Merilyn Säde: Inimeste tervisealase kirjaoskuse tõstmiseks võiksime võtta õppust sotsiaalmeediast

Olenemata tervisekommunikatsioonis tehtud pingutustest on meie inimeste terviseteadlikkus jätkuvalt ebapiisav – kümnest inimesest seitsmele on usaldusväärse terviseinfo leidmine ja selle mõistmine keeruline, selgub äsja avaldatud uuringust. Üheks võimaluseks inimeste terviseteadlikkuse tõstmiseks on võtta õppust sotsiaalmeediast ning tuletada aktiivsemalt meelde olulisi verstaposte inimese terviseteekonnal, kirjutab Merilyn Säde.

Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut (TAI) esimese Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseteadlikkuse uuringu tulemused. Selle tulemused on kainestavad: 71 protsendi vastanute terviseteadlikkus on ebapiisav ehk suurel osal Eesti inimestest võib olla keeruline usaldusväärse terviseinfo leidmine ja sellest arusaamine. Puudulikud terviseteadmised mõjutavad otseselt inimese oskust ja võimekust teha oma tervist toetavaid otsuseid ja valikuid ehk teha seda, mida eeldab tervisealane kirjaoskus.

Kehvadel terviseotsustel on ilmselge mõju ka tervishoiusüsteemi kuludele – kui otsuste tagajärjel muutub tervis hoopis kehvemaks, siis suureneb ka vajadus tervishoiuteenuste järele. Uuringu järgi võivad madalast terviseteadlikkusest lähtuvad kulud moodustada tervishoiukuludest kuni 5 protsenti.

TAI uuring juhib tähelepanu sellele, et eriti keeruline on terviseinfoga toime tulla vanematel inimestel ning neil, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on ebasoodsam. Rolli mängib ka haridustase. Seega on uuringu järgi inimeste majanduslik olukord ja haridustase selges omavahelises seoses sellega, kuivõrd hästi suudetakse terviseinfot puudutavas maailmas orienteeruda ning selle järgi ka otsuseid teha.

Terviseinfo andmise kõrval tuleb võimestada ka otsuste tegemist

Ühelt poolt on riigiasutused ja erasektor panustanud igal aastal arvestatava ressursi aega ja raha terviseteemaliste ennetuskampaaniate tegemisse ja terviseteadlikkuse tõstmisse. Teisalt vajab senisest rohkem tähelepanu lisaks ka inimeste tervisealase kirjaoskuse edendamine. Selle võtab hästi kokku TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur Kadi Krinal oma raamatus «See ei huvita mind! Tervis ja haigus kultuuri- ja kommunikatsioonikeerises»: seesuguse individuaalse võimekuse ja vastutuse tekkimises peab oma panuse andma ka tervishoiusüsteem ise.

Krinali sõnul peab süsteem tagama arusaadavad infomaterjalid, milles sisalduvad soovitused oleksid selgitatud ja põhjendatud arusaadaval ja otsustamist toetaval viisil. See tähendab, et tervisealase kirjaoskuse omandamise vastutus ja sellest lähtuvad otsused ei saa jääda üksnes inimese enda kanda, vaid seda tuleb jagada. Selle üks osa on seotud ka tervishoiusüsteemis orienteerumisega ning arusaamisega sellest, millal, kuidas ja mida me patsientidena tegema peame ning kas ja missugust infot usaldada või mitte.

Kui terviseteadlikkus on madal, ei saa me oodata lihtsalt, et inimene oskaks ise õigeid otsuseid teha või et tal oleks nende tegemine isegi meeles.

Seetõttu ongi oluline peale kommunikatsiooni tegeleda ka süsteemisiseste barjääridega ehk keskenduda sellele kuivõrd hästi on läbi mõeldud näiteks see, kust ja kuidas Eesti inimene (sh pealtnäha terve inimene) tervishoiusüsteemi üldse siseneb ning teisalt, kuivõrd hästi toetavad tervishoius loodud lahendused inimest tema tervise- või raviteekonnal ka pärast seda, kui esimesed sammud on tehtud.

See, mis saab inimesest pärast arsti vastuvõttu edasi, sõltub suuresti temast endast. Siin aga peitubki mõnes mõttes lõks, mille oleme ise tervishoiusüsteemi sisse kirjutanud – kui terviseteadlikkus on madal, ei saa me oodata lihtsalt, et inimene oskaks ise õigeid otsuseid teha või et tal oleks nende tegemine isegi meeles.

Tänapäevased digivahendid võiks rohkem rolli mängida ka tervishoius

Nii võiksime ka meie terviseportaali toimimise loogika üles ehitada just sotsiaalmeedia ja äppide push-teavituste süsteemi näitel. Terviseportaal võiks olla inimese jaoks esimene uks tervishoiusüsteemi, kust ta leiab enda tervise ja varasemate analüüside kohta info, kuid mille kaudu on tal võimalik ka edasiste sammude osas tuge ja abi saada. Ning seda järjepidevalt ja automaatselt.

Hea näide sarnastest tegevustest on see, kuidas tervisekassa saadab inimestele sõeluuringutel osalemiseks meeldetuletavaid e-kirju või kuidas tuleb e-aadressile teavitus sellest, et arst on uue ravimiretsepti välja kirjutanud. Miks ei võiks Terviseportaal ja nt Eesti äpp olla samas stiilis inimesele tema terviseteekonnal toeks ning saata märguandeid tervisega seotud olulistest verstapostidest.

Kui sotsiaalmeedia tuletab meile pidevalt meelde seda, kas ja kes meie postitusi või sõnavõtte meeldivaks või mittemeeldivaks märkis, siis miks ei võiks ka Terviseportaal tuletada meile toetavalt meelde, kui pole kaks aastat hambaarsti juures käinud või retseptiravim on välja ostmata. Kui Terviseportaal toimiks pisutki sotsiaalmeedia moodi, tahtes meid kõiki samamoodi teatud regulaarsusega meie enda terviseteemade juures hoida, siis võib-olla aitaks see paljudel meist ka päriselt nii tervislikke harjumusi kui ka kohustuslikke visiite meeles hoida.

Terviseportaalil on suur potentsiaal olla ühtaegu nii meeldetuletaja kui ka tervislike tegevuste jätkamise võimestaja rollis.

Peale selle, et Terviseportaalist leiab praegu infot oma veregrupi, tehtud analüüside ja vastuvõttude kohta, võiks samas portaalis olla olemas ka inimese isiklik terviseteekonna teekaart, mida saaks oma tervise juhtimisel võtta aluseks nii terve kui ka kroonilise haigusega elav inimene. Ennetuse vaatest on tähtis hoida ka terve inimese elus esikohal tervislikke harjumusi. Terviseportaalil on siin suur potentsiaal olla ühtaegu nii meeldetuletaja kui ka tervislike tegevuste jätkamise võimestaja rollis.

Sellisel viisil oleks ka perearstidel ja pereõdedel ehk rohkem aega tegeleda nende patsientidega, kel ei ole piisavalt oskusi ega teadmisi, et Terviseportaalist infot vaadata või kes ei kasuta ühtegi nutiseadet ega internetti. Terviseportaali automaatsed toetavad meeldetuletused vähendaksid ka tervishoiusüsteemis orienteerumise üldist segadust ning võtaksid seega ära koormust meie tervishoiutöötajatelt tervikuna.

Merylini arvamuslugu ilmus esimesena Postimees portaalis.