageli vähe ühist. Positiivne õppetund on kindlasti see, et professionaalses tiimis saab ka pimesi usaldada oma kolleege. Kedagi ei jäeta üksi oma muredega maadlema.

Kui peaksid ühe lausega kokku võtma, milles seisneb hea valitsussuhete töö tuum, siis kuidas sa seda kirjeldaksid?

Hea valitsussuhete töö on kui oskuslik kaardilugemine rallil – mida parem eeltöö ja oludega arvestamine, seda parem tulemus.

#tiimituur

Tiimituur: Karin Järvet

Lugemisaeg 2 min

Karin Järvet

1. Kui liigud mõtteliselt ajas enam kui 5 aastat tagasi, 2020. aastasse, ehk kui olid äsja Rud Pedersen Group’iga liitunud, siis mis sind tollal selle töö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna META-s tööd teed?

Rud Pedersen Groupiga liitudes sai mulle väga selgeks, kui palju tugevamaks muutub töö siis, kui ühe laua taga on päriselt erinevad kogemused ja vaatenurgad. Tulin erasektorist turunduse taustaga, kolleegid olid avaliku sektori kogemusega, ja just see kooslus näitas, et parimad lahendused ei sünni ühtemoodi mõtlemisest, vaid erinevate teadmiste targast liitmisest. See kogemus pani mind ka oma oskusi ja teadmisi palju teadlikumalt ja sügavamalt kasutama. Täna teen META-s tööd sama põhimõttega: erinev taust on tööriist, mis aitab luua tugevamaid ideid ja rohkem väärtust kliendile.

Samuti tundsin, et head strateegia-, kommunikatsiooni- ja juhtimisoskused loovad väärtust väga erinevates kontekstides ning on universaalselt rakendatavad.

2. Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Kõige rohkem lähevad mulle korda need hetked, kui on päriselt näha, et meie töö lõi kliendile väärtust. Mitte lihtsalt see, et projekt sai tehtud, vaid see, et see mõjus, aitas edasi ja oli talle päriselt oluline. Eriti siis, kui klient tuleb seda ka eraldi ütlema.

Sama tähenduslikud on mulle hetked, kui kolleeg ütleb, et sain teda edasi aidata, vahel väikese sammuga, vahel suuremaga, aga mõju on mõju. Inimeste ja meeskondade kasv on minu jaoks alati olnud suurem asi kui ükskõik milline tiitel ning teiste inimeste rõõm teeb rõõmu ka mulle.

Ja siis on muidugi need eriti magusad hetked ka. Näiteks minu esimene Kuldmuna sel aastal. 😉

“Ja siis on muidugi need eriti magusad hetked ka. Näiteks minu esimene Kuldmuna sel aastal.”

3. Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled PR-agentuuris 5+ aasta jooksul saanud?

Kõige suurem õppetund on olnud see, et kommunikatsioon ei ole ainult töö sisu, vaid ka tööriist. Hea töö ei sünni oletamisest ega ka vaakumis.

Tuleb ausalt suhelda oma tiimi, kliendi ja tegelikult ka iseendaga – ootustest ja võimalustest, tugevustest ja riskidest, aga ka kõhklustest ja mida sa võibolla pole veel valmis tegema. Mida rohkem läbipaistvust ja mida varem need vestlused ära pead, seda tugevam on koostöö, parem lõpptulemus ja tervem töökeskkond.

Ja lõpuks veel üks asi: selgus on peaaegu alati olulisem kui kiirus. Eriti siis, kui eesmärk ei ole lihtsalt kiiresti reageerida, vaid teha päriselt head tööd.

#tiimituur

Tiimituur: Ann Hiiemaa

Lugemisaeg 2 min

Ann Hiiemaa

1. Kui liigud mõtteliselt ajas 10 aastat tagasi, 2016. aastasse, ehk kui olid äsja META Advisorysse tööle asunud, siis mis sind tollal selle töö puhul üllatas või õpetas? Kuidas see kogemus on mõjutanud seda, kuidas sa täna tööd teed?

Kõige rohkem üllatas mind META juures inimlik kultuur ja psühholoogiline turvalisus. See, et ei eeldatud valmisolekut, vaid mõtlemist ja õppimist. Oli lubatud katsetada, eksida ja kasvada.

Just see keskkond õpetas mulle varakult, et parimad tulemused ei sünni kontrollist või hirmust, vaid usaldusest, selgusest ja vastutusest. Sa tahad õnnestuda, sest näed, et kusagil on keegi, kes usub Sinusse võib-olla isegi rohkem kui Sa ise.

Olen jätkuvalt veendumusel, et kõige kiiremini liiguvad elus edasi need, kes julgevad võtta vastutust, kes on uudishimulikud ja on valmis eesmärkide nimel tööd tegema.

2. Mis on sinu karjääri suurim eduelamus/saavutus, mille üle oled kõige uhkem?

Üks suurima mõjuga töö, mille juures olen olnud, on Swedbanki Kogumispäeviku käivitamine. Tänaseks on sel ligi 55 000 liiget ja see on aidanud inimestel päriselt teadlikumalt oma rahaasju juhtida. Minu jaoks on see ehe näide sellest, kuidas kommunikatsioon saab muuta käitumist, mitte ainult tekitada nähtavust.

Aga kõige uhkem olen ma tegelikult inimeste ja meeskonna kasvu üle. See teekond on õpetanud mulle rohkem juhtimisest, vastutusest ja enda piiride ületamisest kui ükski ametinimetus.

Kõige laiemas mõttes olen uhke META üle sellisena, nagu ta täna on. See ei ole minu jaoks lihtsalt agentuur, META on inimesed. Targad, uudishimulikud ja nõudlikud professionaalid, kes julgevad mõelda, küsida ja vastutada.

3. Mis on sinu jaoks suurim õppetund, mille oled PR-agensuris 10 aasta jooksul saanud?

Kõige suurem õppetund on olnud see, et edu ei sünni iseenesest. Selleks, et päriselt edasi jõuda, pead sa olema näljasem ja töökam kui teised. Sa pead tahtma teatud asju rohkem ja olema valmis nende nimel ka rohkem pingutama.

Samas ei ole pikaajaline edu ainult pingutus. Kui kogu see töö ei ole sinu jaoks huvitav ega motiveeriv, saab energia varem või hiljem otsa. Agentuur on õpetanud mind otsima kohti, kus ambitsioon ja uudishimu kohtuvad, kus pingutus ei ole ainult kohustus, vaid ka sisemine tahe paremini mõelda ja paremini teha.

“Selleks, et päriselt edasi jõuda, pead sa olema näljasem ja töökam kui teised. Sa pead tahtma teatud asju rohkem ja olema valmis nende nimel ka rohkem pingutama.”

Kõige enam on agentuuritöö mind õpetanud vaatama maailma avarama pilguga. Kunagi tundus paljugi must-valge: õiged ja valed vastused, head ja halvad otsused. Täna tean, et enamik olukordi on palju mitmetahulisemad.

#tiimituur

Kuidas LinkedInis oma persoonibrändi ehitada

Lugemisaeg 5 min

LinkedIni ja persoonibrändi vahele ei saa tõmmata ühest võrdusmärki, ent kui selle kanali võimalusi targalt ära kasutada, siis on võimalik oma eksperdikuvandit väga jõuliselt kasvatada.

Linkedini kohta on väga vastakaid arvamusi. On neid, kes leiavad, et tegu on eneseimetlejate ühe lemmikplatvormiga, sest seal on muretult võimalik rääkida oma saavutustest, läbitud koolitustest, mikrokraadidest ja ettevõtte aasta töötaja tiitli saamistest. Selle tulemusel on ilmselt üsna palju ka neid, kes LinkedInist eemale hoiavad.

Aga on ka neid, kes kasutavad LinkedIni teadlikult oma persoonibrändi tugevdamiseks, oma ettevõtte toote või teenuse müügiks ja iseenda arvamusliidriks kujundamiseks.

Kahe erineva grupi vahe on sisu: ühed räägivad iseendast, teised aga sellest, mis on nende auditooriumile väärtuslik. Häbitu enesepromo võiks jääda minevikku, sest seda kanalit saab kasutada hoopis oskuslikumalt.

Millest LinkedIni sisuloomet alustada ja kuidas?

1. Otsusta, mille poolest tahaksid tuntud olla

Persoonibränd on see, mida räägitakse sinu kohta siis, kui sind ennast ruumis pole. See kõik algab sinu oskustest, väärtustest ja sellest, kuidas inimesed sind tajuvad. Meil kõigil on persoonibränd. Nii neil, kes on sellega teadlikult tegelenud kui ka neil, kes sellega üldse tegelenud pole.

Hea uudis on see, et sul on võimalik oma persoonibrändi ise kujundada. Küsi endalt: mille poolest tahaksid eelkõige tuntud olla? End eksperdina positsioneerida on keeruline ja esmalt peaksid selgusele jõudma, milles sa asjatundja oled. Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid sind uskuma? Milliseid tulemusi oled juba saavutanud? Mida oled selle käigus õppinud? Isikupära annab kahtlemata edumaa.

2. Kes on Sinu auditoorium

Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahad. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Pärast auditooriumi defineerimist, peaksid mõtlema nende tänastele väljakutsetele, et Sinu pakutav sisu aitaks neil oma tänaste väljakutsete lahendamisel edukam olla. Selle eelduseks on oma auditooriumi mõistmine, mõistmise eelduseks on aga aktiivne kuulamine.

Et luua head sisu on oluline mõista, mis on sinu auditooriumi valu, eesmärgid, probleemid ja võimalused. Alles siis on võimalik kvaliteetse sisuloomega alustada.

3. Ole originaalne

Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood, ka möödapanekud ja vead. Julge ka neist rääkida. LinkedInis saadab edu neid, kes on leidnud oma unikaalse hääletooni ning oskavad lugu jutustada.

On selgelt äratuntav, kui inimesed lähevad mõnevõrra lihtsama vastupanu teed ja toetuvad oma sisuloomes täielikult tehisintellektile. Ja ma ei pea silmas seda, et postituste ideed on põrgatatud ChatGPTga või postituse tekst on lastud keeleliselt üle kontrollida. See on väga tervitatav ja aitab luua tugevamat sisu. Aga kantseliitlikust keelest, veidrast eneseväljendusest, sisutühjadest lausetest ja veelgi enam: sisutühjadest postitustest ja tehisintellekti poolt genereeritud kommentaaridest tuleks võimalusel hoiduda.

4. Kirjuta nii, nagu räägid

Pea meeles, et sotsiaalmeediapostitused ei pea olema pikad ja keerulised. Need võiksid olla sellised, millest sinu auditoorium pingutamata aru saab. Mida selgem on sõnum, seda kiiremini see kohale jõuab. Tasub meeles pidada, et inimeste tähelepanuvõime on aina lühem, seepärast ära kirjuta pikki ja lohisevaid tekste. Proovi oma sisu liigendada, pikemad artiklid koonda LinkedIni artikli formaati.

5. Sinu profiil peaks kandma sama sõnumit

Ebaselged sõnumid on üks suurimaid barjääre, miks LinkedIni profiilid ja sisuloome ei tööta. Optimeeri oma profiili: veendu, et see kajastaks seda, mida soovid. Kas sinu auditoorium mõistab, mida sa neile pakud? Vaata üle oma profiilipilt, pööra tähelepanu profiilil olevale pealkirjale ja bännerile. Kasuta kõiki võimalusi oma kogemuste esitlemiseks, eriti oluline on “minust” sektor, mis võimaldab su enda loo terviklikult kokku võtta.

6. Järjepidevus on edu võti

Väga paljud loobuvad LinkedInist pärast kolme kuni nelja kuud katsetamist. Anna endale aega edu saavutamiseks. LinkedIni jälgijaskonna kasvatamine võtab aega. Ole järjepidev ja ole pildis, nii oma postituste tegemisel kui ka oma jälgijate postituste kommenteerimisel.

Kuidas päriselt persoonibrändi ehitada?

Lugemisaeg 3 min

Persoonibränd pole midagi sellist, mida kunstlikult luua ja kultiveerida. Persoonibrändi puhul töötab üksnes autentsus. Kes oled Sa inimesena? Kes oled Sa juhina? Millised on Sinu väärtused? Mida on Sul oma jälgijaskonnale öelda?

Eestis on vaid 1,3 miljonit inimest ja siin on tugeva persoonibrändi loomine oluliselt lihtsam kui Silicon Valleys, Londonis või Berliinis. Ometi on see meile, introvertsetele ja tagasihoidlikele eestlastele keerulisem kui paljudele teistele.

Eestlastena tahame, et töö räägiks ise meie eest. Me ei taha oma võitudega hoobelda, veel vähem tahaksime avalikult rääkida oma möödapanekutest või läbipõlemistest. Kui keegi meid märkab, on hästi, ja kui ei märka, siis tuleb ilmselt rohkem pingutada.

Kahjuks tänapäeva maailmas see nii enam ei toimi. Selleks, et olla edukas, on vaja ehitada oma isikubrändi, luua võrgustikke ja jõuda oma sõnumiga oluliste inimesteni – olgu need siis potentsiaalsed kliendid, töötajad või hoopis investorid. Tugev persoonibränd võib olla äriarenduse, värbamise ja ettevõtte kasvu võti. Seda kõike tuleb aga strateegiliselt juhtida.

“Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine.”

Millest persoonibrändi loomist alustada?

1. Alusta iseendast. Persoonibränd on see, mida inimesed räägivad sinu kohta siis, kui sa pole veel ruumi sisenenud. Mille poolest tahaksid sa eelkõige tuntud olla? Persoonibränd pole lihtsalt enesekiitus või online’is ja konverentsidel nähtaval olemine. See algab sellest, kuidas Sa iseennast kui inimest defineerid ja mis on Sinu väärtused. Persoonibrändi loomine nõuab tööd. Sa pead millestki midagi teadma. End eksperdina positsioneerida on raske ja see algab küsimusest: milles ma olen ekspert? Mõtle, mida soovid inimestele edasi anda. Miks nad peaksid Sind uskuma? Milliseid tulemusi oled Sa juba saavutanud?

2.Kes on Sinu auditoorium? Seejärel tuleks võimalikult täpselt ära defineerida sihtgrupp, kelleni eelkõige jõuda tahaksid. On need turundusjuhid, insenerid või arendajad? Kui oled ära defineerinud oma auditooriumi, kelleni jõuda tahad, siis tuleks mõelda sellele, mis kanalis on võimalik nendeni kõige efektiivsemalt jõuda. On need tugevad arvamusartiklid traditsioonilises meedias, konverentsid, inspireerivad esinemised ülikoolis, LinkedIni postitused või ehk hoopis kõik need valikud? Ükskõik, mida sa ka teed, ära unusta, et kunstlikud sõnavõtud ei too tulemusi. Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.

“Ole ehe! Päris inimeste päris lood – ka möödapanekud ja vead. Julge neist rääkida.”

3. Milline on Sinu lugu? Isegi kui sa ei ole oma narratiivi teadlikult loonud, oled sa seda elanud. Kui oled ruumist väljas, siis võid aimata, mida sinu kohta räägitakse. “Ta on äärmiselt karismaatiline ettevõtja,” “ta on suurepärane projektijuht” või “ta on geenius, kes teeb meie piirkonna parimaid reklaamikampaaniaid.” Kui sa ise teadlikult oma persoonibrändi ei loo, siis luuakse see sinu eest ise.

Üheminutiline pitch ehk liftikõne pole oluline üksnes start-up ettevõtetele. See aitab auditooriumil mõista sinu mõju ja tugevusi. Tööta välja selge ja ülevaatlik ennast tutvustav tekst, mis selgitab, kes sa oled ja kuidas on sinu varasemad oskused seotud sellega, mida sa praegu teed? Milline on sinu missioon? Mida pead inimesena oluliseks?

4. Sa lood oma persoonibrändi iga päev. Tõde on see, et kõik, mida sa teed, on teistele inimestele mingil moel nähtav. Olgu see päris elus või internetis, see kõik mõjutab sinu isikubrändi. Suhtu kõigisse võrdse austusega, olenemata selle inimese positsioonist – olgu ta klienditeenindaja või tegevjuht. Eesti on liiga väike selleks, et olla nõme nende vastu, kes sulle midagi pakkuda ei saa.

5 LinkedIni kasutamise viga, mis on omased enamikule inimestele

Lugemisaeg 3 min

Värbajate ning uute tööalaste väljakutsete otsijate jaoks on LinkedIn juba pikalt tuntud platvorm, ent viimastel aastal kogub sotsiaalvõrgustik suuremat populaarsust ka äriinimeste seas, kes soovivad tõsta oma usaldusväärsust, kujundada persoonibrändi ning oma valdkonna ideid teistega jagada. Järjest kasvav sisu toob aga teravamalt nähtavale ka tüüpilised eksimused. Millised on levinuimad vead LinkedIni sisuloomes ja kuidas neid vältida?

Organisatsioonid on ettevõttes toimuva edastamiseks ning brändisaadikute kujundamiseks hakanud järjest enam kasutama asutajate või töötajate isiklikku LinkedIni kontot. See on igati õigustatud taktika, sest töötajate isiklikud postitused koguvad platvormil kaheksa korda rohkem vaatamisi ning kaasatust kui korporatiivsed (ehk ettevõtte ametliku konto) postitused.

Ent kahjuks on siiski rohkelt neid organisatsioone, kes pole LinkedIni brändisaadikute loomise võimalust veel enda kasuks rakendanud või ei ole ettevõtte töötajatele jagatud piisavalt teadmisi ja ressurssi oma profiilist maksimumi võtmiseks. Platvormi põhitõdesid tundmata luuakse aga läbimõtlemata sisu ning esile tulevad vead, mis võivad inimese või ettevõtte lõppeesmärgist hoopis kaugemale viia ning kasutaja usaldusväärsust vähendada.

5 viga, mida tasub vältida:

1. Eesmärkide seadmata jätmine

Kui algusaastatel oli LinkedIn peamiselt suunatud värbajatele ja tööotsijatele, siis nüüdseks on sellel mitu otstarvet: investorite otsimine, suhtlusvõrgustiku laiendamine, persoonibrändi ehitamine, valdkonna uudistega kursis püsimine ning tööalaste partnerite leidmine. Kui ettevõtte saadik ei tea, mis on tema sihtpunkt, siis on ühtlasi keeruline platvormist maksimum võtta. Tasub mõelda, mis on konto loomise eesmärgid ning kuidas võiks see toetada karjääri ehitamist.

2. Vale sihtrühma kõnetamine

Sihtrühma määramine on turunduses peaaegu kõikide tegevuste aluseks. Kui me ei tea oma auditooriumit, siis ei ole võimalik luua tabavaid sõnumeid, mis aitavad soovitud auditooriumi valupunkte lahendada. LinkedIn annab meile võimaluse minna oma sihtrühmaga võimalikult täpseks, uurida erinevaid profiile ning määratleda just need küsimused, millest kindla valdkonna või sektori inimesed võiksid huvitatud olla. Auditooriumi määramine on oluline ka uute tutvuste loomisel – kui eesmärgiks on leida investoreid, siis pole tarvis endale sihtrühma hulka lisada insenere, kellele profiili sisu ilmselt huvi ei paku.

3. Profiili korrastamata jätmine

LinkedInis on võimalik vahet teha passiivsel ja proaktiivsel sisul. Kui proaktiivne sisu viitab inimese loodud postitustele, siis passiivseks sisuks võib pidada kogu kasutaja profiilil olevat infot, mis sihtrühma jaoks oluline teave – alates kaanefotost kuni töökogemusteni välja. Paljude jaoks on profiil võrdne elulookirjeldusega, kuid tegelikult see päris nii ei ole.

Profiilil on igaühel võimalik jutustada oma lugu ja kõnetada sihtrühma, ilma, et astutaks liiga pealetükkivaid samme või saadetaks sisutühje privaatsõnumeid. Profiilil on võtmetähtsusega elementideks pealkiri ja kirjeldus, kus on võimalik sihtrühmale täpselt kirjeldada, kuidas profiili omanik teisi aitab, neile tulemusi toob ning millised on inimese tööpõhimõtted ja -protsessid.

4. Postitustes kandva sõnumi puudumine

Kes on LinkedInis rohkem aega veetnud, on küllap ühel hetkel sattunud postituste otsa, mis tunduvad liiga pingutatud või sisutühjad – või kui ühel inimesel ilmub mitmes järjestikune postitus, kus puudub meeldejääv või uudne sisu. Kui paljud LinkedIni turundajad soovitavad nähtavuse tõstmiseks keskenduda kvantiteedile ehk postituste rohkusele, siis tegelikult võib see profiili omanikule teha karuteene, sest taoline sisu muutub jälgijate jaoks kiiresti tüütuks ja pealiskaudseks.

Kvaliteetsete ja sisukate postituste jaoks tasub võtta aega, tutvuda valdkonna trendidega ning planeerida oma samme pikemalt ette. Alustavatel kirjutajatel tasub oma esimesi postitusi ka sõpradele või kolleegidele näidata – ausat tagasisidet tasub arvesse võtta ning enne postituse avalikustamist vajalikud muudatused ellu viia.

5. Connect vs. follow nupu kasutamine

Üks LinkedIni viimase aja trende on tavakasutaja-tüüpi konto muutmine sisulooja-tüüpi profiiliks. See tähendab, et inimese kontol muutub nupp connect hoopis follow-nupuks. Kui laiema kõlapinnaga sisuloojate puhul on follow-nupu vajutamine ehk profiili jälgijaks asumine mõistetav, sest vastasel juhul upub populaarsem kasutaja sõbrakutsete merre, siis väiksema jälgijaskonnaga sissuloojad võiksid enne nupu kasutuselevõttu seda otsust tõsiselt kaaluda. LinkedInis annab connect-nupp võimaluse mõlemal osapoolel üksteise uudiste ja tegemistega kursis olla ning seeläbi suhtlusringkonda laiendada.