Kairi Uustulnd: kaitsevaldkonna kiired muutused nõuavad ettevõtetelt üha suuremat paindlikkust ja teadlikkust

Kaitseinvesteeringud ei ole Eestis enam ajutine kriisimeede, vaid pikaajaline majanduspoliitiline prioriteet. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse miljardeid eurosid õhukaitsesse, laskemoona, droonidesse, taristusse ja kriitilise infrastruktuuri tugevdamisse. Muutused tehnoloogia kiires arengus, innovatsiooni kiirem rakendamine ning mõju lahinguväljal muudavad ka kaitsevaldkonna hanked kiiremaks ja paindlikumaks.

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Venemaa on jätkuvalt Eestile suurimaks ohuks ning nagu on Ukraina sõda selgelt näidanud, ei ole seda ohtu võimalik vähendada pelgalt läbirääkimiste teel. Valitsus ja avalik sektor keskenduvad laiapõhjalisele riigikaitsele, sealhulgas konkreetsetele sammudele, mis puudutavad nii Kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonna kaitset, ettevõtete vastupanu tugevdamist, energeetikat, ühendusi ja taristu kaitset.

Ka pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi ja eeldatavat valitsuse vahetust püsivad kaitseinvesteeringud Eestis kindlasti kõrgel tasemel, moodustades üle 5% Eesti SKPst. Olulisel kohal on ka strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlemine, mis võimaldab protsessidega kiiremini ja sujuvamalt edasi liikuda ning projekte päriselt ellu viia.

Ettevõtete vaates muutub üha olulisemaks võime siduda oma lahendused riigi kaitse- ja julgeolekuprioriteetidega. Eesti on muutumas üheks Euroopa kiiremini kasvavaks kaitseinvesteeringute turuks ning üha rohkem otsuseid sünnib NATO, Euroopa Liidu kaitsealgatuste ja regionaalse koostöö ristumiskohas.

Olulised õppetunnid Ukrainast  

Kaitsevaldkonna prioriteediks on õhukaitse tugevdamine, mis hõlmab ka ettevalmistusi kaitseks ballistiliste rakettide eest. Sarnaselt paljudele maailma riikidele suunab Eesti suure osa investeeringutest laskemoona soetamiseks. Selleks on mõeldud 3,2 miljardit eurot aastateks 2026–2029. Laskemoona nõudlus on suur ning ka Eesti on astunud samme kohapealse laskemoonatootmise rajamiseks.

Ukraina kogemus on näidanud ilmekalt droonide ja elektroonilise sõjapidamise olulisust. Nii suunab ka Eesti palju ressurssi droonisõja ja elektroonilise sõjapidamise võimekuste arendamisse ning mehitamata õhusõidukite üksuste integreerimisse brigaadidesse ja maakaitseüksustesse.

Oluline on tegeleda võimelünkade parandamisega, sealhulgas mereväe laevastiku moderniseerimisega. Koostöös meie lõunanaabritega jätkatakse Balti kaitseliini ehitamist ja arendamist. Lisaks edendatakse idapiiri lähedal asuva Narva linnaku arendamist.

Ukraina sõja õppetunnid ja kogemused on palju mõjutanud ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse läbiviidavaid hankeid. Suurt rõhku pööratakse tarneaegadele ja -ahelatele: mida lähemalt ja kiiremini saab toodet, seda parem. Samuti liigutakse valmistoodetelt innovatsioonipõhiste hangete suunas ning võetakse arvesse konkreetse hangitava toote mõju lahinguväljal. Oleme ka näinud hanke tühistamist Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande põhjal. See näitab, et muutunud oludele reageeritakse kiirelt ja paindlikult.  

Ettevõtted peavad mõistma otsustusprotsesse    

Kaitsevaldkonna investeeringute kasv loob võimalusi oluliselt laiemale ettevõtete ringile kui traditsiooniline kaitsetööstus. See hõlmab näiteks nii tehnoloogiaettevõtteid, tootmisettevõtteid, logistika- ja tarneahela partnereid, energeetikaettevõtteid, ehitus- ja taristuarendajaid kui ka side- ja andmesideteenuste pakkujaid. 

Lisaks ettevõtte lahenduste sidumisele riigi kaitse- ja julgeolekuprioriteetidega, on oluline teada, kuidas riik oma kaitsevõimet üles ehitab. Ettevõtete edu ei määra ainult tehniline võimekus või parimad tehnoloogiad, vaid ka arusaam sellest, kuidas kujunevad riigi investeerimisotsused, missugused on poliitilised prioriteedid ning kuidas toimuvad otsustusprotsessid riigisektoris.

Seetõttu on ettevõtete vaates oluline kaardistada tulevased investeeringud ja hanked juba varakult, mõista riiklikke prioriteete ning olla valmis kiirelt ja paindlikult reageerima muutunud oludele.

Kairi arvamuslugu ilmus Äripäevas.