fbpx
Lugemisaeg 4 min

Kolm küsimust x META digieksperdid

Digikommunikatsiooni tuleks näha orgaanilise osana läbimõeldud kaasaegsest PR-ist, mis peab aitama kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Ent praktikas näeme, et mitte alati ei osata näha võimalusi, mida digiturundus pakkuda võib, ning teisalt muutuvad sotsiaalmeedia- ja digiturunduse põhitõed nii kiiresti, et kõige värskemate uuenduste, nippide ja soovitustega on raske sammu pidada.
Seetõttu küsisime META digiekspertidelt kolm olulist küsimust: turunduskommunikatsiooni tiimi vanemkonsultant Karin Maandi ning konsultant Helin Naska aitavad orienteeruda digi- ja sotsiaalmeediaturunduse maastikul ning lahti mõtestada nii digimaailma eeliseid, enam levinud vigu kui ka tulevikuvaateid.

1. Millised on digiturunduse kolm eelist, millele tihtipeale ei mõelda?

Karin: Üheks oluliseks eeliseks on võimalus klienti paremini kaasata ning tema kasutuskogemust juhtida. Kui muud kanalid on pigem ühepoolseks ettevõtte sõnumi või seisukoha edastamiseks, siis digikanalid võimaldavad rohkem kahepoolset suhtlust, mis aitab tarbijat hoida ettevõttele lähemal. Sedakaudu on võimalik saada vahetut tagasisidet, reaktsiooni ning kutsuda inimesi toote-teenuse osas kaasa rääkima. Seda aga mitte ainult teeninduse ja suhtluse mõttes: nutikad turundajad suuduvad kliendikommunikatsiooni turunduses väga hästi ära kasutada. Kuigi klientide testimonial’id ja kasutajate endi loodud sisu (user generated content) ei ole arvatavasti ühegi turundaja jaoks võõrad mõisted, on praegu ikkagi palju ettevõtteid, kes neid turunduses ära ei oska kasutada. Need on tegelikult tasuta loodud sisu, mida turundaja peab lihtsalt oskama õigetes kanalites rakendada. Jah, GDPR seab küll mõningad piirangud, aga see ei tähenda midagi ületamatut.

Kasutajate endi loodud sisu ehk user-generated content on orgaaniline ja brändipõhine sisu (fotod, tekstid, postitused), mida kliendid omaalgatuslikult enda sotsiaalmeediakanalites jagavad. Sellise sisu puhul on märksõnaks usaldus – kuna inimesed usaldavad kõrgelt oma sõprade ja kaaslaste arvamusi, võib klientide loodud sisu mõista ka kui digimaailma suust-suhu turundust. Kuvatõmmis: McDonald’s.

Teiseks: nutikate võtetega saab digikanalites anda kiirema stardihoo tegevustele, mis võivad muidu olla planeeritud traditsioonilistesse kanalitesse. ‘Viraalne’ kampaania ei pea tingimata digikanalist alguse saama, küll aga kiirendab digi kasutamine levikut. Head näited on siin näiteks andekalt tehtud copy’d või välireklaami plakatid, mis on küll loodud mõnes välisriigis või paiknevad füüsiliselt teises linnas, ent mis sotsiaalmeediakanalite kaudu tundidega kaugemalegi levivad. Tihtipeale jagavad inimesed silmapaistvaid reklaame orgaaniliselt, ent tasub mõelda, et seda protsessi saab ka teadlikult juhtida.

Helin: Erinevate kanalite rohkus. Aeg-ajalt võib tekkida tunne, et uusi platvorme tekib juurde lausa iga päev. Välimeedias võid samuti kasutada midagi “kastist väljas” reklaampinnana, aga linnaruumis on nendele pindadele saamine oluliselt keerulisem kui veebis. Lisaks on nähtavus veebis alati suurem.

Kanalite rohkusega seostub ka rahvusvahelisus. Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.

“Ehkki maailma eri piirkondades on kasutusel erinevad võrgustikud, on kindlasti neid platvorme, mis jäävadki meid ühendama. Digimeedias on võimalik juhtida ühest riigist kõikide riikide kampaaniaid.”

Karin: Digimeedia on tõesti koht, kus väikesed ettevõtted saavad pälvida üleilmset tähelepanu. Isegi ilma konkreetset kampaaniat tegemata on seal nähtavust püüda palju kergem kui mitme traditsioonilise meediumi kaudu. Tugeva nähtavuse võti: tugev sait, tugev digimeedia kohalolu. Seega on see suurepärane kanal ka just start-up’idele, kes võivad nulleelarve (või vähemalt väga väikese eelarve eest) märgatava nähtavuse saavutada.

Ent mis kõige olulisem – üks pool on teadvustada, miks tasub sotsiaalmeedias või digikanalites end nähtavaks teha, kuid veelgi olulisem on kindlaks teha, et sealne tegutsemine kattub ning on sujuvalt ühildatud laiema brändi kommunikatsioonistrateegiatega.

Ettevõtte ärikasvu aitab toetada strateegiline kommunikatsioon, kus digi on integreeritud meediasuhtlusega – ühte jalga käivad nii meediasuhtlus, sotsiaalmeedia, reklaamid kui muu. Just seepärast on agentuurist hea juhtida kogu brändikommunikatsiooni – sügavuti meediat ja sõnumiloomet tundes mõistame, kuidas erinevad sõnumid eri kanalites välja mängivad. Nii võib olla kindel, et kogu brändi sõnumikeel on ühtselt juhitud.

2. Kolm viga digiturunduse või- või sotsiaalmeedia-vallast, mida olete Eestis täheldanud?

Karin: Esiteks kindlasti otsisõnade alakasutamine. Olen märganud, et paljud alustavad otsingumootoritele optimiseerimisega (SEO) nii, et valivad välja mõned märksõnad, töötavad nendega ja tunnevad, et kõik vajalik oleks justkui tehtud. Tegelikult tuleks märksõnu pidevalt jälgida ja ka vahetada – sellest ei piisa, et panna märksõnad paika ja kolme aasta pärast uuesti vaadata. Tasub vaadata konkurendi märksõnu, teha taustatööd, hoida neid uuendatuna. 93% online-kogemusest algab otsimootorist.

Ligi kolmandik alla 30-aastastest on internetile ligipääsu puhul sõltuvad nutitelefonist. Allikas: Pew Research Center, “Mobile Technology and Home Broadband 2021”

Teiseks soovitaksin rohkem mõelda sellele, mis juhtub veebilehtedel pärast turundustegevust. Üheks veaks on see, et ei mõelda, kuidas külastajaid enda klientideks “muuta” (konverteerida). Siin tasub endale esitada mitmeid küsimusi: milliste märksõnade kaudu külastajad saabuvad? Mida nad lehel järgmisena teevad? E-poe puhul on märksõnaks müügitunnel: kas külastaja saab midagi tasuta või kas teda võetakse vastu mingi erilise – näiteks videokujul – tervitusega?

Kolmandaks (küll juba vähem): kiputakse unustama mobiilset kasutajat. Inimeste arv, kes kasutavad veebis tegutsemiseks just mobiiliseadet, kasvab pidevalt. Tasub arvestada nii värvide, mahtude kui keskkonnaga. Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.

“Digikampaania raames ei tohiks seega kindlasti unustada mobiilireklaami eelarve suurendamist, pigem tuleks sellele teadlikult üha enam tähelepanu pöörata.”


Helin: Üks tähelepanek, mis on omane pigem Eesti turundajatele: tihtipeale napib julgust katsetada uusi platvorme.

On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on veel Eesti kontekstis täiesti avastamata. Üks neist on kindlasti Reddit, mida Eesti noored palju kasutavad, ent millele ei osata turunduse ja kommunikatsiooni kontekstis veel mõelda. Ent eriti just algusfaasis on uued kanalid esimestele katsetajatele eriti soodsad – pole konkurente, paistad suurepäraselt silma.

Mõistagi pole igale poole tarvis minna lihtsalt tegemise pärast, ent kui märkad, et näiteks sõber või ema mõnes uues kanalis tegutseb, siis on see märk sellest, et nendeni võiks jõuda just vastavate kanalite kaudu. Tasub katsetada. Laialt kasutatud kanalites, näiteks Facebookis, võib kasutaja juba reklaamidesse ära uppuda!

“Tihtipeale napib Eestis julgust katsetada uusi platvorme. On palju võrgustikke ja keskkondi, mis on Eesti kontekstis veel täiesti avastamata.”

3. Kus on digiturundus viie aasta pärast?

Karin: Arvatavasti saab olema kättesaadavam liitreaalsuse kombineerimine ning seda hakatakse usinamalt kasutama ka turunduskampaaniates. See võib tähendada interaktiivsemat reklaami ja uusi kogemusi kliendile – näiteks 3D-vaate võimalust telefonis. Kindlasti on üks märksõna häälepõhine juhtimine. Ehk äkki isegi julgeks öelda, et 50% otsingutest maailmas hakkavad olema häälepõhised.

Lisaks usun, et sisu muutub märgatavalt. Inimestel on järjest vähem aega ja keskendumisvõimet: tuleb mõelda sellele, kuidas edastada sõnumeid lühidalt, missugune sisu eeldab inimestelt kõige vähem aega ja energiat. Usun, et kanalitepõhiselt muutub see põhimõte veel jäigemaks, ka videote puhul pikkusepõhised piirangud lühenevad.

Helin: Olen nõus, et digi- ja sotsiaalmeedias peame tulevikus olema veel tugevamalt kanalites, mida inimesed nagunii kasutavad. Mida mugavam on elu tarbija jaoks, seda parem. Kõik see, mis meil ei ole veel online’is, kolib ümber Metaverse’i.


Nõuanded: kust te inspiratsiooni ammutate ning end erialase infoga kursis hoiate?

Karin: METAs on suurepärane see, et meil on oma ala eksperdid, turundus- ja kommunikatsioonimaailma tipud – nendega koostööd tehes on garanteeritud see, et õpid iga päev. Teiseks on meil valdkonna liidritest kliendid ja kliendipoolsed juhid, kellele suurepärase nõu pakkumiseks tuleb end igapäevaselt uuendustega kursis hoida, ent kes ise ka enda poolt päris mitmekülgseid teadmisi pakuvad.

Digiturunduse teemadel julgen soovitada: HubSpoti blogi. Head visuaalsed ülevaated: Social Media Today.

Helin: Üritan olla hästi avatud silmadega – et näha igapäevaelus uusi ideid ja kanaleid. Kui ma näen, et sõber veedab Redditis mitu tundi päevas, siis on selge see, et sarnaseid inimesi on veelgi. 

Igapäevases sotsiaalmeediakasutuses soovitan LinkedIni: sealt võib leida päris huvitavat erialast materjali, huvitavaid case study’sid ja ekspertide mõtteid.

Meta tiim

Helin Naska Vanemkonsultant

META PÄLVIS ‘AASTA PR-AGENTUUR 2022’ TIITLI

Lugemisaeg 1 min
META Advisory pälvis Eesti kõige vanemal ja olulisemal turundus- ja reklaamivaldkonna konkursil Kuldmuna ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitli, saades silmapaistvate kampaaniate eest kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist tunnustust.

13. mail Põhjala tehases toimunud Kuldmuna 2022 loovkonkursi peol jagati auhindu Eesti kõige võimekamatele turundus-, kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuuridele ja klientidele ning nende koostöös sündinud loovtöödele. Kaks kuldset, kaks hõbedast ning kaks pronksist muna pälvinud METAt tunnustati sel aastal ‘Aasta PR-agentuur 2022’ tiitliga.

“Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia,” kommenteeris META partner Andreas Kaju. “Oleme viimase nelja aasta jooksul teist korda aasta agentuuri rollis ja võime kindlad olla, et see ei jää viimaseks korraks.”

META tänab oma kliente võimaluse ja usalduse eest luua uusi lahendusi seal, kus ei ole varasemat case study’t. “Saadame õnnitlused ja tänusõnad ka headele partneritele, sest ainult teiega on võimalik luua kampaaniaid, mis päriselt toimivad,” sõnas Kaju.

Ehkki meie eesmärk on teha iga päev kullastandarditele vastavat tööd, siis on projekte ja kampaaniaid, mis pälvivad teistest rohkem kõlapinda või on aidanud eriti mõjusalt klientide strateegilisi eesmärke ellu viia.

Zürii valis igas kategoorias parimad tööd kokku 822 kandidaadi seast. PR-valdkonna žüriisse kuulus ka META uue äri juht Ann Hiiemaa. Lisaks temale oli PR-žüriis kuus teist liiget, kelle hulgas oli oma ala tippe nii agentuuridest kui kliendi poolelt, nii avalikust kui erasektorist.

Kuldmuna konkursi korraldaja Turundajate Liit (TULI) on kõiki turundusega tegelevaid professionaale ühendav liit, mille missiooniks on tõsta kohalike ettevõtjate ja terve Eesti ühiskonna teadlikkust turunduse erinevatest aspektidest.  Nüüdseks juba 24 korda toimunud Kuldmuna on seega Eesti kõige vanem ja olulisim reklaamikonkurss.

TUNNUSTUSED

🥇 KULDMUNA

  • Avaliku sektori kommunikatsioon

Digitally Wild pressireis ehk kuidas 45 000 eurot tõi 500 000 euro väärtuses kaja

Klient: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EAS)

Tiim: Mirjam Mäesalu, Maarja Karmin, Anni Türkson

. . . . . . . .

  • Influencer marketing (mõjutusturundus)

Joel Ostrati Maestro burger McDonald’s restoranides

Klient: Premier Restaurants OÜ/McDonald’s Eesti

Tiim: Helin Naska


🥈 HÕBEMUNA

  • Korporatiivkommunikatsioon

Kuidas Tele2 oma jõulukampaania ära jättis

Tiim: Ann Hiiemaa, Lily Mägi, Laura Põldma

. . . . . . . . .

  • Influencer marketing (mõjutusturundus)

Dexcom Warriors

Klient: Dexcom, Inc.

Tiim: Cairit Eit, Rainer Laurits, Andreas Kaju


🥉 PRONKSMUNA

  • Integreeritud kommunikatsiooni kampaania

Ivo Nikkolo rebrändingu kommunikatsioon

Klient: Baltika AS

Tiim: Helin Naska

. . . . . . . .

  • Sündmuse/ürituse kommunikatsioon

Näitus “Hirmus”

Klient: Balti Jaama Turg/Astri Grupp

Tiim: Riin Härma, Kert Kask


GALERII

Praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris #METAIQ 2021 praktikantide silme läbi

Lugemisaeg 10 min

Oled mõelnud praktikale minemisest, aga ei tea, kuhu, mida ja miks? Sooviksid teada, milline on praktika valitsussuhete ja PR-agentuuris? Aitame mõtted selgemaks saada – oma suvisele praktikakogemusele META tiimis vaatasid METAIQ praktikaprogrammi varasemad osalejad.

Praktika on ainulaadne võimalus vaadata sisse huvipakkuvasse valdkonda ning panna oma teoreetilised teadmised praktikas proovile. 2022. aastal korraldab META juba kolmandat suve #METAIQ praktikaprogrammi, kus tulevastel PR-talentidel, valitsussuhete ekspertidel või digi- ja multimeediaspetsialistidel avaneb elu võimalus käised üles kerida ning astuda samm oma unistuste suunas.

Selge see, et teekond koolist esimese erialasele praktikani ei ole alati lihtne. Teame omast kogemusest, et praktikakohaga seoses võib tekkida väga palju küsimusi, näiteks: millega arvestada praktikakoha valimisel? Kuidas praktikast maksimum võtta? Kellele agentuuri-praktika üldse sobida võiks? 

Kõige paremaid vastuseid ning põhjalikuma sissevaate nendesse küsimustesse saavad anda meie enda #METAIQ praktikandid. Oleme aastate jooksul kohanud mitmeid võimekaid noori, ent sel korral vestlesime neist neljaga ning palusime endistel praktikantidel oma kogemusele tagasi vaadata.

Karolina Kadak | turunduskommunikatsiooni praktikant 2020

“Praktika agentuuris on suurepärane alustala põnevale karjäärile. Sellist projektide mitmekesisust, silmaringi avardamise võimalusi ning arendavat töötempot pole lihtne leida.”

LOE KAROLINA PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Olen Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng. Nüüdseks olen jõudnud magistriõppesse, aga METAs käisin praktikal peale bakalaureuseõppe II kursust. Enne seda olin erialaselt peamiselt kokku puutunud ajakirjandusega, sest käisin aasta varem Tartu Postimehes suvereporterina kätt harjutamas ning jäin hiljem neile kaasautorina lugusid kirjutama. Enne praktikat olin saanud veidi juba kommunikatsiooniga kokku puutuda Tartu Tudengipäevade meediajuhina.

Mis teeb praktika agentuuris sinu jaoks ainulaadseks?
Praktika agentuuris on suurepärane alustala põnevale karjäärile. Sellist projektide mitmekesisust, silmaringi avardamise võimalusi ning arendavat töötempot pole lihtne leida. Kõige rohkem meeldiski mulle praktika puhul see, et sain kokku puutuda väga mitmekesiste klientide,  projektide ja tööülesannetega – hiljem oli kogemust, teadmisi ja julgust oluliselt rohkem. Tekkis tunne, justkui oleksin kuu ajaga saanud teadmisi mitme praktika jagu.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Sain oma praktika jooksul kaasa lüüa kommunikatsiooniplaanide koostamises, kirjutada pressiteateid ja muid meediatekste, korrastada meedialiste ja teha klientide meediakajastuste kohta monitooringuid ning kokkuvõtteid. Lisaks sain oma juhendajaga kaasas käia kliendikohtumistel, mis andis põneva sissevaate sellesse, kuidas agentuuri ja klientide vaheline koostöö toimib ning kuidas jõuab projekt briifist ägeda kampaaniani. Võin julgelt öelda, et nautisin METAs praktikal olles kõiki mulle usaldatud tööülesandeid. See sära, mis minus praktikal süttis, andis mulle julguse ja kinnituse, et soovin oma karjääri teha just kommunikatsioonivaldkonnas ning agentuuris töötades – tänaseks olen projektijuht loovagentuuri Taevas Ogilvy PR tiimis.

Mida soovitaksid (Sinu eriala) tudengile, kes alles valib praktikakohta – mida praktikakoha valikul arvestada?
Proovi praktikate abil saada võimalikult mitmekesine pilt oma eriala võimalustest. Näiteks ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppides soovitaksin katsetada selle eriala mõlemat poolt, olenemata sellest, kus end esialgu tulevikus ette kujutaksid – toimetuses saadud praktikakogemus tuleb igal juhul kasuks ka kommunikatsioonis töötades ning vastupidi.

Kommunikatsioonis soovitaksin proovida praktikat nii era- kui ka avalikus sektoris. Nii suurendad oma teadmiste ja kogemuste pagasit ning õpid iga praktika läbi rohkem ka enda kohta. Julgen omast käest öelda, et sellise strateegiaga lähenedes on ka äsjalõpetanul esimesel töökohal alustamise ajaks tekkinud oma erialast üsna hea ülevaade, mis tuleb edasises töös tohutult kasuks.

Jaga kolme nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
1. Enne praktika algust tee veidi eeltööd – uuri täpsemalt ettevõtte/asutuse kohta, kuhu praktikale oled suundumas. Vaata üle, millega nad silma on paistnud ja millised on olnud nende ägedaimad projektid, võimalusel uuri case study’sid ja meediakajastust. Eeltöö tegemine muudab sisseelamise lihtsamaks ning aitab kindlasti kaasa ka vastastikuse usalduse tekkimisele.
2. Mõtle enne praktikat läbi oma eesmärgid – millistes valdkondades ja tööülesannetes end proovile soovid panna?  Milliseid kontakte luua? Kuidas praktika Su teadmisi ja oskusi arendada võiks? Eesmärkide seadmine aitab lisaks praktikast maksimumi võtmisele ka Sul endast parima anda, mis on üks suurimaid õppimise kiirendeid.
3. Hinda oma juhendajat ning aega, mis ta Sulle pühendab. Võta aega, et tema juhised ja tagasiside põhjalikult läbi töötada – see aitab Sul tohutult areneda ja loob seeläbi usalduse, mis toob praktikal ägedaid võimalusi ning aitab karjäärile tugeva vundamendi luua. Aitäh Sulle, Riin!

Eero SIld | valitsussuhete praktikant 2021

“Mina isiklikult üritan igal aastal midagi täiesti uut proovida – mõistagi erialaga seotut –, nii saan paremini aru, mida ma pärast õpinguid teha tahan ja mis mind päriselt huvitab.”

LOE EERO PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Poliitiline filosoofia ja rahvusvahelised suhted, varem olen praktikal käinud välisministeeriumis.

Miks valisid praktikakohaks META?
Puhtalt isiklikust huvist: mul polnud enne METAs töötamist õrna aimugi, mida PR-agentuuris tehakse, ja METAsse kandideerimist soovitasid tuttavad, kes olid seal varem praktikat teinud.

Mis teeb praktika agentuuris Sinu jaoks põnevaks või ainulaadseks?
Kui saab lahendada probleeme ning täita ülesandeid, millega tegelevad ka palgalised töötajad – sel juhul a) tunnen end meeskonna täieõigusliku liikmena ja b) tundub ka praktika kasulikum, sest näen, kuidas see töö päriselt välja näeb.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt-ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Kirjutasin raporteid ja turu-uuringuid uute trendide kohta PR-maailmas, samuti tegin tõlketööd ja uurisin taustinfot kliendi jaoks. Koostasin igakuised kliendiraporteid. Kõige rohkem meeldis info kogumine ja raportite kirjutamine, sest see ei olnud kunagi rutiinne, samas tundsin, et minu tööst on kasu (siinkohal bravo META partnerile Andreasele, kes oskas väga hästi ülesannete eesmärki ja vajalikkust praktikandile selgitada).

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast valitsussuhete ja PR-agentuuris kaasa võtsid?
Töökeskkonna olulisus – töö juures tundsin, et tööandja väärtustas mind, mis tekitas ka endas motivatsiooni rohkem. Alates külmikus olevast Coca-Colast kuni ühiste üritusteni – tundsin, et oled osa millestki suuremast.

PR-töö jaoks on oluline iseloom, mitte erialane taust. Kuna kliente on palju ja väga erinevaid, siis arvan, et selles maailmas võib endale koha leida igaüks. Aga ma kahtlustan, et psühholoogidel ja sotsioloogidel võib olla teatav eelis, sest mulle tundub, et PR on rohkem inimeste kui toodete tundmine. Suhtleva töö tegemisel on kõige olulisemad kontaktid. Ma kahtlustan, et ilma eelneva maine ja kontaktideta on PR-agentuuri asutada ning kliente leida praktiliselt võimatu.

Milliseid oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Tööülesannete prioriseerimist ja ajaplaneerimist. Samuti oskust öelda „ei“.

Mida õpetas praktika METAs Sulle enda koha?
Õpetas, et mulle ei meeldi rutiinne töö.

Mida soovitaksid (Sinu eriala) tudengile – mille alusel praktikakohta valida?
Tasub mõelda, mida see praktika annab – kas ja kui palju sa ise selle praktika ajal arened. Mina isiklikult näiteks üritan igal aastal midagi täiesti uut proovida – mõistagi erialaga seotut –, nii saan paremini aru, mida ma pärast õpinguid teha tahan ja mis mind päriselt huvitab.

Iseloomusta kolme sõnaga META õhkkonda.
Positiivne, sõbralik ja megaäge. Ma olen tõesti kogu kollektiivile selle kogemuse eest äärmiselt tänulik.

Jaga kolme nippi, kuidas praktikast maksimumi võtta?
Suhtle võimalikult palju kolleegidega (aga mitte töötegemise arvelt!).
Kui praktikal antud ülesanded saavad otsa – ning seda võib juhtuda – , siis tuleb minna ise juurde küsima. Vähemalt minu kogemuse põhjal ei pea seejuures METAs piirduma ainult enda juhendajaga, küsida saab kõigilt. Väga huvitav oli lisaks valitsussuhetele näha ka PR-poolt, arvan, et see täiendab praktikakogemust mitmekordselt.

Ning veel, mis on oluline: kui sulle midagi ei meeldi, siis ütle. Päriselt.

Keneli Pohlak | turunduskommunikatsiooni praktikant 2021

“Seda suurem oli mu rõõm pärast praktikat kliendi lõplikke reklaame ja visuaale näha – nii linnaruumis kui ka digimeedias. Täpselt siis tekkiski see mõnus tunne, et need ideed, mis minu peas tekkisid ja üheskoos kolleegidega viimase lihvi said, realiseerusid!”

LOE KENELI PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
METAsse praktikale asudes olin Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas kõigest esimest ülikooliaastat lõpetamas. Erialaks ärindus, kus hiljuti ehk 2022. aasta alguses spetsialiseerusin peaerialana turundusele. Seega polnud mul akadeemilises vaates turunduskommunikatsiooni valdkonnas suurt kogemust. Siiski olin just enne praktikasuve, kevadel, kandideerinud ka päikeseauto projekti Solaride turundusmeeskonda (tänaseks hariduslik programm Solaride Akadeemia), kus valituks osutudes oma ala parimate mentoritega suure hüppe erialases taustas tegin.


Siiski usun, et olles lõpetanud Väike-Maarja Gümnaasiumi kuldmedaliga, samal ajal väga aktiivselt osaledes õpilasesinduse tegevuses presidendina ja mitmetel võistlustel ja konkurssidel, sain kogemustepagasi, millega edukalt esimesed sammud turundusmaailmas astuda. Ajaplaneerimine, kriitiline mõtlemine, tegevuste prioriseerimine ja lahenduste leidmine on kindlasti olulised märksõnad, mis ka turundusvaldkonnas tegutsedes kasuks tulevad.


Täna aga töötan alates septembrist jätkuvalt turunduses – tegutsen SPARK stuudios sotsiaalmeedia spetsialisti ametikohal. Kindlasti andis sinna tööle asumiseks mõnusa tõuke ka praktikasuvi, sest armusin agentuuritöö võlusse ja valusse!

Miks valisid praktikakohaks META?
Kandideerides mul erilist aimu agentuuritööst polnud. Varasemalt olin kuulnud META töökultuurist ja projektidest oma sugulase Kristi käest, kes siin vanemkonsultandina umbes kolm aastat tagasi oli töötanud. Kuulutust praktikavõimaluse kohta nägin Facebookis, kui see mulle reklaamina mitmeid kordi ette tuli. Mõtlesin, et see on märk kandideerimiseks – uurisin kodulehelt ning sotsiaalmeediaplatvormidelt agentuuri kohta lisaks. Langetasin otsuse ja lõpuks kandideerisingi. Esimese kursuse lõpetanud tudengina mul erilisi ootuseid ei olnud, aga kogu protsess läks siiski hästi!

Miks valisin agentuuri, mitte ühe kindla ettevõtte turundusosakonna? Kindlasti laiapõhjalisuse tõttu. Tahtsin saada mitmekülgset kogemust ja just seda META praktika võimaldaski. Päeva jooksul tuli tegeleda näiteks nii logistikavaldkonnas kui ka moevaldkonnas tegutseva ettevõttega või siis kirjutada toiduvaldkonnas artiklit ning hiljem tegeleda kaubanduskeskuseid ühendava grupi kampaaniaga. Maailmapildi avardamine ja erinevate ettevõtete küsimuste lahendamine oli kindlasti üks paremaid kogemusi, mille praktikal sain.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt-ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
Praktika jooksul puutusin kokku väga eriilmeliste küsimustega. Meedialistide koostamine ettevõtetele, kampaanideideede mõtlemine ning kliendile ettekannete koostamine, sisuturundusartiklite ja pressiteadete kirjutamine. Väga paljudega nendest ülesannetest polnud ma kokku puutunud, kuid juhendajad olid alati väga abivalmid ja toetasid igakülgselt. Peamiselt andsidki ülesannetest märku minu kaks juhendajat – Helin ja Riin –, kuid kui tundsin, et jõuan rohkem, siis küsisin ka teistelt assistentidelt tööülesandeid.


Kõige põnevamaks ülesandeks olid arvatavasti kaks  suuremahulist kampaaniat. Olin mõlema puhul METAs just pigem ideestamise ja viimaste ideede formuleerimise etapis ning seetõttu ise neid realiseerida ei jõudnud. Seda suurem oli mu rõõm pärast praktikat kliendi lõplikke reklaame ja visuaale näha – nii linnaruumis kui ka digimeedias. Täpselt siis tekkiski see mõnus tunne, et need ideed, mis minu peas tekkisid ja üheskoos kolleegidega viimase lihvi said, realiseerusid!

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Praktikat agentuuris soovitan noorele, kes on õpihimuline ja valmis ootamatutes olukordades toimetama. Noorele, kes tahab saada eriilmelisi kogemusi läbi erinevate klientidega tegelemisele ja saadud õppetunde hilisemalt ka enda kasuks tööle panna. Noorele, kes ei karda eksida, vaid soovib proovida. Noorele, kes tahab uued loovad lahendused põimida juba varasemalt toimivate lahendustega.


Kindlasti ei tasuks praktikale minekut karta. Kes ei proovi, see ei saagi teada, mis sobib!

Jaga kolme nippi-nõuannet, kuidas praktikast maksimumi võtta?
1. Kui praktika jooksul tunned, et jõuaksid ja tahaksid rohkemat proovida, siis ära karda teistelt kolleegidelt lisa küsida. METAs oligi vahva see, et kui igapäevaselt tegelesin klientidega, kelle kliendisuhet juhtisid minu mentorid, siis teistel kolleegidel olid hoopis teised kliendid ja tegevused, mida võimalusel proovida sain. Taas kord laiendas see silmaringi ja andis võimaluse ka teiste valdkonna ettevõtete telgitagustesse piiluda!
2. Käi võimalusel kontoris ja veeda lõunapausil teistega aega. Minu praktikakogemus poleks kindlasti selline olnud, kui oleksin terve aja kodukontoris veetnud. Saad nii paljudes silmi avardavates aruteludes osaleda ja põnevat infot teada, millest varem võib-olla kuulnud polegi. Muidugi, mis peamine, mida ka ülikoolis pidevalt räägitakse – suhtlusvõrgustik ja kontaktid on olulised! PS! Suhtle ka aktiivselt teiste praktikantidega – poleks kunagi osanud oodata, et praktikasuvel ka endale ägeda sõbranna leian, kellega siiani mõtteid vahetame.
3. Ära karda eksida! Paku oma nooruslikke ideid ja jaga enda saadud kogemusi. Mul oli üks tore olukord. Olime ühe vanemkonsultandiga köögis, kellega tuli juttu LinkedIni postitamisest. Nimelt oli ühel META kliendil just sellealast konsultatsiooni vaja. Solaride’i LinkedIni konto haldamise ja seal toimivate lahenduste osas olime just varem Solaride’is tegutsenud mentoriga suhelnud. Tema jagas ka vastavaid case study’isid ja videosid, kuidas platvormil tegutseda. Kui see teema jutuks tuli, jagasin kohe vanemkonsultandile oma ideid ja teadmisi – ning isegi tema jaoks tulid paar ideed üllatuse ja uue mõttena. See oli tõeline eduelamus! Lisaks pole turunduses kunagi midagi kindlaks määratud – käi alati kõik ideed lauale, et parimatele ideedele võimalus anda.

Saskia Bergmann | valitsussuhete praktikant 2021

“Üks üllatavamaid uusi teadmisi oli, kui positiivne saab olla valitsussuhete töö. Eeldasin – ja kohati ka kogesin –, et valitsussuhted on enamasti poliitika mõjutamine erasektori läbi, ent paljuski on valitsussuhete roll ka aidata firmadel kohaneda uute poliitikatega ja olla muutuste eesrindel.”

LOE SASKIA PRAKTIKAKOGEMUSE KOHTA

Milline on Sinu erialane taust?
Õpin Amsterdami ülikoolis politoloogiat, enne METAt käisin praktikal ka Sotsiaalministeeriumis. Mulle pakub väga huvi vaade poliitilistele arengutele kui ühiskonna kujundajale – ehk kuidas jõuame muutusteni läbi poliitika. META praktika oli suurepärane koht selle avastamiseks.

Mida praktika jooksul täpsemalt tegid? Nimeta mõni projekt või ülesanne, millega METAs tegelesid ja mida nautisid?
METAs koostasin ülevaadet EU Green Deal’i poliitikatest ja nende mõjudest. Alguses tundus see lihtne ülevaate koostamine, kuid tuli välja, et nii palju spetsiifilist terminoloogiat ja keerulist teksti töödelda on üpriski keeruline ja väga vahva! Õppisin palju Euroopa Liidu toimimise kohta ja sain ka häid ideid sektorite kohta, kuhu tuleks investeerida.

Mis on kolm kõige suuremat õppetundi, mida praktikast valitsussuhete ja PR-agentuurist kaasa võtsid?
Kõige suurem õppetund oli professionaalsus ja korrapärasus. Ülesandeid tuli küll lahendada kiiresti, ent mitte ohverdades õigekirja, dokumendi visuaalset külje jms. Üks üllatavamaid uusi teadmisi oli, kui positiivne saab olla valitsussuhete töö. Eeldasin – ja kohati ka kogesin –, et valitsussuhted on enamasti poliitika mõjutamine erasektori läbi, ent paljuski on valitsussuhete roll ka aidata firmadel kohaneda uute poliitikatega ja olla muutuste eesrindel.

Mis oskuseid praktika Sinus kõige enam arendas?
Lisaks eelmainitud korrapärasusele õppisin palju paremini tundma valitsusasutustes kasutusel olevat terminoloogiat, dokumente ja protsesse, mida jälgida. Üks olulisemaid oskuseid oli keeruliste tekstide sünteesimine ülevaatlikeks. Samuti oli oluline oskus iseseisvus ja ettevõtlikkus, kaasa mõtlemine projektide osas ja isegi lihtsalt julgus endale uusi projekte juurde küsida.

Kellele soovitaksid praktikat agentuuris?
Soovitaksin praktikat METAs kõigile! Isegi, kui tuleb välja, et see pole päris see, mida teha tahad, on kogemus iseenesest nii väärtuslik, õpetlik ja vahva, et kahju sellest kindlasti ei ole.

Iseloomusta kolme sõnaga META töökeskkonda.
META töökeskkond on lõbus, avatud ja arendav.

Lugemisaeg 1 min

Andreas Kaju soovitused: kuidas käituda kommunikatsioonis sõja ajal?

Andreas Kaju

META Advisory asutaja Andreas Kaju jagab soovitusi, mida pidada turunduskommunikatsiooni puhul silmas käimasoleva Ukraina sõja kontekstis.

1. Üldiselt peaks sõjale viitamist brändikommunikatsioonis vältima (näide: pood X elab kaasa ukraina rahvale ja me muudame oma sotsiaalmeedia profiilipildi). Või vähemalt – kui kahtled, ära tee. Tihti on selline kommunikatsioon, sõltumata teostaja heast tahtest, inimeste tegelikke kannatusi eirav, pisendav. Ükski nutikas copy seda ei muuda. See kõlab kindlasti murest murtud Eesti turundajatele karmilt, aga teie sõnad ei maksa sellises olukorras midagi. Parem tehke midagi, selleks on reaalsed võimalused, aga sellest allpool.

2. Täiesti välistatud peaks olema sõjale viitamine, kui seda kasutatakse toodete või teenuste inimestele müümise argumendina. Kui ettevõte esitab selliseid väiteid koos mingi allahindluskampaaniaga, soovitan ajakirjanikel veenduda, kas ja kuhu ettevõte annetuse teeb. Igal juhul peaks see olema välistatud. Kui tahad aidata, siis aita, aga ära ütle kliendile, et ma aitan juhul, kui sa edaspidi minu tooteid ja teenuseid (rohkem) nii- ja naasuguse hinnaga ostad.

Täiesti välistatud peaks olema sõjale viitamine, kui seda kasutatakse toodete või teenuste inimestele müümise argumendina.

3. Suhtume heatahtlikult ettevõtetesse, kes annavad avalikult teada oma annetustest Ukraina riigi (või Eesti) poolt kinnitatud organisatsioonidele ja asutustele. Kes reaalselt otse aitavad abivajajat, väärivad ühiskonna tunnustavat suhtumist. Reaalse abistamisega kaasneb tänapäeva maailmas reaalne hind ja uued riskid. Lisaks aitavad ettevõtete julged sammud mobiliseerida ühiskonnas ka teisi toetajaid.

4. Soovitan sealjuures panustada humanitaarabisse. Samuti on Eestis organisatsioone, kellel on kogemus ja oskused raha kasutamiseks viisil, mis tagab selle mõjususe. Kuid otse annetamine on praegusel hetkel kõige efektiivsem (usun, et Rahandusministeerium kindlasti lahendab peatselt sellega seonduvad küsimused – et annetada oleks võimalik sellelt tulumaksu tasumata).

5. Paljudel ettevõtetel on võimalik toetada ka omaenda toodete annetamisega. See on igati sobilik – enne tuleks veenduda, millistele standarditele vastavaid tooteid Ukraina vajab ja mida nad saavad kasutada (need nimekirjad on olemas), samuti tasub nõu pidada Punase Ristiga. Sõjapagulastele antavat abi koondab MTÜ Eesti Pagulasabi, kursis tuleks hoida ka Sotsiaalkindlustusametit.

* Kindlasti ei kohaldu eelnev sõjas olevale osapoolele. Talle on sõna ja pildi jõu kasutamine selle maksimaalses ulatuses mõistagi lubatud ning sõja ajal seadistatakse tootmist ümber toodetele, mida on parasjagu vaja.

Töö PR- ja valitsussuhete agentuuris – ideaalne hüppelaud karjääriks või ellujäämiskursus lõpmatus infovoos?

Lugemisaeg 4 min

Millised on märksõnad, mis kangastuvad noorel inimesel PR- ja valitsussuhete agentuuri tööle mõeldes? Kahtlemata võiksid nendeks olla suhtlus ajakirjandusega; kiired ja veel kiiremad päevad; pidev, ent äärmiselt mitmekülgne infovoog; tipptasemel ettevõtted ja brändid – nii Eestist kui välismaalt. Ent väga võimalik, et osaks agentuuri tööst arvatakse olevat ka liigagi nõudlike klientidega tegelemine; vajadus olla 24/7 kättesaadav ning  paindumatus nii tähtaegade kui kliendi nõudmiste mõttes.

Uurisime META turunduskommunikatsiooni ja mainekujunduse tiimi assistentidelt, mida tähendab töö Eesti juhtivas valitsussuhete ja PR-agentuuris tegelikult: miks on agentuuris töötades garanteeritud jõuline areng nii oskustelt kui silmaringilt, milline on META kontorikultuur ning millised on PR-valdkonna kohta kehtivad müüdid.

Küsimustele vastavad Kert Kask ja Lily Mägi META turunduskommunikatsiooni tiimist ning Erik Markus Kannike mainekujunduse tiimist.


Ehkki ajakirjanduseetika tundmine ning meediamaastikul toimuva mõistmine tuleb meie töös igas mõttes kasuks, ei ole meedia-alane haridus enam ammu PR-agentuuris töötamise eelduseks – META kliendiportfelli ettevõtete, organisatsioonide ja brändidega töötamine eeldab laialdasi teadmisi eri valdkondadest.

Milline on Sinu hariduslik taust? Kuidas on Sul õnnestunud oma erialaseid teadmisi METAs töötades rakendada?

Lily: Olen lõpetanud Amsterdami Ülikoolis meedia ja kultuuri eriala, mis õpetas meediat analüüsima ning arendas kriitilist mõtlemist. Mõlemad oskused on METAs mõistagi igakülgselt kasuks tulnud.

Erik: Lõpetasin 2021. aasta suvel bakalaureuseõpingud Londonis — kooliks King’s College London. Viimase aasta läbisin kaugõppes, samal ajal juba METAs töötades. Minu eriala oli War Studies, mis pole kuidagi otseselt seotud PR-agentuuri tööga, aga nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.

“Nii IT-tehnoloogia kui ka rahvusvaheliste suhete teadmised on kindlasti kasuks tulnud — erinevate klientide toodete ja teenuste maailmas toimuvate arengute konteksti paigutamisel.”

Kert: Tartu Ülikool, ajakirjandus ja kommunikatsioon – varem bakalaureuseastmes, nüüd on kohe magistri lõpp käes. METAs on haridusest ja eriti kontaktidest väga palju kasu olnud. Nii üht kui ka teist pidi – koolitöödes praktilise kogemuse ja visiooni kasutamisel kui ka töistes tegemistes kooli teoreetiliste teadmiste ja tutvuste kasutamisel.

Agentuuris töötamine. Mis on peamised eelised?

Erik: Peamine eelis on kindlasti mitmekesisus ja seeläbi võimalus õppida tundma väga erinevaid sektoreid. Ühel päeval tegeled rohepöördega, teisel näiteks toidukultuuriga. Pidevalt saan teada midagi uut ning igav ei hakka.

Kert: Paindlikkus ja erinevad kliendid. Ma alguses arvasin, et mõned kliendid ja teemad on mulle väga võõrad. Aga kultuurikommunikatsiooni juurest ehituse, logistika ja kaubanduse juurde tulemine on värskendav ja maailmapilti avav.

Lily: Olen sama meelt. Aga ka META kontorikultuur – inimestel tekib lihtsalt õigustatud FOMO, kui liiga kaua kontorist eemal ollakse. Tööaja osas meeldib mulle paindlikkus: ise vaatad, millal tuled ja lähed, aga seda oma südametunnistuse ning üksteise väärtustamise põhimõttel.

Nimeta kolm isikuomadust või oskust, mida METAs töötamise jooksul kõige rohkem arendanud oled.

Kert: Järjepidevus – iga pall ei lähe alati esimese korraga õigesse auku. Seega tuleb mõnda pitch’i teha mitu korda, või tuletada iga päev kliendile oma sisendisoovi meelde. Kliendipõhisus – mulle METAs väga meeldib, et me tegutseme kliendi huvide põhiselt. Vahel on näha, et me võime ühe projekti või teema või artikliga näha veel vaeva ja jõuda perfektse tulemuseni. Samas tuleb vahel vaadata ka tagasi, mida oleme juba saavutanud, ja hinnata, kas edasine on ressursse väärt. Selles osas mulle tundub, et META hoiab kliente väga. Ja ka projektijuhtimine – kõik, mis seondub igapäevase suhtluse ja infovahetusega.

Lily:  Kindlasti on arenenud eneseväljendus, enesekindlus kui ka töötamise efektiivsus. Kokkuvõttes EEE.

Erik: Arusaam sellest, mis muudab uudise või sündmuse ajakirjanike ja lugejate jaoks intrigeerivaks. Oskus täiesti tundmatusse teemasse ennast kiiresti sisse lugeda ja kurssi viia. Võime paralleelselt „žongleerida“ mitmete täiesti erinevate projektide ülesannetega.

“Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.”

Kui Eesti juhtivasse valitsussuhete- ja PR-agentuuri tööle tulla, siis võib kindel olla, et aasta pärast…

Lily: … võid teha ajakirjanikele pitch’e ilma suurema higistamiseta.  

Erik: … pead ikka sugulastele jõululauas sugulastele selgitama, mida sa täpselt teed.

Kert: Kuna ma olen varem muuseumitööga kokku puutunud, siis meenus, kuidas Sirje Karis kord ütles, et kui inimene muuseumis käies kasvõi ühe asja võrra targemaks saab, on väga hästi. Mul on iga päev töötades sama. Kui kasvõi ühe asja võrra targemaks saan, on hästi. Siiani on see absoluutselt iga päev ka õnnestunud.

Too välja üks eelarvamus agentuuris töötamise kohta, mis on 100% müüt; või üks eelarvamus, mis tõesti ka paika pidas?

Kert: See on müüt, et agentuuris töötavad kõrgid ja „ära tõusnud“ inimesed. Kolleegid on väga toredad ja eriti meeldib, et alati tulevad jutuks erialased jutud, mida teistes seltskondades eriti tihti ajada ei saa.

Lily: Mul oli eelarvamus, et PR-agentuuris on ajalehed alati laual. See vastab igati tõele.

Ma arvan, et minu müüt on olnud pigem seotud turunduskommunikatsiooni assistendi ametinimetusega agentuuris. Kui tavaliselt mõeldakse, et assistent toob kohvi ja kirjutab neid artikleid, mida keegi teine valmistada ei eelista, siis METAs olen ma esimesest päevast toonud kohvi vaid iseendale ja hüpanud pea ees väga põnevatesse ülesannetesse.

Too välja oma silmapaistvaim projekt, mille kulgemise või tulemustega enim rahul oled?

“Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.”

Lily: Ma olen METAs olnud peaaegu kaks kuud ja juba selle ajaga olen saanud iseseisvalt kliendile kommunikatsiooniplaani koostada ja selle otsast lõpuni ellu viia. Usaldus paneb proovile, aga õpetab metsikult palju.

Kert: Ühte konkreetset ei olegi, aga mulle väga meeldivad need hetked, kus kliendi sisend on väga minimaalne, aga mul õnnestub ära tabada, mis on olnud soov ja mõte selle taga. Mõned korrad on see väga hästi välja tulnud ja tulemus olnud kõigile sobiv. Selles ongi ilmselt agentuuri eelis, sest püsiv koostöö õpetab mõlemat poolt.


Lugemisaeg 4 min

Ann Hiiemaa: B2B-turunduses on kangelaseks klient

Kes on on kliendiloo kangelane?  Aga kaabakas? Ja kes oled seal sina?

Ma armastan inimesi ja nende lugusid. Üks mu lemmikfilme on “Moneyball”, mis räägib pesapallist ja sellest, kuidas Oakland A treener Billy Beane leidis olematu eelarve juures konkurentsieelise, rakendades statistilise süvaanalüüsi meeskonna üles ehitamiseks.

See Michael Lewise raamatul „Moneyball: the art of winning an unfair game“ põhinev film kasutab klassikalist mudelit, mida esineb väga paljudes teisteski filmides. Näiteks filmis “Lord of the Rings”, ühes mu teises suures lemmikus “Forrest Gump”, aga ka linateostes nagu “King´s Speech”, “Tenet”, James Bondi filmides ja enamikes muinasjuttudes.

Lühidalt öeldes: peategelane ehk meie kangelane soovib saavutada midagi, milleni on väga keeruline jõuda. Hetkel, kui ta on juba alla andmas, sekkub ootamatult abiline (näiteks giid, muusikaõpetaja, muusa, ärijuht, kommunikatsiooniekspert), kes pakub plaani ja toetab kangelast tema eesmärgi täitmisel.

Loomulikult on loos ka alati oma kaabakas või vaenlane. Ja loomulikult saavutab kangelane kokkuvõttes oma eesmärgi. Miks ma seda lugu räägin? Sest B2B-kommunikatsioonis on võtmeteguriks seesama lugu.

B2B põhiline küsimus: kes on kangelane?

Donald Milleri raamatus „Building a storybrand: clarify you message so customers will listen“ on välja toodud sama raamistik oma toote müümiseks: kangelane, kaabakas, giid, plaan, CTA, läbikukkumine ja edu.

Lugu saab alguse kangelasest. Ettevõtted peaksid küsima, kes on nende jaoks kangelane? Ja need ei saa kunagi olla nemad ise, vaid just kliendid. B2B-brändi kommunikatsioonistrateegia keskmes peab alati olema klient. Tema vajadustele ja soovidele keskendumine on kriitilise tähtsusega.

Kangelane ei saa olla kunagi ettevõtte ise, vaid just kliendid.

Elementaarsed küsimused: kes on meie klient, mis on tema põhilised väljakutsed ja vajadused, kuidas ta meiega suhtleb, mis kanaleid ta kasutab, et oma probleemidele lahendused leida, kes on tema jaoks autoriteet, keda ta kuulab? Ja eelkõige – kuidas meie toode või teenus teda aidata või toetada saaks?  Kogu oma pakkumine tuleb üles ehitada kliendi väljakutsetele ja probleemidele.

Mis või kes on sinu kliendi jaoks see niinimetatud „kaabakas“, see probleem, mis teda frustreerib? Harvaesinev pole ka olukord, kus klient ei suuda oma probleemi sõnastada – valu on, aga kus täpsemalt?

Teejuht – see oled Sina

Nüüd tuleb mängu giid, kes aitab kangelasel – ehk kliendil – seda väljakutset lahendada. Tema ehitab plaani, et aidata kangelasel oma eesmärke täita. META Advisory’s ehitame kommunikatsiooniplaanid alati kliendi äriliste eesmärkide peale, sest kommunikatsiooni eesmärk on toetada ärikasvu.

Teejuht pakub väärtuslikku sisu, nõuandeid, mis aitavad kangelasel jõuda lahenduseni. Sisu loomise aluseks on kliendi ees seisev teekond – lahenduste otsimisest väikeste võitudeni.  Seepärast on kõige olulisem “kangelase” teekonna võimalikult täpne kaardistamine.

B2B-ettevõtete puhul on miinimumtegevusteks siinkohal visuaalselt atraktiivne kodulehekülg, tugev copy ja arusaadav sõnum, mis on ehitatud kangelase väljakutsele. Järgmises etapis kliendilood (testimonial’id), väga tugevad juhtimisanalüüsid, veebiseminard, valdkonnauuringud, taskuhäälingud ja nn valged paberid – kontseptuaalsed raportid, mis avavad konkreetse probleemvaldkonna ja väljakutse tervikuna – miks seda seni on raske lahendada olnud, kuidas on seda proovitud teha, varasema erialase kirjanduse kokkuvõtted, uus filosoofiline lähenemine jpm. Oma sõnumiga tuleb olla seal, kus on sinu klient ja kõnetada teda nii, et sinu sõnum jõuab talle kohale.

B2B-klientidele on võrgu kaudu saadava info hulk määratu – informatsiooniga võisteldakse ostjate tähelepanu pärast. Brent Adamson Gartneri uuringufirmast kirjutab järgmise aasta Harvard Business Review’ esimeses numbris sellest, et B2B-kliendid kulutavad ainult 17% oma ostuprotsessist selleks, et rääkida potentsiaalsete tarnijatega. Kogu eeltöö tehakse ise, lihtsasti kättesaadavat infot kõrvutades ja analüüsides.

17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsat sõnumit kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Brent Adamsoni analüüs kattub sellega, mida meie, turundajad, oleme õppinud lugude jutustamise ja kliendile teejuhiks olemise kohta – see 17% ajast, kui müügiinimestel on kliendiga otsekontakt, tuleb kasutada väga lihtsa sõnumiga kliendi suunamiseks, et juba varem loodud otsustusmaatriks leiaks ise sinus endale sobiva lahenduse.

Oluline on kangelasele kristallselgeks teha, mida sinu ettevõte pakub ja kuidas see aitab tema probleeme lahendada.

Persoonibrändid

Selleks, et teejuhti kuulataks, on tal vaja esmalt kehtestada end autoriteetse allikana, saavutada eksperdikuvand ning luua ühised edukogemused, mis on edasise usalduse loomise aluseks. Inimesed ei osta alati parima ettevõtte tooteid või teenuseid. Nad ostavad tooteid ja teenuseid, mida nad mõistavad. Ja täna ostavad nad neid tooteid ja teenuseid parema meelega neilt, kes on oma valdkonnas tuntud tegijad ning nende jaoks olemas olulistel hetkedel, kui on nõu ja abi vaja.

Inimesed tahavad töötada inimeste, mitte ettevõtetega.

Ka siin tuleb mängu kommunikatsioon,. B2B-turunduses on uus ajastu – isegi kui enamik müügikontaktidest on nüüd distantsilt ja elektroonilistes kanalites, siis paradoksaalselt on vaja sedavõrd rohkem kommunikatsioonis hoida inimlikku joont – inimesed tahavad töötada teiste inimeste, mitte ettevõtetega. Väljakutse ettevõtte jaoks on leida oma tiimidest, seehulgas müügitiimidest rohkem karaktereid ja persoone, keda omakanalite ja teenitud meedia kaudu rohkem oma kliendisegmentidele avada –  ehitada oma turunduskommunikatsioon üles inimestele. Loomulikult toetab see ka ettevõtte mainearhitektuuri erinevaid alustalasid, töötab koos tööandja brändinguga jne. Valdkonna eksperdid ja silmapaistvad persoonid aitavad ehitada tugevat brändi, tugev bränd aitab omakorda teha rohkem müüki.

Siin tuleb rakendada nii üldmeedia kui ka omakanalid. Täna on väga vähe neid, kes LinkedInis ja üldmeedias oma persoonibrände süsteemselt ja teadlikult ehitavad. See toetab B2B ettevõtete jaoks ka täna üht akuutsemat väljakutset – värbamist.

Miller toob oma raamatus välja veel kaks punkti: edu ja läbikukkumine. Ehk siis – milline on kangelase elu juhul, kui nad ei osta sinult, ja milline oleks tema lugu siis, kui ta sinult ostaks. Ja me kõik teame, et see elu peaks kahtlemata olema märksa vähem nauditav siis, kui ta sinult ei osta.

Lugemisaeg 7 min

Strateegilise kommunikatsiooni meistriklass – valitsussuhted

Käimasolev kümnend toob kaasa ennekõike trükimeediale orienteeritud suhtekorraldusettevõtete hääbumise, mis peegeldub juba praegu Eesti PR-ettevõtete ümberreastatud edetabelites.

Klientidel aitavad nii väärtust luua kui ka sissevõidetud positsioone kaitsta agentuurid, mille põhitegevus ei keskendu välisele pildile, vaid tulemustele. Võib öelda, et valitsussuhted ongi üks äärmiselt tulemuskesksetest suhtekorraldusliikidest.

Valitsussuhete lahtimõtestamisel demokraatliku ja avatud ühiskonna kontekstis on võtmetähendusega mõiste “huvi”. Ilmne on, et rahvakogu ajastul uutest ning radikaalsetest konsensusaruteludest sissevõetule võib “huvi” mõjuda tõrjuvalt, sest selles peitub põhimõtteline püüd eristada inimesi ja ettevõtteid lähtuvalt sellest, mida nad tegelikult soovivad.

Valitsussuhete käsitlemine sõltub sellest, kuidas mõista avalikku huvi. Lihtsustatult on avalik huvi angloameerika poliitikafilosoofias ja õigusruumis erahuvide summa – nii nagu Adam Smith teoretiseeris oma “Uurimuses rahvaste rikkuse olemusest ja põhjustest” (1776). Üks tuttav Prantsuse kolleeg on rääkinud põhjustest, miks prantslastel on valitsussuhteid ja eestkostet olnud keeruline oma poliitika kujundamisse ja demokraatia konteksti sobitada. Alates Jean-Jacques Rousseau’ “Ühiskondlikust lepingust” (1762) on prantslased defineerinud avalikku huvi kogukonna kui terviku üldhuvina. Arvata võib, et selline põhimõtteline konflikt mõistete tasemel pole võõras ka meile: mõnikord tundub, et rahvakogu initsiaatorite käsitlus üldhuvist ja sellega seoses ka ühiskonnast on eespool nimetatud mõttes prantslaslik.

Valitsussuhete ajalugu

Valitsussuhted on põhiolemuselt liberaalse demokraatia tingimustes kõigi seaduslike vahendite kasutamine oma kliendi huvide esindamiseks suhetes seadusandliku või täitevvõimuga. Lobitegevus, mille sünnimaaks selle tänapäevases mõttes saab kindlasti pidada Ameerika Ühendriike, on traditsiooniliselt ennekõike otsustajatele suunatud protsess. USA-s võeti föderaalne lobiseadus vastu 1946. aastal. Selle kohaselt tekkis lobitöötajatel kohustus end Ühendriikide kongressi mõlema koja juures registreerida. Võrdluses Euroopa Liiduga võib siia juurde tuua vaid tõsiasja, et Euroopas jõuti Siim Kallase eestvedamisel lobiregistri asutamiseni alles mõni aasta tagasi.

Ometigi võtab see ka tänapäeval lihtsustatuna lobitegevuse olemuse kokku: õigete otsustajate ja otsustuskorra väljaselgitamine ja kliendi seisukohtade esitamine nõnda, mis suurendab nendega arvestamise tõenäosust.

Termin lobby pärineb enam levinud versiooni kohaselt 1860. aastate Washingtonist. Nimelt kõik, kes tahtsid mõjutada toonast Ühendriikide presidenti Ulysses S. Granti, kogunesid Williardi hotelli lobby-baari, kuluaari, kus president armastas õhtust süüa. Legendi kohaselt väsis Grant õige pea pealetükkivatest tegelastest ja hakkas neid kutsuma lobbyist’ideks ehk kuluaaripoliitikuteks. Ometigi võtab see ka tänapäeval lihtsustatuna lobitegevuse olemuse kokku: õigete otsustajate ja otsustuskorra (kuidas otsus sünnib erakonnas, komisjonis, parlamendis tervikuna, ministeeriumis, ametis) väljaselgitamine ja kliendi seisukohtade esitamine nõnda, mis suurendab nendega arvestamise tõenäosust.

Ametnikud on otsustajad

Valitsussuhete professionaali ülesannete hulgas on ka konkureerivate huvide ja mõjutate väljaselgitamine ning selle käigus liitlaste ja oponentide leidmine, koalitsioonide ja alliansside asutamine, rohujuure tasandil töö erinevate kogukondade ja sarnaste huvidega rühmade kaasamisel.

Siinkohal on oluline märkida, et otsustajaks ei ole tänapäeval enam üksnes poliitikud, vaid ennekõike ametnikkond. Valitsemisprobleemide ja poliitika abil “ravida püütavad haigused” on niivõrd keerulised, et sisuline kompetentsus lahenduste väljatöötamiseks asub siiski valitsuses (ministeeriumides). See on paratamatu tendents kõikjal arenenud demokraatiates, mistõttu ei ole meil riigikogu kohta kasutatav halvustav kummitempli-väljend sugugi kohane. Seadusandja ülesanded seadusloomes ongi teisenenud.

Euroopa Liidu traditsioon erahuvide kaasamisel on Ameerikaga võrreldes mõneti avatum. Euroopa Komisjoni administratsiooni suurus on vaid 2% USA administratsioonist ja vajab seetõttu pidevalt poliitika kujundamisse sisendit erinevatelt huvirühmadelt, keda kujundatav poliitika puudutab. Praegu on hinnatud, et Brüsselis tegutseb igal ajahetkel umbes 15 000 lobistöötajat ja 2500 lobiorganisatsiooni. Euroopa Parlamendi ühe aruande kohaselt tegutseb ainuüksi parlamendis umbes 5000 lobitöötajat, kui kokku lugeda asjaomased külastusload.

Euroopa liidu riikides on tavad omakorda erinevad. Näiteks on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Leedus kehtinud lobby-seadus juba 2000. aastast (lobitöötajaid atesteeritakse, oma suhted tuleb deklareerida, kuid kohustustega kaasnevad ka õigused: ligipääs oma klientidega seotud eelnõudele, enne kui need laiatarbekaubaks muutuvad jne). Valdkond on reguleeritud ka Poolas ja Ungaris.

Pakkuda tuleb lisaväärtust

Lobitööd saab teha ennekõike aktuaalsetes küsimustes. Valitsussuhted on valdkond, mis tühilaske ei kannata. Seetõttu on oluline seada oma tegevusele keskpunkt. Samuti on lobitöö tihtipeale väga pikaajaline. Esiteks tuleb end tõestada sisulise ja usaldusväärse partnerina, kellega konsulteerimisest tõuseb ka laiemalt kasu ehk kuivõrd suudame oma oskusteabega pakkuda otsustajatele tegelikku lisaväärtust.

Ka poliitika kujundamine ise on pikaajaline protsess. Ühes ametkonnas – olgu Tallinnas või Brüsseli mõnes direktoraadis – võib ametniku peas sündivast ideest seaduseks saamiseni kuluda viis aastat. Ärivaldkonnad, mis sellest seadusest sõltuvad, peavad olema kõikidest võimalustest teadlikud. Nii on üks oluline teenus ka valitsussuhete pidev seire, sest see tagab alusteabe, mille põhjal tegevusplaanis muudatusi teha.

Valitsussuhted on muidugi ennekõike ka suhtepõhine teenusvaldkond. Suhtluspartneriga manipuleerimine või teadlikult väärteabega varustamine ei tule sel puhul kõne alla. Valitsussuhete nõustaja suurim kapital on suhted, mille vundament on usaldusväärsus.

Kui keegi pakub abi mõtte “ma tean kedagi, kes teab kedagi” saatel, siis olete määratud hukule. Poliitika kujundamine on Eesti enamikus ametkondades ja ministeeriumides äärmiselt professionaalne protsess ning üksikute inimeste tundmine seal iseseisvat väärtust ei anna. Vaid üksikud poliitikutest ministrid annavad pidevalt seadusloomesse poliitilist sisendit loome esimestes etappides, mitte alles heakskiidu faasis. Enamustes valdkondadest, kus ei ole juba kaugele näha suurt hinnalipikut (kulu, vahetut mõju) ja huvigruppide surve on väike, on “pastakas” valdavalt ühe osakonna taseme peaspetsialisti käes. Tähtis on osalusprotsessi kureerida teadmistepõhiselt. Oma huvide edendamisel peab põhitähelepanu olema sisuliselt tugeval argumentatsioonil, mida saavad toetada muud eespool nimetatud valitsussuhete asjaolud: meedia ja avalik arvamus, eestkoste rohujuure tasandil ja suhtekorraldus huvirühmadega, kogukonnasuhted, heategevus jne.

Poliitika kujundamine

Ekslik on pidada valitsussuhete töö põhiliseks asukohaks rahvuslikku parlamenti, Eesti puhul riigikogu. Valitsussuhete töö hõlmab kõiki poliitikakujundamise staadiumeid. Kui juttu on muudatusest seadusandluses, siis alles nn riigikogu faasis oma huvisid kaitsta on peaaegu lootusetu ettevõtmine. Nimelt on poliitikakujundamise põhiprotsessis sulepea ennekõike valitsuse ja professionaalsete ametnike käes. Suurem osa poliitikast sünnib väljaspool koalitsioonileppes ja erakondade valimislubadustes kirjapandut.

Valitsussuhete tegevus on pikaajaline, sest poliitika kujundamisel on mitu etappi. Need võivad mõnikord väldata aastaid ja neisse sisenemise võimalused on erinevad. Eduka tegutsemise eeldus on oma huvidest (oma äritegevust mõjutavatest muutujatest) lähtuv pidev monitooring. Ebaõnnestunud lobiprojektid on hiliste ärkajate meeleheitlik rabelemine. Kuigi vahel on ka see vältimatu, iseäranis siis, kui järsu muudatuse poliitikas tingivad ühiskonda ja riiki hõlmavad ulatuslikud sündmused (nt Saksamaa energiapööre, loobumine tuumaenergiast: sellele vastu seista oli lootusetu ja võitjateks on hoopis kiired kohanejad).

Meedia osa poliitika kujundamisel

Küllap pole lugejale saladus, et meedial on poliitika kujundamisel oma roll. See toob valitsussuhted kui suhtekorralduse eriliigi traditsioonilise kommunikatsiooni juurde tagasi.

Meedial on poliitika kujundamise igas etapis teoreetilises plaanis oma ülesanne. Tänapäevases mõttes nii alt üles meedia ehk sotsiaalmeedia kui ka traditsiooniliselt ühesuunaliste meediakanalite, nt trükiajakirjanduse ja televisiooni kaudu saab aidata probleeme ühiskondlikult tajuda, defineerida, aidata neil tõusta valitsuse töö päevakorda, ekspertide ja teiste isikute konstruktiivse kajastuse abil sõnastada sobivaid lahendusi. Samuti on meedial tahes või tahtmata suur roll lahendustele seaduse jõu andmisel, nendele toetuse leidmisel.

Meedia jälgib valitud lahenduste rahastamist (kulu eelarvest), kui õnnestunult poliitikat ellu viiakse, annab sellele hinnanguid ja tagasisidet ning teeb ettepanekuid korrektuuriks. Siiski võib öelda, et valitsussuhetes on traditsiooniline meedia veel keskne, kuigi turunduskommunikatsioonis selle roll aina kahaneb. Üks brand’i-juhtimise alustekst ja õpik viitab Zenith Optimedia uuringule, mille kohaselt on tarbijate eneste arvates trükimeedia nende brand’i- ja tarbimiseelistuste kujundamisel kahekümnest erinevast mõjuallikast viimasel kohal. Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga kindlasti peegeldub see juba Eesti trükimeedia kahanevas reklaamitulus. Kuigi juba langevad nii lugeja- kui ka vaatajanumbrid, on need kanalid jäänud endiselt arvamusliidrite ja keskklassi omavaheliseks veenmise, lepitamise ning läbirääkimiste kohtadeks.

Valitsussuhted on strateegiline tegevus

Sõna “strateegiline” tähendab omadust, mida kahjuks on ka suhtekorraldajad aidanud ära lörtsida. Võib küsida, mida strateegilist on pressiteate toimetamises. Valitsussuhted aga on kahtlemata ärioperatsioonide strateegilise tasandi töövahend, sest see eeldab oskusliku elluviimise korral mitte ainult enda huvide adekvaatset selgitamist ja nende edendamist, vaid ka teiste ühiskonnas osalevate ning ettevõtte erihuviga puutumuses olevate rühmade huvide, seisukohtade ja planeeritavate käikude väljaselgitamist.

Eestis aga on väga madal korruptsioonitase, mistõttu on tugevama argumendi puhul võrdlemisi suur võimalus debatt võita.

Valitsussuhetes on mänguteoreetilist mängulisust, mis muudab selle eluala kahtlemata huvitavaks. Paradoksaalne aga on nõudmine, mis see amet pidajale seab: täielikult alla suruda enda erihuvid ja seisukohad. Kõige tähtsam aga on teadmine, et Eestis on võimalik seda tööd hästi teha. Eesti on väike ja seetõttu on valitsussuhete töö eeltingimus tugev suhtekapital. Eestis aga on väga madal korruptsioonitase, mistõttu on tugevama argumendi puhul võrdlemisi suur võimalus debatt võita.

_____________________________________________________________

Lobitöö Eestis

Eestis on aktuaalne küsimus, kas poliitika kujundamise protsessis erahuvide eest seismisel lubatu ja lubamatu peaks olema seaduse tasemel reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et viimasel ajal meedia tähelepanu saatel ja suure furooriga alanud kriminaalasjad ametnike ning ettevõtete huvide kokkupuutest süstisid üksjagu ärevust kõigisse, kelle jaoks huvide esindamine ja kontakt otsustajatega on igapäevane tegevus.

Teisest küljest, samade kriminaalasjade koostlagunemine või riigikohtu selge lahend nn Eliste kaasuses on samavõrra rahu taastanud. Sellele vaatamata ei soovi ettevõtted ega nende seaduslike huvide kaitsjad anda end täieliku teadmatuse või kellegi teise meelevalda. Nii on Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vedamisel koostöös justiitsministeeriumiga välja töötatud huvide esindamise hea tava esimene versioon.

Hea tava kõrval on justiitsministeerium lubanud käesoleval aastal tulla välja ettepanekutega lobitöö väljatöötamisel, samuti on päevakorral põhimõtete kaasamise hea tava ja hea õigusloome üksikasjalikum selgitamine, vajadusel ka seaduse tasemel. Samuti on valitsus kinnitanud uue mõjude hindamise metoodika, mis samuti muudab poliitika kujundamise protsessi läbipaistvamaks. Justiitsministeerium on lubanud läbi vaadata mõjuvõimuga kauplemise osa karistusõiguses. Siin on väga oodatud selge käsitlus sellest, milline on ametiisikute ja ka teiste isikute jaoks õigusloomes või otsustusprotsessis lubatud kaasamistegevus.

Selguse nimel olgu öeldud, et nii mina kui ka minu kolleeg meie ettevõttes pooldame pigem lobitöö reguleerimist seadusandluse toel. Variante selleks on mitmeid – lobistide atesteerimine või registreerimine (loomulikult peaks lisaks kohustustele kaasnema sellega ka mingid õigused), institutsionaalne lähenemine (reguleerida näiteks ligipääsu Riigikogule, valitsusasutustele, eelnõudele), ametnike põhine (st kontakte ei peaks registreerima mitte lobist vaid tegelikult hoopis ametiisik) jms.

_____________________________________________________________

Huvide esindamise hea tava* olulisemad punktid

1. Huvide esindajate arvamused seadusloomes ja otsustusprotsessides on avalikud.
2. Seadusloomes ja otsustusprotsessides tuleb arvestada erinevate huvigruppide arvamustega, kui huvigrupid on avalikud ja on selgelt määratletud, kelle huvisid nad esindavad.
3. Nõustajad, kes esindavad ühe konkreetse kliendi huve, on kohustatud ametlikes kirjades välja tooma oma kliendi andmed, keda nad seadusloome protsessis esindavad.
4. Esindamine peab olema professionaalne, argumenteeritud, põhinema faktidel ja esindatava tegevusvaldkonna teadmistel.
5. Huvide esindamine ei tähenda mitte ainult probleemide tõstatamist ja laitmist, vaid huvide esindamisel esitatakse võimalikult konkreetsed ettepanekud ja lahendused

* Dokument on pikem ning saadaval selle koostanud organisatsioonide kodulehtedel.

Artikkel ilmus kommunikatsiooniajakirjas Kaja.

META Advisory võitis piirkonna suurimal kommunikatsioonikonkursil peaauhinna

Lugemisaeg 2 min

Work in Estonia ja META Advisory koostöös loodud imagokampaania “Skip 2020. Step into the future.” sai Eventiada IPRA GWA kommunikatsiooniauhindade jagamisel parima tööandja turunduse kampaania eriauhinna. Piirkonna suurimal kommunikatsioonivaldkonna konkursil osales tänavu rekordarv osalejaid ühtekokku 15 riigist. 

11. korda toimuva Eventiada IPRA GWA konkursi eesmärk on tunnustada  aasta parimaid kommunikatsioonivaldkonna tegevusi. Work in Estonia ja META koostöös valminud “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania nomineeriti kahes suuremas kategoorias – esikoht pälviti parima tööandja turunduse kampaania loomise eest muutlikul ajajärgul. Kampaania sai peavõidu ka täiesti uues, säästvale arengule suunatud auhinnakategooorias. 

Work in Estonia “Skip 2020. Step into the future.” imagokampaania keskendus Eestis asuvate IT-ettevõtete abistamisele välistööjõu leidmisega.

“Täna on tööandja turundus kasvava tähtsusega iga ettevõtte ja organisatsiooni jaoks. Võitlus talentide pärast on kestnud juba paar aastat, ent on alles saavutamas oma haripunkti. Väga suur mõju on just terviklikel kampaaniatel, kus digi pole eraldatud traditsioonilisest kommunikatsioonist, vaid on üksteist toetama pandud,” avaldas META äriarendusjuht ja Skip2020 projektitiimi liige Ann Hiiemaa, kelle sõnul on kaasaegse kommunikatsiooniagentuuri võtmeoskus liita omavahel meediasuhtlus, turundus, reklaam ja sotsiaalmeedia. 

Skip2020 kampaania käigus lisandus Work in Estonia lehele 222 uut tööpakkumist, kampaanialehte külastas 17 242 inimest ning lehele kirjutati 124 “Võimalik ainult aastal 2020” lugu IT-sektori inimestelt 35 riigist. Kampaaniavideot vaadati kahe nädalaga rohkem kui 343 000 korda.

META Skip2020 tiimi kuulusid Maarja Karmin, Laura Põldma, Anni Türkson ja Ann Hiiemaa. Work in Estonia projektijuhiks oli Kristi Veskus, kampaania digipartneriks agentuur Age Creative.

Eventiada IPRA GWA konkurssi on korraldatud alates 2011. aastast Orta Communications Groupi ja International Public Relations Associationi poolt. Tänavusel aastal kuulus žüriiliikmete hulka 35 kommunikatsioonialast eksperti 17 eri riigist. 

Kogemuslugu: https://metaadvisory.ee/case-study/skip-2020-step-into-the-future-ehk-murdsime-muuti-avaliku-sektori-imagokampaania-korraldamisest/

Lugemisaeg 6 min

Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?

Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis.

  • Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine.
  • Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis.
  • Väikese mõisakooli tegevuse jätkamise nimel järjepidev sisuloome kooli Facebooki lehel.

Need on mõned näited kogukonnaaktivismist sotsiaalmeedias, mida on viimastel aastatel ka Eesti ühismeediamaastikul üha enam näha. Internetti ei kasuta mitte ainult massiliikumised, vaid ka väikesed kogukonnapõhised liikumised, kellele pakub sotsiaalmeedia võimalust väljendada end nii kohalikes piirides kui ka väljaspool neid[i]. Kodanikuühenduste sisemise dünaamika seisukohalt on märkimisväärne sotsiaalmeedia kui võrgustumisvahendi tähtsuse kasv, leiavad Tanel Vallimäe ja Peeter Vihma Tallinna Ülikooli, Balti Uuringute Instituudi ja Turu-uuringute ASi koostöös 2019. aastal valminud Eesti kodanikuühiskonna olukorda hindava uuringu tulemusi analüüsides.[ii]

Kriitikute silmis on online-aktivism seevastu lihtsalt slacktivism – tegevus, mis võib tekitada inimeses hea tunde, ent millel on tegelikult poliitilistele otsustele väike mõju (inglise keeles slack: loid, passiivne)[iii]. Kuidas siis sotsiaalmeedia-aktivismi suhtuda – on see tegevus, mis tõmbab kodanike tähelepanu kõrvale teistest ja tõhusamatest osalusvormidest? Või on sotsiaalmeedia eelkõige kraadiklaas, mis on kasulik vajalikul hetkel kogukonna meelestatuse mõõtmiseks? Ning kuidas suhtuda arvamusse, et peamiselt sotsiaalmeedias tegutsemine ja oma sõnumite seal levitamine muudab algatuse vähem tõsiseltvõetavaks?

Uurisin oma bakalaureusetöös “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel” kommunikatiivsete aspektide, aga eelkõige sotsiaalmeedia mõju kogukonnaaktivismile nii mobiliseerimis- kui ka mõjutustegevuste vaatenurgast Põlva Haigla sünnitusosakonna, Lüganuse lubjakivikarjääri ning Harmi kooli juhtumi näitel. Aruteludest algatuste eestvedajate ning kodanikuühiskonna ekspertide Hille Hinsbergi ning Martin Noorkõivuga koorusid välja mitmed tähelepanekud, mis võiksid aidata 21. sajandi aktivistil mõtestada sotsiaalmeedia rolli nii mobiliseerimise kui mõjutamise vaatepunktist.

Kogukondade arvamus nähtavaks. Sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle ja teeb pahameele nähtavaks. Ühe uuritud juhtumi eestvedaja leidis, et kodanikuühiskonna mõttes on sotsiaalmeedia teinud laiemalt tajutavaks, et Eestis on väga palju erinevaid arvamusi ühiselu korraldamise osas. Selle tulemusena tekkiv pluralism on küll hea, ent samas kaasneb pahameele nähtavaks tegemises ka sotsiaalmeedia kasutamise varjukülg, mida nimetaksin arvamuste paljususe efektiks. Nagu nendib üks eestvedajaist: kui arvamusi on palju, võib otsustavatel positsioonidel olevatel inimestel tekkida tunne, et kõikide arvamust ei olegi võimalik arvesse võtta. See pärsib aga kodanikuühiskonna tegevust. Sellisel üha “tihedamal turul” tavapärased meetodid – nii plakatiprotestid kui Facebooki protestiüritused – ühel hetkel devalveeruvad.

Toetuse kandumine päris tegevusteks. Sotsiaalmeedia kasutamine võib olla kasulik toetuse kaardistamiseks: üks eestvedajaist tajus, et Facebook töötas teatavas mõttes kraadiklaasi ning olukorra hindajana – kuna alguses ei teatud, kas kogukond on sulgemisotsusega rahul või mitte, andis see eestvedajaile hea sisendi meelestatuse mõistmiseks. Samas tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kogutud toetus ning tuhanded Facebooki grupiga liitujad lisavad algatusele ka reaalset väärtust? Kui paljud nendest inimestest, kes Facebookis aktiivselt kaasa elavad, on valmis ka päriselt midagi tegema? See küsimus tõstatus ka aktivistide endi jaoks. Online-aktivismi on peetud niiöelda laiskade aktivismiks, mis kõnetab neid kodanikke, kes ei leia oma elus aega aktiivseks kaasalöömiseks.[iv]

Samas võib näiteks Põlva sünnitushaigla juhtumi puhul näha, et aktivism Facebooki grupiga liitumise näol väljendus ka reaalses tegutsemises. Allkirju koguti väga palju – üle 9000 – ning ka paberil allkirjade kogumist ei algatanud mitte eestvedajad, vaid teised kogukonna liikmed. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik sõltub sellest, mida ühele või teisele meetodile lisaks veel kasutatakse – kombineerides on võimalik eri kanalite miinuspooli korvata. Võrrelda tuleb võrreldavaid asjaolusid – paljud inimesed, kes on ainult sotsiaalmeedia-aktivistid, ei teinud kogukonna heaks varem mitte midagi.[v] Seega on online-aktivism parem, kui üldse mitte kaasa löömine.

Digilõhe digiriigis. Sotsiaalvõrgustikega kaasneb risk süvendada ebavõrdsust, kui sotsiaalmeedia kasutajate populatsioon kaldub tehnoloogiliselt asjatundlike ning kõrge inim-, sotsiaalse ja majandusliku kapitaliga inimeste poole.[vi] Tasub tähele panna, et ainult sotsiaalmeedias tegutsemine võib jätta osa kogukonnast arutelust kõrvale – olgu nendeks vanemad inimesed või hoopis need, kes on teadlikult otsustanud sotsiaalmeediast eemale hoida.

Samas võib küsida, kas Eestis, mis on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse 2019. aasta raporti andmetel digitaalse õppimise poolest Euroopa Liidu riikide seas esimesel kohal ning mille elanikel on kõrge arvutialane kirjaoskus[vii], peaks digilõhe pärast üldse muret tundma? Ehkki probleem ei pruugi olla nii suur kui mõnes teises riigis, on mõistlik arvestada, et online-kanalite kaudu on teatud gruppideni keerulisem jõuda. Järelikult on eri kanalite ja vahendite kombineerimine asjakohane ka digilõhe kontekstis: Facebooki grupi loomise kõrvalt tasub oma sõnumeid viia ka meediasse, korraldada silmast-silma üritusi ning vajadusel luua otsekontakte.

Tõsiseltvõetavuse küsimus. Kui mingi tegevus jääb vaid sotsiaalmeediasse, siis selle mõjuvõim piseneb ning otsustajatel võib tekkida suhtumine, et “las nad siis arutavad seal kuskil omaette ja elavad oma pahameele välja, elu läheb edasi”. Tõepoolest: kas otsustajad tajuvad arutelu Facebooki grupis võrdväärsena näiteks üle-eestilise päevalehe juhtkirja või näost-näkku kohtumisega? Sotsiaalmeedia tõsiseltvõetavuse puudumise ohtu siiski pole – kanali nime asemel loeb rohkem see, kas osatakse sõnumit kanalist „esile tõsta“, leida õige platvorm sõnumi levimiseks ehk üldine sõnumi vormistamise ja pakendamises oskus.[viii] Meediaartikli mõju võib vahel olla sotsiaalmeediapostitusest hoopis väiksem ning suur hulk poliitiku valijaid ühes grupis otsustajate jaoks palju mõjukam.[ix]

Sotsiaalmeediapädevuse ja rollijaotuse puudumine. Nagu mainitud: sotsiaalmeedia annab kogukondadele hääle. Ent igaühe arvamus ei ole alati konstruktiivselt esitatud ning kui sotsiaalmeediakanalite kasutamine on läbi mõtlemata ja kui postitusi saavad läbisegi teha mitmed kogukonna liikmed, võib selline tegevus jätta algatusest halva mulje. Siinkohal ei ole vajalik mitte tsenseerimine, vaid nii nagu mujalgi, on sotsiaalmeedias eduka tegutsemise eelduseks rollijaotuse läbimõeldus. Kindlasti ei jookse mööda külgi maha teiste kogukondade teekonna ja kogemuste jälgimine, sest see võib anda olulisi õppetunde.

Kõlakambri efekt. Konfliktsete kogukonnaaktivismi juhtumite puhul on oluline, kuidas tajuvad aktivistid vastaspooli ning nende arvamust ja argumente. Sotsiaalmeedia omadused (näiteks inimeste sõbralistist eemaldamise lihtsus) soodustavad paraku kõlakambrite teket.[x] „Ühine reaalsus” saab kõlakambris sotsiaalselt valideeritud ning see võib tugevdada inimeste maailmavaateid.[xi] Tugevnev maailmavaade ning kirglikkus mingi teema suhtes kipuvad väljenduma ka aktiivsemas ja tihtipeale emotsionaalsemas sõnavõtus. Ehkki ägedad debatid aitavad inimesi mobiliseerida, on avalikud debatid üha sagedamini liiga emotsionaalsed, mis toob kaasa polariseerumise ega ole kasuks ühenduste huvikaitseliste pikaajaliste eesmärkide elluviimisele.[xii]

Mõjutustegevuse ja kõlakambri kontekstis on oluline mõista, et kogukonna teadlikkus sellest, millele tuginedes otsuseid tehakse – ning mis on teiste huvirühmade, muuhulgas ka otsustajate nägemus –, mõjutab otseselt huvikaitse edukust. Kõlakambris võib kergesti tekkida olukord, kus liigne emotsionaalsus takistab konstruktiivse argumentatsiooni teket ning seetõttu otseselt ka kogukonna edukust diskussioonis osalemises. Vältida tuleks olukorda, kus ametnikud teevad otsuseid majanduslikele kaalutlustele tuginedes, ent aktivistid löövad neid hoopis teistsuguste „vitstega“. Emotsionaalsuse aste peaks sõltuma kogukonna eesmärgist: suure rahvaliikumise korraldamiseks võib see olla tulemuslik, ent liiga agressiivne tegutsemine hoopis poliitikud välja vihastada ning kogukonna vastu töötada.[xiii]

Vaikuse spiraal. Vaikuse spiraali teooria järgi tsenseerivad inimesed arvamusi, mille puhul nad eeldavad, et need on ebapopulaarsed.[xiv] On selge, et mida “laiemana” hoida kogukonna sõnum, seda rohkem inimesi selle “laiema” sõnumi alla ka mahub. Liigselt polariseerudes ning äärmuslikuks minnes (mida soodustab kõlakambri efekt) võib kogukond seega hoopiski liikmeskonda kaotada, sest ühisosa jääb järjest väiksemaks. Samas on välja toodud, et sotsiaalsete keskkondade ümbert seinte ära kadumise tõttu peab iga ütleja arvestama sellega, et ta kas solvab kedagi või silub oma sõnumi nii lahjaks, et ei paku enam kellelegi huvi.[xv] Siin tuleb igal kogukonnal leida endale sobiv tasakaal, kaasamaks võimalikult suurt osa kogukonnast, ent kaotamata seejuures omanäolisust.

Laura Põldma kaitses sel aastal Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö “Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel”. Täismahus töö on kättesaadav TÜ digitaalarhiivis DSpace.


[i] Ruiu, M., Ragnedda, M. (2017). Empowering local communities through collective grassroots actions: The case of “No Al Progetto Eleonora” in the Arborea District (OR, Sardinia). The Communication Review, 20(1), lk 51. https://doi.org/10.1080/10714421.2016.127227

[ii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 185. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[iii] Christensen, H. S. (2011). Political activities on the Internet: Slacktivism or political participation by other means. First Monday, 16(2), lk 9. https://doi.org/10.5210/fm.v16i2.3336

[iv] Cammaerts, B. (2015). Social media and activism. R. Mansell, P. Hwa (toim). The International Encyclopedia of Digital Communication and Society, lk 7. Oxford: Wiley-Blackwell. https://eprints.lse.ac.uk/62090/1/Social_media_and.pdf

[v] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[vi] Valenzuela, S., Arriagada, A., Scherman, A. (2012). The Social Media Basis of Youth Protest Behavior: The Case of Chile. Journal of Communication, 62(2), lk 13. https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.2012.01635.x

[vii] Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas. (2019). HITSA, 11. detsember. Kasutatud 02.02.2020, https://www.hitsa.ee/uudised-1/eesti-on-koige-digiopihimulisem-riik-euroopas

[viii] Hinsberg, H. (2020). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[ix] Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuu bakalaureusetöö raames.

[x] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xi] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xii][xii] Vallimäe, P., Vihma, T. (2019). Eesti mittetulundusühingud ja koostöö. Riigikogu toimetised, 40, lk 182. https://rito.riigikogu.ee/nr-40/eesti-mittetulundusuhingud-ja-koostoo/

[xiii] Hinsberg, H., Noorkõiv, M. (2021). Autori intervjuud bakalaureusetöö raames.

[xiv] Greijdanus, H., Fernandes, C. A., Turner-Zwinkels, F., Honari, A., Roos, C.A., Rosenbusch, H., Postmes, T. (2020). The psychology of online activism and social movements: relations between online and offline collective action. Current Opinion in Psychology35, lk 50. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2020.03.003

[xv] Viik, K. (2019). Konteksti häving sotsiaalmeedias. Postimees, 17. oktoober. Kasutatud 11.01.2020, https://kultuur.err.ee/992749/kadi-viik-konteksti-having-sotsiaalmeedias

Lugemisaeg 5 min

5 nõuannet mõjuisikutele tulemuslikeks koostöödeks: PR-agentuuri vaade

Mõjuisiku ehk influencer’i tiitli võib endale omistada praktiliselt iga sotsiaalmeedias tegutsev inimene. Sotsiaalsed meediumid annavad hääle kõigile inimestele – sisu loomise võimalus on igal soovijail.

Olles PR-konsultandina teinud koostööd ülemaailmselt tuntud brändide ning paljude sisuloojatega, on mul aastate jooksul tekkinud mitmeid tähelepanekuid, mille järgimisel võidavad nii sisulooja kui klient. Millised võiksid siis olla mõjuisiku töö parimad praktikad ning kuidas panna paika rutiinid, mis aitavad tagada, et klient pöörduks mõjuisiku juurde tagasi?

1. Säilita lojaalsus

Üks suurimaid vigu, mida mõjuisikuna teha, on tormata kohe pärast koostöö lõppu uude koostöösse mõne konkurendiga. See ei jäta head muljet ei koostööpartneritele ega agentuuridele. Mõjuisikuna säilita oma autentsus ning ole lojaalne nendele brändidele, kellega on olnud hea koostöö ja kelle tooteid tõepoolest ka koostöö-väliselt kasutad.

Nii kindlustad nii enda professionaalset kuvandit, aga näitad ka autentsust oma jälgijatele. Seekaudu suurendad võimalust, et klient soovib sinuga uuesti koostööd teha – mine sa tea, ehk tehakse ettepanek pikemaajalisemaks koostööks või pakutakse võimalust koos täiesti uus toode välja arendada.

2. Ära muutu Top Shopi reklaamiks

See ja esimene punkt täiendavad üksteist. Brändidele meeldivad need näod, kes räägivad toodetest endale omase karakteri ja huumoriga ning kes ei ole juba „ülekasutatud“ ehk ei lähe kaasa iga ettejuhtuva koostööpakkumisega.

Enamasti kipuvad just isiklikele omadustele ja huvidele truuks jäävad mõjuisikud suurel hulgal koostööpakkumisi saama. Seega ongi mõjuisiku enda teha, kas temast saab reklaamtahvel Pirita teel või säilitab ta enda kanalile omase sisu ja sobitab brändid sellega, mitte ennast brändidega.

3. Tähtajad, tähtajad, tähtajad – need on tähtsad

Jah, tähtaegadest on oluline kinni pidada. Kampaaniad planeeritakse kindlatele perioodidele ja enamasti on koostöö mõjuisikuga ainult üks osa tervest suurest kampaaniast. See tähendab, et suhtumine „vahet ju pole, millal ma sisu üles panen“ ei ole kindlasti ideaalse koostööpartneri mõtteviis.

Tasub arvestada, et projektijuhtide jaoks on pidev tähtaegade meelde tuletamine ja arupärimine mingist hetkest juba üsna ebamugav. On vähetõenäoline, et kokkuleppeid mitte austavat inimest järgmisel korral kampaaniasse kaasatakse.

4. Ära musta potentsiaalset klienti läbi mõtlemata

Nii mõnedki mõjuisikud on avalikult teemaks toonud, et inimesed peaksid nende tööd tõsisemalt võtma – sisuloome võtab rohkelt aega ja ettevalmistamist. See vastab 100% tõele.

Ent seejuures on oluline, et mõjuisik ka endast tõsiseltvõetavat kuvandit hoiaks. Siit ka üks põhitõdesid: klientide – nii potentsiaalsete kui olemasolevate – avalik laimamine tõsiseltvõetavust ei tekita ning lükkab eemale. Tasub arvestada, et Eesti väiksus tähendab seda, et info nii headest kui halbadest kogemustest liigub kiiresti ning sellised kogemused ei jää märkamatuks teistelegi.

Muidugi ei tähenda see, et koostöö kohta ei peaks tagasisidet andma. Vastupidi: kui midagi ei meeldi või on mõtteid, kuidas edaspidi paremini teha, tuleb seda kliendile öelda. Täpselt nii teevad ka agentuurid enda klientidega.

5. Jaga statistikat ja tagasisidet

Ka brändid ise soovivad tagasisidet. Kui midagi nende toote juures on valesti või vajaks edasi arendamist, siis on otse tarbijalt saadav tagasiside on äärmiselt oluline.

Samuti on brändi jaoks väga kasulik ja informatiivne mõjuisiku statistika nägemine. Ehkki enamik ettevõtteid küsivad seda koostöö lõppedes – või vahel ka enne koostöö alustamist – ise, siis oleks eriti meeldib mõjuisiku kaasa mõtlev ja proaktiivne lähenemine. Kui ta ise olulise teavet jagab, näitab see kliendi jaoks professionaalsust ja avatust.

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.