Avatus ja läbipaistvus valitsussuhetes – kas see on võimalik? 

Valitsussuhted on lihtsamalt öeldes ettevõtjate ja organisatsioonide suhtlemine valitsusasutuste ja seadusandjatega. Selline regulaarne dialoog mängib tänapäevases demokraatlikus protsessis üliolulist rolli, luues silla avaliku, erasektori ja valitsusasutuste vahel. Sidusrühmade kaasamine võimaldab seadusandjal välja töötada efektiivsed poliitikad ja edendada tasakaalustatud reguleerimist. Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.  

Sidusrühmade huvide esindamist kutsutakse igapäevakeeles lobimiseks, kuigi selle sõna negatiivse varjundi tõttu on püütud leida paremaid väljendeid nagu „huvikaitse“ või laiemalt „poliitikute mõjutamine, veenmine“. 

“Regulaarne suhtlus otsustajate ning ettevõtjate ja organisatsioonide vahel hõlbustab teadlike otsuste tegemist mõlemal poolel.”

Tõepoolest, isegi “Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi on lobitöö „parlamendiliikmete vm. otsustajate mitteametlik mõjustamine kingituste, altkäemaksude jms. kaudu, lootes vastutasuks oma huvirühmale soodsaid otsuseid.“ Selline hukkamõistev definitsioon on ilmselt ka põhjus, miks demokraatlikud riigid ja organisatsioonid on juba aastaid püüdnud lobimist reguleerida. 

Kuivõrd lobitöö on kasvav nähtus, on Euroopa Liidu tasemel viimastel aastatel selles valdkonnas reegleid karmistatud. Sellele on muidugi kaasa aidanud juhtumid, mis kahjuks vaid süvendavad lobimise ümber olevat negatiivset varjundit. Euroopa poliitilist maastikku mõjutas viimati “Qatargate”, mille raames uuriti, kas Katar on Euroopa Parlamendi liikmeid välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ebaseaduslikult mõjutanud või isegi andnud neile altkäemaksu. See aga pani aluse reale uutele seadustele. 

Kui alles paar mandaati tagasi olid Euroopa Parlamendi liikmed oma kohtumistes suhteliselt vabad, siis nüüd on eurosaadikutele, aga ka nende nõunikele kohustuslik pidevalt avaldada kõik lobirühmadega kohtumised.  

Euroopa riigid on võtnud lobitegevuse juhtimiseks ja läbipaistvuse tagamiseks kasutusele erinevad tavad ja regulatsioonid. Mitmetes riikides on lobitöö avalikustamine vabatahtlik, kuid aina enam saavad nii ettevõtjad kui avalik sektor aru, et surve tegutseda läbipaistvamalt aina kasvab.  

ELi läbipaistvusregistrisse kantud lobistide arv on alates selle loomisest 2021. aastal märkimisväärselt kasvanud – 5500-lt ligikaudu 12500-ni 2024. aastal. Peab muidugi ütlema, et lobistil on Euroopa Parlamendi sissepääsukaardi saamise üheks eelduseks  sissekanne läbipaistvusregistris. Ühendkuningriigi lobitööregistri liikmete arv suurenes järsult 2022. aastal, kui Konsultantide ja Lobistide Registri Büroo viis läbi laialdase läbipaistvale tegevusele suunatud kampaania.  

Prantsusmaal jällegi on 2018. aastast lobistidel kohustuslik oma tegevus suhteliselt detailselt avalikustada vastavas registris. Lobitegevused kategoriseeritud „põhiliseks“ ja „tavapäraseks“ ning ära tuleb märkida üldine teave riigiametniku tüübi või taseme kohta (st minister, kabinet), kellega kohtuti ning isegi umbkaudsed konkreetsele lobitegevusele läinud kulud. Kui juriidilised nõuded ei ole täidetud ja registreerija ei täida ettekirjutusi, võivad sanktsioonid ulatuda kuni 15 000 euro suuruse trahvi või aastase vangistuseni. 

Rootsis, aga ka Põhjamaades üldisemalt, ei ole lobitöö reguleeritud. Kasutatakse teistsugust lähenemist, keskendudes eetilistele juhistele ja eneseregulatsioonile. Süsteem tugineb lobistide ja organisatsioonide enda pühendumusele järgida eetilisi tavasid. Suur rõhk on avalikul vastutusel. Ebaseadusliku lobitöö suhtes kohaldatakse mõjuvõimuga kauplemist reguleerivaid sätteid. 

Eestis kiitis valitsus 2021. aastal heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele, mis kehtestab kõrgematele ametiisikutele kohustuse avalikustada vähemalt kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumised. Huviesindajate poolsed kirjalikud reeglid Eestis küll puuduvad, kuid seda enam lasub konsultantidel kohustus järgida kõrgemaid läbipaistvuse standardeid ja olema oma töö osas asjatundlik. 

Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. Paljude osalejate panus annab juurdepääsu eriteadmistele ja andmetele, mis muidu ei pruugi olla kättesaadavad. See omakorda aitab luua paremaid seaduseid.  

“Aus lobitöö on demokraatia jaoks ülioluline – ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine kavandatavate uute õigusaktide loomisesse tugevdab meie poliitikakujundamisprotsesse. “

Tõhus lobitöö jääb demokraatliku protsessi oluliseks komponendiks, tagades hästi informeeritud otsused. Avatus ja läbipaistvuse kultuur lobitöö ümber on aga seega võti. Meie METAs pooldame läbipaistvat ja korrektset asjaajamist ja eeldame seda ka oma klientidelt. 

Valitsussuhted on oluliseks osaks ettevõtte strateegilisest juhtimisest, kuid nende edukas ja avatud juhtimine nõuab teadmisi ja oskusi. META poliitiliste riskide juhtimise seminar pakub juhtidele praktilisi tööriistu, et mõista poliitilise keskkonna dünaamikat, hinnata riske ja juhtida neid tõhusalt. Seminar keskendub sellele, kuidas hoida suhteid otsustajatega, ajastada sõnumeid ning luua võimalusi, mitte ainult reageerida muutustele.

Kui soovid oma ettevõtet kaitsta ja kasutada regulatiivseid muutusi enda kasuks, võta meiega juba täna ühendust: kairi.uustulnd@metaadvisory.ee