Rakvere lihatööstuse töötüli tapamaja töötajate ametiühinguga

Probleem

2017. aasta oktoobris korraldasid Rakvere lihatööstuse tapamaja 64-st töötajast 27 töötajat ebaseadusliku tööseisaku, millega nõuti 50-100-protsendilist palgatõusu. Sellega alanud läbirääkimised ei viinud osapooli teineteisele lähemale, ka riikliku lepitaja sekkumisel mitte. 14.12.2017 teatas ettevõte, et tõstab kogu ettevõtte palgafondi järgmise aasta kevadel 5 protsenti, millele vastas ametiühing teatega, et alates 6. veebruarist 2018 alustatakse tähtajatut streiki. Streigis osales paarkümmend töötajat, kuid see kestis rohkem kui kaks kuud ja sellest sai pikim tööseisak Eestis. Plaaniline palgafondi suurendamine kevadel tõi lõpu ka streigile. Meedia kajastas ulatuslikult pool aastat kestnud kriisi igat sammu, sageli esiuudisena.

Lahendus

Kogu kriisi vältel oli ettevõttel suur surve täielikuks läbipaistvuseks ning detailsete palgaandmete avaldamiseks. Töötajate ametiühing süüdistas ettevõtet emotsionaalsetes sõnavõttudes, mh orjapidamises, kuigi palgad olid vastavalt üleriigilistele palgauuringutele üle turumediaani. Börsiettevõttele kohaselt sisaldavad paljud andmed ärisaladust ja on kaitstud töölepinguseadusega ning seetõttu ei saanud ettevõte neid avaldada.

Sellele vaatamata oli ettevõte meediale terve kriisi jooksul alati kättesaadav ja selgitas olukorda nii palju kui võimalik. See tähendas hüppelist töökoormuse kasvu ettevõtte kommunikatsioonijuhile. Siin sai META agentuurina appi tulla ja anda ettevõttele hädavajaliku lisaressurssi nii meedia kui ka sotsiaalmeedia monitoorimisel ja meediapäringutega tegelemisel. Levis palju valeinformatsiooni, mille kiire ümberlükkamine oli ülioluline.

Kõige kiirematel päevadel töötas meie konsultant ettevõtte kontoris.

Lisaks oli META-l oluline panus sõnumite seadmisel, ajakirjanikega suhtlemisel, liitlaste otsimisel ja meedias (sh sotsiaalmeedias) toimuva jooksval hindamisel.

Ettevõttega koos valitud kommunikatsioonistrateegia keskendus pikale perspektiivile: säilitada oma usaldusväärsus. Selleks tuli olla kättesaadav, rahulik, järjekindel, aupaklik kõikide oma töötajate (sh streikijate) suhtes ja töötada välja õiglased pikaajalised lahendused töötajate rahulolu tõstmiseks. Kogu kriisi vältel oli kesksel kohal sisekommunikatsioon. Ka streigi esimesel päeval, kui Rakvere tehase ees oli kohal kogu riigi meedia, veetis ettevõtte tippjuht suurema osa ajast tehases töötajatega suheldes.

Tulemus

Ettevõtte maine sai küll pika kriisi tõttu kannatada, kuid tugevaid brände see ei mõjutanud: Rakvere ja Talleggi toodete müügimaht ei kukkunud. Ettevõttel õnnestus pideva sisekommunikatsiooni abil vältida streigi levimist ettevõtte teistesse osakondadesse ja üksustesse. Ettevõte on jätkanud Eestisse investeerimist ja positiivsed uudised on jätnud kriisi minevikku. Toimunud on sisemised muudatused ettevõtte juhtimises, kus töötajatel on rohkem võimalusi ettevõtte töös kaasa rääkida, ning töösuhted on heas seisus.

Ettevõtte üldise maine parandamine on pikaajaline eesmärk, milleni jõudmiseks ollakse avalikkuses endiselt nähtav ja jagatakse ausalt nii uudiseid oma tegemistest kui ka valdkondlikke eksperthinnanguid.