Poliitiline jaanuar: kriis, konfliktid ja kohanemine

2024. aasta algas Eesti poliitikamaastikul sündmuste keerisega, mis on pakkunud nii üllatusi kui ka väljakutseid. Mida see tähendab meie ettevõtetele ja klientidele ning mida on oodata ees lähinädalatel? META partner ja valitsussuhete tiimi juht Kairi Uustulnd annab põgusa ülevaate.

2024. aasta algas poliitikahuvilistele intrigeerivalt:

• Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmete erakonnast välja astumisega sai koalitsioon juurde veel neli häält.
• Erakondade reitingus naudib Isamaa viimastel aastatel harva esinevat positsiooni – alates novembrikuust on Isamaa olnud reitinguedetabeli tipus. Isamaa selja taga käib tihe rebimine Eesti Konservatiive Rahvaerakonna (EKRE) ja Reformierakonna vahel. Sotsiaaldemokraatide reiting on tõusutrendis ja hoiab neljandat kohta, Keskerakonna reiting aga languses ja kukkunud viiendaks. Eesti 200 on alates 2023. aasta juunist olnud kuuendal kohal.
• Õpetajate streik – üks viimaste aastate suurimaid ühiskondlikke algatusi, mis mõjutab tuhandete perede igapäeva elu. Lapsed on kodus ning lapsevanematel on suur väljakutse ühildada töö- ja eraelu. Õpetajate streik on toonud Eesti valitsusse aga suuremad pinged, kus joonistuvad välja ühelt poolt Reformierakonna ja teiselt poolt Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatide vastasseis võimalike lahenduste osas.

Mida see tähendab meie ettevõtetele, meie klientidele?

• Valitsuses, eelkõige valitsuse poliitikas, peab lähikuudel toimuma mingi muutus, et rahustada esmalt koalitsioonierakondade enda poliitikuid.
• Muutustes peame silmas pidama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega – Eesti ei peaks rakendama Eesti ettevõtetele rangemaid reegleid, kui on kokkulepitud Euroopa Liidu tasandil.

Lähinädalatel ootavad koalitsiooni ees pingelised ja sisulised arutelud:

• Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et ettevõtjatel pole enam jaksu enam maksutõusudeks, siis ei ole kellelegi selge, millistest maksutõusudest on juttu. Kas ära jäävad ainult need maksutõusud, mille kohta me midagi ei tea või ka need, mis on riigieelarvestrateegias tuluridadel ideedena kirjas, aga mida veel seadustatud pole? Sellele küsimusele ei oska täna vastata ükski poliitik ega ametnik.
• Rahandusminister on öelnud, et veel sisustamata tuleviku maksulaekumine 400 miljoni euro ulatuses aastas, mis ilma kirjelduseta riigieelarvestrateegias seisab, peaks tõenäoliselt tulema säästu arvelt. Samas teavad kõik ministrid, et ilma otsusteta piirata avalike teenuste mahtu või ära jätta infrastruktuuri investeeringuid, ei ole see võimalik.
• Sotsiaaldemokraatid pole rahul, et Reformierakond maksutõusude tagant ära läheb ning kavatsevad kasvava fraktsiooni tingimustes oma mõjukuse piire ilmselt kombata.
• Koalitsioonis on osaliselt tekkinud arusaam, et keegi peaks mõtlema ka tuleviku majanduskasvu peale – see on ka ettevõtjate suurim nurin, et selles osas on puudununud igasugune arukas tulevikku vaatav käsitlus ning koalitsioon on planeerinud kuupäevi selle teema arutamiseks. Aasta pärast koalitsioonilepingu sõlmimist oodatakse valitsuselt endiselt plaani majandus- ja tööstuspoliitika aluseks olevas põhiküsimuses: kust tuleb kasvuks piisavas koguses ja kättesaadava hinnaga roheline elektrienergia (sest ükski tööstusklient ei saa selles ajaperspektiivis oma ESG ja finantseerimisega seotud piirangute tõttu osta mitte midagi muud, kui ainult puhast elektrit) 5, 10 ja 20 aasta pärast?

Eelseisev periood nõuab kohanemist ja selgete suundade määratlemist nii poliitikas kui ka majanduses.